Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 153 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mairys
Õppematerjali autor
Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005) ........................................................................ 26 AKEN 4 Turvavööde kasutamine Tallinnas Sirli Viir (2005) .......................
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet,
Tööleht: ,,Eesti elanike keskkonnateadlikkus" Loe läbi 2014. a. tehtud uuring Eesti elanike keskkonnateadlikkuse kohta ja vasta küsimustele. Vastused saata elektrooniliselt. Uuringu leiad aadressilt http://www.envir.ee/sites/default/files/uuring_eesti_elanike_keskkonnateadlikkus.pdf 1. Milliseid inimesi küsitleti ja kui palju neid kokku oli? Kuidas mõjutas vastaja sugu, vanus ja haridus tema keskkonnateadlikkust? Küsitleti Eesti elanikkona vanuses 15+ ning kokku oli neid 1 107 791 inimest. Naised, inimesed vanuses 60+ ning samuti keskharidusega inimesed olid rohkem keskkoonateadlikult. 2. Kust leitakse peamiselt keskkonnainfot ja mis eesmärkidel seda kasutatakse? Peamiselt võib keskkonna infot raadiost, televisioonist, ajalehtedest ning seda kasutatakse, et laiendada silmaringi või lihtsalt isiklikust huvist. 3. Millised keskkonnasäästlikud harjumused on sinuvanuste hulgas sagedased? Millised
Siit võiks järeldada, et lasteta naistel/meestel on küll võimalus lubada endale suuremaid kulutusi, kuid nad oleksid nõus ka piirduma vähemaga võrreldes lastevanematega. (vt Tabel 1) Vanuse järgi on meeste miinimumsummaks 250 eurot ja naistel 350 eurot. Laste olemasolu (või mitte) järgi on mood nii meestel kui naistel 400 eurot ning mediaan meestel 475 eurot, naistel 780 eurot. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli 2010 aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem. LASTEGA/LASTETA VASTAJAD VARIATSIOONIREANA Miinimumsumma 250 350 550 700 800 1000 1000 1000 Tabel 2 Variatsioonirida - lastega vastajad Miinimumsumma 300 400 400 400 400 400
Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra.
juunist 2008 on Lähis-Kuningriigis keelatud toota, müüa ja kasutada polüetüleenpakendeid ja kotte, mille paksus on alla 0,025 millimeetri. Seaduse rikkumisega seisavad silmitsi suur trahv, ja ärilistele isikutele - tootmise peatamine. Läti: ühekordselt kasutatavates kilekottides kasutatavates supermarketites kehtib täiendav maks. Kohalikud seadusandjad kinnitavad, et see võimaldas mitte ainult saada eelarvesse täiendavaid tulusid, vaid ka vähendada pakettide tarbimist elanike poolt aegadel.5 Maksustamine ei ole kunagi olnud populaarne.Uurides kahte erinevat riiki (Australia ja Iirima) võib näha kahte erinevaid meetodid, mida riigid kasutavad, et vähendada kilekottide tarbimist. Iirimaa ja Austraalia on viimase kümne aasta jooksul üritanud julgustada avalikkust kilekotte vähendama, taaskasutama ja ringlussevõetama. 2002. aasta märtsis määras Iirimaa valitsus kilekottide müügilõivu. Detsembril 2002 käivitas Austraalia föderaalvalitsus uue
01.2012 kuni 30.06.2015 seisuga. 8 2. HINNANG MUUTUSTELE JA NENDE PÕHJUSTELE Jõhvi peamine asustus on koondundud Jõhvi linna ja linna lähedusse (eelkõige Ahtme asulasse). Statistikaameti andmetel elab linnas 10669 elanikku, vallas kokku aga 12567 elanikku. See tähendab, et linnas elab ligikaudu 85 % kogu valla elanikest. Statistikaameti andmetest ka nähtub, et alates 2012 aastast on Jõhvi valla elanike arv vähenenud 4,1%, Jõhvi linna elanike arv 3,7% (lisa 5).2 Jõhvi valla halduskeskus Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks keskuseks, mis pakutavate kaubandus- ja teenindusvõimalustega toetab naaberomavalitsuste arengut. Linna lähiümbruses (ca 15 km raadiuses) elab ligikaudu 65 000 inimeset. Valla ruumilise arengu üks tähtsamaid mõjutajaid on mäetööstus (ja sellega kaasnevad tööstused)
võeti arvesse üks majandusaasta ehk aastad 2004 - 2021 ning võimaluse korral jagati aastad ära ka kvartaliteks. Andmed on välja toodud nii kirjelduse kui ka tabelite või skeemide kujul. Lisaks andmetele on antud ka töö autorite poolt omad hinnangud, põhjendused ning arutlused kogutud andmete põhjal. 1.1. Piirkonna elanikkond ja selle side pakkumistega Esimene uuritud makromajanduslik tegur antud uuringus on piirkonna elanikkonna arv. Uuringu algus aastast 2004 oli Põlva maakonna elanike arv 30950, millest on praeguseks saanud 24733. Uuritud majandusaasta jooksul on elanike arv tunduvalt kahanenud ning mingit märkimisväärset tõusu polegi olnud (vt joonis 1 lk 5). Antud andmetest saab järeldada, et elanikkonna arv Põlvamaal on langustrendis, mis tähendab, et inimesed lahkuvad maakonnast ning juurde ei ole sinna kedagi erilise muutuse arvu järgi tulnud. Sellest saab ka oletada, et arvatavasti noored kolivad Põlva maakonnast pigem suurtematesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid