Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastaja, elanik, vastajat, liiklus, jalakäija, järg, liikluse, kesklinn, vaatlus, pirita, elavat, elavate, keskkonnaseisund, buss, lasnamäe, troll, sõiduk, bussi, küsitluse, mustamäe, tramm, müra, ülekäigurada, muret, autojuht, tundnud, haabersti, liikluses, rattaga, uljasud, hindas, tallinnat, maantee, ilmnes, liiklust, vähenenudainult 36% vastanutest on elu jooksul paar korda rätsepa teenust kasutanud. 27% inimestest ei ole kunagi rätsepa poole pöördnud ning 19% vastajatest on sellele mõelnud, kuid teostamiseni pole jõudnud. Leidus ka 10% inimesi, kes on individuaalõmbluse teenust kasutanud palju kordi ja 8% vastanutest on rätsepa poole pöördunud vaid ühel korra. Joonis 18. Rätsepa teenuse kasutamine. 17. RIIETUMISSTIIL Küsitluses osalejatel paluti kirjaldada oma riietumisstiili. 18 vastajat ehk 24% eeslitavad igapäevaselt vabaaja stiili. 20% inimesetel puudub kindel stiil või kombineeritakse erinevaid stiile vastavalt tujule ja vajadusele. 12 inimest eelistavad klassikalist stiili, kandes igapäevalt triiksärki, pliiatsseelikut jms. Ülejäänud riietumisstiilid olid mõnevõrra vähem esindatud, kuid tabelisse jõudsid veel sportlik-, tibilik- ja boheemlaslik stiil. Ligikaudu 7% vastanutest ei oska oma stiili määratleda.
küsimusele (joonis 6) jaatavalt kõik märganud muutusi Deformatsioone on märganud Naine Mees Joonis7. Kui suur osa vastajatest on märganud muutuseid rõivastes peale pesemist 9 5. Keemilise puhatusteenuse kasutamine Keemilise puhastuse teenust kasutab pidevalt üks vastaja mis moodustab kogu vastajatest 4% (joonis 8) Üksikutel juhtudel kasutab teenust 14 vastajat, 61% ja keemilise puhastuse teenust ei kasuta üldse kaheksa vastajat ehk 35%. Keemilise puhtuse teenuseid kasutab Jah, pidevalt; 4% Ei; 35% Üksikutel juhtudel; 61%
Uuring viidi läbi 27.12.2010-09.01.2011 interneti keskkonna www.connect.ee vahendusel (küsimustiku täpne aadress: www.connect.ee/uuring/226937237/ ). Nimetatud uuringus oli kokku 56 küsimust, millele vastasid 24 inimest. Vastajate vanus jäi vahemikku 18-40. 1. IGAPÄEVASED OSTUHARJUMUSED 1.1. Toidukaupluste külastamise sagedus 24-st vastajast üle poole käivad poes mõned korrad nädalas ning 6 inimest igapäevaselt. Paar korda kuus külastab kauplust vaid 1 inimene. 1 vastaja valis variandi muu, kus täienduseks lisas, et käib kaupluses 4-6 korda nädalas, mille võib liigitada nii mõned korrad nädalas ja samas ka pea igapäevase poes käogu alla. Võttes võrdluseks viimase Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbiviidud ,,Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2009" (tulemused avaldatud aprill 2010), näeme, et ka seal on vähemuses igapäevaste toiduostude tegijad ning enamuses külastatakse kauplust 2-3 korda nädalas
Enne töö alustamist panime paika hüpoteesid: 1) Tänapäeva noored on sallivad inimesed 2) Enamik noori suhtuvad homoabieludesse ja nende seadustamisesse tolerantselt 3) Noored arvavad, et seksuaalorientatsiooni pärast ei tuleks kedagi diskrimineerida 4) Kuna ühiskond on piisavalt kirju, siis noortel on selliseid sõpru ja on mõistliku suhtumisega Analüüs: Küsitlusele, mille seadsime üles Facebooki, vastas kokku 100 inimest. Vastajate hulgas oli 72 naissoost vastajat vanuses 12-43, 28 meessoost vanuses 14-43. 72% naisi ja 28% mehi. Esimese küsimusena pakkusime varianti, et üldse vastajate meelsust teada saada. Võimalus oli ka kommenteerida oma arvamust. 1. Üldiselt jaotuvad inimesed oma hoiakutes samasooliste suhete kohta kolmeks: A) need, kes on kategooriliselt samasooliste suhete vastu B) need, kellel ei ole selget poolt/vastu seisukohta välja kujunenud C) need, kes suhtuvad sallivalt. Millise jaotuse alla liigitaksid end sina? Põhjenda.
" Tänapäeval on väga aktuaalne teema liiga kiire elukallinemine ja igakuine sissetulek. Teadaolevalt ei taha teine esimesele aga mitte kuidagi järele jõuda. Seega peame iga päev tegema valikuid, mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja? Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod, auto, maiustused jne) JUTT KÄIB AINULT ÜHEST KUUST!
Eesmärgiks oli saada tagasiside uurimisküsimustele ja analüüsida vastuseid. Esitati 8 küsimust. Küsitlusele vastas 70 inimest, kest tegelesid spordiga, kellest 34 olid poisid ja 36 olid tüdrukud. Kõige popularsemad alad olid kergejõustik, tantsimine, jalgpall ning jõusaalitrenn. Küsitluses uuriti noorsportlaste toitumisharjumusi. Eesmärgiks oli teada saada, kas spordiharrastaja teab milliseid ja kui palju toitaineid on vaja et saavutada edu valitud spordialal ning kas vastaja arvab, et tarbib piisavalt toitu, et saavutada häid tulemusi oma spordialal. Püstitati hüpoteesid, et sportija ei ole teadlik, milliseid toitaineid on vaja tarbida ja kui palju, sportija ei ole teadlik oma organismi energiavajadusest ning ei tarbi piisavalt toitaineid. 18 7. Küsitluse kirjeldus Internetis viidi läbi küsitlus, millele vastasid spordiharrastajad. Küsitluse eesmärgiks
Kvantitatiivset uurimismeetodit peetakse üldiselt kõige lihtsamaks avaliku arvamuse kogumise viisiks – see võimaldab võrdlemisi lühikese aja jooksul esitada ühesugused küsimused suurele vastajate hulgale, saadud vastuseid on võimalik arvuliselt tõlgendada. Probleemiks sellise meetodi juures on aga see, et vastajatel on võimalik valida ainult ankeedis esitatud vastuste vahel, niisamuti on miinuseks see, et meie ankeedi koostajatena ei saa kontrollida seda, kas vastaja suhtus ankeeti tõsiselt või mitte. Viisime läbi ankeetküsitluse internetis 2012. aasta aprillis . Meie küsitlusele vastasid 30 Kohtla – Järve Järve Vene Gümnaasiumi 11. klasside õpilast. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada mismoodi on multifilmide vaatamine ja seal nähtud kangelaste tegutsemine või sõnavara neid muutnud ja mõjutanud. Multifilmide vaatamine on üks vabaaja veetmise viise, mida võib vaadelda kui harivat tegevust – kui inimene nähtust
62 vastanu hulgast hasartmänge mänginud oli 57 inimest, mitte kordagi neid mänginud polnud 5 inimest (Joonis 1). Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 92%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud. Meeessoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 86,7% vastanutest ehk 26 meessoost vastajat on hasartmänge mänginud, 4 ei ole. Naissoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 96,9% vastanutest ehk 31 naissoost vastajat olid mänginud hasartmänge, ainult 1 ei ole. 2. Erinevate hasartmängude populaarsus 100,00% 90,00% 80,00% 70,00% Pokker 60,00% Blackjack 50,00% Bingo/Viking/Keno Loto Mänguautomaadid 40,00%
Kokku sisaldus ankeedis viis küsimust – uurisin inimeste vanust, sugu ning kas, kui tihti ja kui, siis mille järgi valitakse poes olles energiajooki. Kõik küsimused olid valikvastustega, et suurendada vastajate arvu – alati on ju lihtsam vastata, kui ise ei pea eriti mõtlema! Lisaks oli valikvastustega küsimusi ka mul endal hiljem palju hõlpsam kokku võtta ning struktureerida – lahtiste vastuste korral oleks vastuste süstematiseerimine keerukam – kui vastaja kirjutab pika lõigu tuues välja nii küsimuse pluss- kui ka miinuspooli, on minul, kui statistil tihti raske aru saada, oli vastaja siis poolt või vastu. Tulemused 6 Koostatud ankeetvormis küsitlus on läbi viidud ajavahemikus 25. märts kuni 29. märts 2015. aastal. Kuna ankeet levis läbi sotsiaalvõrgustiku Facebook, siis vastasid sellele enamikus minu Facebooki sõbrad ehk gümnaasiumieas õpilased
Lisaks otsestele müüginumbritele tellib ettevõte iga-aastaselt EMOR vahendus automüüjate tuntuse uuringut mida viikse läbi automüüjate hulgas ja mis annab otsese indikatsiooni, kas ettevõtte panus enda kui kasvava ja areneva Honda edasimüüja töösse on piisab ja jääb ka tarbjatele silma. Küsitlus viiakse läbi kord aastas, novembri kuu lõpus. ,,Automüüjate tuntuse uuringu tutvustus" Sihtrühm Eesti elanikud vanuses 15-74 aastat. Uuringu käigus kaardistati ka vastaja sotsiaal-demograafiline taust ning auto olemasolu peres ja auto juhtimise sagedus. Graafiliselt on esitatud üldtulemused (15-74 a. elanikkond ning eraldi väljatooduna autojuhid, kes juhivad autot vähemalt kord kuus). Valim on esinduslik Eesti 15-74 aastaste elanike lõikes, mis võimaldab tulemusi laiendada kogu vastavaealisele elanikkonnale (1 049 486 inimest seisuga 01.01.2007) Valimi suurus 500 sihtrühma liiget
LINNA KOMPAKTSUS JA LAIALIVALGUMINE, MIS ON HEA JA MIS SOBIB ALLIKAD: 1. Ahas, R. (7. august 2006). Pealinn valgub lähivaldadesse. TallinnCity. http://www.tallinncity.ee/1566427/pealinn-valgub-lahivaldadesse (kasutatud 24.10.2013). 2. Ahas, R. (21. aprill 2007). Uusasumite valud. Postimees.ee http://sudoku.postimees.ee/210407/esileht/ak/256384.php (kasutatud 24.10.2013). 3. , E. (2012) , . Urals Academy of Architecture. 4. Burton, E. The Compact City: Just or Just Compact? A Preliminary Analysis. Urban Studies, Vol. 37, No. 11, 1969 2001, 2000. 5. Dieleman, F.M. (1996) Compact urban development: experiences in Randstad Holland, in J . Kjellberg Bell and S. Webber (Eds) Urban Regions in a Global Context, Directions for the Greater Toronto Area, pp. 118--123. Toronto: University of Toronto, Center for Urban and Community Studies. 6. Dieleman, F.M., Dijst, M. J., Spit, T. (1999) Planning the compact city: The randstad Holland experience.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS....................................................................................
teisisõnu on selles vanuses laste õnnetusse sattumise tõenäosus 2 korda suurem kui pensioniealistel ja peaaegu 3 korda suurem kui 25-55-aastastel. Erinevalt eakatest satuvad 6-13-aastased lapsed õnnetusse reeglina valge ajal. Pimedusest märksa ohtlikum on laste jaoks vihma- või lumesadu ja sellega kaasnevad märg ja libe tee ning kehvem nähtavus (udu), millega lapsed arvestada ei oska. Sellistes oludes toimus enam kui kolmandik õnnetusi, milles 6-13-aastane jalakäija vigastada sai. Ligikaudu veerand linnaõnnetustest jalakäijatega toimus reguleerimata ülekäiguradadel, kus ühelt poolt peaks jalakäijal alati eesõigus olema, kuid sagenevad õnnetused, kus läheneva sõiduki juht ei jõua ülekäigurajale rulaga, tõukerattaga või joostes kiirustanud jalakäijat sedavõrd vara märgata, et sõiduki peatada ja kokkupõrget vältida suudaks. Jalakäijate reguleeritud ülekäiguradadel keegi surma ei saanud, reguleerimata ülekäigurajal hukkus 1 jalakäija
korralekutsumisega silmas peeti. Erineva haridusega lapsevanemad olid selles küsimuses sarnasel seisukohal olenemata haridustasemest leidsid ligemale pooled vastajad, et lapse füüsiline korralekutsumine on mõnikord paratamatu. Samas ilmneb, et vanemad inimesed pooldavad enam traditsioonilisi kasvatusviise, nooremad olid lapse füüsilise karistamise osas tagasihoidlikumad. Küll tulevad erinevused esile vaadates, kas vastaja enda peres on alla 18-aastaseid lapsi või mitte.Mida rohkem on lapsekasvatamise kogemusi, seda enam ollakse nõus, et lapse füüsiline korralekutsumine on paratamatu. Naiste puhul ilmnes, et kui ei ole lapsi, on väitega nõusolijaid 38%, kui aga lapsi on kaks ja rohkem, siis juba iga teine. Samalaadsed vahed ilmnevad ka meeste grupis. Vanem ja laps suhetes on 42% mehinaisi ühesugusel seisukohal, et lapse füüsiline korralekutsumine on mõnikord paratamatu
Ilmselt ei ole siinkohas tegemist siiski puhtalt vanuseliste iseärasustega, hoopiski vaid aastakäigu erinevustega rahulolu tasemes. Taolise interpretatsiooni kasuks räägib muu hulgas asjaolu, et Rootsis aastatel 19982000 läbi viidud analoogse esindusliku uurimuse kohaselt inimeste rahulolu ja õnnetunne vanuse kasvuga hoopiski tõusis.14 Sissetulek mängis küll suurt rolli eluga rahulolus, nimelt mida suurem oli raha hulk, mille vastaja ja/või vastaja perekond küsitlusele eelneval kuul kätte sai, seda kõrgem oli eluga rahulolu hinnang, aga sellest olulisem roll oli siiski sotsiaalsel kapitalil. Mida rohkem inimesed usaldavad teisi inimesi, arvavad, et enamik on ausad, tunnevad huvi poliitika vastu ja osalevad vabatahtlike organisatsioonide töös, seda enam on nad oma eluga rahul. 15 Selle põhjal saab öelda, et ühiskondlik elukas, kellena Aristoteles inimest määratles, pole eestlastes
Referaat Prostitutsioon - inimkaubanduse vorm või vaba valik? Saaremaa Ühisgümnaasium Marii Keerd 12C Inimkaubandus ja prostitutsioon Enamik inimkaubanduse ohvritest maailmas on naised ja lapsed, keda kuritarvitatakse prostitutsioonis, seega on inimkaubandus ja prostitutsioon otseselt seotud. Kui ei oleks prostitutsiooni, ei oleks ka vajadust kaubitseda üha uusi ohvreid sellesse sektorisse. Inimkaubanduse tunnuseid leiab vahendatud prostitutsiooni juures – kui isik on petetud prostitutsiooniga tegelema või isikut on petetud prostituudina tegutsemise tingimustega; kui isikut on sunnitud jõu või ähvardustega prostitueerima; kui isiku haavatavat seisundit, st sotsiaalset, majanduslikku ja/või psühholoogilist haavatavust on ära ka
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Leiki Lehemets (180630TAM) "Consumer Purchase Intention Toward Online Grocery Shopping: View from Malaysia" Teadusartikli kokkuvõte Õppejõud: dotsent Oliver Parts, PhD Tallinn 2018 SISUKORD Artikli valiku põhjendus..................................................................................................... 3 Artikli sissejuhatus ............................................................................................................. 3 Uuringu metoodika ............................................................................................................ 3 Uuringu tulemused............................................................................................................. 4 Tudengi hinnang artiklis käsitletud uuring
(https://www.google.com/docs/about/). Vastanute arv oli 100. Vastused on analüüsitud individuaalselt. Andmete analüüsis kasutatavad graafikud olid koostatud MS Excel'is. 22 4. ANDMETE ANALÜÜS 4.1. Sugu ja vanus Küsimustiku alguses märkisid vastajad ema soo ja vanuse. Vastajate hulgas oli 58 meest ja ülejäänud 42 vastajat olid naised (Joonis 6.). Enamuse vastajatest olid vanuses 18-28 (43 vastajat), vanuses 29-39 (34 vastajat), 16 vanuses 40-50, 6 vanuses 51-60 ning üks vastaja oli üle 60 aasta vana (Joonis 7.). Joonis 6. Sugu Joonis 7. Vanus 4.2. Vastanute rahulolu seoses elektrihinnaga Järgmisena oli uuritud inimeste rahulolu seoses elektrihinnaga. Küsimus oli nelja hindepalli süsteemis, hindepallile 1 vastas ,,ei ole rahul" ja hindepallile 4 vastas ,,väga rahul". 26
kasvas see 8 protsendi võrra ning 2006. aastal jõudis juba 60%-ni. Siiski tulevad esile erinevused: 2008. aastal oli isikliku turvalisusega täiesti või üsna rahul 86% eestlastest ja 63% venekeelsest elanikkonnast. Samuti on suured erinevused maa- ja linnaelanike vahel. Linnaelanikest on oma turvalisusega täiesti rahul 15%, maal elavate inimeste seas on rahulolevaid kaks korda rohkem. Austrias, Taanis ja Rootsis ei tunne vaid iga kümnes elanik end oma naabruskonnas turvaliselt, Lätis ja Leedus aga iga teine elanik. Lapse elukvaliteet Vaesusuuringud Eestis on jätkuvalt välja toonud lapsed kui kõige enam haavatava vaesuse riskigrupi. Poliitilistes otsustes kasutatakse kergekäeliselt ära lastevanemate vähest jõudu laste heaolu kaitsta. Nii näiteks on pensionikindlustuse kulude osakaal SKP-s viimastel aastatel 8
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, esineb palju omavahelisi probleeme ning
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes...............................................................................
Küsimustiku küsimused olid esitatud erinevates tüüpides. Vastajatel oli võimalus vastata 27 küsimusele valikvastustega või siis avatult. Küsimused hõlmasid teemasid: tubakas, alkohol, 12 vesipiip, mokatubakas, nuusktubakas ja narkootikumid. Küsimustikule vastas 12 inimest, 6 noormeest ja 6 tüdrukut (vt. joonist 1). Vanuse piir jäi 15-19 aasta vahele. 11 vastajat oli pärit Saare maakonnast ning üks vastaja Järva maakonnast. Kõik vastajad pruukisid alkoholi esimest korda vanusevahemikus 11-14 aastat. Kolm neist olid saanud seda vanemate käest, kuus sõbra ning 2 vastajat tuttava käest esmakordselt. Vastajad tarbivad põhiliselt alkoholi pidudel ja väljas olles. Kümnel vastajal tarvitab enamus sõpru alkoholi, kahel umbes pooled. Nagu alkohol, on ka suits enamusel varakult ära proovitud. Kaks neist juba 8 aastaselt, üheksa
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
20-25; 22% Joonis 1. Vastanute vanuseline jaotumine 19 3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist Vastanutel oli palutud kirjeldada, mida nad on hüpnoosist kuulnud, ning mis mulje neil on jäänud. Arvamusi leidus nii positiivseid kui ka negatiivseid. Küsitluse tulemusena võib öelda, et kümnendik vastajatest ei osanud hüpnoosi kohta midagi konkreetset öelda ega mõistnud, kuidas see töötab. Viis (6%) vastajat tunnistasid, et on hüpnoosi kasutamist näinud vaid televisioonis. Peaaegu kõik osalejad oskasid hüpnoosi kirjeldada kui unelaadset seisundit. Tavaliselt inimesed sulgevad silmad lõdvestumise ajal ning võivad näida magavatena. Isegi hüpnoosi nimi on tulnud Kreeka unejumala Hypnose järgi. Samuti avastasid praktikud ise alles 18. sajandil, et hüpnoos ei sarnane kuidagi unega. Uuringutes, kus kasutati elektroentsefalogrammi (EEG), näitasid tulemused, et hüpnoosi ajal on alfa-lainete
Laulupeo teeb eriliseks see, et ühislaulmisest tekkiv tunne liidab ja ühendab inimesi. 14 5. Uurimuslik osa Eesti esimese laulupeo kohta Uurimistöö kolmandas osas esitatakse läbiviidud küsitluse kirjeldus ja tulemused. Küsitlus viidi läbi Tartu Kommertsgümnaasiumi 10. ja 12. klasside seas, sest nendes klassides läbitakse muusikaajaloos laulupeo temaatikat põhjalikumalt. Küsitlusest võttis osa 30 vastajat, vanuses 16- 19 aastat. Küsimusi oli kokku 8, neist 7 oli valikvastusega. Üks küsimus oli avatud küsimus, millele pidi vastama oma sõnadega. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, millised on noorte inimeste teadmised esimesest laulupeost (Lisa 8). Osa küsimusi oli koostatud I laulupeo olulisemate faktide kohta, mis hõlmasid laulupeo asukohta, aega, kooriliike, repertuaari ja eestvedajaid. Kolm küsimust oli seotud laulupeo rolliga tänapäeval.
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne aines "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit" Koostas: Juhendas: Enn Loigu Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus:...................................................................................................... 4 2. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldus...............................................5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund.........................................................6 3.1 Asukoht..................................................................................................
Teede juurdepääsu piiramine. See meetod eeldab autojuhide ümberistutamist ühistranspordile või muude sõiduviisidele. Praktiseeritakse järgmiseid meetmeid: parkimiskohtade arvu piiramine kesklinnas või kogu linna territooriumil; maksude võtmine määratud teede kasutamise eest; sissesõitu piiramine, mis eeldab määratud autode liikumise keelu teatud territooriumil ja teatud tundide jooksul. Ühesuunalise liikluse rakendamine. Aitab linnaosadel kitsaste teedega. Ühesuunaline liiklus suurendab sõidukiirust, aga ühesuunalisteedelähiste kvartalide juurdepääs võib olla raskendatud. Meetod on küllatki kaudne, aga seda siiski praktiseeritakse. Mõned organisatsioonid teadlikult muutuvad oma lahtiolekuaegu selleks, et töötajad jõuaksid tööle tundidel, millal liiklustihedus ei ole nii suur. Korraliku sõidustiili propageerimine meedia ning õuereklaami kaudu.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
/ 30.11.08 Teadlased USA Kesk-Florida ülikoolist sõnastasid üle 20 põhjuse, miks jalgrattasõitu tuleks eelistada kõigile teistele transpordimoodustele, kirjutab Alo Lõhmus ajalehes Postimees. edasi Lumega on selleks korraks õnnelikult ühel pool ning algab uus rattahooaeg. Teadlased USA Kesk- Florida ülikoolist sõnastasid üle 20 põhjuse, miks jalgrattasõitu tuleks eelistada kõigile teistele transpordimoodustele, kirjutab Alo Lõhmus. Kinnisvara väärtus suureneb Jalgrattateede lähedus kergitab kinnisvara hinda, selgus 2002. aastal avaldatud USA rahvusliku kinnisvaramaaklerite ühingu (National Association of Realtors) ning ehitajate assotsiatsiooni (National Association of Home Builders) uuringust. Veel olulisemaks rattateede lähedusest hindasid majaostjad vaid hõlpsat väljapääsu kiirteedele, samas kui rattateedest vähem tähtsaks peeti näiteks parkide, kaupluste, lasteaedade, ärikeskuste, palliväljakute ja korravalverajatiste lähedust. Lisaks puuduvad r
Filosoofiline satanism ehk ratsionaalne satanism eitab jumalat kui kõrgemat vaimuolevust, seab iga inimese iseenda jumalaks ja propageerib materiaalsete ja füüsiliste hüvede nautimist. Nemad seavad ka seadusekuulekuse aukohale. (http://zzz.ee/index.php/Satanism#Ratsionaalne.2C_ehk_filosoofiline_satanism) Sellest saame järeldada, et filosoofiline satanism on siiski üpris sarnane ateismiga. Minu küsitluse küsimusele ''Kas te liigitaksite satanismi ateismi hulka?'' vastasid kõik 69 vastajat eitavalt. Sellest vastusest saame oletada, et minu informandid on kuulnud rohkem religioossest satanismist või on tegemist siiski väga teemasse süvenenud 16 isikutega, kes suudavad teha vahet filosoofilisel satanismil ja ateismil. Mind üllatas, et kõik vastanud vastasid õigesti, kuna foorumites ja internetis ringi vaadates leidus küllaltki arvamust, et satanism ja ateism on suhteliselt sarnased. 17 5. SATANISM JA VÄGIVALD
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus VAESUSE TAJUMINE SÕLTUVALT SOOST JA MAJANDUSLIKUST PINGEST Artikli analüüs uurimistöö metoodikas Juhendaja: Alar Sepp Tallinn 2011 Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget. Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest. Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele selles, kuidas mõlemad sood tajuvad subjektiivset majanduslikku heaolu või pinget individuaalsesl tasemel, kusjuures naistele on se
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................5 1.1 Alkoholi olemus........................................................................................................... 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikk
annaabi.ee 
