Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020 (0)
2020 Keskkonnateadlikkuse uuring
August 2020
Eesti elanike
keskkonnateadlikkuse
uuring
Uuringu tellija: Keskkonnaministeerium
2
2
Sisukord
Uuringu taust................................................................................................................... 4
Uuringu metoodika .......................................................................................................... 5
Valimi profiil .................................................................................................................... 9
Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11
Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12
Tulemused .................................................................................................................... 21
1.
Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ................................................................. 21
1.1.
Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna ............................................................ 21
1.2.
Kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad .............................................................. 24
1.3.
Hinnangud keskkonnavaldkondade olukorrale Eestis ..................................................... 27
1.3.1.
Ajaline võrdlus ............................................................................................................................. 29
1.3.2.
Hinnangute erinevused taustrühmades ...................................................................................... 31
1.4.
Valdkonnad, millele senisest enam tähelepanu pöörata ................................................. 34
2.
Keskkonnainstitutsioonid ja arvamusliidrid ........................................................... 37
2.1.
Keskkonnaministeeriumiga seostuvad märksõnad ......................................................... 37
2.2.
Keskkonnainstitutsioonide usaldusväärsus ..................................................................... 38
2.3.
Arvamusliidrid keskkonnateemadel ................................................................................. 42
3.
Hinnangud Eesti inimeste keskkonnateadlikkusele .............................................. 43
3.1. Hinnangud Eesti elanike keskkonnateadlikkusele ........................................................... 43
3.2. Hinnangud keskkonnakaitse arengutele ......................................................................... 45
4.
Keskkonna-alased hoiakud .................................................................................. 47
4.1. Arusaamad inimese ja keskkonna vastastikusest mõjust ............................................... 47
4.1.1. Inimese kui liigi eelisõigused ...................................................................................................... 47
4.1.2. Inimese mõju keskkonnale ......................................................................................................... 49
4.1.3. Keskkonnaprobleemide ulatus ning tulevikuperspektiivid ........................................................... 51
4.2. Arusaamad keskkonna tasakaalust ................................................................................ 53
4.2.1. Hinnangud Eesti globaalsele keskkonnamõjule ning haruldaste liikide kaitse vajalikkusele Eestis
53
4.2.2. Arusaamad argitegevuse (muru niitmine) keskkonnamõjust ....................................................... 55
4.3. Prioriteedid elektri tootmisel .......................................................................................... 56
5. Elanike keskkonnateadlikkus ................................................................................ 58
5.1.
Hinnang oma keskkonnateadlikkusele ............................................................................ 58
5.2.
Mure keskkonnaprobleemide pärast ................................................................................ 59
5.3.
Harjumuspärane käitumine .............................................................................................. 60
5.4.
Harjumuspärase käitumise motiivid ................................................................................. 69
5.5.
Keskkonnasäästlik käitumine ametiasutustes ................................................................ 73
5.6.
Soov elada keskkonnasäästlikumalt ................................................................................ 75
5.7.
Tunnetatud vastutus keskkonnaprobleemide suhtes ...................................................... 76
5.8.
Keskkonnasäästliku eluviisi propageerimine ................................................................... 78
5.9.
Keskkonnasäästliku eluviisi motivaatorid ........................................................................ 79
5.10.
Keskkonnasäästliku eluviisi takistused ............................................................................ 81
6.
Keskkonnaalane informeeritus ............................................................................. 85
6.1.
Keskkonnahariduslikes tegevustes osalemine ................................................................ 85
3
3
6.2.
Kursisolek keskkonnateemadega .................................................................................... 86
6.3.
Huvi keskkonna-alase teabe vastu .................................................................................. 87
6.4.
Infovajadused ................................................................................................................... 89
6.5.
Keskkonnaalase info kättesaadavus ............................................................................... 91
6.5.1. Kogu Eestit puudutava keskkonnainfo kättesaadavus ................................................................. 91
6.5.2. Kodukohta puudutava keskkonnainfo kättesaadavus .................................................................. 92
7.
Infoallikad ............................................................................................................. 97
7.1.
Keskkonnaalase teabe saamise allikad ........................................................................... 97
7.2.
Takistused keskkonnainfo kättesaamisel ...................................................................... 101
7.3.
Keskkonnateemaliste veebilehtede külastamine ........................................................... 102
7.4.
Ilmainfo allikad ............................................................................................................... 105
8.
Osalemine keskkonnaotsuste tegemisel ............................................................. 106
8.1.
Huvi osaleda keskkonnaotsuste tegemisel .................................................................... 106
8.2.
Osavõtt keskkonnaotsuseid mõjutavatest tegevustest .................................................. 108
8.3.
Võimalused ja takistused osaleda keskkonnaotsuste tegemisel ................................... 109
9.
Metsandus ......................................................................................................... 111
9.1.
Metsa olulisus ................................................................................................................ 111
9.2.
Hoiakud metsadega seotud küsimustes ........................................................................ 113
10. Kliima ................................................................................................................. 115
10.1. Hinnang oma teadlikkusele kliimamuutuste mõjudest ................................................... 115
10.2. Kliima-alase teabe tajumine .......................................................................................... 116
10.3. Arusaamad maa kliima toimimisest ............................................................................... 117
10.4. Teadlikkus kliimamuutuste põhjustest ........................................................................... 117
10.5. Teadlikkus lahendustest kliimamuutustele .................................................................... 120
10.6. Teadlikkus kliimamuutuste tagajärgedest ..................................................................... 122
10.7. Kliimamuutuste mõju ulatus ........................................................................................... 125
10.8. Kliimamuutuste mõju tunnetamine igapäevaelu tasandil .............................................. 125
10.9. Toimetulek äärmuslike ilmastikunähtuste korral ............................................................ 128
11. Keskkonnateadlikkuse indeks ............................................................................ 130
Lisa 1. Eestikeelne küsitlusankeet
4
4
Uuringu taust
Käesolev raport on koostatud 19. augustist kuni 7. septembrini 2020. aastal läbi viidud
elanikkonnaküsitluse tulemuste põhjal. Ajaliste võrdluste tegemiseks on kasutatud ka
varasemate samalaadsete elanikkonnaküsitluste tulemusi (aastatel 2010, 2012, 2014,
2016 ja 2018). Küsitlusankeet valmis Keskkonnaministeeriumi, Tallinna Ülikooli Ökoloogia
keskuse ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Küsitlustöö viis läbi Turu-uuringute AS ning
analüüsiraport valmis Turu-uuringute AS-i analüütikute ja Tallinna Ülikooli teadurite
koostöös.
Küsitlusuuringu eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti elanike keskkonnateadlikkusest ja
–hoiakutest. Küsitluse tulemusena selgus:
Hinnangud praegusele keskkonnaolukorrale, peamised probleemkohad elanike
silmis;
Keskkonnainstitutsioonide usaldusväärsus ja Keskkonnaministeeriumi kuvand;
Arusaamad keskkonnakaitsest;
Elanike keskkonnateadlikkus ning enesehinnanguline keskkonnasõbralik
käitumine;
Keskkonna-alane informeeritus, infoallikad;
Tajutud osalus keskkonna-alaste otsuste tegemisel;
Metsandusalased hoiakud ja teadmised;
Teadlikkus kliimamuutustest.
Küsitlusuuringu raport koosneb uuringu taustast, põhitulemustest ja kokkuvõttest nii teksti
kui joonistena. Lisas on toodud eestikeelne küsitlusankeet.
5
5
Uuringu metoodika
1. Valim
Küsitlusuuringu üldkogumi moodustasid vähemalt 15-aastased Eesti elanikud (ESA
andmeil 01.01.2020 seisuga 1 110 274 inimest)1. Valimi planeeritud suurus oli 1000
inimest ja tegelik vastajate arv 1001. Üldkogumi proportsioone järgiva 1000 vastajaga
valimi korral jääb maksimaalne valimivea suurus 95%-lisel usaldusnivool 3,1% piiresse
(väiksemate gruppide, nt naised-mehed vaatlemisel võib viga olla suurem, vt tabel 2).
Valimi koostamisel kasutati üldkogumi proportsionaalset mudelit maakondade ja
asulatüüpide lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Valimi mudeli aluseks
võeti Eesti Statistikaameti rahvastikuandmed, mille põhjal määratleti erinevates
asulatüüpides ja piirkondades valimipunktide arv (kokku ca 100 valimipunkti, igas punktis
ca 10 vastajat).
Valimipunkti-sisesel leibkonna valikul rakendati lähteaadressi meetodit, mille puhul
antakse igale küsitlejale ette juhuslikult valitud aadress, kus küsitleja teostab esimese
intervjuu. Edasi liigub küsitleja kindla sammu alusel (nt iga teine korter või maja), et tagada
valikusse sattunud leibkondade juhuslikkus. Leibkonna-sisesel vastaja valikul
rakendatakse nn noore mehe reeglit, mis näeb ette, et esimesena palutakse intervjuud
noorimalt kodusolevalt meesterahvalt, kes on vähemalt 15-aastane. Kui mehi kodus ei ole,
eelistatakse noorimat naist. Selline valikumeetod annab neile küsitletavate kategooriatele,
keda on vähem tõenäoline kodust eest leida (eelkõige noored inimesed ja mehed),
täiendava šansi valimisse sattuda. Samuti rakendatakse vastaja valikul pehmeid
vanuselisi kvoote, mis tähendab, et igas valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kolm üle
64-aastast inimest. Nii saavutatakse sugude ning erinevate vanusegruppide parem
esindatus valimis.
Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostati peale intervjuude
läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö
järelkontroll, kasutades tagasisidekirju. Kontrolliti küsitluse toimumise fakti, samuti vastaja
valiku reeglit ning küsitlusreeglite järgimist. Järelkontrolli käigus küsitlustöös vigu ei
tuvastatud.
1
Statistikaameti veebiandmebaas, tabel RV021: Rahvastik soo ja vanuserühma järgi, 1. jaanuar
2020. Andmeid vaadatud seisuga 11.09.2020.
6
6
2. Küsitlustöö
Andmekogumise meetodina kasutati silmast silma personaalintervjuusid vastajate kodus
standardiseeritud ankeedi abil. Küsitlusankeedi koostamisel võeti aluseks 2018. aasta
samalaadse uuringu2 ankeet, mida küsimuste ajakohastamise eesmärgil mõningal määral
muudeti. Küsitlusankeet on esitatud raporti lisas 1.
Küsitlustöös kasutati tahvelarvuteid, mis võimaldasid ankeeti programmeerida
automaatseid suunamisi. Intervjuud viidi läbi eesti ja vene keeles sõltuvalt vastaja
suhtluskeelest. Kokku osales andmekogumises 56 küsitlejat. Kokkuvõte küsitlustööst on
esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Kokkuvõte küsitlustööst
Kokku külastatud aadresse
5062
Läbiviidud intervjuusid
1001
Leibkonnas ei ela sobilikku vastajat
259
Kedagi pole kodus
1735
Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus
33
Keelduti kontaktist
751
Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust
645
Ei ole võimalik majja pääseda/ eluasemeni jõuda/ Ei ole
turvaline leibkonnale läheneda
251
Muu mittetoimumise põhjus (keelebarjäär, vastaja haige, pole
küsitlusperioodil kättesaadav)
387
3. Andmetöötlus
Pärast küsitluse lõppemist võrreldi küsitletute soolist, vanuselist, rahvuselist ning
hariduselist koosseisu valimis ettenähtuga ja kaaluti andmed vastavusse teoreetilise
mudeliga. Kaalumise läbi korrigeeriti valimi jagunemist eelkõige vanuse, hariduse ning
elukoha (asulatüüp) alusel (algses valimis olid 50–64-aastased, alg- või põhiharidusega
või maa-asulates elavad inimesed pisut üle-esindatud) .
Kaalumata ning kaalutud valimi profiilide võrdlus on esitatud tabelis 2. Kaalutud valimi
profiil on esitatud ka joonistel 1 ja 2.
2
Turu-uuringute AS, Tallinna Ülikool ja Keskkonnaministeerium. Eesti elanike
keskkonnateadlikkuse uuring 2018. URL:
https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_keskkonnateadlikkuse_uuring.pdf
7
7
Tabel 2. Kaalumata ning kaalutud valimi ning üldkogumi profiilide võrdlus
Kaalumata
valim (1001
vastajat)
Kaalutud valim
(1001 vastajat)
Üldkogum (vähemalt 15-
aastased elanikud, kokku
1102616 inimest - Eesti
Statistikaameti andmed
seisuga 01.01.2018)
SUGU
Mees
47,3%
46,2%
46,2%
Naine
52,7%
53,8%
53,8%
VANUS
15
–24 a.
9,0%
11,5%
11,5%
25
–34 a.
14,9%
17,3%
17,3%
35
–49 a.
23,8%
24,6%
24,6%
50
–64 a.
30,0%
23,2%
23,2%
65
–74 a.
13,9%
11,9%
11,9%
75+ a.
8,5%
11,5%
11,5%
HARIDUS*
Alg- või põhiharidus
20,5%
15,6%
15,6%
Kutse-, kesk- või kesk-
eriharidus
53,4%
58,6%
58,6%
Kõrgharidus
26,1%
25,8%
25,8%
RAHVUS
Eesti
67,2%
67,7%
67,7%
Muu
32,8%
32,3%
32,3%
REGIOON
Põhja-Eesti
44,3%
43,3%
44,1%
Lääne-Eesti
12,0%
11,5%
11,5%
Kesk-Eesti
9,0%
10,3%
9,5%
Kirde-Eesti
10,1%
10,8%
10,8%
Lõuna-Eesti
24,7%
24,0%
24,1%
ASULATÜÜP
Pealinn
33,1%
32,8%
32,8%
Muu linnaline asula
31,6%
37,1%
35,9%
Maa-asula
35,4%
30,1%
31,3%
* Hariduse osas pärinevad üldkogumi võrdlusandmed Turu-uuringute AS-i Omnibuss-uuringutest.
** Regionaalne jaotus põhineb NUTS III klassifikatsioonil. Tallinna, mis NUTS III järgi liigitub Põhja-Eesti alla,
analüüsiti Põhja-Eestist eraldiseisvana, kuna varasemates uuringutes on Tallinna tulemused Põhja-Eesti
omadest sageli erinenud.
Tabelis 3 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool.
8
8
Tabel 3. Valimivea piirid 95%-lisel usaldusnivool
Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 25.0.
4. Teostajad
Uuringu erinevates etappides olid vastutavad:
Keskkonnaministeerium
Ankeedi koostamine, konsultatsioonid Liisa Puusepp
Tallinna Ülikooli Ökoloogia Keskus ja Haridusteaduste Instituut
Ankeedi koostamine, analüüs Mihkel Kangur
Grete Arro
Turu-uuringute AS
Ankeedi koostamine, analüüs: Vaike Vainu
Ankeedi tõlge, programmeerimine ja
andmetöötlus Irina Strapatšuk
Valim/küsitlustöö juhtimine: Kaja Södor
Küsitlustöö juhtimine: Angelina Oblikas
Avatud vastuste kodeerimine ja
raporti toimetamine Hella Kaldaru
Avatud vastuste kodeerimine: Ave Albert
Valimi
suurus
50%
45%
40%
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
3%
2%
10
30,99%
30,83%
30,36%
29,56%
28,40%
26,84%
24,79%
22,13%
18,59%
13,51%
10,57%
8,68%
20
21,91%
21,80%
21,47%
20,90%
20,08%
18,98%
17,53%
15,65%
13,15%
9,55%
7,48%
6,14%
30
17,89%
17,80%
17,53%
17,07%
16,40%
15,49%
14,31%
12,78%
10,74%
7,80%
6,10%
5,01%
40
15,49%
15,42%
15,18%
14,78%
14,20%
13,42%
12,40%
11,07%
9,30%
6,75%
5,29%
4,34%
50
13,86%
13,79%
13,58%
13,22%
12,70%
12,00%
11,09%
9,90%
8,32%
6,04%
4,73%
3,88%
60
12,65%
12,59%
12,40%
12,07%
11,60%
10,96%
10,12%
9,03%
7,59%
5,51%
4,32%
3,54%
70
11,71%
11,65%
11,48%
11,17%
10,74%
10,14%
9,37%
8,36%
7,03%
5,11%
4,00%
3,28%
80
10,96%
10,90%
10,73%
10,45%
10,04%
9,49%
8,77%
7,82%
6,57%
4,78%
3,74%
3,07%
90
10,33%
10,28%
10,12%
9,85%
9,47%
8,95%
8,26%
7,38%
6,20%
4,50%
3,52%
2,89%
100
9,80%
9,75%
9,60%
9,35%
8,98%
8,49%
7,84%
7,00%
5,88%
4,27%
3,34%
2,74%
110
9,34%
9,30%
9,15%
8,91%
8,56%
8,09%
7,47%
6,67%
5,61%
4,07%
3,19%
2,62%
120
8,95%
8,90%
8,76%
8,53%
8,20%
7,75%
7,16%
6,39%
5,37%
3,90%
3,05%
2,50%
130
8,59%
8,55%
8,42%
8,20%
7,88%
7,44%
6,88%
6,14%
5,16%
3,75%
2,93%
2,41%
150
8,00%
7,96%
7,84%
7,63%
7,33%
6,93%
6,40%
5,71%
4,80%
3,49%
2,73%
2,24%
200
6,93%
6,89%
6,79%
6,61%
6,35%
6,00%
5,54%
4,95%
4,16%
3,02%
2,36%
1,94%
300
5,66%
5,63%
5,54%
5,40%
5,18%
4,90%
4,53%
4,04%
3,39%
2,47%
1,93%
1,58%
500
4,38%
4,36%
4,29%
4,18%
4,02%
3,79%
3,51%
3,13%
2,63%
1,91%
1,49%
1,23%
800
3,46%
3,45%
3,39%
3,30%
3,17%
3,00%
2,77%
2,47%
2,08%
1,51%
1,18%
0,97%
1 000
3,10%
3,08%
3,04%
2,95%
2,84%
2,68%
2,48%
2,21%
1,86%
1,35%
1,06%
0,87%
Vastuse proportsioon
9
9
Valimi profiil
Joonis 1. Valimi profiil (%), kaalutud andmed (1)
* Muud suured linnad: Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve
10
10
Joonis 2. Valimi profiil (%), kaalutud andmed (2)
11
11
Uuringu põhijäreldused
Eesti inimestele lähevad keskkonnateemad korda, millest annab tunnistust elanike
suhteliselt kõrge huvi keskkonna-alase teabe vastu ning asjaolu, et valdav osa elanikest
on mõne keskkonnaprobleemi üle muret tundnud. Eesti keskkonnaseisundit tervikuna
peetakse valdavalt heaks, kuid on mõningaid valdkondi, mida tunnetatakse probleemsena
Eestis tervikuna (mere puhtus, metsade seisukord) või mõnes konkreetses regioonis (nt
välisõhu puhtus Kirde-Eestis). Sarnaselt varasemate uuringutega ilmnes ka seekord, et
probleemkohtadena tajuvad inimesed eelkõige neid valdkondi, millega omavad isiklikku
kokkupuudet (nt metsade seisukord, veekogude ja õhu puhtus, jäätmevedu), samas kui
probleemid, mis pole n-ö käegakatsutavad, jäävad inimeste jaoks sageli liiga kaugeks ja
abstraktseks, et nende olulisust tajuda (nt maavarade kaevandamine).
Teadmised ökosüsteemide ja sotsiaalsete süsteemide suhete toimimise kohta on Eesti
ühiskonnas valdavalt head ning elanike hoiakud loodushoidlikud. Siiski näitas uuring
kohatisi vajakajäämisi keskkonnaalases süsteemses mõtlemises. Globaalses kontekstis
hinnatakse Eesti keskkonnamõju sageli tühiseks, kuigi uuringud on tõestanud, et eestlaste
ökoloogiline jalajälg on globaalses kontekstis suhteliselt suur (peamiselt põlevkivi
kasutamise tõttu). Kuna elanikud peavad Eesti keskkonnaseisundit valdavalt heaks,
tunnetavad nad ka globaalseid probleeme (nagu kliimamuutused) sageli kaugete ning
Eesti jaoks ebaolulistena, kuigi tegelikkuses näeme kliimamuutuste mõjusid juba ka Eestis
(nt kuumalainete sagenemise, tormisuse suurenemise ning võõrliikide invasiooni näol).
See näitab, et igapäevaseid Eesti keskkonnas aset leidvaid muutusi ei osata seostada
globaalsel tasandil toimuvate muutustega.
Kuigi inimesed reeglina teadvustavad oma osa keskkonnaprobleemide tekkes, nähakse
vastutust probleemidega tegelemisel sageli pigem riigil (ning suurettevõtetel) kui iseendal.
Samuti esineb puudujääke oskustes siduda teoreetilisi teadmisi igapäevaeluga (nagu
näitasid inimeste tõlgendused sagedase muruniitmise osas) - päriselulises kontekstis ei
tunta keskkonda kahjustavaid tegevusi ära ning ei osata hinnata enda tegevuse seost ja
mõju keskkonnale.
Hoolimata kohatistest puudujääkidest teadlikkuses, võib uuringust järeldada, et
keskkonnateemad on muutunud inimeste jaoks varasemast olulisemaks ning oma eluviisi
keskkonnasäästlikkuse üle mõeldakse varasemast enam (millest annab tunnistust oma
käitumises keskkonnakaitselistest kaalutlustest juhinduvate inimeste osakaalu
suurenemine). Samas peab märkima, et inimeste keskkonnasäästlik käitumine avaldub
pigem tagajärgedega tegelemises (nt prügi sorteerimine) kui keskkonnakahju tekkimise
ennetamises (nt tarbimise vähendamine, mis katkestaks keskkonnavaenuliku tootmis- ja
tarbimisahela). Kiireid muutusi siin oodata ei maksa, kuna harjumuspärase käitumise ning
mõttemustrite muutumine võtab aega, kuid siiski saab muutusi toetada nii seadusandlikul
tasandil kui teabe jagamise (nt keskkonnaharidusprogrammide või kampaaniate ja
projektide raames elanikkonna kaasamise kaudu.
12
12
Kokkuvõte
Alates 2010. aastast on Keskkonnaministeerium iga kahe aasta järel kaardistanud
elanike keskkonnateadlikkust laiahaardelise küsitlusuuringuga. Käesolev raport
annab ülevaate järjekorras juba kuuenda, 2020. aasta augustikuus läbi viidud
keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustest. Andmekogumise viis läbi Turu-
uuringute AS, küsitledes üle Eesti 1001 vähemalt 15-aastast elanikku.
Küsitlusankeedi väljatöötamisse ja andmete analüüsi olid kaasatud teadurid
Tallinna Ülikooli ökoloogia keskusest ja haridusteaduste instituudist.
Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile
Eesti keskkonnaseisundit hindab 82% elanikkonnast heaks ning 13% halvaks
(2018. aastal vastavalt 84% ja 9%). Selge seisukoht puudub 5%-l vastajaist.
Erinevatest keskkonnavaldkondadest on elanike rahulolu kõrgeim seoses
võimalustega tutvuda Eesti loodusega loodus- ja matkaradadel (94% peab
olukorda heaks), kaitsealade piisavusega (vastavalt 83%), välisõhu puhtusega
(76%), puhta joogivee kättesaadavusega (71%) ning jäätmeveo korraldusega
(71%). Lähtudes suhtelisest rahulolust (hinnangute keskväärtustest) hinnati
kõrgelt ka keskkonnahariduse taset lasteaedades ja koolides. Kõige vähem
ollakse rahul mere puhtuse (58% peab olukorda halvaks) ning metsade
majandamise jätkusuutlikkusega (vastavalt 52%). Suhteline rahulolematus on
kõrge ka maavarade kaevandamise jätkusuutlikkusega (4-palli skaalal keskmine
hinne 2,44).
Kuigi hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna on võrreldes 2018. aastaga
muutunud pisut kriitilisemaks, on rahulolu erinevate keskkonnavaldkondade
olukorraga võrreldes 2018. aastaga jäänud üldjuhul samale tasemele või pisut
paranenud. Võrreldes 2018. aastaga on pisut kasvanud kriitilisus vaid puhta
joogivee kättesaadavuse suhtes, pikemas ajalises võrdluses ka mere puhtuse ja
metsade majandamise jätkusuutlikkuse suhtes.
Lisatähelepanu vajavateks valdkondadeks peetakse jätkuvalt kõige sagedamini
veekogude puhtust ning metsade majandamise jätkusuutlikkust, sealjuures on
metsandusvaldkonna probleemid muutunud inimeste silmis aasta-aastalt
prioriteetsemaks.
Keskkonnainstitutsioonid ja arvamusliidrid
Keskkonnaministeeriumiga seostub inimestele jätkuvalt kõige enam loodus- ja
keskkonnakaitse. Negatiivseid märksõnu mainis Keskkonnaministeeriumiga
seoses 4% vastajaist (2018. aastal 5%).
13
13
Küsitletutest 67% ei osanud spontaanselt nimetada ühtegi keskkonnavaldkonna
organisatsiooni, mida peab kõige usaldusväärsemaks. Spontaanselt meenusid
inimestele kõige usaldusväärsemate keskkonnavaldkonna organisatsioonidena
kõige sagedamini Keskkonnaministeerium (9%), Riigimetsa Majandamise Keskus
(8%) ning Keskkonnaamet (7%).
Etteantud keskkonnavaldkonna organisatsioonide nimekirjast hinnati kõige
sagedamini usaldusväärseteks Riigi Ilmateenistust (usaldab 76%) ja Eesti
Loodusmuuseumi (72%). Võrreldes 2018. aastaga on vähenenud usaldus RMK
vastu, mida 2020. aastal hindas usaldusväärseks 53% ning ebausaldusväärseks
29% elanikest.
Arvamusliidriteks keskkonnateemadel peetakse kõige sagedamini Fred Jüssit
(8%), Aleksei Turovskit (6%) ning Marek Strandbergi (4%). 71% küsitletutest ei
osanud spontaanselt esile tuua ühtegi nime.
Hinnangud Eesti inimeste keskkonnateadlikkusele
81% elanikest nõustub, et viimase paari aasta jooksul on Eesti inimesed muutunud
keskkonna suhtes tähelepanelikumaks ja hoolivad loodusest rohkem (2018. aastal
76%). Samas peab Eesti inimesi keskkonnateadlikeks vaid 65% ning mitte
keskkonnateadlikeks 30% küsitletutest (võrreldes 2018. aastaga olulisi muutusi
pole). Sellest võib järeldada, et muutusi inimeste keskkonnateadlikkuses küll
tunnetatakse, kuid siiski ei peeta taset, kuhu tänaseks jõutud, sageli veel
piisavaks.
Keskkonnateadlikkusega
seostatakse
esmajoones
hoolimist
loodusest,
keskkonna
hoidmist,
huvi
keskkonnahoiu
vastu,
rohelist
eluviisi,
vastutustundlikkust, taaskasutus-elustiili, korrektset jäätmete käitlemist (prügi
koristamine ja sorteerimine), informeeritust keskkonnateemadest ning kriitilist
mõtlemist.
Keskkonna-alased hoiakud
Võrreldes 2018. aastaga on elanikkonnas vähenenud arvamused, et inimesed on
määratud valitsema ülejäänud looduse üle (väitega mittenõustujate osakaal on
kasvanud 60%-lt 70%-ni) ning omavad õigust muuta looduskeskkonda oma
vajadustest lähtuvalt (väitega mittenõustumine kasvanud 59%-lt 68%-ni). Valdav
osa Eesti elanikest ei pea inimest liigina ülimuslikuks, pidades õigeks arvestada
looduskeskkonna kujundamisel ka teiste liikide õigust elule. Samuti teadvustab
enamus elanikest inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale ning sellest tulenevat
ökoloogilise kriisi ohtu. Loodusressursside piiratust teadvustab 2/3 elanikest, kuid
samas ollakse valdavalt optimistlikud ressursside piisavuse suhtes, eeldusel, et
inimesed õpivad neid kasutama.
Selles osas, kas globaalses mõttes on Eesti keskkonnamõju tühine või mitte, on
arvamused jätkuvalt vastukäivad. Elanikest 39% (2018. aastal 30%) arvab, et
14
14
globaalses mõttes on Eesti elanike negatiivne keskkonnamõju tühine (enamasti
põhjendati seda Eesti väiksuse ning siinse keskkonna hea seisundiga). 30%
elanikest ei pea Eesti elanike negatiivset keskkonnamõju tühiseks (enamasti toodi
siin põhjenduseks, et iga mõju on oluline, et globaalses mõttes ka väikesed mõjud
lõpuks kumuleeruvad ning et Eesti keskkonnaseisund on halb). Asjaolu, et 39%
elanikest peab Eesti keskkonnamõju tühiseks, näitab, et teadmised sellel teemal
on jätkuvalt puudulikud.
Valdav osa (76%) elanikest toetab haruldaste liikide kaitsmist Eesti looduses
(2018. aastal 68%), tuues kõige sagedamini põhjenduse, et loodusliku tasakaalu
säilimiseks on oluline nii iga liik üksikuna kui ka liigirikkus üldiselt. Elanikest 2%
arvab, et haruldasi liike pole mõtet Eesti looduses kaitsta, ning seda esmajoones
põhjusel, et toimima peaks looduslik valik.
Selgitamaks inimeste arusaamu argitegevuste mõjust keskkonnale, kirjeldati
vastajale olukorda, kus üks naaber niidab muru sageli, teine aga harva, ning paluti
leida põhjendusi kummagi käitumisele. Vaid kolmandik küsitletutest oskas
seostada vähest muruniitmist keskkonnakaitseliste põhjustega. See näitab, et oma
teadmisi ei osata panna igapäevaelulisse konteksti – päriselulises kontekstis ei
tunta keskkonda kahjustavaid tegevusi ära ning ei osata hinnata enda tegevuse
seost ja mõju keskkonnale.
Elektritootmise juures peab 47% (2018. aastal 50%) elanikest esmatähtsaks, et
see oleks keskkonnale võimalikult väikese kahjuga. Odavus on esmatähtis 26
protsendi ning sõltumatus välismaistest allikatest 27 protsendi elanike jaoks. Kuni
2018. aastani oli keskkonnasõbralikkuse tähtsustajate osakaal kasvutrendis, kuid
tänaseks on see peatunud.
Elanike keskkonnateadlikkus
80% elanikest peab end keskkonnateadlikuks, 19% mitte keskkonnateadlikuks
ning 2% ei oska oma keskkonnateadlikkusele hinnangut anda. Võrreldes 2018.
aastaga on inimeste kriitilisus oma keskkonnateadlikkuse suhtes kasvanud, mis
võib
olla
tunnistuseks
kasvanud
ootustest
(inimesed
tunnetavad
keskkonnaprobleemide prioriteetsust ja komplekssust ning on sellest tulenevalt
kriitilisemad ka iseenda teadmiste taseme suhtes).
Elanikest 83% on mõne keskkonnaprobleemi pärast muret tundnud, sealjuures 6%
peaaegu kogu aeg, 18% sageli, 40% aeg-ajalt ning 19% harva.
Keskkonnaprobleemidena, mille üle on muret tuntud, nimetati kõige sagedamini
looduse reostust ja saastatust, metsade majandamist/liigset raiet ning veekogude
reostust.
Keskkonnasäästlikest tegevustest on elanikud kõige enam omaks võtnud prügi ja
jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise. Samuti planeerib suurem osa inimestest
toidu ostmist hoolikalt, et vältida ülejääkide äraviskamist. Ligikaudu 2/3 elanikest
väldivad sageli kilekottide või plastist ühekordsete nõude või joogikõrte kasutamist,
59% kaalub sageli iga ostu sooritamist hoolikalt, ligikaudu pooled eelistavad
15
15
autoga sõitmisele keskkonnasõbralikumaid alternatiive (liikuda jala, ratta või
ühistranspordiga), pigem parandavad/lasevad parandada olemasolevat asja kui
ostavad uue, eelistavad osta võimalikult pika kasutusajaga tooteid või väldivad
ülepakendatud toodete ostmist. Alla kolmandiku elanikest ostab sageli kasutatud
riideid või tarbeesemeid, öko/mahe/ausa kaubanduse märgisega toidukaupu või
ökomärgisega rõivaid/puhastusvahendeid või on vähendanud liha söömist.
Keskkonnahoiuga seotud ühistegevustes (nt vabatahtlik töö, talgud) on osalenud
kokku 46% elanikest ning sageli on seda teinud 8%. Võrreldes 2018. aastaga on
pea kõiki keskkonnasäästlikke tegevusi sageli harrastavate inimeste osatähtsus
kasvanud, sealjuures kõige enam on sagenenud plastist ühekordsete nõude ja
joogikõrte kasutamise vältimine ning ohtlike jäätmete kogumispunkti viimine.
Ametiasutustes on keskkonnasäästlikest praktikatest kõige enam levinud prügi
liigiti kogumine (märkis 72% töötavatest või õppivatest vastajatest), säästlik paberi
kasutamine (68%) ning säästlik energia ja vee kasutamine (67%). Võrreldes 2018.
aastaga mainiti erinevate keskkonnasäästlike praktikate rakendamist
ametiasutustes tänavu sagedamini ning vähenenud on nende inimeste osakaal,
kes praktikate rakendamisele hinnangut anda ei osanud. See näitab, et
keskkonnasäästlike praktikate märkamine on suurenenud.
Elanikest 43% tahaks elada senisest keskkonnasäästlikumalt, põhjendades seda
soovi murega järeltulevate põlvede ning oma ökoloogilise jalajälje pärast, sooviga
hoida (puhast) loodust/keskkonda ning tervist. Inimesed, kes veel
keskkonnasäästlikumalt elada ei tahaks (17% küsitletutest), arvasid enamasti, et
pingutavad juba praegugi piisavalt.
Valdav osa inimestest tunnetab oma vastutust keskkonnaprobleemide tekkes
(iseennast peab otseselt või kaudselt keskkonnaprobleemide eest vastutavaks
91% elanikest) ning peab võimalikuks isiklikult nende vältimisse ja lahendamisse
panustada (80%). Samas keskkonnaprobleemide mõju tajumine on pisut
ähmasem: sellega, et keskkonnaprobleemid mõjutavad lähemas tulevikus oluliselt
tema igapäevaelu, nõustub 76% elanikest. Samuti tasub märkida, et kuigi 84%
inimestest tunnetab kohustust panustada keskkonnaprobleemide ennetamisse ja
lahendamisse, tunnevad sisemist vajadust selleks vähemad – 68%.
Elanikest 35% sõnul on nad viimase 12 kuu jooksul püüdnud kedagi veenda
keskkonnasäästlikumalt käituma (2018. aastal 28%). Enamasti on teistele märkusi
tehtud prügi maha viskamise või selle sorteerimata jätmise pärast.
Kõige enam motiveerib elanikke keskkonnasäästlikult elama oodatav kasu
tervisele, looduse tasakaalu säilimine ning teiste liikide ellujäämine – väga või
pigem motiveerivaks peab neid põhjusi enam kui 90% elanikest. Kõige harvemini
märgiti motivaatorina keskkonnasäästliku eluviisi odavust (52%) – ilmselt on
põhjuseks see, et keskkonnasäästlikku eluviisi üldjuhul odavaks ei peeta
(keskkonnasäästlikkust seostatakse öko- ja mahetoodete ostmisega, mis on
hinnalt kallimad).
Keskkonnasäästlikuma eluviisi takistustena märgiti kõige sagedamini, et see
eeldaks laiemaid ühiskondlikke muutusi (27%), igapäevaelu (elukoht, töökoht)
16
16
korraldus ei võimalda keskkonnasäästlikku eluviisi (21%), teadmised ja oskused
pole piisavad (21%), ei teata kindlalt, kas kõik keskkonnasäästlikuna näidatud
tegevused seda ka tegelikult on (20%) ning oma tegevustes ei suudeta olla
järjekindlad (19%).
Keskkonnaalane informeeritus
Keskkonnahariduslikest tegevustest on ootuspäraselt kõige levinum lihtsalt
looduses ajaveetmine – viimase 12 kuu jooksul on looduses käinud 86% elanikest.
Mõnda keskkonnahariduslikku asutust külastanud 43% ning loodus- ja
keskkonnateemalistel üritustel osalenud 24% elanikest. Võrreldes 2018. aastaga
on pisut kasvanud looduses korduvalt aega veetnute ja keskkonnahariduslikke
asutusi korduval külastanute osatähtsus.
55% elanikest hindab oma informeeritust keskkonnateemadest heaks (2018.
aastal 47%) ning 42% halvaks. Keskkonna-alane teave pakub inimestele huvi
eeskätt oma kodukoha või kogu Eestiga seoses (üle 90% peab infot oluliseks,
sealjuures 54–56% väga oluliseks), huvi Euroopa või kogu maailma
keskkonnaseisundit puudutava info suhtes on madalam (üle 80% peab infot
oluliseks, sealjuures 34% väga oluliseks). Viimase kaheksa aasta jooksul on huvi
oma kodukoha keskkonnaseisundi-alase info vastu püsinud stabiilselt kõrgena,
kuid huvi kogu Eesti, Euroopa või kogu maailma keskkonnateemade vastu on
suurenenud.
Keskkonnateemadeks, mille kohta soovitakse teavet saada, on kõige sagedamini
veekogude, joogivee ja õhu puhtus, ilm/kliima ning jäätmete käitlemine.
Küsitletutest 54% oma infovajadusi täpsustada ei osanud, mis viitab sellele, et
keskkonnateemasid ei peeta igapäevaselt aktuaalseks või isiklikult oluliseks.
Võrreldes 2018. aastaga on hinnangud kogu Eestit puudutava keskkonnaalase
info kättesaadavusele langenud – kui 2018. aastal pidas 72% elanikest sellist
teavet täiesti või pigem kättesaadavaks, siis 2020. aastal vastavalt 65%. Nende
inimeste osakaal, kelle arvates info pigem pole/üldse pole kättesaadav, on
kasvanud 13%-lt 21%-ni.
Oma kodukohta puudutavatest keskkonnavaldkondadest on valdav osa elanikest
rahul info kättesaadavusega ilmaprognooside ja -hoiatuste, pakendite/klaastaara
ja ohtlike jäätmete äraandmise, jäätmete sortimise nõuete ning loodus- ja
matkaradade paiknemise osas (enam kui 80% elanikest peab infot
kättesaadavaks). Kõige enam on elanike arvates probleeme info
kättesaadavusega joogivee ja õhu kvaliteedi, veekogude puhtuse, võimalike
keskkonnareostuse allikate ja mürataseme kohta. Võrreldes 2018. aastaga on
hinnangud info kättesaadavusele viimati mainitud valdkondade osas pisut
langenud. Pisut on paranenud hinnangud loodus- ja matkaradade asukohti ning
vanade rehvide äraandmise võimalusi puudutava info kättesaadavusele.
Keskkonnainfot saadakse kõige sagedamini massimeediakanalitest (kõige
sagedamini televisioonist) ning sõpradelt, perelt või tuttavatelt. Viimase kaheksa
17
17
aasta jooksul on infokanalitena enam olulisust omandanud uudisteportaalid ja
sotsiaalmeedia. Keskkonnainstitutsioonide veebilehtedest on kõige suurema
külastatavusega Riigi Ilmateenistuse veebileht, mille külastatavus on nelja aasta
vältel ka pisut suurenenud (34%→38%).
Takistusi keskkonnainfo kättesaamisel on kogenud 3% elanikest (2018. aastal
2%), kes tõid probleemina esile üldist infopuudust, venekeelse info puudust ning
suutmatust/oskamatust
infot
leida
(mis
kohati
tulenesid
vähestest
internetikasutamise oskustest).
Osalemine keskkonnaotsuste tegemisel
Elanikest 40% peab võimalust kaasa rääkida keskkonnaotsuste tegemisel enda
jaoks oluliseks (2018. aastal samuti 40%). Võrreldes 2018. aastaga on kasvanud
nende elanike osakaal, kes peavad keskkonnaotsuste juures kaasa rääkimise
võimalust enda jaoks ebaoluliseks (46%→53%). Muutus on toimunud hinnangu
andmata jätnute osakaalu vähenemise arvelt (14%→8%).
Osavõtt keskkonnaotsuseid mõjutavatest tegevustest on võrreldes 2018. aastaga
kasvanud: mõnes keskkonnaotsuseid mõjutavas tegevuses on kahe aasta jooksul
osalenud 32% elanikest (2018. aastal 22%). Enamasti on see seisnenud
suhtlemises mõne keskkonnaalase probleemi asjus teiste elanikega ja probleemi
selgitamises (16%) ning osalemises keskkonnateemalistes aruteludes
sotsiaalmeedias (11%).
Oma võimalusi rääkida kaasa keskkonnaotsuste tegemisel kohaliku omavalitsuse
tasandil peab heaks 13% elanikest (2018. aastal 9%) ning riiklikul tasandil
vastavalt 5% (2018. aastal 4%). Osalemist keskkonnaotsuste tegemisel takistab
inimeste hinnangul kõige sagedamini ajapuudus ning vähene usk oma tegevuse
mõjusse.
Metsandus
Metsade väärtust nähakse eelkõige selles, et need toodavad puhast õhku ning
pakuvad meeldivat keskkonda puhkamiseks. Samuti väärtustatakse metsi kui
puhast elukeskkonda, mis tagab liigirikkuse ning pakub inimestele ka otsest kasu
(nt metsaandide ja puidu näol).
57% elanikest on enda hinnangul kursis Eesti metsi puudutavate teemadega ning
36% mitte. Valdav osa (73%) Eesti elanikest tunnetab metsade tähtsust oma
vaimse ja füüsilise heaolu tagajana (2018. aastal 76%) ning 71% mõistab, et saab
igapäevaselt osa metsade poolt pakutavatest hüvedest. Oma isiklikku vastutust
metsade säilimise eest tunnetatakse vähem – vaid 45% küsitletutest arvab, et
tema tegevus mõjutab Eesti metsade seisundit (2018. aastal 35%). Elanike
võimalusi osaleda metsi puudutavate otsuste tegemisel peab 30% elanikest
piisavaks ning 51% ebapiisavaks.
18
18
Kliima
Elanikest 41% on oma hinnangul hästi ning 50% halvasti kursis kliimamuutuste
mõjudega Eesti keskkonnale. Kliima-alast teavet hinnatakse siiski üldjuhul raskesti
hoomatavaks, muutlikuks ning vastuoluliseks.
Elanikest 77% hinnangul muutub maa kliima nii looduslikel põhjustel kui
inimtegevuse tagajärjel ning 12% hinnangul ainult inimtegevuse tagajärjel. Seega
teadvustab valdav osa elanikest inimmõju rolli kliimamuutustes. Elanikest 6%
arvab, et maa kliima muutub ainult looduslikel põhjustel, ning 1% arvates kliima ei
muutugi. Selge arvamus antud küsimuses puudub 4%-l elanikest.
Kliimamuutuste teket seostatakse kõige sagedamini lageraiega (märkis 65%) ning
bensiini- või diiselmootoriga autodega sõitmisega (63%). Kliimamuutuste
leevendamise võimalustena nähti kõige sagedamini tarbimise üleüldist
vähendamist (märkis 56% küsitletutest), autosõitude vähendamist (45%) ning
energiasäästu pakkuvate ehituslahenduste kasutamist (40%).
Kliimamuutuste tagajärgedena, mis veel sel sajandil avalduda võivad, nimetati
spontaanselt kõige sagedamini kliima soojenemist, liustike sulamist, tormide,
tornaadode, üleujutuste või maalihete esinemist ning aastaaegade muutumist.
Etteantud nimekirjast peeti kliimamuutuste tagajärgedeks kõige sagedamini torme
ja üleujutusi (70%), metsatulekahjude sagenemist (62%), kuumalaineid (60%),
ookeani veetaseme tõusu (58%) ning puhta joogivee puudust (52%). Elanikest
88% peab kliimamuutusi tõsiseks probleemiks maailmas tervikuna ning 56% peab
neid tõsiseks probleemiks Eesti jaoks (2016. aastal 41%).
Ankeedis
toodud
ekstreemsetest
ilmastikunähtustest
tunnetati
kõige
tõenäolisemat ohtu tugevates tormides – 48% Eesti elanikest arvab, et need
võivad järgneva kümne aasta jooksul olla ohuks tema elule, varale, sissetulekule
või hobidega tegelemisele. Üsna sageli peeti tõenäoliseks ka kuumalainetest
(vastavalt 36%) või lumikatte vähenemisest (34%) tulenevaid ohte. Võrreldes
2016. aastaga on ohutunnetus eelpool nimetatud kolme ilmastikunähtuse suhtes
kasvanud. Kõige harvemini tunnetati ohtu üleujutustes (26%).
Äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise puhul vajaks enda hinnangul tõenäoliselt
ametiasutuste abi 19% elanikkonnast (sama oli tulemus ka 2016. aastal). Elanikest
38% arvab, et tuleb tõenäoliselt ise või sugulaste-tuttavate abiga toime (2016.
aastal 53%) ning 43% ei oska selget seisukohta võtta (2016. aastal 27%). Eesti
riigi
valmisolekut
tulla
toime
äärmuslikest
ilmastikuoludest
tingitud
hädaolukordadega peab 43% elanikest heaks ning 37% halvaks. Võrreldes 2016.
aastaga on ebakindlus antud küsimuses pisut kasvanud – vähenenud on riigi
valmisolekut heaks hindavate inimeste osakaal ning samas kasvanud selge
arvamuseta inimeste arv.
19
19
Keskkonnateadlikkuse indeks
Keskkonnateadlikkuse indeks koondab elanike keskkonnaalaseid hoiakuid ning
hinnanguid oma keskkonna-alasele teadlikkusele ja keskkonnasäästlikele
harjumustele. Indeksi maksimaalne väärtus on 100 punkti, minimaalne väärtus 0
punkti.
Alates 2016. aastast on keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus pidevalt kasvanud:
2014. aastal oli indeksi väärtus 37,5 punkti, 2016. aastal 42,0 punkti, 2018. aastal
43,5 punkti ning 2020. aastal 47,0 punkti.
Indeksi väärtuse kasv võrrelduna 2018. aastaga on tingitud sellest, et suurenenud
on nende elanike osakaal, kes käituvad sageli keskkonnasäästlikult (sorteerivad
prügi, eelistavad keskkonnasäästlikku transporti, ostavad öko/mahe/kasutatud
tooteid, väldivad kilekottide kasutamist) ning teevad seda keskkonnakaitselistel
kaalutlustel.
Erinevused taustrühmades
Sarnaselt varasemate uuringutega leidis ka seekordses uuringus kinnitust naiste
kõrgem
keskkonnateadlikkus.
Võrreldes
meestega
tunnevad
naised
keskkonnaprobleemide üle enam muret, käituvad keskkonnasäästlikumalt ning
tajuvad selgemalt ka oma võimalusi, kohustust ning vajadust panustada
keskkonnaprobleemide ennetamisse ja lahendamisse. Mehed suhtuvad
keskkonnaprobleemidesse muretumalt kui naised ning on vähem motiveeritud ka
muutma oma käitumist keskkonnasäästlikumaks, nähes takistusi oma igapäevaelu
korralduses
ning
kaheldes
oma
teadmiste-oskuste
piisavuses
ja
keskkonnasäästlikkuse alase teabe paikapidavuses.
15–29-aastased hindavad nii iseenda kui ka teiste inimeste keskkonnateadlikkuse
taset kriitilisemalt kui ülejäänud vanuserühmad. Uuring kinnitab, et noorte hoiakud
on kohati vähem loodushoidlikud ning nende mure keskkonnaprobleemide pärast
madalam kui elanikkonnas tervikuna (kuigi näiteks usk ökoloogilise kriisi
võimalikkusesse on madalaim hoopis 65-aastaste ja eakamate seas). Samas
väljendavad noored keskmisest kõrgemat teadlikkust kliimamuutustest ning
teadvustavad enam selle probleemiga tegelemise vajalikkust, olles ka eakatest
aktiivsemad osalema keskkonnaotsuseid mõjutavates tegevustes.
Kõige motiveeritumad on oma käitumise keskkonnasäästlikumaks muutmisel 30–
49-aastased, kõige vähem motiveeritud aga 65-aastased ja eakamad, kes
hindavad ka oma võimalusi ning kohustust panustada keskkonnaprobleemide
ennetamisse ja lahendamisse väiksemaks kui noored. Noored tunnetavad põhilise
takistusena keskkonnasäästlikuma eluviisi viljelemisel oma teadmiste ja oskuste
ebapiisavust, kuid samas on küllaltki levinud ka arvamus, et keskkonnasäästlikum
eluviis eeldaks laiemaid ühiskondlikke muutusi.
Üks tugevamaid mõjutegureid keskkonnateadlikkuse kujunemisel on haridus.
Kõrgharidusega inimeste vaated on keskmisest loodushoidlikumad, arusaam
20
20
ökosüsteemide toimimisest terviklikum ning enesehinnanguline käitumine
keskkonnasäästlikum kui madalama haridusega inimestel. Samuti väljendavad
kõrgharidusega inimesed keskkonnaprobleemide ennetamise ja lahendamise
osas vastutustundlikumat suhtumist ning aktiivsemaid hoiakuid kui madalama
haridusega inimesed.
Sarnaselt varasemate uuringutega eristub ka seekord regioonidest Kirde-Eesti,
kus rahulolematus teatud valdkondadega (nt välisõhu ja veekogude puhtus,
tööstusettevõtete tegevus keskkonna saastamise vältimisel, keskkonnahariduse
tase) on kõrgem kui Eestis keskmiselt. Kirde-Eesti elanike negatiivsemad
hinnangud on mõistetavad – sealne tööstus avaldab kohalike elanike tervisele
mõju (eriti problemaatiline ongi välisõhu puhtus) ning elanikud tunnetavad seda.
Motivatsioon panustada keskkonnaprobleemide vältimisse ja lahendamisse on
regiooniti kõrgeim Lõuna-Eestis, madalaim aga Tallinnas. Keskmisest
loodushoidlikumate hoiakute poolest eristuvad Kesk-Eesti elanikud.
Kuigi muukeelsed inimesed hindavad oma keskkonnateadlikkust pisut kõrgemalt
kui eestikeelsed inimesed, ei leidnud uuringu põhjal kinnitust, et nende vaated
oleksid
loodushoidlikumad
ning
enesehinnanguline
käitumine
keskkonnasäästlikum kui eestikeelsetel elanikel. Pigem kipub asi olema
vastupidine. Uuringu andmetel tunnetavad muukeelsed elanikud oma võimalusi,
kohustust ning sisemist vajadust panustada keskkonnaprobleemide vältimisse ja
lahendamisse väiksemana kui eestikeelsed inimesed. Probleemi üks algetest võib
peituda ka keskkonnahariduse tasemes, milles muukeelsed tajuvad sagedamini
puudujääke kui eestikeelsed inimesed. Kuigi muukeelsete inimeste hinnangud
keskkonna-alase info kättesaadavusele on nelja aasta vältel paranenud, on
keskkonna-alase teabe kanalite valik muukeelse elanikkonna jaoks jätkuvalt
kitsam kui eestikeelsel. Eraldi probleemiks on muukeelsete inimeste kõrgem
osalusheitumus (väiksem aktiivsus keskkonnateemadel kaasarääkimisel ning
tunnetatud võimaluste puudumine).
21
21
Tulemused
1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile
Esimese teemana käsitleme elanike hinnanguid Eesti keskkonnaseisundile, anname
ülevaate, mis on elanike arvates hetkel kõige olulisemad keskkonnaprobleemid Eestis
ning kui heaks peetakse erinevate keskkonnavaldkondade hetkeolukorda.
1.1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna
Eesti keskkonnaseisundit tervikuna hindab 82% elanikkonnast heaks, sealjuures 6% väga
heaks ja 77% pigem heaks. Pigem halvaks peab Eesti keskkonnaseisundit 12% ning väga
halvaks
1%
elanikkonnast
(Joonis
3).
Võrreldes
muu maailma
üldise
keskkonnaseisundiga on Eesti keskkonnaseisund ka ekspertide hinnangul hea, seega on
elanikkonna hinnang siinkohal küllaltki adekvaatne.
Joonis 3. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile, 2012–2020 võrdlus (% ja
aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
Kui perioodil 2014–2016 elanike hinnangud Eesti keskkonnaseisundile mõnevõrra
paranesid, siis viimase nelja aasta vältel on suhtumine muutunud taas pisut kriitilisemaks.
Eesti keskkonnaseisundit halvaks pidavate inimeste osakaal on võrreldes 2018. aastaga
suurenenud 4 protsendipunkti võrra. Ilmselt on siin üheks põhjuseks ka negatiivse info
domineerimine – keskkonnaseisundi üleüldise halvenemise olukorras tõusevad
22
22
keskkonnateemad meedias esile sagedamini ning negatiivsemas võtmes, mis kandub ka
elanikkonna hinnangutesse.
Taustrühmade võrdlus näitab, et arvamused Eesti keskkonnaseisundist erinevad nii
haridus- ja sissetulekurühmade võrdluses kui ka regiooniti (Joonis 4). Hinnangud Eesti
keskkonnaseisundile on seda positiivsemad, mida kõrgem on hindaja (isiklik) sissetulek
või haridustase. Kõrgharidusega inimestest peab Eesti keskkonnaseisundit väga või
pigem heaks 90%, madalama haridusega inimestest aga 80%. Sissetulekurühmade
võrdluses on erinevus positiivse hinnangu andnute osakaaludes madalaima ning
kõrgeima sissetulekuga rühmade vahel 18 protsendipunkti. Erinevus tuleneb nii negatiivse
hinnangu andnute kui ka kindla seisukohata inimeste kõrgemast osakaalust madala
sissetuleku või haridusega inimeste seas. Siiski on ka sel juhul, kui jätta kõrvale selge
seisukohata vastajad ning võrrelda hinnanguid skaala keskväärtuste alusel, erinevused
võrdlusrühmade vahel statistiliselt olulised.
Asjaolu, et keskkonnaseisundit hindavad keskmisest positiivsemalt kõrghariduse ja/või
kõrge sissetulekuga inimesed, võib olla põhjendatav selliste elanikkonnarühmade
tõenäoliselt mõningase parema valmisoleku, enamate ressursside ning väiksema
haavatavusega muutustega kohanemise vajaduse korral. Samuti tuleb arvestada, et kuna
keskkonnaprobleemide põhjusena nähakse ületarbimist, siis hinnang keskkonnaseisundi
halvenemisele võib kaudselt viidata paremal järjel inimeste enda panusele nende
probleemide tekkimises, mis võib kõrge sissetulekuga inimesi suunata nende probleemide
pisendamisele.
Regioonide võrdluses on positiivsete hinnangute osakaal kõrgeim Tallinnas (87%) ja
Lõuna-Eestis (88%), madalaim aga Põhja-Eestis (72%). Kirde-Eestis, kus veel 2018.
aastal olid arvamused Eesti keskkonnaseisundist kõige kriitilisemad, on seekord
hinnangud sarnased kogu Eesti keskmise tasemega. Asulatüüpide võrdluses on
negatiivsete hinnangute osakaal jätkuvalt kõrgeim väikelinnades ja alevites (20%).
23
23
Joonis 4. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile taustrühmade võrdluses (% ja
aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
24
24
1.2. Kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad
Selgitamaks, milliseid keskkonnateemasid peavad inimesed prioriteetseks, küsiti
vastajailt, mis on nende arvates Eestis need keskkonnaga seotud teemad, millega peaks
senisest tähelepanelikumalt tegelema. Sama sõnastusega küsimus esitati ka 2016. aasta
uuringus. 2018. aasta uuringus oli küsimuse sõnastus pisut erinev (Mis on Teie jaoks
kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad Eestis?).
Vastusevariante ei esitatud, vastuseid koguti vabas vormis ning andmetöötluse käigus
grupeeriti need sagedamini esinevate teemade alusel (Joonis 5).
Kõige olulisema teemana, millega tegelema peaks, nimetati spontaanselt kõige
sagedamini metsade-heinamaade hooldust ja metsaraiet – seda mainis 27% küsitletutest,
mida on 10 protsendipunkti võrra enam kui kahe aasta eest. Arvestades seda, et viimastel
aastatel on meedias metsateemasid pidevalt kajastatud, on loomulik, et selle teema
olulisus on elanike silmis suurenenud. Tähelepanu alla on tõusnud kogukondade
kodumetsade lageraie-probleemistik, mistõttu ilmselt üha enam kogukondi tajuvad
selgemalt ka oma õigusi neis küsimustes ning vajadust sekkuda.
Sageli mainiti lisatähelepanu vajavate teemade seas ka veekogude reostatust ning -
kaitset (13%), jäätmekäitlust (11%, võrreldes 2018. aastaga on ka selle teema mainimine
5 protsendipunkti võrra kasvanud) ning loodushoidu ja -kaitset, looduse
reostust/saastatust (10%). Seega peavad inimesed oluliseks eelkõige valdkondi, millega
omavad eeldatavasti vahetut kokkupuudet, samas kui valdkonnad, mis on küll
probleemsed, kuid millega puudub vahetu kokkupuude (nt põlevkivitööstus, millega
ekspertide hinnangul on seotud suurimad keskkonnaprobleemid), ei jõua inimeste
teadvusesse.
Võrreldes 2018. aastaga toodi tänavu pisut vähem esile vajadust pöörata tähelepanu
välisõhu puhtusele ning heakorrale/prügi koristamisele. Uute teemadena kerkisid
käesoleval
aastal
esile
teavitustöö
ja
keskkonnaharidus
(4%),
reovee
puhastamine/kanalisatsioon (2%) ning võõrliikide invasioon (1%) (viimane teema ilmselt
seoses Hispaania teetigude levikuga Eestis). Neljandik küsitletutest ei osanud
spontaanselt nimetada ühtegi tema jaoks olulist keskkonnaga seotud teemat
(varasemates uuringutes on see näitaja olnud kõrgem, küündides 40% ligi).
Metsade/heinamaade hoolduse ja metsaraie teemaga tegelemise vajalikkust tõid
keskmisest sagedamini esile Lääne-Eesti elanikud ning maainimesed. Kirde-Eestis mainiti
keskmisest sagedamini välisõhu puhtuse ning veekogude reostatusega tegelemise
vajalikkust (Kirde-Eesti on Eestis ka ainsaks piirkonnaks, kus põlevkivitööstuse tõttu on
välisõhu olukord tajutavaks probleemiks), Kesk-Eestis aga joogivee puhtusega tegelemise
vajalikkust. Põhja-Eesti elanikud nimetasid tähelepanu vajavate teemade seas keskmisest
sagedamini veekogude reostatust ja kaitset ning reovee puhastamist/kanalisatsiooni.
25
25
Jäätmekäitluse ning alternatiivsete energiaallikate/kaevandamise teemasid tõstsid
keskmisest sagedamini esile kõrgharidusega inimesed.
Võrreldes muukeelsete elanikega tõid eestikeelsed sagedamini esile metsade
majandamise, jäätmekäitluse ning alternatiivsete energiaallikate/kaevandamise teemasid,
samas kui muukeelsed tõstsid eestikeelsete elanikega võrreldes sagedamini esile
välisõhu puhtust või ei osanud spontaanselt nimetada ühtegi teemat.
26
26
Joonis 5. Kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad Eestis, 2016–2020 võrdlus
(spontaansed vastused %, n=kõik vastajad)
27
27
1.3. Hinnangud keskkonnavaldkondade olukorrale Eestis
Täpsemate hinnangute kogumiseks esitati vastajaile kakskümmend kaks keskkonda
puudutavat väidet, mida paluti hinnata lähtuvalt väites kirjeldatud valdkonna olukorrast
Eestis. Hinnatavad valdkonnad hõlmasid muuhulgas keskkonna seisundit ja kaitset,
jäätmekäitlust ning keskkonnaharidust. Hinnanguid koguti 4-pallisel skaalal, kus 4 tähistas
väitega nõustumist ja 1 mittenõustumist. Joonisel 6 on valdkonnad järjestatud
hinnanguskaala keskmiste tulemuste põhjal.
Enamiku valdkondade puhul on positiivseid hinnanguid (st väitega nõustujaid) enam kui
negatiivseid (st väitega mittenõustujaid), mis näitab, et üldjoontes ollakse Eesti
keskkonnaseisundi ning -kaitsega rahul. Erandiks on kolm valdkonda – mere puhtus ja
metsade majandamise ning maavarade kaevandamise jätkusuutlikkus, mille puhul
negatiivsete hinnangute osakaal ületab positiivsete hinnangute oma (sama ilmnes ka
2018. aasta uuringus).
Järgnevalt vaatleme hinnanguid keskkonnavaldkondadele lähtuvalt järgmistest
näitajatest: (1) negatiivsete ja positiivsete hinnangute osakaal koguvalimis (selgitamaks,
millised on valdkonnad, millega kõige suurem osa elanikest on rahul või rahulolematu),
ning (2) 4-palli skaalal antud hinnangute aritmeetilised keskmised (selgitamaks, millised
on valdkonnad, millega on suhteline rahulolu või rahulolematus kõige suurem).
Lähtudes negatiivse hinnangu andnud vastajate osatähtsusest koguvalimis, on
rahulolematus jätkuvalt kõige suurem mere puhtuse (58% peab olukorda halvaks) ning
metsade majandamise jätkusuutlikkusega (vastavalt 52%). Metsade majandamise teema
esilekerkimine on mõistetav: metsateemad (nt lageraied) on juba pikemat aega olnud
meedia tähelepanu all. Läänemere puhtuse teemad kerkivad meedias esile aeg-ajalt, sh
sinivetikate vohamisega seotud hoiatussõnumid. Võrreldes 2018. aastaga kajastati 2020.
aasta suvel neid teemasid meedias vähem, kuid elanike hinnangud mere puhtusele on
jätkuvalt üsna kriitilised, mis viitab, et see probleemistik on inimeste teadvuses püsivalt
kinnistunud.
Enam kui kolmandik küsitletutest hindab negatiivselt ka prügi liigiti kogumise korraldust
(38%), jõgede ja järvede puhtust (38%) ning kliimamuutustega tegelemise piisavust
(35%). Varasemad uuringud on näidanud, et inimeste teadlikkus jäätme sorteerimise
vajalikkusest on kõrge (see tegevus seostub inimestele keskkonnateadliku käitumisega
kõige enam), mistõttu pannakse tähele ka puudujääke selles valdkonnas (nt konteinerite
puudus). Antud probleemile on viidatud ka meedias. Jõgede ning järvede seisund on
Eestis üldjuhul hea, kuid käesolevalgi suvel põhjustas suplejatele probleeme sinivetika
vohamine veekogudes. Kliimamuutustega tegelemise piisavusele ei osanud veel 2018.
aastal 37% elanikest hinnangut anda, kuid tundub, et inimeste teadlikkus antud teemast
(ning koos sellega ka kriitilisus probleemi lahendamiseks ette võetud tegevuste piisavuse
suhtes) on ajas kasvanud.
28
28
Joonis 6. Hinnangud keskkonnavaldkondade olukorrale Eestis (% ning aritmeetilised
keskmised, n=kõik vastajad)
29
29
Lähtudes positiivsete hinnangute osatähtsusest ollakse kõige enam rahul võimalustega
tutvuda loodus- ja matkaradadel omal käel Eesti loodusega (94% peab olukorda heaks,
sealjuures 62% andis kõrgeima võimaliku hinnangu), millest võib järeldada, et
matkaradade võrgustik Eestis on korraldatud hästi ning ka info kättesaadavus nende
kohta on hea. Samuti on rahulolu kõrge kaitsealade piisavusega (vastavalt 83%), välisõhu
puhtusega (76%), puhta joogivee kättesaadavusega (71%) ning jäätmeveo korraldusega
(71%). Siingi oli negatiivseid arvamusi, ent rahulolevad vastajad jäid suurde enamusse.
Samas on valdkondi, mille seisukorra kohta suur osa vastajatest arvamust avaldada ei
osanud – näiteks maavarade kaevandamise jätkusuutlikkus (37% ei oma selget
arvamust), lasteaedade ja koolide poolt pakutava keskkonnahariduse tase (34%),
jahinduse korraldus (31%), mürkkemikaalide ja väetiste kasutamise mõistlikkus
haljastuses, aianduses ja põllumajanduses (30%), siseveekogude kalastiku seisund
(28%) ning tööstusettevõtete tegevuse piisavus keskkonna saastamise vältimiseks (27%).
Ilmselt pole küsitletutel olnud nende valdkondadega kokkupuuteid või siis ei hinda nad
oma teadlikkust nendest valdkondadest piisavalt heaks, et hinnangut anda – näiteks
keskkonnahariduse taseme osas ei pruugi osata kaasa rääkida inimesed, kelle peres pole
alaealisi lapsi.
Kuigi maavarade kaevandamise jätkusuutlikkuse hindamisel võiks põlevkivi
kaevandamise tõttu eeldada pigem negatiivseid hinnanguid, on elanike arvamused antud
valdkonnast küllaltki lahknevad: 31% elanikest hindab olukorda heaks, 32% halvaks ning
37% ei suuda seisukohta võtta. Samasugune segaduses olek ilmneb ka siseveekogude
kalastiku seisundi ning mürkkemikaalide kasutamise hindamisel.
Võttes aluseks hinnangute skaala keskväärtused, pälvisid keskmiselt kõige paremaid
hinnanguid loodus- ja matkarajad, kaitsealade piisavus, keskkonnahariduse tase
lasteaedades ja koolides ning välisõhu puhtus. Keskmiselt kõige madalamalt hinnati
metsade majandamise ja maavarade kaevandamise jätkusuutlikkust ning mere puhtust.
Nimetatud aspektide puhul jäid hinnangute keskväärtused alla skaala keskpunkti ehk alla
2,50 palli.
1.3.1. Ajaline võrdlus
Võrreldes 2018. aastaga on hinnangud erinevate keskkonnavaldkondade seisukorrale
jäänud üldjuhul samaks või pisut paranenud, sealjuures kõige enam on paranenud
hinnangud loodus- ja matkaradadele ning kaitsealade piisavusele. Mainimisväärselt on
langenud vaid hinnangud puhta joogivee kättesaadavusele (0,10 palli võrra). Pikemas
ajalises võrdluses on kriitilisus kasvanud ka mere puhtuse ja metsade majandamise
jätkusuutlikkuse suhtes (Joonis 7).
30
30
Joonis 7. Hinnangud keskkonnaga seotud valdkondade olukorrale Eestis ajalises
võrdluses (2012–2020) (aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
31
31
1.3.2. Hinnangute erinevused taustrühmades
Hinnangute võrdlus taustrühmade lõikes põhineb hinnangute aritmeetilistel
keskväärtustel.
Võrreldes meestega on naised keskmiselt pisut kriitilisemad hinnangutes
kliimamuutustega tegelemisele ning jõgede-järvede, mere ja välisõhu puhtusele. Naistega
võrreldes on mehed keskmiselt vähem rahul Eestis kasutatavate energiaallikate
keskkonnasõbralikkusega.
Vanuserühmade võrdluses on hinnangud mitmetele valdkondadele positiivseimad 15–29-
aastaste seas (nt liigikaitse, jäätmete taaskasutus toorainena, puhta joogivee
kättesaadavus, reovee puhastamine, veekogude puhtus, siseveekogude kalastiku
seisund, jahinduse korraldus ja metsade majandamine). Kriitilisust eelnevalt nimetatud
valdkondade seisukorra suhtes esineb kõige enam 50–64-aastaste seas (veekogude
puhtuse ja siseveekogude kalastiku seisundi osas on samas küllaltki kriitilised ka 65-
aastased ja eakamad, jahinduse korralduse ja metsade majandamise suhtes aga ka 30–
49-aastased). Samas on ka valdkondi, millega on kõige enam rahul 65-aastased ja
eakamad, näiteks Eestis kasutatavate energiaallikate keskkonnasõbralikkus (kõige
vähem on sellega rahul 30–49-aastased), prügi liigiti kogumine ning jäätmeveo korraldus
(kõige vähem on nende valdkondadega rahul 30–64-aastased).
Võrreldes muukeelsete elanikega on eestikeelsed elanikud keskmiselt enam rahul
välisõhu ning põhjavee ja allikate puhtusega, samuti ka loodus- ja matkaradadega ning
keskkonnahariduse tasemega lasteaedades ja koolides. Varasemates uuringutes on
leidnud kinnitust venekeelsete programmide vähesus keskkonnahariduskeskustes3, mis
seletab muukeelsete negatiivsemaid hinnanguid antud küsimustes. Võrreldes muukeelse
elanikkonnaga on eestikeelsed elanikud keskmiselt kriitilisemad loodusressursside
(maavarad, metsad) jätkusuutliku kasutamise ning mürkkemikaalide kasutamise, prügi
liigiti kogumise ja jäätmete taaskasutuse toimimise suhtes.
Haridusrühmade võrdluses on kõrgharidusega inimesed keskmiselt kriitilisemad
jäätmemajanduse (jäätmete taaskasutus toorainena, jäätmeveo korraldus, prügi liigiti
kogumine), maavarade kaevandamise jätkusuutlikkuse ning Eestis kasutatavate
energiaallikate keskkonnasõbralikkuse suhtes, kuid on seevastu keskmiselt enam rahul
jõgede-järvede ning põhjavee ja allikate puhtusega ning puhta joogivee
kättesaadavusega. Kõrgharidusega inimeste kohatine kõrgem kriitilisus peegeldab nende
kõrgemat keskkonnateadlikkust ning sellest lähtuvalt ka kõrgemaid ootusi.
Regioonide võrdluses on paljude keskkonnavaldkondade olukorra suhtes kõige
kriitilisemad Kirde-Eesti elanikud. Näiteks hinnangud liigikaitsele, kaitsealade piisavusele,
loodus- ja matkaradadele, välisõhu puhtusele, tööstusettevõtete tegevusele keskkonna
3
OÜ Cumulus Consulting ja Keskkonnaministeerium. Põhikooli ja gümnaasiumi RÕK läbiva
teema “keskkond ja jätkusuutlik areng” rakendamisest mitteformaalses keskkonnahariduses,
2017. URL: https://kik.ee/sites/default/files/jaan_urb_kem_uuringu_esitlus_31.03.2017_0.pdf
32
32
saastamise vältimiseks ning keskkonnahariduse tasemele on kõige kriitilisemad just selles
regioonis. Kirde-Eesti elanike negatiivsemad hinnangud on mõistetavad – sealne tööstus
avaldab kohalike elanike tervisele mõju (eriti problemaatiline ongi välisõhu puhtus) ning
elanikud tunnetavad seda. Veekogude puhtuse osas on Kirde-Eesti ja Põhja-Eesti
elanikud pea samaväärselt kriitilised; mere puhtusega on suhteliselt vähem rahul ka
Lääne-Eesti elanikud. Põhja-Eesti (v.a Tallinna) elanikud on keskmisest kriitilisemad ka
reovee puhastamise, siseveekogude kalastiku seisundi, puhta joogivee kättesaadavuse
ning keskkonnamõjuga arvestamise suhtes uute ehitiste rajamisel (viimane võib olla
seotud mereäärsetesse kohtadesse ehitiste rajamisega). Samas oli ka valdkondi, mida
Põhja-Eestis hinnati muude regioonidega võrreldes oluliselt kõrgemalt – nt liigikaitse,
kaitsealade piisavus, mürkkemikaalide ja väetiste kasutamise mõistlikkus ning jäätmete
taaskasutus toorainena (Joonis 8).
Hinnangud mere puhtusele, siseveekogude kalastiku seisundile ning uute ehitiste
rajamisel keskkonnamõjuga arvestamisele on kõige positiivsemad Lõuna-Eestis,
hinnangud välisõhu puhtusele ning keskkonnahariduse tasemele Lääne-Eestis,
hinnangud reovee puhastamisele Kesk-Eestis, hinnangud puhta joogivee
kättesaadavusele
aga
Tallinnas.
Eestis
kasutatavate
energiaallikate
keskkonnasõbralikkust hindasid kõige kriitilisemalt Tallinna ja Kirde-Eesti elanikud,
jäätmete taaskasutust toorainena aga Lääne-Eesti elanikud.
33
33
Joonis 8. Hinnangud keskkonnaga seotud valdkondade olukorrale Eestis
regioonide võrdluses (aritmeetilised keskmised 4-palli skaalal, n=kõik vastajad)
34
34
1.4. Valdkonnad, millele senisest enam tähelepanu pöörata
Järgnevalt paluti vastajail valida ankeedis toodud nimekirjast kuni 3 kriitilisemat valdkonda
või lisada omalt poolt mõni, millele Keskkonnaministeerium peaks keskkonnahoiu
seisukohalt senisest enam tähelepanu pöörama.
Lisatähelepanu vajavateks valdkondadeks peetakse kõige sagedamini metsade
majandamise jätkusuutlikkust (kolme olulisema valdkonna seas märkis 32%) ning
veekogude puhtust (31%). Neid valdkondi hinnati lisatähelepanu väärivateks kõige
sagedamini ka 2018. aastal – tõsi, toona oli veekogude puhtus jagatud kolmeks erinevaks
alavaldkonnaks (mere puhtus, jõgede-järvede puhtus ning põhjavee-allikate puhtus) ning
kõige probleemsemateks peeti toona mere ning jõgede-järvede puhtust. Aasta-aastalt on
inimeste silmis muutunud prioriteetsemaks tegelemine metsandusvaldkonna
probleemidega (Joonis 9). Põhjuseid, miks elanike tähelepanu metsade suhtes on
suurenenud, võib olla mitmeid – ühest küljest võib inimestele silma torgata metsades
toimuv liigne lageraie, kuid ilmselt on tähelepanu metsandusele suurenenud ka tänu uue
Metsanduse
arengukava
koostamisele,
laienevale
kodanikuliikumisele
ning
meediakajastusele.
Suhteliselt prioriteetseks hinnatakse ka jäätmetega seonduvat – jäätmeveo korraldust
(18%) ning prügi liigiti kogumist (15%), samuti ka suurtööstuste tegevust keskkonna
saastamise vältimiseks (15%). Kõige harvem peetakse prioriteetseteks valdkondadeks
keskkonnaharidust koolides ja lasteaedades ning looduskaitse- ja matkaradasid. Need on
valdkonnad, mille olukorda peetakse üldjuhul heaks, seega on mõistetav, miks neile
valdkondadele lisatähelepanu pööramist vajalikuks ei peeta. Samas peetakse suhteliselt
harva prioriteetseks ka nt kliimamuutuste leevendamist ning Eestis kasutatavate
energiaallikate keskkonnasõbralikkust, mille praegust olukorda ei hinnata väga kõrgelt,
kuid mille osas on inimeste teadlikkus ilmselt väiksem (kliimamuutuste osas võib
põhjuseks olla ka see, et seda tajutakse probleemina, mis Eestit otseselt ei puuduta).
Inimesed, kes ei leidnud endale sobivat vastust etteantud nimekirjast, said seda täiendada
omapoolsete ettepanekutega. Vahel ütlesid vastajad siinkohal, et kõik eeltoodud teemad
on tähtsad, kuid mõned pakkusid välja teemasid, mis ankeedis otseselt ei sisaldunud:
Kilekottide probleem
Kodu- ja metsloomade kaitse korraldus
Metsaalused prügi täis, puhastada
Taaskasutus ja säästlik tarbimine
Vanade ja avariiliste autode käitlemine, nende utiliseerimine, ei ole kontrolli selle sektori
üle
Vareste ohjamine
Kачество продуктов которые выращивают и производят в Эстонии
Oчистка пляжей
Природоохранные
мероприятия во всем
35
35
Joonis 9. Valdkonnad, millele tuleks Eestis keskkonna seisukohalt senisest rohkem
tähelepanu pöörata, 2016–2020 võrdlus (%, kuni kolm vastust, n=kõik vastajad
)
36
36
Regionaalses võrdluses hinnati veekogude puhtust ning metsade majandamise
jätkusuutlikkust kõige prioriteetsemateks valdkondadeks pea kõigis regioonides, kuid eriti
sageli tõsteti vajalikkust tegelda veekogude puhtusega esile Põhja-Eestis (v.a Tallinnas),
metsateemadega aga Lõuna-Eestis. Põhja-Eesti (v.a Tallinna) elanikud tähtsustavad
keskmisest enam ka puhta joogivee kättesaadavust, reovee puhastamist ning kaitsealade
piisavust, Lõuna-Eesti elanikud aga maavarade kaevandamise jätkusuutlikkust ning
mürkkemikaalide ja väetiste kasutamise piiramist põllumajanduses ja toidutootmises.
Lääne-Eestis tähtsustati keskmisest sagedamini kalastiku seisundi ja jahinduse
korraldusega tegelemist. Välisõhu puhtust, suurtööstuste tegevust keskkonna saastamise
vältimiseks ning keskkonnahariduse taset tõid prioriteetsete valdkondade seas
keskmisest sagedamini esile Kirde-Eesti elanikud.
Asulatüüpide võrdluses tähtsustavad tegelemist metsade majandamise, puhta joogivee
kättesaadavuse ning reovee puhastamisega kõige enam maa-asulate elanikud, välisõhu
puhtusega tegelemist suurte linnade (v.a Tallinna) elanikud, tähelepanu pööramist
suurtööstuste tegevusele keskkonna saastamise vältimiseks aga pealinlased.
Ka eesti- ning muukeelsete elanike võrdluses ilmnevad teatud erinevused. Nii eesti- kui
muukeelsed elanikud peavad kõige olulisemateks valdkondadeks metsade majandamise
jätkusuutlikkust ning veekogude puhtust, kuid eestikeelsed inimesed tähtsustavad
metsateemasid muukeelsetega võrreldes enam. Võrreldes muukeelsete elanikega
peavad eestikeelsed prioriteetsemateks ka maavarade kaevandamise jätkusuutlikkust,
energiaallikate keskkonnasõbralikkust, jäätmeveo korraldust, jäätmete taaskasutust
toorainena, mürkkemikaalide ja väetiste kasutamise vähendamist ning jahinduse
korraldust. Muukeelsed elanikud seevastu tähtsustavad eestikeelsete elanikega võrreldes
enam välisõhu puhtust, suurtööstuste tegevust keskkonna saastamise vältimiseks, liikide
kaitset ning mullastiku seisundit. Asjaolu, et välisõhu puhtus ning suurtööstuste tegevus
on muukeelsete jaoks prioriteetne, on põhjendatav muukeelse elanikkonna
kontsentreerumisega Kirde-Eestisse ehk regiooni, kus välisõhu puhtus on
põlevkivitööstuse tõttu probleemiks.
Kliimamuutuste leevendamist peavad prioriteetseks valdkonnaks keskmisest sagedamini
15–29-aastased, keskmisest harvemini aga 50-aastased ja eakamad. Seevastu metsade
majandamise jätkusuutlikkust ja puhta joogivee kättesaadavust peavad prioriteetseteks
valdkondadeks keskmisest sagedamini 50–64-aastased, keskmisest harvemini aga 15–
29-aastased.
Keskmisest enam tähtsustavad jäätmete taaskasutust toorainena ning tegelemist
kliimamuutuste leevendamisega kõrgharidusega inimesed.
37
37
2. Keskkonnainstitutsioonid ja arvamusliidrid
Läbi aastate on keskkonnateadlikkuse uuringutes kaardistatud ka hinnanguid
keskkonnavaldkonna organisatsioonide usaldusväärsusele, uuritud, milline on
Keskkonnaministeeriumi
kuvand
ning
keda
peetakse
keskkonnateemadel
arvamusliidriteks.
2.1. Keskkonnaministeeriumiga seostuvad märksõnad
Vastajatel paluti öelda kuni kolm märksõna, mis neile spontaanselt meenuvad seoses
Keskkonnaministeeriumiga. Lahtised vastused liigitati sagedamini esinevate teemade
alusel, tulemused (ajalise võrdlusena) on esitatud joonisel 10.
Sarnaselt varasemaga seostus inimestele Keskkonnaministeeriumiga ka seekord kõige
sagedamini loodushoid, looduskaitse ja looduskaitsealad (spontaanselt mainis 30%),
metsa/metsandusega (15%), keskkonnakaitse ja -probleemidega (üldiselt) (15%), vee
puhtusega (12%) ning reostuse/saastega tegelemine/jäätmemajanduse korraldamine
(10%).
Negatiivseid märksõnu mainis Keskkonnaministeeriumiga seoses 4% vastajaist, mida on
sama palju kui 2018. aastal (toona 5%), kuid oluliselt vähem kui 2012. aastal (toona 17%,
mil seoses Keskkonnaministeeriumiga meenus paljudele korruptsioon ning maade-
vahetuse protsess).
Võrreldes
2018.
aastaga
on
vähenenud
nende
inimeste
osakaal,
kel
Keskkonnaministeeriumiga seoses ühtegi märksõna spontaanselt ei meenu. Põhjus
seisneb
ilmselt
küsimuste
järjekorra
muutmises
–
kui
varem
paiknes
Keskkonnaministeeriumi kuvandit kaardistav küsimus ankeedi keskel, siis 2020. aastal
tõsteti see küsimus ankeedis esimeseks, seega polnud vastajad selle küsimuseni jõudes
veel väsinud ning mõtlesid rohkem kaasa. Ühtegi märksõna ei osanud
Keskkonnaministeeriumiga seoses nimetada keskmisest sagedamini 65-aastased ja
eakamad, alg- või põhiharidusega inimesed ning tallinlased.
Keskkonnakaitse, järelevalve (sh lubade, seaduste-määruste, maksude ja trahvidega)
ning rohelise mõtteviisiga seostavad Keskkonnaministeeriumi keskmisest sagedamini
kõrgharidusega inimesed. Võrreldes eestikeelsete inimestega seostavad muukeelsed
Keskkonnaministeeriumi sagedamini loodushoiu ja -looduskaitseladega (sh taimede ja
loomade kaitsega) ning vee- ja õhupuhtuse probleemidega.
Negatiivseid märksõnu mainisid Keskkonnaministeeriumiga seoses keskmisest pisut
sagedamini 50–64-aastased (7% ütles midagi negatiivset).
38
38
Joonis 10. Keskkonnaministeeriumiga seonduvad märksõnad, 2012–2020 võrdlus
(spontaansed vastused %, n=kõik vastajad)
2.2. Keskkonnainstitutsioonide usaldusväärsus
Vastajailt küsiti ka seda, mis on nende arvates kõige usaldusväärsem
keskkonnavaldkonna asutus või organisatsioon Eestis. Variante vastajale ette ei antud.
Kõige sagedamini nimetati spontaanselt Keskkonnaministeeriumi (9%), Riigimetsa
Majandamise Keskust (8%) ning Keskkonnaametit (7%). Võrreldes 2018. aastaga on
Keskkonnaministeeriumi ning Keskkonnaameti mainimissagedus kasvanud, kuid RMK
mainimissagedus püsinud muutumatuna (Joonis 11). Küsitletutest 67% ei osanud
spontaanselt kõige usaldusväärsemat keskkonnavaldkonna organisatsiooni esile tuua –
keskmisest sagedamini 65-aastased ja eakamad, alg- või põhiharidusega inimesed, mitte-
39
39
eestikeelsed või Põhja-Eestis (v.a Tallinnas) elavad inimesed. Keskkonnaministeeriumi
ning Eestimaa Looduse Fondi mainisid usaldusväärsete keskkonnavaldkonna asutustena
keskmisest sagedamini kõrgharidusega inimesed, ELF-i ka Lõuna-Eesti elanikud, MTÜ-
sid aga väikelinnade elanikud.
Joonis 11. Kõige usaldusväärsem keskkonnavaldkonna asutus või organisatsioon
Eestis, 2016–2020 võrdlus (spontaansed vastused %, n=kõik vastajad)
Lisaks
spontaanset
vastust
eeldavale
küsimusele
kaardistati
valitud
keskkonnainstitutsioonide usaldusväärsust ka 4-pallisel skaalal.
Teadlikkus erinevatest keskkonnainstitutsioonidest on üsnagi varieeruv: näiteks
(Keskkonnaagentuuri koosseisus töötava) Riigi Ilmateenistuse usaldusväärsusele andis
sisulise hinnangu 88% vastajatest, Keskkonnaagentuurile aga vaid 34%. Seega, lähtudes
institutsiooni usaldusväärseks pidavate vastajate osakaalust koguvalimis reastuvad kõige
40
40
usaldusväärsemate institutsioonide hulka tuntumad, nagu Riigi Ilmateenistus (usaldab
76%) ja Eesti Loodusmuuseum (72%). Negatiivsete hinnangute osakaal on kõrgeim
Riigimetsa Majandamise Keskuse puhul (ei usalda 29%) (Joonis 12).
Hinnangute keskväärtuste võrdlus kinnitab, et kõrgeim on usaldus Eesti Loodusmuuseumi
vastu: 4-palli skaalal, kus 4 tähistab kõrgeimat hinnet, hinnati Eesti Loodusmuuseumi
usaldusväärsust keskmiselt 3,50 palliga. Järgnesid Riigi Ilmateenistus (3,14), Maa-amet
(3,09) ja Keskkonnaagentuur (3,02), pisut enam jäid maha Keskkonnaamet (2,93),
Keskkonnainspektsioon
(2,92),
Keskkonnaministeerium
(2,90)
ja
SA
Keskkonnainvesteeringute keskus (2,87). Kõige madalamalt hinnati 4-palli skaalal RMK
usaldusväärsust (2,72).
Joonis 12. Hinnangud keskkonnaorganisatsioonide usaldusväärsusele (% ning
aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
Võrreldes 2018. aastaga pole keskkonnainstitutsioonide usaldusväärsusele antud
hinnangute keskväärtused üldjuhul oluliselt muutunud. Langenud on hinnangud vaid RMK
usaldusväärsusele (2,97→2,72), ning seda ilmselt metsaraie teemadest tingituna.
Pikemat aegrida vaadates on näha RMK usalduse vähenemist juba 2018. aastal, samas
kui usaldus on pisut kasvanud Maa-ameti ning Keskkonnaagentuuri vastu (Joonis 13).
41
41
Joonis 13. Hinnangud keskkonnaorganisatsioonide usaldusväärsusele, 2010–2020
võrdlus (aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
Võrdlemaks
institutsioonide
usaldusväärsusele
antud
hinnangute
erinevusi
taustrühmades, jäeti kõrvale ilma kindla seisukohata vastajad ning võeti aluseks
hinnangute keskväärtused 4-palli skaalal.
Meeste ja naiste hinnangud keskkonnainstitutsioonide usaldusväärsusele on üldjoontes
sarnased.
Vanuserühmade
võrdluses
on
usaldus
Keskkonnaministeeriumi,
Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, RMK ja Keskkonnainvesteeringute keskuse
vastu kõrgeim 15–29-aastaste seas. Usaldus RMK vastu on madalaim 50-aastaste ja
eakamate seas; usaldus KIK-i vastu aga 65-aastaste ja eakamate seas. Võrreldes
muukeelsete elanikega usaldavad eestikeelsed pisut enam Loodusmuuseumi, Riigi
Ilmateenistust, Maa-ametit, KIK-i ning Keskkonnaametit.
Usaldus Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti vastu on kõrgeim Lõuna-Eestis ja
Tallinnas, madalaim aga Kirde- ja Lääne-Eestis, Keskkonnaameti puhul ka Põhja-Eestis.
Ka usaldus Keskkonnainspektsiooni vastu on Lõuna-Eestis keskmisest kõrgem, samas
kui madalaim on usaldus Keskkonnainspektsiooni vastu Põhja- ja Lääne-Eestis. RMK-d
usaldavad kõige enam Põhja-Eesti ning kõige vähem Lääne-Eesti elanikud.
Keskkonnainvesteeringute keskuse, Riigi Ilmateenistuse, Maa-ameti ning Eesti
Loodusmuuseumi suhtes on usaldus madalaim Kirde-Eestis, samas kui keskmisest
kõrgem on usaldus Keskkonnainvesteeringute Keskuse suhtes Lääne-Eestis, Riigi
Ilmateenistuse suhtes Põhja-Eestis ning Maa-ameti suhtes Põhja- ja Lõuna-Eestis.
42
42
Haridusrühmade võrdluses on usaldus Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, KIK-i
ning Riigi Ilmateenistuse vastu suurim kõrgharidusega inimeste seas.
2.3. Arvamusliidrid keskkonnateemadel
Nagu varemgi, paluti vastajatel ka seekord nimetada kuni 3 isikut, kelle seisukohti
keskkonna- ja loodusteemadel nad kõige enam usaldavad. Küsimus oli lahtine,
vastusevariante ette ei antud. Tulemused on esitatud joonisel 14.
Joonis 14. Arvamusliidrid keskkonnateemadel, 2012–2020 võrdlus
(spontaansed vastused, %, n=kõik vastajad)
Kõige sagedamini nimetati usaldusväärsete isikutena keskkonnateemadel Fred Jüssit
(8%), Aleksei Turovskit (6%) ning Marek Strandbergi (4%). Eelnevates küsitlustes on ühe
43
43
tugevama arvamusliidrina esile kerkinud ka Vladislav Koržets, kuid käesolevas uuringus
mainiti teda pisut harvemini (Joonis 14). 71% küsitletutest ei osanud ühtegi arvamusliidrit
nimetada, keskmisest sagedamini alg- või põhiharidusega või muukeelsed elanikud.
3. Hinnangud Eesti inimeste keskkonnateadlikkusele
Järgnevalt vaatame, kuidas hinnatakse teiste inimeste keskkonnateadlikkust ning mida
keskkonnateadlikkusena tõlgendatakse.
3.1. Hinnangud Eesti elanike keskkonnateadlikkusele
65% küsitletutest peab Eesti inimesi keskkonnateadlikeks (sealjuures väga
keskkonnateadlikeks hindab teisi inimesi 4% vastajaist) ning mitte keskkonnateadlikeks
30% (sealjuures üldse mitte keskkonnateadlikeks peab teisi 2% vastajaist). Küsitletutest
5% Eesti elanike keskkonnateadlikkust hinnata ei osanud (Joonis 15).
Ajaliste võrdluste tegemisel tuleb arvestada, et kui aastatel 2010–2016 läbi viidud
uuringutes kaardistati hinnanguid sellele, kuivõrd keskkonnateadlikult Eesti elanikud
käituvad, siis viimases kahes uuringus küsiti hinnangut elanike keskkonnateadlikkusele
üldiselt. Teadlikkust on teiste inimeste puhul keerulisem hinnata kui nende käitumist ning
et 2018. aastal paiknes kõnealune küsimus ankeedi keskosas (kuhu jõudes oli vastaja
juba pisut väsinud), tingis see hinnangu andmata jätnute osakaalu olulise kasvu 2018.
aastal. Tänavuses uuringus tõsteti antud küsimus ankeedi algusesse, mis on ilmselt olnud
põhjuseks, miks hinnangu andmata jätnuid oli seekord oluliselt vähem.
Lähtudes hinnangute aritmeetilistest keskmistest (mis põhineb sisulise hinnangu
andnutel), näeme, et perioodil 2010–2016 (kui uuringus küsiti elanike keskkonnateadliku
käitumise kohta) on hinnangud elanike keskkonnateadlikkusele järjekindlalt paranenud.
Viimases kahes uuringus pole hinnangud Eesti elanike üldisele keskkonnateadlikkusele
märkimisväärselt muutunud – 2018. aastal hinnati elanike keskkonnateadlikkust 4-palli
skaalal, kus 4 tähistab kõige positiivsemat hinnet, keskmiselt 2,76 palliga, tänavu aga 2,71
palliga.
44
44
Joonis 15. Hinnangud Eesti elanike keskkonnateadlikkusele (aastatel 2010–2016
läbi viidud uuringutes: käitumise keskkonnateadlikkusele), 2010–2020 võrdlus (% ja
aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
Eesti elanike keskkonnateadlikkusse usuvad keskmisest sagedamini 50–64-aastased
(71% peab teisi keskkonnateadlikeks), keskmisest harvemini aga 15–29-aastased
(vastavalt 55%). Eesti elanikke peab keskkonnateadlikeks 68% eesti- ja 57%
muukeelsetest elanikest. Regionaalses võrdluses hindavad teiste inimeste
keskkonnateadlikkust kõige kõrgemalt Lõuna-Eesti elanikud (74% peab teisi
keskkonnateadlikeks), kõige madalamalt aga Kirde-Eesti elanikud (53% peab teisi
keskkonnateadlikeks). Ka varasemas kolmes uuringus on Kirde-Eesti elanike arvamused
olnud pessimistlikumad kui teiste regioonide elanike omad.
Maaelanike hinnangud on pisut positiivsemad kui linnaelanikel – teisi peab
keskkonnateadlikeks 70% maa- ja 63% linnaelanikest. Ka kõrge sissetulekuga inimeste
vaated on keskmisest pisut optimistlikumad. Inimesed, kes peavad ennast
keskkonnateadlikeks, kalduvad sagedamini pidama keskkonnateadlikeks ka teisi.
Selgitamaks, mida inimesed keskkonnateadlikkusena tõlgendavad, paluti vastajail öelda,
mis tema arvates iseloomustab keskkonnateadlikku inimest. Vastuseid koguti vabas
vormis.
Kõige sagedamini peeti keskkonnateadlikule inimesele omaseks hoolimist loodusest,
keskkonna hoidmist ning huvi keskkonnahoiu vastu (32%). Üsna sageli seostati
keskkonnateadlikkust ka rohelise eluviisi, vastutustundlikkuse ning taaskasutuse
45
45
harrastamisega (18%) või korrektse jäätmete käitlemisega (prügi koristamine ja
sorteerimine) (15%). Sageli tõsteti keskkonnateadlikkuse puhul esile ka informeeritust
keskkonnateemadest ning kriitilist mõtlemist (17%) (Joonis 16). Kokkuvõtvalt võib öelda,
et keskkonnateadlikku inimest kirjeldati peamiselt tema motivatsioonile (huvi) ning
käitumisele tuginedes.
Küsitletutest 24% ei osanud keskkonnateadliku inimese iseloomustamiseks ühtegi
märksõna nimetada. Keskmisest sagedamini jätsid vastuse andmata mehed, 65-aastased
ja eakamad, alg- või põhiharidusega inimesed, mitte-eestikeelsed inimesed ning
tallinlased.
Joonis 16. Omadused, mis iseloomustavad keskkonnateadlikku inimest
(spontaansed vastused %, n=kõik vastajad)
3.2. Hinnangud keskkonnakaitse arengutele
Kaardistamaks elanike hinnanguid keskkonnakaitse arengutele Eestis, esitati vastajaile
hindamiseks väide: „Viimase paari aasta jooksul on Eesti inimesed muutunud keskkonna
suhtes tähelepanelikumaks ja hoolivad loodusest rohkem“.
Suurem osa elanikest näeb Eesti elanike keskkonnateadlikkuses positiivseid arenguid.
Elanikest 81% nõustub, et viimase paari aasta jooksul on Eesti inimesed muutunud
keskkonna suhtes tähelepanelikumaks ja hoolivad loodusest rohkem (2018. aastal
46
46
vastavalt 76%). Väitega ei nõustu 11% elanikest ning 8% ei oska arvamust avaldada
(Joonis 17).
Joonis 17. Nõustumine väitega „Viimase paari aasta jooksul on Eesti inimesed
muutunud keskkonna suhtes tähelepanelikumaks ja hoolivad loodusest rohkem“,
2016–2020 võrdlus (% ja aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
* 2016. aastal oli väide sõnastatud järgnevalt: „Eesti inimesed on muutunud keskkonna suhtes
tähelepanelikumaks ja oskavad loodust paremini hoida“.
Nagu eelnevalt nägime, pidas 65% küsitletutest Eesti elanikke keskkonnateadlikeks ning
30% mitte-keskkonnateadlikeks. Samas arvab 81%, et elanike keskkonnateadlikkus on
suurenenud. Sellest võib järeldada, et muutusi inimeste keskkonnateadlikkuses küll
tunnetatakse, kuid siiski ei peeta taset, kuhu tänaseks jõutud, sageli veel piisavaks.
Seda, et Eesti elanike keskkonnateadlikkus on viimase paari aasta jooksul kasvanud,
arvavad keskmisest sagedamini naised (85%), eestikeelsed (86%) või 801–1300-eurose
isikliku sissetulekuga inimesed (89%), kuid ka maa-asulate (87%) ning Lääne- või Lõuna-
Eesti (vastavalt 92% ja 89%) elanikud. Seisukohal, et Eesti inimesed pole paari aasta
jooksul keskkonnateadlikumaks muutunud, on keskmisest sagedamini mitte-eestikeelsed
(15%) või alg- või põhiharidusega (18%) inimesed.
47
47
4. Keskkonna-alased hoiakud
Järgnevas peatükis antakse ülevaade Eesti elanike keskkonnakaitse-alastest hoiakutest
ja arusaamadest ökosüsteemi toimimise kohta (ning inimese rollist selles). Samuti
vaatleme, kas inimesed tunnetavad argitegevuste keskkonnamõju (sagedase
muruniitmise näitel) ning kui prioriteetseks peetakse keskkonnasäästlikkust
elektritootmise juures (kas seda tähtsustatakse enam kui nt odavust).
4.1. Arusaamad inimese ja keskkonna vastastikusest mõjust
Selgitamaks inimeste arusaamu keskkonnakaitse vajalikkusest ning teadlikkust
ökosüsteemide ja sotsiaalsete süsteemide suhete vastastikusest toimimisest, esitati
vastajaile hindamiseks viisteist väidet, mida võib laias laastus jagada kolme valdkonda:
1. Inimese kui liigi eelisõigused;
2. Inimese mõju keskkonnale;
3. Keskkonnaprobleemide ulatus ning tulevikuperspektiivid.
Mõnede väidete osas on olemas ka võrdlusandmed 2018. aasta uuringust, ülejäänud lisati
2020. aastal ankeeti esmakordselt.
Järgnevates peatükkides on käsitletud väidetele antud hinnanguid teemade lõikes.
4.1.1. Inimese kui liigi eelisõigused
Vaated sellele, kas inimese kui liigi huvid on prioriteetsemad ülejäänud liikide omadest,
on ajas muutunud. Kristliku maailmapildi kohaselt anti inimesele (mehele) õigus valitseda
ülejäänud maailma üle ning nii nagu kogu maailmas, nii ka Nõukogude Liidus peeti II
maailmasõja järel toimunud kiire industrialiseerimise perioodil teaduse eesmärgiks
looduse allutamist. Tänapäeval on vaated muutunud ning levinud on arusaam, et inimesel
(nagu ka teistel liikidel) on õigus oma keskkonda ümber kujundada, kuid selle juures ei
tohi saada vääratud teiste liikide õigus elule. Seda, kas elanikud selle põhimõttega
nõustuvad, kaardistati nelja väite kaudu: (1) kas inimene on määratud valitsema ülejäänud
looduse üle, (2) kas vaatamata oma erilisusele inimesena allume me kõik
loodusseadustele, (3) kas inimesel on õigus looduskeskkonda oma vajadustest lähtuvalt
muuta, ning (4) kas kõigil liikidel on inimesega võrdne õigus elule. Väidete 1, 3 ja 4 osas
on olemas ka ajalised võrdlusandmed 2018. aasta uuringust.
Ligi 9/10 küsitletutest nõustus, et kõigil liikidel on inimesega võrdne õigus elule (nõus 92%)
ning et vaatamata oma erilisusele inimestena allume me kõik loodusseadustele (nõus
90%). Väidetega, mille kohaselt on inimesed määratud valitsema ülejäänud looduse üle
ning neil on õigus muuta looduskeskkonda vastavalt oma vajadustele, nõustus ligikaudu
neljandik küsitletutest, samas kui ligi 70% nende väidetega nõus ei olnud. See näitab, et
48
48
valdav osa Eesti elanikest on omaks võtnud hoiakud, mille kohaselt pole inimene liigina
ülimuslik, ning peavad õigeks arvestada looduskeskkonna kujundamisel ka teiste liikide
õigusega elule. Väiksem, kuid siiski arvestatav osa elanikest (ligikaudu neljandik) peab
inimese kui liigi huve prioriteetsemaiks või ei taju neid konfliktseina teiste liikide huvidega
(Joonis 18).
Võrreldes 2018. aastaga on elanikkonnas vähenenud arvamused, et inimesed on
määratud valitsema ülejäänud looduse üle (väitega mittenõustujate osakaal on kasvanud
60%-lt 70%-ni) ning omavad õigust muuta looduskeskkonda oma vajadustest lähtuvalt
(väitega mittenõustumine kasvanud 59%-lt 68%-ni).
Joonis 18. Nõustumine keskkonda puudutavate väidetega – inimese kui liigi
eelisõigused (% ja aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
Taustrühmade hinnangute erinevuste analüüsimisel võeti aluseks hinnangute skaala
aritmeetilised keskmised. Võrreldes meestega nõustuvad naised pisut enam sellega, et
kõigil liikidel on inimesega võrdne õigus elule ning et vaatamata oma erilisusele inimesena
allume me kõik loodusseadustele. Viimati mainitud väitega nõustumine on eestikeelsete
49
49
elanike seas pisut sagedasem kui muukeelsete seas; ülejäänud väidete osas eesti- ning
muukeelsete elanike hinnangutes erinevused puuduvad.
Võrreldes ülejäänud vanuserühmadega nõustuvad 15–29-aastased pisut enam sellega,
et inimesed on määratud valitsema ülejäänud looduse üle ning omavad õigust muuta
looduskeskkonda vastavalt oma vajadustele. See võib olla seletatav noorte väiksema
elukogemusega, võib-olla ka teatud idealismiga (usuga inimese kõikvõimsusesse).
Siinkohal tasub tähele panna, et riiklikus õppekavas ja sellest tulenevalt ka kooli
programmides ning õpikutes juhitakse õpilaste tähelepanu spetsiifiliselt looduse
pakutavate hüvede kasulikkusele inimese jaoks. Samas looduse väärtustest iseenesest,
ilma pideva kasuta inimesele, koolitundides ilmselt käsitlust ei leia.
Võrreldes madalama haridusega inimestega nõustuvad kõrgharidusega inimesed enam
sellega, et, vaatamata oma erilisusele inimestena, allume me kõik loodusseadusele ning
et inimesed pole määratud valitsema ülejäänud looduse üle. Seega leiab taas kinnitust
hariduse positiivne mõju loodushoidlike hoiakute kujunemisele.
Regioonidest eristus Põhja-Eesti, kus oli keskmisest mõnevõrra levinum arvamus, et
inimesed on määratud valitsema ülejäänud looduse üle ning omavad õigust muuta
looduskeskkonda vastavalt oma vajadustele. Samas nõustuti antud regioonis keskmisest
sagedamini ka sellega, et, vaatamata oma erilisusele inimestena, allume me kõik
loodusseadusele. Sellega, et kõigil liikidel on inimesega võrdne õigus elule, nõustuti kõige
enam Kesk-Eestis.
4.1.2. Inimese mõju keskkonnale
Arusaamu inimese mõjust keskkonnale kaardistati nelja väite kaudu – küsitletutel paluti
hinnata, (1) kas inimesed kuritarvitavad rängalt keskkonda, (2) kas inimeste sekkumine
loodusesse toob endaga sageli kaasa hävitavaid tagajärgi, (3) kas looduslik tasakaal on
piisavalt tugev, et tulla toime kaasaja tööstuse keskkonnamõjuga (selle väite osas on
olemas ka ajalised võrdlusandmed) või (4) on looduslik tasakaal hoopiski väga õrn ja
kergelt häiritav.
Valdav osa elanikest teadvustab loodusliku tasakaalu haprust ning inimtegevuse
kahjulikku mõju keskkonnale: enam kui 80% nõustub, et looduslik tasakaal on väga õrn ja
kergelt häiritav (nõus 88%), et inimeste sekkumine loodusesse toob endaga sageli kaasa
hävitavaid tagajärgi (86%) ning et inimesed kuritarvitavad rängalt keskkonda (81%).
Looduse tasakaalu peab kaasaja tööstuse keskkonnamõjuga toimetulekuks piisavalt
tugevaks 25% elanikest, samas kui 64% arvates looduse tasakaal ei ole selleks piisavalt
tugev (võrreldes 2018. aastaga on selle väitega mitte nõustujate osakaal suurenenud 4
protsendipunkti võrra) (Joonis 19).
50
50
Joonis 19. Nõustumine keskkonda puudutavate väidetega – inimese mõju
keskkonnale (% ja aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
Meeste ja naiste arvamused inimese mõjust keskkonnale on sarnased. Vanuselises
võrdluses ilmnevad mõningad erinevused – seda, et looduse tasakaal on väga õrn ja
kergelt häiritav, teadvustavad kõige enam 65-aastased ja eakamad, samas kui kõige
vähem on selle arusaama omaks võtnud 15–29-aastased. Sellega, et looduslik tasakaal
pole piisavalt tugev kaasaja tööstuse keskkonnamõjuga toimetulemiseks, nõustuvad
kõige enam 30–49-aastased.
Võrreldes eestikeelsetega peavad muukeelsed elanikud looduse tasakaalu tugevamaks
(nõustudes eestikeelsetest elanikest enam sellega, et looduslik tasakaal on kaasaja
tööstuse keskkonnamõjuga toime tulemiseks piisavalt tugev, kuid vähem sellega, et
looduse tasakaal on väga õrn ja kergelt häiritav).
Kõige enam teadvustavad inimtegevuse kahjulikku keskkonnamõju Kesk-Eesti elanikud,
kõige vähem aga Kirde-Eesti, teatud väidete osas ka Põhja-Eesti elanikud (nt väitega
„Looduslik tasakaal on piisavalt tugev, et toime tulla kaasaja tööstuse keskkonnamõjuga“
nõustuti Põhja-Eestis märgatavalt enam kui teistes regioonides).
Väitega „Looduslik tasakaal on piisavalt tugev, et toime tulla kaasaja tööstuse
keskkonnamõjuga“ nõustutakse seda enam, mida madalamal haridustasemel
elanikkonnagrupiga oli tegu. Mõnevõrra üllatuslikult aga ei väljendu kõrgharidusega
inimeste eeldatavalt kõrgem keskkonnateadlikkus väite „Kui inimesed sekkuvad
loodusesse, toob see sageli kaasa hävitavaid tagajärgi“ hindamisel – selle väitega
nõustuvad kõige enam hoopis kutse-, kesk- või keskeriharidusega inimesed. Võib oletada,
et kõrgharidusega inimeste kogemused ja teadmised on mitmekesisemad, mistõttu
51
51
näevad nad enam võimalusi inimese mittedestruktiivseks sekkumiseks looduslikesse
süsteemidesse. Erineva haridusliku taustaga inimeste jaoks võib mõiste „inimeste
sekkumine loodusesse“ tähendada erinevaid asju.
4.1.3. Keskkonnaprobleemide ulatus ning tulevikuperspektiivid
Arvamusi keskkonnaprobleemide ulatuse ning tulevikuperspektiivide kohta kaardistati
seitsme väite abil: küsitletavatel paluti hinnata, (1) kas maakera elanike arv läheneb piirile,
mida loodus ei suuda enam taluda; (2) kas jutt inimkonda ähvardavast ökoloogilisest
kriisist on üle paisutatud; (3) kas juhul, kui inimkonna tegevus jätkub praegusel kursil,
satume me peagi suurde ökoloogilisse katastroofi; (4) kas inimese leidlikkus kindlustab,
et Maa ei muutu elamiskõlbmatuks; (5) kas maal on piisavalt loodusressursse; (6) kas
maakera on nagu kosmoselaev, kus on vähe ruumi ja millel on piiratud ressursid; ning (7)
kas kunagi õpib inimkond loodust piisavalt tundma, et selle üle valitseda.
Suurem osa Eesti elanikest mõistab inimtegevusest tuleneva ökoloogilise kriisi ohtu – 74%
nõustub, et kui inimkonna tegevus jätkub praegusel kursil, satume me peagi suurde
ökoloogilisse katastroofi, ning vaid 29% arvab, et jutt inimkonda ähvardavast nn
ökoloogilisest kriisist on tugevalt üle paisutatud. Samuti nõustub 65% elanikest väitega, et
maakera elanike arv läheneb piirile, mida loodus ei suuda taluda. Seega adub suurem osa
elanikest vajadust seada keskkonnateemad praegusest prioriteetsemaks (Joonis 20).
Elanikest 69% teadvustab, et loodusressursid on piiratud, nõustudes väitega, et maakera
on nagu kosmoselaev, kus on vähe ruumi ja millel on piiratud ressursid. Samas ollakse
valdavalt optimistlikud ressursside piisavuse suhtes, eeldusel, et inimesed õpivad neid
kasutama – väitega „Maal on külluslikult loodusressursse, neid tuleb lihtsalt õppida
kasutama“ nõustub 77%. Võimalike lahenduste osas, mis võiksid aidata ökoloogilist kriisi
vältida, puudub siiski üksmeel – 48% elanikest arvab, et inimese leidlikkus kindlustab, et
me ei muuda Maad elamiskõlbmatuks, kuid 37% sellesse lahendusse ei usu. Ka selles
osas, kas inimkond õpib kunagi loodust piisavalt tundma, et selle üle valitseda, on
arvamused kahetised – 35% elanikest usub, et see nii läheb, 46% aga mitte.
52
52
Joonis 20. Nõustumine keskkonda puudutavate väidetega – keskkonnaprobleemide
ulatus ja tulevikuperspektiivid (% ja aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
Võrreldes meestega väljendavad naised keskkonna tuleviku üle rohkem muret, arvates
sagedamini, et maakera elanike arv läheneb piirile, mida loodus enam taluda ei suuda
ning et praegusel kursil jätkates ootab inimkonda ees suur ökoloogiline katastroof. Mehed
on keskkonna-alastele tulevikuperspektiividele mõeldes naistest pisut muretumad,
arvates sagedamini, et jutud saabuvast ökoloogilisest kriisist on üle paisutatud ning
omades enam usku sellesse, et inimene õpib kunagi loodust valitsema.
Võrreldes nooremate inimestega on 50-aastased ja eakamad sagedamini seisukohal, et
jutt saabuvast ökoloogilisest kriisist on üle paisutatud. Seda, et inimese leidlikkus
kindlustab, et me ei muuda maad elamiskõlbmatuks, usuvad kõige enam 65-aastased ja
eakamad; kõige vähem on sellesse aga usku 15–29-aastastel.
Eestikeelsed elanikud on keskkonna tuleviku üle mures rohkem kui muukeelsed, arvates
sagedamini, et maakera ressursid on piiratud ning et maakera elanike arv läheneb piirile,
mida loodus enam ei talu. Muukeelsed arvavad eestikeelsete elanikega võrreldes
sagedamini, et jutud saabuvast ökoloogilisest kriisist on üle paisutatud, ning on ka
võimalike lahenduste leidmise osas optimistlikumad, nõustudes sagedamini, et
loodusressursse jagub piisavalt, kui õppida neid kasutama. Selle taustal on isegi pisut
53
53
üllatav, et väitega, mille kohaselt õpib inimkond kunagi loodust piisavalt tundma, et selle
üle valitseda, nõustuvad eestikeelsed inimesed pisut enam kui muukeelsed.
Haridusrühmade võrdluses suhtuvad ökoloogilise kriisi võimalikkusesse kõige tõsisemalt
kõrgharidusega inimesed. Samuti on neil vähem usku loodusressursside piisavusse ning
sellesse, et kunagi õpib inimkond loodust piisavalt tundma, et selle üle valitseda.
Regionaalses võrdluses teadvustavad ökoloogilise kriisi võimalikkust kõige enam Kesk-
Eesti elanikud, samas kui Põhja-Eesti (v.a Tallinna) elanikud peavad kõige sagedamini
teemat ülepaisutatuks. Samuti on Põhja-Eesti elanikud kõige optimistlikumad ka võimalike
lahenduste osas (loodusressursse on piisavalt, kui õppida neid kasutama, inimese
leidlikkus kindlustab, et Maad ei muudeta elamiskõlbmatuks, kunagi õpib inimkond loodust
piisavalt tundma, et selle üle valitseda).
4.2. Arusaamad keskkonna tasakaalust
Uuringuga sooviti kaardistada ka seda, kuivõrd inimesed mõistavad, et kõik keskkonnas
on omavahel seotud, mistõttu ka väikesed muutused (nagu haruldaste liikide kadumine)
ja mõjud (nagu iga üksikindiviidi igapäevaotsuste mõju või siis Eesti mõjud globaalsel
tasandil) avaldavad mõju ökoloogilisele tasakaalule kui tervikule.
Selgitamaks, kui suureks peavad Eesti elanikud meie riigi ökoloogilist jalajälge ning
kuivõrd oluliseks peetakse haruldaste liikide kaitset Eestis, esitati vastajaile hindamiseks
kaks väidet ning paluti neile antud hinnanguid vabas vormis põhjendada. Samuti esitati
vastajaile hindamiseks olukord, kus üks naabritest niidab sageli muru, kuid teine mitte,
ning anda selgitus kummagi naabri võimalike motiivide kohta.
4.2.1. Hinnangud Eesti globaalsele keskkonnamõjule ning haruldaste
liikide kaitse vajalikkusele Eestis
Selles osas, kas globaalses mõttes on Eesti keskkonnamõju tühine või mitte, on
arvamused vastukäivad. Elanikest 39% nõustub ja 30% ei nõustu, et globaalses mõttes
on Eesti elanike negatiivne keskkonnamõju tühine. Pisut alla kolmandikul elanikest
puudub antud küsimuses selge seisukoht. Võrreldes 2018. aastaga on väitega
nõustumine kasvanud, mis keskkonnateadlikkuse seisukohalt on negatiivne tulemus
(näitab, et süsteemsete seoste tajumine on vähenenud) (Joonis 21).
54
54
Joonis 21. Keskkonna tasakaalu puudutavate väidetega nõustumine, 2018–2020
võrdlus ning taustrühmade võrdlus (%, n=kõik vastajad)
Väitega ei nõustu, st Eesti keskkonnamõju peavad globaalses mõttes oluliseks meestest
sagedamini naised (26% meestest ja 34% naistest) ning muukeelsetest sagedamini
eestikeelsed (vastavalt 18% ja 35%). Regionaalses võrdluses on mittenõustujate osakaal
kõrgeim Kesk- ja Lõuna-Eestis (vastavalt 43% ja 45%), sissetulekurühmade võrdluses
enam kui 800-eurose sissetulekuga inimeste seas (39%). Väitega nõustujaid, st inimesi,
kes hindavad globaalsel tasandil Eesti keskkonnamõju tühiseks, on keskmisest enam
kõrgharidusega inimeste (46%) ning Kirde-Eesti elanike seas (55%). 65-aastased ja
eakamad, muukeelsed, alg- või põhiharidusega või madala sissetulekuga inimesed ning
Põhja- ja Lääne-Eesti või väikelinnade elanikud ei osanud keskmisest sagedamini antud
teemal seisukohta võtta.
Väitega nõustujad (st vastajad, kes pidasid Eesti keskkonnamõju tühiseks) põhjendasid
oma arvamust eelkõige Eesti väiksusega (52% nõustujatest) või sellega, et Eesti
55
55
keskkonnaseisund on (suhteliselt) hea, (reostavat) tööstust vähe ning elanikud on
keskkonnateadlikud (46%).
Inimesed, kes väitega nõus ei olnud, st ei pidanud Eesti keskkonnamõju tühiseks, väitsid
seevastu, et iga mõju on oluline (56% mittenõustujatest) ning et globaalses mõttes on kõik
omavahel seotud – ka väikesest mõjust võib saada suur (16%). Oli ka neid, kes
põhjendasid oma arvamust sellega, et Eesti keskkonnaseisund on halb ning elanikud vähe
keskkonnateadlikud (15%).
Väitega „Haruldasi liike pole mõtet kaitsta, kuna nad on Eesti looduses väheolulised“
nõustub 2% elanikest, 76% ei nõustu, 23%-l puudub selge arvamus. Võrreldes 2018.
aastaga on väitega mittenõustumine sagenenud (Joonis 21).
Mittenõustujaid, st inimesi, kes peavad haruldaste liikide kaitsmist oluliseks, on naiste
seas pisut enam kui meeste seas (79% naistest ja 72% meestest) ning keskmisest enam
ka 30–49-aastaste (80%), eestikeelsete (81%), kõrgharidusega (87%) või üle 800-eurose
sissetulekuga inimeste seas (84%), regiooniti taas Kesk- ja Lõuna-Eestis (vastavalt 89%
ja 87%), asulatüüpide lõikes suurtes linnades (v.a Tallinnas) (84%). Seisukohta ei osanud
antud küsimuses võtta keskmisest sagedamini mehed, muukeelsed, madala hariduse
ja/või sissetulekuga inimesed, väikelinnade ning Põhja- või Lääne-Eesti elanikud.
Inimesed, kes peavad haruldaste liikide kaitsmist Eestis oluliseks, põhjendasid oma
arvamust sellega, et iga liik on oluline (21% väitega mitte nõustujatest),
liigirikkus/mitmekesisus on oluline (15%) ning et kõik looduses on omavahel seotud,
mistõttu on vaja hoida looduse tasakaalu (11%). Mõningad vastajad ütlesid, et kõike
looduses tuleb kaitsta, kuna kõigel on koht päikese all (15%), teised aga rõhutasid, et
kaitsta tuleks kõigest haruldusi (19%). Vastajaist 4% tõi esile, et liigirikkust on vaja
säilitada tulevastele põlvedele või selleks, et tutvustada Eesti looduse erakordsust muule
maailmale.
Inimesed, kes haruldaste liikide kaitsmises mõtet ei näinud, põhjendasid oma arvamust
sellega, et toimima peaks looduslik valik (52%), et kõiki liike ei jõua kunagi kaitsta ning et
liikide kaitsmine ei anna tulemust (28%) ning et mõned liigid toovad Eesti loodusele kahju
(pidades siin silmas nt võõrliike) (15%).
4.2.2. Arusaamad argitegevuse (muru niitmine) keskkonnamõjust
Liigset muruniitmist on teadlased seostanud liigirikkuse vähenemisega. Selgitamaks, kas
inimesed tunnetavad sellise argitegevuse mõju keskkonnale, paluti vastajail hinnata
järgmist olukorda: „Kaks naabrit tegutsevad oma koduaias erinevalt: üks naaber niidab
igal nädalavahetusel muru, teise naabri krunt näeb välja metsik ning paistab hooldamata.
Mis Teie arvates võiks olla kummagi naabri põhjendus oma käitumisele?“
56
56
Naabri puhul, kes niidab muru sageli, arvati põhjuseks olevat eelkõige soov omada korras,
hoolitsetud ja ilusat aeda. Mõned vastajad leidsid, et sage muruniitmine annab tunnistust
töökusest ja heaperemehelikkusest. Plussina toodi välja ka seda, et niidetud muruga aias
on vähem puuke, umbrohtu ja rästikuid ning et lastel on seal hea joosta/käia. Mõned
vastajad ütlesid, et sage muruniitmine lihtsalt on kombeks ning nii tuleb teha. Leidus ka
neid, kes arvasid, et ju pole sagedasel muruniitjal lihtsalt muud oma ajaga ette võtta või ta
soovib saada tunnustust/tähelepanu.
Naabri puhul, kes muru sageli ei niida ning kelle krunt näeb välja metsik ja hooldamata,
põhjendas ligi kolmandik küsitletutest tema käitumist keskkonnakaitseliste põhjustega
(eelistab loomulikkust, soosib liigirikkust, teadvustab, et vähene muruniitmine on
keskkonnale hea, vähendab mürareostust). Pooled küsitletutest seostasid vähest
muruniitmist pigem negatiivsete aspektidega – laiskuse, lohakuse ja hoolimatusega (teen
mis tahan) või aja-, raha- või muude võimaluste puudumisega.
Küsitletutest 52% pidas rohkem õigustatuks selle naabri käitumist, kes niidab muru sageli,
23% toetas selle naabri käitumist, kes niidab muru harva, ning 25% ei osanud kumbagi
naabrit eelistada. Märkimisväärsed erinevused ilmnesid eesti- ja muukeelsete elanike
vaadetes – kuigi nii eesti- kui venekeelsed inimesed kaldusid toetama pigem esimese
naabri käitumist, oli muukeelsete seas toetus sagedasele muruniitmisele oluliselt kõrgem
kui eestikeelsete elanike seas. Regionaalses võrdluses on toetus sagedasele
muruniitmisele kõrgeim Põhja- ja Kirde-Eestis, harvale muruniitmisele aga Kesk-Eestis
(asulatüüpide võrdluses ka maa-asulates).
Seega, sagedasse muruniitmisse suhtumise näitel võib järeldada, et suur osa
elanikkonnast ei seosta sagedast muruniitmist liigirikkuse vähenemisega ning ei adu
seega sellise tegevuse mõju keskkonnale. Kui üldisi keskkonnakaitselisi väiteid hinnates
väljendasid inimesed kõrget keskkonnateadlikkust, siis reaalset igapäevast situatsiooni
hinnates teadmised hägustuvad. See näitab, et oma teadmisi ei osata panna
igapäevaelulisse konteksti – päriselulises kontekstis ei tunta keskkonda kahjustavaid
tegevusi ära ning ei osata hinnata enda tegevuse seost ja mõjusust keskkonnale.
4.3. Prioriteedid elektri tootmisel
Sarnaselt varasemate uuringutega kaardistati ka seekord, kuivõrd oluliseks peavad
inimesed elektritootmise juures seda, et toodetav elekter oleks (1) odav, (2) võimalikult
väikese kahjuga keskkonnale või (3) tagama sõltumatuse välismaistest allikatest.
Vastajatel paluti järjestada nimetatud kolm aspekti olulisuse järjekorda. 3% küsitletutest
jättis vastuse andmata (seda kas põhjusel, et pidas kõiki nimetatud aspekte samaväärselt
olulisteks, või ei osanud lihtsalt vastust anda) ning nad jäeti edasisest analüüsist kõrvale.
Esmatähtsaks hinnatakse elektritootmise juures kõige sagedamini selle võimalikult väikest
kahju keskkonnale (47% pidas kõige olulisemaks). Odavus on esmatähtis 26% ning
sõltumatus välismaistest allikatest 27% elanike jaoks (Joonis 22).
57
57
Viimase kaheksa aasta võrdluses on suurenenud nende inimeste osatähtsus, kes peavad
elektritootmisel kõige olulisemaks sõltumatust välismaistest allikatest, vähenenud aga
nende osatähtsus, kes peavad esmatähtsaks odavust. Kuni 2018. aastani oli kasvutrendis
ka keskkonnasõbralikkuse tähtsustajate osakaal, kuid tänaseks on kasvutrend peatunud.
Joonis 22. Prioriteedid elektri tootmisel, 2012–2020 võrdlus (%, n=sisulise hinnangu
andnud vastajad)
Keskkonnasõbralikkust seavad esmaseks prioriteediks keskmisest sagedamini alla 30-
aastased
(63%),
kõrgharidusega
inimesed
(60%),
tallinlased
(58%),
ettevõtjad/juhid/tippspetsialistid (58%) ning õpilased/üliõpilased (72%). Odavust peavad
prioriteetseks keskmisest sagedamini 50-aastased ja eakamad (32%), ilma
kõrghariduseta (32%), Põhja-Eesti (45%) või väikelinnade (39%) elanikud, lihttöölised
(48%) ja pensionärid (35%). Ootuspäraselt on hinnangud seotud inimeste sissetulekuga
– mida kõrgema isikliku sissetulekuga rühmaga on tegu, seda sagedamini hinnatakse
esmatähtsaks keskkonnasõbralikkust ning seda harvemini odavust. Nii eesti- kui
muukeelsed
elanikud
tähtsustavad
kõige
sagedamini
elektritootmise
keskkonnasõbralikkust, kuid muukeelsete jaoks on prioriteetsuselt järgmine aspekt
odavus, eestikeelsete jaoks aga sõltumatus välismaistest allikatest.
58
58
5. Elanike keskkonnateadlikkus
Käesolevas peatükis antakse ülevaade vastajate endi keskkonnateadlikkusest – sellest,
kuivõrd keskkonnateadlikuks inimesed ise ennast hindavad, kas nad on tundnud muret
keskkonnaprobleemide pärast, millised on inimeste keskkonnasäästlikud harjumused
ning kas need harjumused on ajendatud just keskkonnasäästlikest kaalutlustest.
5.1. Hinnang oma keskkonnateadlikkusele
Enne 2018. aastat läbi viidud uuringutes paluti vastajail hinnata oma käitumist
keskkonnateadlikkuse seisukohalt. Kahes viimases uuringus on küsimuse sõnastus olnud
pisut teine – vastajail paluti anda hinnang oma keskkonnateadlikkusele (mitte
käitumisele).
80% elanikest peab end keskkonnateadlikuks, sealjuures 13% väga keskkonnateadlikuks.
Võrreldes 2018. aastaga on kasvanud nende inimeste osakaal, kes hindavad end mitte-
keskkonnateadlikuks – kui 2018. aastal oli neid 12%, siis tänavu juba 19% (Joonis 23).
Samas tasub märkida, et enesekriitilisuse kasv ei pruugi olla tingimata seotud tegeliku
teadlikkuse vähenemisega, vaid võib olla tunnistuseks hoopis kasvanud ootustest
(inimesed tunnetavad keskkonnaprobleemide prioriteetsust ja komplekssust ning on
sellest tulenevalt kriitilisemad ka iseenda teadmiste taseme suhtes).
Ka pikemas ajalises võrdluses (2012–2020) on keskkonnateadlikkusele antud
hinnangutes toimunud väike langus, mis võib osaliselt olla tingitud küsimuse fookuse
muutmisest (keskkonnateadliku käitumise asemel küsiti kahes viimases uuringus
keskkonnateadlikkuse kohta), osaliselt aga ilmselt ka eelnevalt nimetatud põhjustest
(kriitilisuse suurenemine, tingitud kasvavatest ootustest).
Keskkonnateadlikeks hindavad end keskmisest pisut sagedamini 50–64-aastased (85%),
kõrgharidusega (85%) või muukeelsed inimesed (87%), Kesk-Eesti (88%) ja Kirde-Eesti
(90%) elanikud, ettevõtjad, juhid ja spetsialistid (87%). Mitte-keskkonnateadlikeks peavad
end keskmisest sagedamini 15–29-aastased (29%), alg- või põhiharidusega (29%) või
eestikeelsed inimesed (23%), Lääne-Eesti elanikud (33%), maaelanikud (25%) ning
õpilased/üliõpilased (32%). Ka 2018. aastal läbi viidud küsitlus näitas, et oma
keskkonnateadlikkuse hindamisel olid noored keskmisest kriitilisemad.
59
59
Joonis 23. Hinnang oma keskkonnateadlikkusele (enne 2018. aastat läbi viidud
uuringutes: käitumise keskkonnateadlikkusele), 2010–2020 võrdlus (% ja
aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
5.2. Mure keskkonnaprobleemide pärast
Esmakordselt lisati 2020. aastal ankeeti küsimus, mis kaardistas inimeste emotsionaalset
seotust keskkonnaprobleemidega. Küsiti, kas vastaja on mõne keskkonnaprobleemi
pärast muret tundnud ning kui jah, siis milliste pärast (täpsustusi koguti vabas vormis).
Küsitletutest 83% on mõne keskkonnaprobleemi pärast muret tundnud, sealjuures 6%
peaaegu kogu aeg, 18% sageli, 40% aeg-ajalt ning 19% harva. Vastajatest 12% pole
keskkonnaprobleemide pärast muret tundnud ning 5% ei oska hinnangut anda. Üheks
olulisemaks mõjuteguriks osutus siin haridus – inimesi, kes muretsevad
keskkonnaprobleemide pärast sageli või kogu aeg, on keskmisest enam kõrgharidusega
inimeste seas (33%), samas kui neid, kes ei muretse üldse, on kõige arvukamalt alg- või
põhiharidusega elanikkonnarühmas (24%). Inimesi, kes keskkonnaprobleemide üle üldse
muret pole tundnud, on keskmisest enam ka meeste (15%) ning 15–29-aastaste seas
(19%) (Joonis 24).
60
60
Joonis 24. Mure tundmine keskkonnaprobleemide pärast (%, n=kõik vastajad)
Keskkonnaprobleemidena, mille üle on muret tuntud, nimetati spontaanselt kõige
sagedamini looduse reostust ja saastatust (27% neist, kes on muret tundnud), metsade
majandamist ja liigset raiet (24%) ning veekogude reostust (15%, keskmisest sagedamini
tõid esile Kirde-Eesti elanikud). Suhteliselt tihti nimetati muret tekitavate teemadena ka
õhu puhtust (9%), jäätmekäitlust (sh prügi sorteerimine ja taaskasutus) (9%),
kliimamuutusi (8%, keskmisest sagedamini tõid esile alla 30-aastased), ületootmist ja -
tarbimist (7%), liikide kadumist ning liigset jahipidamist (7%, sagedamini tõid esile Kirde-
Eesti elanikud) ning joogivee/põhjavee puhtust (6%, sagedamini tõid esile Põhja-Eesti (v.a
Tallinna) elanikud ning maaelanikud).
5.3. Harjumuspärane käitumine
Sarnaselt varasemate uuringutega kaardistati ka seekord elanike keskkonnasõbralikke
harjumusi. Esmalt esitati vastajaile spontaanset vastust eeldav küsimus selle kohta, mida
vastaja igapäevaselt teeb keskkonna säästmiseks. Et tegu oli spontaanse küsimusega,
kus vastusevariante ette ei antud, siis annavad siinsed tulemused hea ülevaate sellest,
mida inimesed keskkonnasäästliku käitumisena tõlgendavad.
61
61
Igapäevaste keskkonnasäästlike tegevustena toodi kõige sagedamini esile
prügi/jäätmetega seonduvat – 61% nimetas oma igapäevase keskkonnasäästliku
tegevusena prügi sorteerimist ning 24% seda, et ei saasta/ei viska prügi maha. Selline
tulemus on ootuspärane, arvestades, et prügi sorteerimisest on meedias palju räägitud
ning samuti on teemat aidanud teadvustada edukalt läbi viidud Teeme Ära kampaaniad.4
Ülejäänud tegevusi nimetati harvemini. Küsitletutest 14% mainis autoga
liiklemise/lennureiside vähendamist, 14% vee või elektri säästlikku kasutamist, 10%
looduse hoidmist, 9% loodusest prahi koristamist ning 8% kilekottide kasutamise
vähendamist/taaskasutamist või poodi oma koti kaasavõtmist (Joonis 25).
Ülejäänud tegevuste mainimissagedus jäi alla 7 protsendi (iga tegevuse kohta
eraldivõetuna). Vaid 2% küsitletutest ütles, et ei tee igapäevaselt keskkonna säästmiseks
midagi, ning 3% ei osanud ühtegi konkreetset tegevust esile tuua.
Üldjoontes on erinevate tegevuste mainimine 2018. aastaga võrreldes jäänud samale
tasemele või pisut kasvanud. Kõige enam on sagenenud loodushoiu ning
autosõitude/lennureiside piiramise mainimine.
4
Samas tuleb arvestada, et inimese hinnang oma käitumisele ei pruugi ühtida tema tegeliku
käitumisega. Nt prügi sorteerimise osas võib inimene olla hoolikas vaid teatud liiki prügi
(biojäätmed) sorteerimisel, jättes muud liiki prügi (pakendid, paber/papp, klaas), sorteerimata.
Seega ei kajasta inimese enesehinnang „sorteerin prügi“ täpselt tema tegelikku käitumist.
62
62
Joonis 25. Igapäevased keskkonna säästvad tegevused, 2018–2020 võrdlus
(spontaansed vastused %, n=kõik vastajad)
63
63
Järgnevalt loeti vastajaile ette rida tegevusi, mis võiksid säästa keskkonda, ning paluti
hinnata, kui sageli nad nii toimivad. Juhul, kui vastaja andis vastuse, et toimib nii kas sageli
või harva, paluti tal täpsustada, kas sellise käitumise puhul on talle olulisem
keskkonnakaitseline või mingi muu, näiteks rahaline aspekt.
Ülevaade elanike keskkonnasäästlikest harjumustest on toodud joonisel 26.
Joonis 26. Keskkonnasäästlik käitumine (%, n=kõik vastajad)
64
64
Keskkonnasäästlikest tegevustest on elanikud kõige enam omaks võtnud prügi ja
jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise – sageli sorteerib prügi 84% elanikest (nt kogub
eraldi pakendi- ja biojäätmed), 79% viib ohtlikud jäätmed sageli selleks ettenähtud
kogumiskohta ning 74% viib sorteeritud pakendeid sageli kogumiskonteinerisse. Kuigi
need tegevused on keskkonnasäästlikud, ei saa neid pidada keskkonnakahjusid
ennetavateks tegevusteks, kuna äravisatava pakendi ja selles oleva toote tootmise näol
on kahju loodusele juba tehtud.
Suuremale osale inimestest on ka iseloomulik, et toidu ostmist planeeritakse hoolikalt,
vältimaks ülejääkide äraviskamist – 79% inimestest käitub nii sageli. Uuringud on
näidanud, et meie kodustes majapidamistes visatakse ära 75 kg toitu inimese kohta
aastas ning prognooside kohaselt see number ei kahane. Selle kõrval saab loota, et
vastanute arv, kes plaanivad oste selliselt, et toidu äraviskamine väheneks, kasvab
jõudsalt ning et see avalduks ka praktikas.
Ülejäänud ankeedis loetletud tegevused (mis on enamjaolt keskkonnakahjusid ennetava
iseloomuga) on elanikkonnas vähem levinud. 63–66% elanikest väldib sageli kilekottide
või plastist ühekordsete nõude või joogikõrte kasutamist, 59% kaalub sageli hoolikalt iga
ostu sooritamist, 52% eelistab autoga sõitmisele sageli keskkonnasõbralikumaid
alternatiive (liikuda jala, ratta või ühistranspordiga), 52% eelistab sageli osta võimalikult
pika kasutusajaga tooteid, 48% sageli pigem parandab/laseb parandada olemasolevat
asja (riided, jalanõud, elektroonika jms) kui ostab uue ja 45% väldib sageli ülepakendatud
toodete ostmist. Veel 2015. aastal oli Eesti Euroopas esirinnas plastpakendite
kasutamises (Iirimaa ja Luksemburgi järel kolmandal kohal – 46 kg plastjäätmeid aastas
inimese kohta). Transpordieelistused on kooskõlas andmetega, mis kajastuvad
Transpordi arengukavas ning Euroopa Liidu statistikas, kus eestlased oma
autolembusega paraku tooni annavad.
Alla kolmandiku elanikest ostab sageli kasutatud riideid või tarbeesemeid (32%), öko-,
mahe- või ausa kaubanduse märgisega toidukaupu (24%) või ökomärgisega
rõivaid/puhastusvahendeid (23%). 23% elanikest on vähendanud liha söömist. Ka need
tegevused on keskkonnakahjusid ennetava iseloomuga, olles suunatud tarbimise
vähendamisele. Keskkonnahoiuga seotud ühistegevustes (nt vabatahtlik töö, talgud) on
osalenud kokku 46% elanikest ning sageli on seda teinud 8%.
Sarnaselt varasemate uuringutega leidis ka seekord kinnitust tõdemus, et naiste seas on
keskkonnasäästlik käitumine levinum kui meeste seas. Erinevused meeste ja naiste vahel
ilmnesid pea kõigi vaatlusaluste tegevuste lõikes, v.a ohtlike jäätmete kogumispunkti
viimine ja võimalikult pika kasutuseaga toodete eelistamine. Loomulikult tuleb arvestada,
et kuna perekondlikus tööjaotuses kaldub igapäevaste sisseostude tegemine ja kodused
toimetused (sh prügi sorteerimine) sageli jääma naiste ülesandeks, on ootuspärane, et
naised tegelevad nende tegevustega sagedamini kui mehed. Samas on meeste seas
naistega võrreldes enam neid, kes osasid keskkonnasõbralikke käitumisviise kunagi ei
harrasta, mis viitab sellele, et asi pole ainult perekondlikus tööjaotuses (näiteks on meeste
seas naistega võrreldes enam neid, kes kunagi ei osale keskkonnahoiuga seotud
65
65
ühistegevustes, eelistavad liigelda autoga, ei osta kunagi kasutatud riideid/tarbeesemeid,
öko-, mahe- või ausa kaubanduse märgisega toidukaupu ega ökomärgisega
rõivaid/puhastusvahendeid, ei väldi kilekottide kasutamist ega ülepakendatud toodete
ostmist ning ei eelista uute asjade ostmisele vanade parandamist.
Varasemates
uuringutes
on
ilmnenud,
et
muukeelses
elanikkonnas
on
keskkonnasäästlikud tegevused üldjuhul vähem levinud kui eestikeelsete elanike seas.
Seekordne uuring sellele ühest kinnitust ei andnud – võrreldes eestikeelsete elanikega oli
muukeelsete seas vähem levinud keskkonnahoiuga seotud ühistegevustes osalemine
ning kasutatud riiete/tarbeesemete ostmine, samuti vältisid nad eestikeelsete elanikega
võrreldes harvemini plastist ühekordsete nõude ja joogikõrte kasutamist ning eelistasid
harvemini uue toote ostmisele parandada vana. Samas olid muukeelsete elanike seas
mõned keskkonnasäästlikud tegevused ka enam levinud kui eestikeelses elanikkonnas –
näiteks eelistasid nad eestikeelsete elanikega võrreldes autole sagedamini
keskkonnasäästlikumaid liikumisviise, ostsid sagedamini ökomärgisega rõivaid ja
puhastusvahendeid, olid sagedamini vähendanud liha söömist ning viisid sagedamini
sorteeritud pakendid kogumiskonteinerisse. Osaliselt on eesti- ja muukeelsete elanike
käitumise erinevused seletatavad elanikkonna paiknemisega (muukeelne elanikkond on
koondunud pigem linnadesse, kus ka ühistranspordi kasutamine on hõlpsam ning
jäätmete kogumiskonteinerid lähemal).
Võrreldes eestikeelsete elanikega ei osanud muukeelsed elanikud sagedamini anda
hinnangut sellele, kui sageli nad väldivad ülepakendatud toodete ostmist, mis võib viidata
nende madalamale teadlikkusele antud teemast (sellele pole mõeldud ning pole osatud
tähele panna).
Sarnaselt varasematele uuringutele ilmnesid ka seekord keskkonnasäästliku käitumise
erinevused vanuserühmade vahel. 15-29-aastaste seas on keskmisest vähem levinud
plastist ühekordsete nõude ja joogikõrte kasutamise vältimine ning ohtlike jäätmete selleks
ettenähtud kogumiskohta viimine (Joonis 27). Noored küll harrastavad neid
keskkonnasäästlikke tegevusi, kuid harvemini kui ülejäänud vanuserühmad (see võib
tuleneda ka sellest, et paljud noored elavad vanematega samas leibkonnas ning teatud
jäätmete käitlemisega tegelevad pigem nende vanemad). Ülepakendatud toodete
vältimine on keskmisest pisut vähem levinud 50–64-aastaste seas. Vanuserühmas 65+
on keskmisest levinum prügi sorteerimine, sorteeritud pakendite kogumiskonteinerisse
viimine ning liha söömise vähendamine, kuid keskmisest vähem levinud ökomärgisega
rõivaste või puhastusvahendite ostmine (mis on tõenäoliselt seotud hinnaprobleemiga)
ning osavõtt keskkonnahoiuga seotud ühistegevustest.
Paljud keskkonnasäästlikud käitumisviisid on keskmisest enam levinud kõrgharidusega
inimeste seas. Sissetulekutega sama ühest seost ei ilmnenud – kõrge sissetulekuga
inimeste seas on küll keskmisest levinum keskkonnahoiuga seotud ühistegevustes
osalemine ning ökomärgisega rõivaste või puhastusvahendite ostmine, kuid näiteks
kasutatud riiete/tarbeesemete ostmine ning liha söömise vähendamine on levinum pigem
66
66
madala sissetulekuga inimeste seas (põhjused on siin ilmselt küll pigem materiaalsed kui
keskkonnasäästlikest kaalutlustest lähtuvad).
Regioonide võrdluses ei ilmnenud läbivaid erisusi, mis oleksid andnud tunnistust mõne
regiooni elanike läbivalt kõrgemast keskkonnasäästlikust käitumisest. Erinevused
ilmnesid vaid üksikute tegevuste lõikes.
Joonis 27. Keskkonnasäästlik käitumine, vanuserühmade võrdlus (käitub sel viisil
sageli %, n=kõik vastajad)
67
67
Keskkonnasäästlik käitumine on hakanud rohkem levima – võrreldes 2018. aastaga on
pea kõiki keskkonnasäästlikke tegevusi sageli harrastavate inimeste osatähtsus
kasvanud.5 Kõige enam on sagenenud plastist ühekordsete nõude ja joogikõrte
kasutamise vältimine ning ohtlike jäätmete kogumispunkti viimine. Võrreldes 2016.
aastaga on positiivne nihe veelgi suurem. Ainsaks erandiks on keskkonnahoiuga seotud
ühistegevustes osalemine, mis on viimase nelja aasta vältel vähenenud. Ajaline muutus,
mis on nähtav tegevuse „Väldib kilekottide kasutamist ning kasutab poest kauba koju
toomiseks kodust kaasa võetud kotte“ juures, on suure tõenäosusega tingitud sõnastuse
muutmisest (enne 2018. aastat oli tegevuse sõnastus järgnev: „Kasutab poest kauba koju
toomiseks kodust kaasa võetud kotti“) (Joonis 28).
5
Samas tuleb arvestada, et oma käitumisele antud hinnangute paranemine ei pruugi tähenda seda,
et tegelik käitumine oleks samaväärselt paranenud. Nt jäätmete sorteerimise osas on uuringud
näidanud, et Eestis pole viimase kümne aastaga olukord kuigi palju paranenud (SA Stockholmi
Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaministeerium. Segaolmejäätmete, eraldi
kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring 2020. URL:
https://www.envir.ee/sites/default/files/sortimisuuringu_lopparuanne.pdf)
68
68
Joonis 28. Keskkonnasäästlik käitumine, 2012–2020 võrdlus (käitub sel viisil sageli %,
n=kõik vastajad)
* Sõnastust on 2018. aastal võrreldes varasemate küsitlustega pisut muudetud.
** Valdkond on 2020. aastal ankeeti lisatud esmakordselt.
69
69
5.4. Harjumuspärase käitumise motiivid
Neilt vastajatelt, kes harrastasid mõnda keskkonnasõbralikku käitumisviisi mõnikord või
sageli, küsiti iga tegevuse kohta, kas see on ajendatud keskkonnakaitselisest või muust,
näiteks rahalisest huvist. Vastuseid koguti taas 4-pallisel skaalal.
Sarnaselt varasema uuringuga ilmnes, et keskkonnakaitselistest motiividest juhindutakse
enamasti järgnevate tegevuste puhul: jäätmekäitlus, keskkonnaga seotud vabatahtlik töö,
kilekottide, plastist ühekordsete nõude ja ülepakendatud toodete tarbimise piiramine ning
öko-, mahe- või ausa kaubanduse märgisega kaupade ostmine. Teatud mööndustega
kehtib see ka keskkonnasõbralike liikumisviiside eelistamise ning võimalikult pika
kasutuseaga toodete ostmise kohta. Ülejäänud tegevuste (ostude hoolikas planeerimine,
pigem
olemasolevate
asjade
parandamine
kui
uute
ostmine,
kasutatud
riiete/tarbeesemete ostmine, liha söömise vähendamine) puhul prevaleerivad muud huvid
(Joonis 29).
Kui 2014. aastal oli mitme tegevuse puhul täheldatav keskkonnakaitseliste motiivide
nõrgenemine, siis hiljem on keskkonnakaitselised motiivid saavutanud taas enam mõju,
jõudes 2020. aastal vaatlusaluse perioodi kõrgeimale tasemele. Erandiks on vaid
keskkonnahoiuga seotud ühistegevustes osalemine, mille osas on elanikkonna motiivid
uuringuetappide võrdluses püsinud suhteliselt muutumatuna (Joonis 30).
Eelnev annab ülevaate sellest, kuidas on keskkonnakaitselised motiivid muutunud nende
vastajate puhul, kes harrastavad mõnda keskkonnasõbralikku tegevust mõnikord või
sageli. Siiski ei anna see võrdlus ülevaadet sellest, kui palju on kogu elanikkonnas
muutunud teadlikult keskkonnasõbralikult käituvate inimeste osakaal – st nende, kes
juhinduvad antud tegevuse puhul keskkonnakaitselistest kaalutlustest ning harrastavad
seda tegevust sageli. Need näitajad on esitatud joonisel 31.
Erinevaid tegevusi sageli harrastavate ning nendes tegevustes keskkonnakaitselistest
kaalutlustest juhinduvate inimeste osakaal on pea kõigi tegevuste puhul võrreldes 2018.
aastaga suurenenud. Ainsaks erandiks on keskkonnahoiuga seotud ühistegevustes
osalemine, kus nende inimeste osakaal, kes osalevad sageli ning teevad seda
keskkonnakaitselistel kaalutlustel, on jäänud samaks mis 2018. aastal. Kõige enam on
teadlikult keskkonnasõbralikult käituvate inimeste osakaal suurenenud järgnevate
tegevuste puhul: plastist ühekordsete nõude ja joogikõrte kasutamise vältimine
(45%→59%), prügi sorteerimine (71%→81%), ohtlike jäätmete kogumiskohta
toimetamine (67%→77%) ning toidu ostmise hoolikas planeerimine (28%→38%).
Kaasates võrdlusse ka 2016. aasta uuringu tulemused on näha, et nende inimeste hulk,
kes käituvad teadlikult keskkonnasõbralikult, on viimase nelja aasta jooksul järjepidevalt
kasvanud. Ilmselt on selle positiivse muutuse taga nii paranenud võimalused
keskkonnasäästlikuks käitumiseks kui ka keskkonnateadlikkuse kasv.
70
70
Joonis 29. Oluline ajend käitumisel (% ja aritmeetilised keskmised, n=käitub antud viisil
sageli või harva)
71
71
Joonis 30. Oluline ajend käitumisel, 2012–2020 võrdlus (aritmeetilised keskmised,
n=käitub antud viisil sageli või harva)
* Sõnastust on 2018. aastal võrreldes varasemate küsitlustega pisut muudetud.
** Valdkond on 2020. aastal ankeeti lisatud esmakordselt.
72
72
Joonis 31. Keskkonnasäästlik käitumine keskkonnakaitselistel kaalutlustel, 2016–
2020 võrdlus (vastajad, kes käituvad sel viisil sageli ning juhinduvad kindlasti või pigem
keskkonnakaitselistest kaalutlustest, %, n=kõik vastajad)
* Sõnastust on 2018. aastal võrreldes varasemate küsitlustega pisut muudetud.
** Valdkond on 2020. aastal ankeeti lisatud esmakordselt.
73
73
5.5. Keskkonnasäästlik käitumine ametiasutustes
Selgitamaks, kui levinud on keskkonnasäästlikud praktikad ametiasutustes, loetleti
töötamise või õppimisega hõivatud vastajatele erinevaid keskkonnasäästlikke tegevusi ja
küsiti, kas nende töökohal või koolis neid rakendatakse.
Keskkonnasäästlikest praktikatest on ametiasutustes kõige enam levinud prügi liigiti
kogumine (märkis 72% küsitletutest), säästlikkus paberi kasutamisel (68%) ning
säästlikkus energia ja vee kasutamisel (67%). Ligikaudu pooled küsitletud märkisid, et
asutuses on loodud turvaline rattaparkla, et soosida jalgrattaga tööle/kooli-koju liikumist
(52%), et soositakse pudelivee/automaadivee asemel kraanivee joomist (49%) ning ei
kasutata
üritustel
ühekordseid
plastnõusid
(46%).
Pisut
harvem
märgiti
keskkonnastrateegia olemasolu (38%), rohelise kontori/kooli põhimõtete järgimist (33%)
ning üritustel keskkonnasõbraliku toidu pakkumist (27%) (Joonis 32). Mõned vastajad
täiendasid etteantud nimekirja ka omalt poolt – näiteks nimetati keskkonnasäästlike
praktikatena seda, et tootmisprotsessis välditakse keskkonna saastamist, korraldatakse
keskkonnateemalisi üritusi/töötubasid, tegeletakse liigikaitsega ning kasutatakse
päikesepatareisid.
Pea kõigi ankeedis toodud keskkonnasäästlike praktikate märkimine on võrreldes 2018.
aastaga kasvanud (erandiks vaid mõned praktikad: turvalise rattaparkla olemasolu ning
kraanivee joomise soosimine). Kõige enam on kasvanud prügi liigiti kogumist märkijate
osakaal. Samas on mitmete tegevuste puhul vähenenud mitte nende inimeste osakaal,
kes ütlevad, et keskkonnasäästlikke praktikaid asutuses ei rakendata, vaid pigem nende
inimeste osakaal, kes praktikate rakendamisele hinnangut anda ei oska. See näitab, et
keskkonnasäästlike praktikate märkamine on suurenenud.
Kuigi keskkonnastrateegia olemasolu ning rohelise kontori/kooli põhimõtete rakendamine
on küsitluse andmetel veel üsna harv nähtus, võib teiste riikide näitel siiski oletada, et ka
Eestis muutub ettevõtte keskkonnasäästlikkus tulevikus üha olulisemaks ostukäitumist
mõjutavaks teguriks, mistõttu ka keskkonnastrateegiate väljatöötamine ning rohelise
kontori/kooli põhimõtete juurutamine muutub ettevõtete jaoks tulevikus olulisemaks.
Eestis on see trend, nagu ka sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete turule ilmumine, alles
suhteliselt uus nähtus.
74
74
Joonis 32. Keskkonnasäästlikud hoiakud ja käitumine ametiasutustes, 2018–2020
võrdlus (%, n=vastajad, kes kas töötavad või õpivad (664))
75
75
5.6. Soov elada keskkonnasäästlikumalt
Vastajailt küsiti, kas nad tahaksid elada keskkonnasäästlikumalt kui praegu. Küsitletutest
43% vastas sellele jaatavat, 17% eitavalt ning 40% ei osanud arvamust avaldada. Asjaolu,
et sedavõrd suur osa küsitletuid hinnangu andmata jätsid, võib viidata nii madalale
teadlikkusele (ei teata, mida keskkonnasäästlik eluviis endast kujutab) kui ka tunnetatud
takistustele
keskkonnasäästlikuma
eluviisi
viljelemisel
(ollakse
küll
teadlik
keskkonnasäästlikuma eluviisi kasuteguritest, kuid kas vähese motivatsiooni või väliste
tegurite tõttu ei peeta oma eluviisi muutmist tõenäoliseks).
Naised väljendavad meestest sagedamini soovi elada keskkonnasäästlikumalt (naistest
47% ja meestest 38%). Vanuserühmade võrdluses on kõige motiveeritumad 30–49-
aastased (53% sooviks elada keskkonnasäästlikumalt), kõige vähem motiveeritud aga 65-
aastased ja eakamad (vastavalt 31%). Mida kõrgema hariduse või sissetulekuga
elanikkonnarühmaga on tegu, seda suurem on ka huvi keskkonnasäästlikuma eluviisi
vastu. Regionaalses võrdluses on huvi elada keskkonnasäästlikumalt kõrgeim Kesk-
Eestis (56%) ning suurtes linnades (va. Tallinn) (56%), madalaim aga Lääne-Eestis (20%)
ning maa-asulates (38%). Eesti- ning muukeelsete elanike võrdluses olulised erinevused
puuduvad.
Vastajail paluti oma soovi ka põhjendada. Inimesed, kes tahaksid elada
keskkonnasäästlikumalt, põhjendasid seda muuhulgas murega järeltulevate põlvede ning
oma ökoloogilise jalajälje pärast (16%), et keskkond ja loodus oleksid puhtamad (14%)
ning sooviga hoida loodust (13%) või tervist (13%). Välja toodi ka seda, et kõik peaksid
keskkonnasäästlikkuse nimel panustama (9%) ning et selline eluviis on õige (8%). Mainiti
ka seda, et keskkonnasäästlik eluviis tõstab elukvaliteeti (8%) või annab rahalist
kokkuhoidu (3%) (Joonis 33). Tervisega seonduvaid põhjusi tõid keskmisest sagedamini
esile 65-aastased ja eakamad, muukeelsed ning Kirde-Eesti elanikud.
Inimesed, kes ei tahaks elada keskkonnasäästlikumalt, põhjendasid seda valdavalt
sellega, et pingutavad juba praegugi palju ning elavad piisavalt keskkonnasäästlikult
(70%). Harvem mainiti vajaduse puudumist (9%), soovimatust end rohkem piirata (9%)
ning seda, et keskkonnasäästlikum eluviis pole võimalik (ei suudaks) (7%) (Joonis 33).
76
76
Joonis 33. Põhjused, miks tahetakse või ei taheta elada keskkonnasäästlikumalt
(spontaansed vastused %)
5.7. Tunnetatud vastutus keskkonnaprobleemide suhtes
Uute küsimustena lisati 2020. aasta uuringu ankeeti küsimused selle kohta, kuivõrd
tuntakse end vastutavana keskkonnaprobleemide tekke ning nende lahendamise eest.
Valdav osa inimestest tunnetab oma vastutust keskkonnaprobleemide tekkes (iseennast
pidas otseselt või kaudselt keskkonnaprobleemide eest vastutavaks 91% elanikest) ning
77
77
peab võimalikuks isiklikult nende vältimisse ja lahendamisse panustada (80%). Samas on
keskkonnaprobleemide mõju tajumine pisut ähmasem (76% nõustub, et
keskkonnaprobleemid mõjutavad lähemas tulevikus oluliselt tema igapäevaelu). Samuti
tasub märkida, et kuigi 84% inimestest tunnetab kohustust panustada
keskkonnaprobleemide ennetamisse ja lahendamisse, tunnevad sisemist vajadust selleks
vähemad – 68% (Joonis 34).
Joonis 34. Nõustumine keskkonnaprobleemide eest tuntavat vastutust puudutavate
väidetega (% ja aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
Võrreldes meestega peavad naised sagedamini tõenäoliseks, et keskkonnaprobleemid
lähitulevikus
nende
igapäevaelu
mõjutavad,
hindavad
end
sagedamini
keskkonnaprobleemide eest vastutavaks ning tunnetavad selgemalt ka oma võimalusi,
kohustust ning vajadust keskkonnaprobleemide ennetamisse ja lahendamisse panustada.
Vanuserühmade võrdluses on oma võimalustes ning kohustuses panustada
keskkonnaprobleemide ennetamisse ja lahendamisse veendunud kõige vähem 65-
aastased ja eakamad inimesed.
Kõrghariduse või kõrge sissetulekuga inimesed väljendavad keskkonnaprobleemide
ennetamise ja lahendamise osas vastutustundlikumat suhtumist ning kõrgemat
motiveeritust kui madalama hariduse või sissetulekuga inimesed. Võrreldes eestikeelsete
elanikega tunnetavad muukeelsed elanikud vähem võimalusi, kohustust ning sisemist
vajadust panustada keskkonnaprobleemide vältimisse ja lahendamisse. Regioonide
võrdluses paistavad kõige vastutustundlikuma suhtumise ja kõrgema motiveeritusega
silma Lõuna-Eesti elanikud (oma vastutust keskkonnaprobleemide ennetamisel ja
78
78
lahendamisel tunnetavad keskmisest tugevamalt ka Harjumaa elanikud), samas on oma
vastutuse tunnetamine ning motiveeritus panustada keskkonnaprobleemide vältimisse ja
lahendamisse kõige nõrgem pealinlaste seas.
5.8. Keskkonnasäästliku eluviisi propageerimine
Uuriti ka seda, kas vastaja on viimase 12 kuu jooksul püüdnud kedagi veenda
keskkonnasäästlikumalt käituma. Jaatava vastuse puhul paluti vastajal täpsustada,
milliste tegevuste osas ta teisi keskkonnasäästlikumalt käituma veenis.
Elanikest 35% sõnul on nad viimase 12 kuu jooksul püüdnud kedagi veenda
keskkonnasäästlikumalt käituma. Võrreldes 2018. aastaga on antud näitaja suurenenud –
toona märkis seda 28% küsitletutest. Kokkuvõttes on aga inimesi, kes
keskkonnasäästlikuma käitumise teemal sõna võtavad, elanikkonnas jätkuvalt suhteliselt
vähe, mis viitab sellele, et inimesed kas ei tähtsusta neid teemasid või alahindavad oma
võimalusi muutusi luua.
Inimesi, kes on ise püüdnud kedagi veenda, on keskmisest enam naiste (43%),
kõrgharidusega (46%), 801–1300-eurose isikliku sissetulekuga inimeste (46%) või
ettevõtjate/juhtide/spetsialistide seas (45%), suurtes linnades (v.a Tallinn) (46%) ning
Kirde-Eestis (45%), keskmisest vähem aga meeste (26%), 65-aastaste ja eakamate
(29%), alg- või põhiharidusega inimeste (25%), oskus- ja lihttööliste (24%) ning
pensionäride (27%) seas, Põhja- ja Lääne-Eestis (22%) ning maa-asulates (30%).
Vastajail, kes püüdnud kedagi veenda keskkonnasäästlikumalt käituma, paluti kirjeldada,
milliste tegevuste osas nad seda teinud on. Kõige sagedamini on tehtud teistele märkusi
prügi maha viskamise või selle sorteerimata jätmise pärast (sama näitas ka 2018. aasta
uuring) (Joonis 35).
79
79
Joonis
35.
Tegevused,
mille
osas
on
vastaja
kedagi
veennud
keskkonnasäästlikumalt käituma, 2018-2020 võrdlus (%, n=vastajad, kes on veennud
kedagi keskkonnasäästlikumalt käituma (2020. aastal 337 ja 2018. aastal 282 vastajat)
5.9. Keskkonnasäästliku eluviisi motivaatorid
Selleks, et uurida, mis motiveerib inimesi keskkonnasäästlikult elama, esitati vastajaile
kuus (võimalikku) põhjust ning paluti tal anda hinnang nende põhjuste olulisusele.
Vastajail oli võimalik etteantud nimekirja ka omalt poolt täiendada.
Kõige enam motiveerib elanikke keskkonnasäästlikult elama see, et keskkonnasäästlikum
eluviis on tervisele kasulik, tagab looduse tasakaalu säilimise ning teiste liikide ellujäämise
80
80
– väga või pigem motiveerivaks peab neid põhjusi enam kui 90% elanikest. Enam kui 80%
elanikest peab motiveerivaks ka seda, et keskkonnasäästlik eluviis tagab inimese kui liigi
ellujäämise ning et lähedased toetavad keskkonnasäästlikku eluviisi. Kõige harvemini
märgiti motivaatorina keskkonnasäästliku eluviisi odavust (52%) (Joonis 36). Vastajate
kommentaaridest ilmnes, et keskkonnasäästlikku eluviisi peetakse sageli pigem kalliks kui
odavaks (vt Ptk. 5.10), mis omakorda põhjendab, miks odavuse aspekti vähem
motiveerivaks peetakse (st inimeste jaoks on odavus oluline, kuid seda ei seostata
keskkonnasäästliku eluviisiga). Samas näitab see oskamatust majandada samaaegselt
nii odavalt kui ka keskkonnasäästlikult ning ka seda, et keskkonnasäästlikkust
tõlgendatakse tarbimise asendamisena (tavatoodete asemel ökotooted), mitte vähem
tarbimisena. Vähem tarbimine (sh lennureiside vähendamine, liha vähendamine menüüs,
võimalusel jala/ratta/ühistranspordiga liiklemine) on samas kõik keskkonnasäästlikud
käitumisviisid, mis annaksid ka rahalist säästu.
Joonis 36. Kuivõrd motiveerib järgnev Teid keskkonnasäästlikult elama? 2018-2020
võrdlus (% ja aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
81
81
Võrreldes 2018. aastaga pole hinnangud kuigi palju muutunud. Pisut on
keskkonnasäästliku eluviisi motivaatorina vähenenud odavuse tähtsustamine.
Võrreldes meestega hindavad enamikku ankeedis toodud teguritest enam motiveerivaks
naised. Vanuserühmade võrdluses tähtsustavad inimese kui liigi ellujäämist ning
lähedaste toetust motivaatorite seas keskmisest pisut sagedamini 65-aastased ja
eakamad. Tasub märkimist, et lähedaste toetust pidasid keskkonnasäästliku eluviisi
juures ebaoluliseks põhjuseks keskmisest sagedamini 15–29-aastased.
Haridusrühmade võrdluses eristuvad alg- või põhiharidusega inimesed, kes kalduvad
pidama erinevaid tegureid (v.a. odavus) vähem motiveerivaks kui ülejäänud
haridusrühmad. Eesti- ja muukeelsete inimeste hinnangutes üldjuhul märkimisväärsed
erinevused
puuduvad.
Vaid
hinnangutes
sellele,
kuivõrd
motiveeriv
on
keskkonnasäästliku eluviisi juures selle odavus, ilmnevad teatud erisused – eestikeelsed
elanikud hindavad odavust enda jaoks sagedamini motiveerivaks, samas kui muukeelsed
elanikud ei osanud sagedamini sellele aspektile hinnangut anda.
Pealinlased peavad teiste liikide ellujäämist ning lähedaste toetust sagedamini
mittemotiveerivateks asjaoludeks. Mitmeid tegureid (nt kasu tervisele, teiste liikide
ellujäämine, looduse tasakaalu säilimine, lähedaste toetus) peavad keskmisest
sagedamini motiveerivaks Kirde-Eesti elanikud. Samas hinnati keskkonnasäästliku
eluviisi odavust selles regioonis keskmisest sagedamini mittemotiveerivaks.
Vastajail oli võimalik nimetada ka omalt poolt põhjuseid, mis motiveerivad teda
keskkonnasäästlikumalt elama. Seda võimalust kasutas 8 vastajat, kes nimetasid
motiveerivana nt looduse ilu säilimist (esteetilisus), muret laste tuleviku pärast ning
rohelise mõtteviisi südamelähedust. Üks vastaja avaldas ka arvamust, et teda motiveeriks
see, kui riik oleks keskkonnasäästlikkuse osas ise tugevamalt eeskujuks.
5.10. Keskkonnasäästliku eluviisi takistused
Lisaks motivaatoritele paluti vastajail märkida ka tegurid, mis takistavad neil elamast
veelgi keskkonnasäästlikumalt. Taas oli vastajail võimalik etteantud nimekirja omapoolselt
täiendada.
Keskkonnasäästlikuma eluviisi takistustena nähakse nii iseendast tulenevaid kui väliseid
tegureid. Kõige sagedamini märgiti takistusena seda, et keskkonnasäästlikum eluviis
eeldaks laiemaid ühiskondlikke muutusi (nt seadusandluses, majandusmudelis) (27%
küsitletutest). See ühtib eelpool esitatud tulemustega (vt Ptk 5.6. ja 5.7.), kus inimesed
näevad ennast küll vastutavana keskkonnakahjude tekkimises, kuid valmisolek tegutseda
keskkonnakahjude ärahoidmiseks on madalam. Ka siin lükatakse vastutus kellelegi
teisele, antud juhul riigile. Samas on selline mõtteviis ka mõistetav, kuna üksikisiku
82
82
valikuvõimalused muutusteks asetsevad ettevõtjate ja valitsusasutuste seatud piiride
sees.
Küllaltki sageli märgiti takistustena ka seda, et igapäevaelu (elukoht, töökoht) korraldus ei
võimalda keskkonnasäästlikku eluviisi (21%), teadmiste ja oskuste ebapiisavust (21%),
teadmatust, kas kõik keskkonnasäästlikuna näidatud tegevused seda ka tegelikult on
(20%) ning järjekindluse puudumist (19%). Pisut vähem oli neid, kes arvasid, et nende
keskkonnasäästlikust eluviisist midagi ei sõltu (12%), kelle hinnangul kogukond ja/või
lähedased keskkonnasäästlikku eluviisi ei toeta (11%) või kes ei tunneta
keskkonnasäästlikku eluviisi olulisena (3%) (Joonis 37). Nimetati ka muid põhjusi –
põhiliselt rahapuudust (mis viitab, et keskkonnasäästlikku eluviisi, nt ökotoodete või
biolagunevate kilekottide ostmist peetakse kalliks). Mõned vastajad pidasid takistuseks ka
oma tervist või mainisid näiteks keskkonnasõbralike toodete/kaupluste ning
kogumiskonteinerite puudumist ümbruskonnas või ühistranspordi kasutamise vältimist
koroonaviiruse tõttu.
Küsitletutest 23% sõnul neil eluviisi keskkonnasäästlikumaks muutmisel takistusi pole
(2018. aastal oli vastav näitaja 26%).
83
83
Joonis 37. Keskkonnasäästliku eluviisi takistused, 2018–2020 võrdlus (%, n=kõik
vastajad)
* 2018. aasta kohta ajalised võrdlusandmed puuduvad
Võrreldes 2018. aastaga on vähenenud nende inimeste osakaal, kes toovad
keskkonnasäästliku eluviisi takistusena esile järjekindluse puudumist, kuid veidi
suurenenud nende inimeste osakaal, kes tunnetavad takistusena kogukonna ja/või
lähedase toetuse puudumist.
Võrreldes naistega tunnetavad mehed sagedamini takistusena oma igapäevaelu
korraldusest tulenevaid põhjusi. Arvamust et keskkonnasäästlikum eluviis eeldaks
84
84
laiemaid ühiskondlikke muutusi, väljendavad keskmisest sagedamini kõrgharidusega
inimesed.
Takistusi keskkonnasäästliku eluviisi viljelemisel tunnetatakse seda sagedamini, mida
noorema vanuserühmaga on tegu. Teadmiste ja oskuste puudumist peavad keskmisest
sagedamini takistuseks 15–29-aastased, igapäevaelu korraldusest tulenevaid põhjusi 15–
49-aastased, kahtlust selles osas, kas kõik keskkonnasäästlikuna näidatud tegevused
seda ka tegelikult on, aga 50–64-aastased.
Võrreldes eestikeelsete inimestega tunnetavad muukeelsed inimesed takistusi
keskkonnasäästliku eluviisi viljelemisel pisut sagedamini, nimetades sagedamini
takistustena teadmiste/oskuste puudumist ning seda, et nende keskkonnasäästlikust
eluviisist ei sõltu midagi.
Mitmeid takistusi (nt piisavate teadmiste-oskuste ning kogukonna/lähedaste toetuse
puudumist ning laiemate ühiskondlike muutuste vajadust) märkisid keskmisest
sagedamini Kirde-Eesti elanikud. Samas oli Kirde-Eesti elanike seas keskmisest levinum
ka arvamus, et inimese enda keskkonnasäästlikust eluviisist ei sõltu midagi ning selline
eluviis pole oluline. Teadmiste/oskuste ebapiisavust tõid keskmisest sagedamini esile ka
Lõuna-Eesti elanikud, kogukonna/lähedaste vähest toetust ning igapäevaelu korraldusest
tulenevaid piiranguid aga Põhja-Eesti (v.a Tallinn) elanikud.
Ametirühmade võrdluses tunnetasid igapäevaelu korraldusest tulenevaid piiranguid
keskmisest enam oskus- ja lihttöölised. Pensionäride seas oli keskmisest enam neid, kelle
hinnangul takistused keskkonnasäästliku eluviisi viljelemisel puuduvad.
Siinsed tulemused näitavad, et üldjuhul teavad inimesed (vähemalt teoreetiliselt) oma
käitumise mõjusid ning ka seda, milline on õige käitumine, kuid ei oska sageli oma
teadmisi ellu rakendada, kuna selleks puudub harjumus. Probleemi alged peituvad
osaliselt ka haridussüsteemis, kus rõhku on pandud pigem faktiteadmistele kui õpilaste
oskustele neid teadmisi igapäevaelu ning enda käitumistega seostada. Märkimisväärne
osa inimestest peab takistavaks teguriks ka mingi välist motivaatorit, teadvustamata, et
muutused saavad alguse inimesest endast.
85
85
6. Keskkonnaalane informeeritus
Käesolevas teemaplokis uuriti, kui sageli on osaletud keskkonnahariduslikes tegevustes,
kui suur on elanike huvi keskkonna-alase teabe vastu, millised on elanike infovajadused
ning kuidas hinnatakse keskkonna-alase teabe kättesaadavust.
6.1. Keskkonnahariduslikes tegevustes osalemine
Teema alustuseks küsiti vastajailt, kas ja kui sageli on nad viimase 12 kuu jooksul
osalenud erinevates keskkonnahariduslikes tegevustes.
Ootuspäraselt on kõige levinum lihtsalt looduses ajaveetmine – viimase 12 kuu jooksul on
käinud looduses jalutamas, matkamas, seenel-marjul, jahil, kalal või linde vaatlemas 86%
elanikest, sealjuures 80% korduvalt. Võrreldes 2018. aastaga on looduses ajaveetmine
muutunud pisut populaarsemaks, mida näitab looduses korduvalt viibinute osatähtsuse
suurenemine. Selle muutuse taga võib olla ka koroonaviiruse levik, mistõttu rahvarohketes
kohtades viibimisele eelistatakse veeta aega looduses (Joonis 38).
Mõnda keskkonnahariduskeskust, loodusmaja või -keskust, looduskaitseala või
rahvuspargi külastuskeskust või loodusmuuseumi on 12 kuu jooksul külastanud 43%
elanikest, sealjuures 21% korduvalt. Kuigi külastajate osakaal tervikuna pole võrreldes
2018. aastaga muutunud, on pisut kasvanud korduvkülastajate osatähtsus.
Kõige vähem on elanikkonnas neid, kes on osalenud loodus- ja keskkonnateemalistel
üritustel (nt loengud, teabepäevad, töötoad, teemaõhtud, messid, festivalid, rattamatk
„Kuidas elad...?“) – 12 kuu jooksul on mõnda sellist üritust külastanud 24% elanikest,
sealjuures 9% korduvalt. Võrreldes 2018. aastaga need näitajad muutunud pole.
Erinevatest keskkonnahariduslikest tegevustest osavõtnuid on üldjuhul seda enam, mida
noorema vanuserühmaga on tegu. Keskkonnahariduslike asutuste külastajate osakaal
on seda suurem, mida kõrgemal haridustasemel elanikkonnarühmaga on tegu.
Eestikeelsete elanike seas on keskkonnahariduslike asutuste külastajate osakaal kõrgem
kui muukeelsete seas. Regionaalses võrdluses on Kirde-Eesti elanike seas keskmisest
enam nii loodus- ja keskkonnateemalisel üritusel osalenuid kui ka lihtsalt looduses aega
veetnuid, samas kui keskkonnahariduslike asutuste külastajate osakaal on kõrgeim
Lõuna-Eestis. Loodus- ja keskkonnateemalisel üritusel osalenute osakaal on madalaim
Tallinnas ning mujal Põhja-Eestis.
Üldjuhul on erinevatest keskkonnahariduslikest tegevustest osavõtnuid keskmisest enam
kõrge sissetuleku või ametialase staatusega rühmades, nt juhtide ja spetsialistide seas;
loodus- ja keskkonnateemalisel üritusel osalenuid ka õpilaste/üliõpilaste seas.
86
86
Joonis 38. Keskkonnahariduslikud ettevõtmised viimase 12 kuu jooksul, 2014–2020
võrdlus (%, n=kõik vastajad)
6.2. Kursisolek keskkonnateemadega
Pisut enam kui pooled (55%) elanikest hindavad oma informeeritust keskkonnateemadest
heaks (sealjuures 4% väga heaks) ning 42% halvaks (sealjuures 8% väga halvaks).
Võrreldes 2018. aastaga on positiivsete hinnangute osakaal suurenenud (toona hindas
oma informeeritust heaks 47% vastajaist). Küsitletutest 2% ei oska oma informeeritust
hinnata; veel 2018. aastal oli vastav näitaja 8% (Joonis 39).
Mida harituma elanikkonnarühmaga oli tegu, seda sagedamini hinnati oma teadlikkust
keskkonnateemadest heaks. Vanuserühmade võrdluses on oma teadlikkuse suhtes kõige
kriitilisemad 15–29-aastased. Muukeelsed elanikud hindavad oma teadlikkust kriitilisemalt
kui eestikeelsed. Regioonide võrdluses hindavad oma kursisolekut keskkonnateemadega
kõige sagedamini heaks Kesk-Eesti elanikud, kõige harvemini aga Kirde-Eesti ja Lääne-
Eesti
elanikud.
Keskmisest
positiivsemalt
hindavad
oma
informeeritust
keskkonnateemadest ka väikelinnade ja alevite elanikud.
87
87
Joonis 39. Hinnangud oma informeeritusele keskkonnateemadest, 2018–2020
võrdlus ning taustrühmade võrdlus (%, n=kõik vastajad)
6.3. Huvi keskkonna-alase teabe vastu
Keskkonna-alane teave pakub inimestele huvi eeskätt seoses oma kodukoha või kogu
Eestiga. Oma kodukoha keskkonnaseisundit puudutavast infost huvitub 93% elanikest,
kogu Eestit puudutavast infost 95%, sealjuures väga oluliseks peab seda infot 54–56%
elanikest. Huvi Euroopa või kogu maailma keskkonnaseisundit puudutava info suhtes on
madalam – oluliseks peab seda infot pisut enam kui 80% elanikkonnast, sealjuures väga
oluliseks 34% (Joonis 40).
Jättes kõrvale 2010. aasta tulemused, kus huvi keskkonnateemade vastu oli järgnevate
uuringutega võrreldes erandlikult kõrge, on huvi kodukoha keskkonnaseisundi-alase info
vastu püsinud stabiilselt samal tasemel, kuid huvi kogu Eesti, Euroopa või kogu maailma
keskkonnateemade vastu on kasvanud. Suurenenud on nende inimeste osakaal, kes
88
88
peavad neid teemasid enda jaoks väga oluliseks; Euroopa ning kogu maailma
keskkonnaseisundi osas on kasvanud ka infost huvitatute osakaal tervikuna.
Joonis 40. Hinnangud keskkonnaseisundi-alase teabe olulisusele, 2010–2020
võrdlus (%, n=kõik vastajad)
Meeste-naiste, eesti- ja muukeelsete inimeste ning vanuserühmade võrdluses on huvi
erinevate tasandite keskkonna-alase teabe vastu suhteliselt ühtlasel tasemel. Madalaim
on huvi erinevate tasandite keskkonna-alase teabe vastu alg- või põhiharidusega inimeste
seas, samas kui Euroopa ning kogu maailma tasandi keskkonna-alasest teabest
huvituvad keskmisest enam kõrgharidusega (või kõrge sissetulekuga) inimesed.
Huvi kodukoha või Eesti keskkonna-alase teabe vastu on keskmisest madalam Tallinnas,
huvi Euroopa või kogu maailma keskkonnainfo vastu aga Kirde-Eestis. Huvi puudumist
oma kodukoha keskkonna-alase teabe suhtes märkisid keskmisest sagedamini õpilased
ning üliõpilased.
89
89
6.4. Infovajadused
Seda, millise keskkonnateema kohta sooviksid vastajad kõige enam informatsiooni saada,
uuriti sarnaselt varasemaga avatud küsimuse kaudu. Võrreldavuse huvides on vastuste
süstematiseerimisel kasutatud sama struktuuri, nagu varasematel aastatel (Joonis 41).
Joonis 41. Keskkonnateemad, mille kohta vajatakse kõige enam infot, 2012–2020
võrdlus (spontaansed vastused %, n=kõik vastajad)
90
90
Infovajaduste seas toodi kõige sagedamini esile veekogude ja joogivee (15%), õhu
puhtuse (9%), ilma/kliima (7%) ning jäätmete käitlemise (6%) kohta info saamist. Soovi
saada teavet veekogude või õhu puhtuse kohta mainiti keskmisest sagedamini Kirde-
Eestis, samas kui mürataseme kohta teabe saamisest huvituvad keskmisest sagedamini
Põhja-Eesti elanikud.
Rubriiki „muu“ jäid järgnevad teemad:
Aiandus.
Ei näe kuskil ökoloogiauudiseid
sellel alal.
Ei vajagi otseselt, aga seaduseid ja
otsuseid tehakse pigem kellegi
rahalistest huvidest lähtudes, kus
nö käsi peseb kätt. Ehk siis, tahaks
näha avalikku infot otsuste tegijate
ja seotud osapoolte sidemete ja
võimalike äri- või kasumlike huvide
kohta. Otsusetegijate laiemad
taustad ei ole piisavalt läbipaistvad.
Hispaania teod, puude haigused,
metsloomade haigused.
Info võiks tulla paberkandjal
postkasti.
Infot, mis juhtub kui mingeid
planeeringuid hakatakse tegema.
Jooksvad küsimused ja ohud.
Kiirgusseire.
Kogu info on olemas, aga
esitatakse infomüra mis tekitab
arusaamatusi.
Kui on oodata mingit
looduskatastroofi.
Kui sigaretid on nii mürgised, miks
ei keelata nende sissevedu.
Kuidas osta ökokaupu Eesti
palkadega.
Mida saab üksikisik teha
keskkonna heaks.
Ootamatud kiired muudatused.
Sageli vastuoluline info.
Seaduste muudatuste kohta.
Teavitamine.
Teede olukord.
Uued teed, näiteks Via Baltica.
Uusehituste kohta.
Välispiiride kohta.
Üksikisiku igapäevaelu.
Üldine info.
Pадиационный фон.
54% elanikest ei osanud esile tuua ühtegi sellist keskkonnateemat, mille kohta infot vajaks
(eelmises uuringus oli see näitaja 68%), mis viitab sellele, et antud teemad pole inimeste
jaoks aktuaalsed või siis hinnatakse oma teadlikkuse taset piisavaks. Tagasihoidlikud
infovajadused võivad viidata ka sellele, et oma tegevuse mõjusid ei osata keskkonnaga
91
91
suhestada (mistõttu ei tunta vajadust ka teabe järele). Keskmisest sagedamini ei osanud
oma infovajadusi täpsustada alg- või põhiharidusega või muukeelsed inimesed ning
Tallinna või Põhja-Eesti elanikud.
6.5. Keskkonnaalase info kättesaadavus
Hinnanguid info kättesaadavusele koguti esmalt kogu Eesti kohta tervikuna ning seejärel
juba detailsemalt vastaja kodukoha kohta erinevate valdkondade lõikes.
6.5.1. Kogu Eestit puudutava keskkonnainfo kättesaadavus
Võrreldes 2018. aastaga on hinnangud kogu Eestit puudutava keskkonnaalase info
kättesaadavusele langenud – kui 2018. aastal pidas 72% elanikest vastavat teavet täiesti
või pigem kättesaadavaks, siis 2020. aastal on vastav näitaja 65%. Nende inimeste
osakaal, kelle arvates info pigem pole/üldse pole kättesaadav, on samas kasvanud 13%-
lt 21%-ni. (Joonis 42).
Joonis 42. Hinnangud kogu Eesti kohta käiva keskkonnaalase info
kättesaadavusele, 2010–2020 võrdlus (% ja aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
Keskmisest sagedamini hindavad kogu Eesti kohta käivat keskkonnaalast infot
kättesaadavaks kõrgharidusega (74%) või üle 800-eurose isikliku sissetulekuga inimesed
(73%). Eesti- ning muukeelsete elanike hinnangutes on väiksed erinevused –
eestikeelsetest peab infot kättesaadavaks 67%. muukeelsetest 60%. Regionaalses
võrdluses on peavad infot kõige sagedamini kättesaadavaks Lõuna-Eesti elanikud (78%),
92
92
kõige harvemini aga Põhja-Eesti elanikud (49%). Negatiivseid hinnanguid info
kättesaadavusele esines keskmisest enam väikelinnade elanike seas (33% pidas infot
mitte kättesaadavaks). Hinnangu andmata jätnute osakaal oli kõrgeim alg- või
põhiharidusega (20%) või muukeelsete (20%) inimeste ning Põhja-Eesti elanike seas
(24%) (Joonis 43).
Joonis 43. Hinnangud kogu Eesti kohta käiva keskkonnaalase info
kättesaadavusele, taustrühmade võrdlus (%, n=kõik vastajad)
6.5.2. Kodukohta puudutava keskkonnainfo kättesaadavus
Kodukoha
puhul
kaardistati
hinnanguid
info
kättesaadavusele
täpsemalt
(teemavaldkondade lõikes) (Joonis 44).
93
93
Joonis 44. Hinnangud kodukoha kohta käiva keskkonnaalase info kättesaadavusele
(% ja aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
Kõige paremaks hinnati info kättesaadavust ilmaprognooside ja -hoiatuste,
pakendite/klaastaara ja ohtlike jäätmete äraandmise, jäätmete sortimisnõuete ning
loodus-ja matkaradade paiknemise kohta kodukohas – antud valdkondi puudutavat infot
peab kättesaadavaks enam kui 80% Eesti elanikest.
Enam kui 2/3 elanikest peab infot kättesaadavaks ka lähemate kaitsealade, vanade
rehvide äraandmisvõimaluste ning ümbritseva looduse osas. Harvemini peetakse
kättesaadavaks infot joogivee ja õhu kvaliteedi, veekogude puhtuse, võimalike
keskkonnareostuse allikate ja mürataseme kohta. Siiski hinnatakse ka nende aspektide
puhul infot sagedamini kättesaadavaks kui kättesaamatuks – teavet antud teemadest
peab kättesaadavaks (erinevate valdkondade lõikes eraldivõetuna) 42–59% vastajaist
ning mitte kättesaadavaks 27–36%.
94
94
15–29-aastased hindavad teabe kättesaadavust veekogude puhtuse ning loodus- ja
matkaradade asukoha kohta keskmisest paremaks, kuid on samas keskmisest
rahulolematumad jäätmete sortimise nõudeid puudutava teabe kättesaadavusega. 50–64-
aastased on keskmisest rahulolevamad jäätmete sortimist puudutava teabe
kättesaadavusega, kuid keskmisest kriitilisemad veekogude puhtust ning väliskeskkonna
müra puudutava teabe kättesaadavuse suhtes. Vanuserühmas 65+ esineb keskmisest
enam rahulolematust loodus- ja matkaradade asukohta puudutava teabe kättesaadavuse
suhtes.
Kui veel 2016. aastal hindasid muukeelsed elanikud teabe kättesaadavust kõigi uuritavate
valdkondade suhtes madalamalt kui eestikeelsed elanikud, siis 2018. aastaks olid
erinevused eesti- ja muukeelsete inimeste hinnangutes enamiku valdkondade osas
tasandunud ning seda eelkõige muukeelsete elanike hinnangute paranemise tõttu.
Tänavu on eesti- ja muukeelsete elanike hinnangud info kättesaadavusele enamike
valdkondade lõikes sarnased ning teatud valdkondade puhul on eestikeelsed elanikud info
kättesaadavuse hindamisel kriitilisemadki kui muukeelsed (nendeks valdkondadeks on
veekogude puhtus, joogivee ja õhu kvaliteet, nõuded jäätmete sortimisele, võimalikud
keskkonnareostuse allikad ja müra väliskeskkonnas) (Joonis 45).
Joonis
45.
Hinnangud
kodukoha
kohta
käiva
keskkonnaalase
info
kättesaadavusele, võrdlus vastaja suhtluskeele lõikes (aritmeetilised keskmised,
n=kõik vastajad)
95
95
Haridusrühmade võrdluses eristuvad kõrgharidusega inimesed kõrgemate hinnangutega
info kättesaadavusele järgmistes valdkondades: veekogude puhtus, loodus- ja
matkaradade asukoht, lähemad kaitsealad ning ilmaprognoosid- ja hoiatused.
Regionaalses võrdluses on hinnangud info kättesaadavusele mitmete valdkondade osas
madalaimad Kirde-Eestis – näiteks hinnati seal keskmisest madalamalt teabe
kättesaadavust ümbritseva looduse, veekogude puhtuse ning ilmaprognooside ja -
hoiatuste kohta. Rahulolu ohtlike jäätmete äraandmisvõimalusi puudutava teabe
kättesaadavusega oli madalaim Põhja-Eestis ja Tallinnas, rahulolu lähimaid kaitsealasid
puudutava teabe kättesaadavusega aga Põhja-Eestis ja Kirde-Eestis. Positiivsete
hinnangutega paistis silma Lääne-Eesti, kus hinnati keskmisest kõrgemalt ümbritsevat
loodust, loodus- ja matkaradade asukohta, lähemaid kaitsealasid, ilmaprognoose ja -
hoiatusi ning ohtlike jäätmete ära andmise võimalusi puudutava teabe kättesaadavust.
Rahulolu veekogude puhtust puudutava teabe kättesaadavusega oli keskmisest kõrgem
ka Tallinnas ja Lõuna-Eestis (Joonis 46).
Joonis
46.
Hinnangud
kodukoha
kohta
käiva
keskkonnaalase
info
kättesaadavusele, võrdlus vastaja elukoha lõikes (aritmeetilised keskmised, n=kõik
vastajad)
Asulatüüpide võrdluses kalduvad hinnangud info kättesaadavusele olema mitmete
valdkondade puhul kõrgeimad suurtes linnades (v.a Tallinn), madalaimad aga maa-
asulates (nt veekogude puhtuse, joogivee ja õhu kvaliteedi, müra ning võimalike
96
96
keskkonnareostuse allikate osas). Hinnangud ohtlike jäätmete äraandmisvõimalusi
puudutava info kättesaadavusele on madalaimad Tallinnas (Joonis 47).
Joonis 47. Hinnangud kodukoha kohta käiva keskkonna-alase info
kättesaadavusele, võrdlus vastaja elukoha (asulatüüp) lõikes (aritmeetilised
keskmised, n=kõik vastajad)
Valdkondade puhul, mille osas hinnati infot kõige vähem kättesaadavaks, on hinnangud
võrreldes 2018. aastaga ka pisut langenud (joogivee ja õhu kvaliteet, veekogude puhtus,
võimalikud keskkonnareostuse allikad, müra). Pisut on paranenud hinnangud info
kättesaadavusele loodus- ja matkaradade asukohtade ning vanade rehvide äraandmis-
võimaluste kohta (millele antud hinnangud on tänavu ka viimase kaheksa aasta kõrgeimal
tasemel) (Joonis 48).
97
97
Joonis
48.
Hinnangud
kodukoha
kohta
käiva
keskkonnaalase
info
kättesaadavusele, 2012–2020 võrdlus (aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad)
7. Infoallikad
Infoallikate teemas kaardistati, millistest kanalitest on keskkonnaalast informatsiooni
(viimase 12 kuu jooksul) saadud ning kas teabe saamisel on esinenud takistusi. Täpsemalt
küsiti erinevate keskkonna-teemaliste veebilehtede, RMK teabekanalite ja Geoportaali
kasutamise kohta. Samuti kaardistati, millistest kanalitest saavad elanikud ilmainfot.
7.1. Keskkonnaalase teabe saamise allikad
Vastajatele loetleti rida meedialiike ning paluti meenutada, kas nad on viimase 12 kuu
jooksul saanud sealt endale vajalikku keskkonnainfot. Aastal 2014 oli küsimuse sõnastus
pisut erinev, mistõttu pole selle etapi tulemusi võrdlusgraafikule lisatud.
Sarnaselt eelmiste uuringutega märgiti 2018. aastal keskkonnainfo allikatena kõige
sagedamini telesaateid ja -klippe (61%). Olulisel kohal on keskkonnainfo saamisel ka
raadiosaated ja -klipid (37%), uudisteportaalid (37%), sõbrad, perekond ja tuttavad (33%),
98
98
sotsiaalmeedia (32%) ning kohalikud ajalehed (30%). Harvem saadakse teavet
üleriigilistest
lehtedest,
asutuste
või
kohaliku
omavalitsuse
veebilehtedelt,
loodusajakirjadest,
spetsiaalsetest
trükistest,
portaalidest
või
registritest,
keskkonnateemalistelt üritustelt, Riigi Teatajast, lapse koolitöödest, vestlusest
keskkonnaametnikuga või muudest allikatest. Küsitletutest 2% mainis, et pole infot üldse
saanud, ning 5% ei tunne keskkonnainfo järele vajadust (Joonis 49).
Võrreldes 2018 aastaga on pea kõigi infoallikate märkimine kasvanud. Pikemas ajalises
võrdluses on infokanalitena tähtsust minetanud üleriigilise levikuga ajalehed,
loodusajakirjad ning -brošüürid, voldikud ja lendlehed, samas kui enam olulisust on
omandanud uudisteportaalid ja sotsiaalmeedia.
Joonis 49. Allikad, millest viimase 12 kuu jooksul on saadud vajalikku
keskkonnaalast informatsiooni, 2012–2020 võrdlus (%, n=kõik vastajad)
99
99
Vanuserühmade võrdluses on teabe saamine veebikanalitest (nt uudisteportaalidest,
sotsiaalmeediast ning asutuste veebilehtedelt) keskmisest levinum nooremates
vanuserühmades, kus ka internetikasutajate osatähtsus on kõrgeim. Teabe saamine
traditsiooniliste massimeediakanalite (nt televisioon, raadio, kuid ka nt kohalikud ajalehed)
vahendusel on seevastu levinum pigem vanemates vanuserühmades. Kokkuvõtlikult võib
öelda, et alla 30-aastaste jaoks on keskkonna-alase teabe kanalina kõige olulisem
sotsiaalmeedia, 30–49-aastaste jaoks on võrdselt olulised nii veebikanalid kui televisioon,
kuid 50-aastaste ja eakamate jaoks on keskkonna-alase teabe allikaks ülekaalukalt kõige
sagedamini televisioon (Joonis 50).
Joonis 50. Allikad, millest viimase 12 kuu jooksul on saadud vajalikku
keskkonnaalast informatsiooni, vanuserühmade võrdlus (%, n=kõik vastajad)
100
100
Võrreldes eestikeelsete elanikega on muukeelsete elanike keskkonna-alase teabe
kanalite ring kitsam: võrreldes eestikeelsete elanikega on muukeelsete seas vähem
levinud teabe saamine nii traditsioonilistest meediakanalitest (TV, raadio, paberajalehed,
loodusajakirjad) kui ka uudisteportaalidest ning kohalike omavalitsuste või asutuste
veebilehtedelt. Ka neid, kes said keskkonna-alast teavet sõpradelt, perelt või tuttavatelt
või üritustelt, on muukeelsete elanike seas vähem kui eestikeelsete seas (Joonis 51).
Joonis 51. Allikad, millest viimase 12 kuu jooksul on saadud vajalikku
keskkonnaalast informatsiooni, eesti- ning muukeelsete vastajate võrdlus (%,
n=kõik vastajad)
Haridusrühmade võrdluses nimetasid kõige rohkem erinevaid teabekanaleid
kõrgharidusega inimesed. Kohalikud ajalehed ning raadio on keskkonnaalase teabe
allikaks keskmisest sagedamini maaelanike jaoks. Regionaalses võrdluses on kohalikud
101
101
ajalehed keskkonna-alase teabe allikateks keskmisest sagedamini Lääne-Eesti elanike
jaoks, kohaliku omavalitsuse veebileht aga Lõuna-Eesti elanike jaoks.
7.2. Takistused keskkonnainfo kättesaamisel
Samuti paluti vastajail öelda, milliseid takistusi on neil keskkonnainfo kättesaamisel ette
tulnud. Takistusi oli kogenud 3% küsitletutest (2018. aastal 2%), 81 protsendil polnud
takistusi ette tulnud ning 16% ei osanud vastust anda.
Selliste takistustena nimetati sageli üldist infopuudust, venekeelse info puudust ning
suutmatust/oskamatust infot leida, mis kohati tulenesid vähestest internetikasutamise
oskustest. Vastused originaalkujul on järgnevad:
Alati ei leia soovitud infot.
Eesti keeles ei oska aru
saada.
Ei kasuta internetti.
Ei oska sorteerida, palju
segaseid fakte.
Ei oska õigest kohast otsida.
Informatsiooni on üldse vähe,
võibolla internetis on, aga
tavainimese jaoks on infot
vähe.
Infot on üldse vähe.
Jah, seda infot pole.
Jah, sest kkmin. ajab soga.
Jah, sest valdan väga vähe
arvutit.
Jõevähi elupaigad.
Järjepidevad uuendused.
Jäätmekäitluse info üle Eesti
raskesti kättesaadav.
Kahjulike elementide sisaldus
õhus ja vees.
Leheküljed keeruliselt
kasutatavad, materjali raske
leida.
Lindude pesitsuskohad.
Matkaradade otsimisel ei
leidnud mugavat kaarti.
Meil on kõrval prügila hirmus
hais tuleb kui on tuul ja keegi
midagi ei võta ette, suur
probleem.
Mürareostuse kohta, õhu
kohta linnades.
Prügi äraveo kohta on nigel
info, et kuhu mingit tüüpi
prügi viia.
Puudub arvuti.
Seoses tööga.
Vanade ravimite äraviimise
kohta.
Vee puhtus, õhu puhtus,
müra.
Veebilehtede ülesehitus, pole
lihtsalt ja loogiliselt tehtud.
Veekogude temp. suvel.
Vähene informatsioon.
Не
нашел про пыльцу.
Нигде
не нашел нужной
мне
информации.
Языковые
проблемы.
102
102
7.3. Keskkonnateemaliste veebilehtede külastamine
Vastajatelt koguti teavet ka kaheksa keskkonnateemalise veebilehe külastamise kohta.
Kõige suurema külastatavusega on neist Riigi Ilmateenistuse veebileht (külastanud 38%
elanikest), millele külastatavuse poolest järgnevad Riigimetsa Majandamise Keskuse
veebileht (külastanud 29%) ning Maa-ameti Geoportaal (külastanud 24%). Enamasti on
neid veebilehti külastatud isiklikust huvist (Joonis 52).
Vähem on külastatud Keskkonnaameti (14%), Keskkonnaministeeriumi (11%),
Keskkonnainspektsiooni (8%), Eesti Riikliku Keskkonnaseire programmi (6%) või
Keskkonnaagentuuri veebilehte (5%). Samuti ei ole nende veebilehtede puhul enam
domineerivaks külastamise motiiviks isiklik huvi, vaid sellega võrdselt sageli on ajendiks
teabe otsimine seoses töö või õpingutega.
Joonis 52. Keskkonna-teemaliste veebilehtede külastatavus ning külastusmotiivid
(%, n=kõik vastajad)
Ankeedis loetletud keskkonnateemaliste veebilehtede külastatavus on üldjuhul madalaim
65-aastaste ning eakamate seas, kelle hulgas ka internetikasutajate osakaal on
vanuserühmade võrdluses madalaim. Kõigi veebilehtede puhul on nende külastajaid
keskmisest enam kõrgharidusega elanikkonnarühmas. Võrreldes muukeelsetega on
103
103
enamiku veebilehtede (v.a Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ning Eesti Riikliku
Keskkonnaseire programmi veebilehed) külastajaid enam eestikeelsete elanike seas.
Perioodil 2016–2020 on pisut kasvanud Riigi Ilmateenistuse veebilehe külastatavus.
Ülejäänud veebilehtede külastatavus pole selgesuunaliselt muutunud. 2016. aastal oli
RMK,
Keskkonnaameti,
Keskkonnaministeeriumi
ning
Keskkonnainspektsiooni
veebilehtede ning Geoportaali külastatavus varasemast pisut madalam, kuid praeguseks
on see taas pisut kasvanud (Joonis 53).
Joonis 53. Veebilehtede külastajate osatähtsus kogu elanikkonnas, 2016–2020
võrdlus (%, n=kõik vastajad)
Lisaks paluti vastajail täpsustada, missugust infot nad külastatud veebilehtedelt
otsisid. Vastused olid järgnevad:
Riigi Ilmateenistuse
veebileht (n=386):
Ilmainfo, -prognoos
87%
Tuul, tormihoiatus, äike
4%
Uudised, isiklik huvi
2%
Ilm mujal maailmas
2%
Veetemperatuur
1%
Seoses tööga
1%
Muu
2%
Ei oska öelda, vastamata 3%
104
104
Riigimetsa Majandamise
Keskuse veebileht (n=288):
Matkarajad, metsarajad 50%
Mets, metsandus
14%
Puhkekohad, telkimine
10%
Puhkealad,
kaitsealad,
puhkamisvõimalused
8%
Tööks, õpinguteks, üldinfo 7%
Jõulukuused
6%
Lõkkeplatsid
4%
Metsamajakesed
2%
Kontakt
1%
Loodusmajad
0%
Muu
8%
Ei oska öelda, vastamata 8%
Maa-ameti Geoportaal (n=235):
Kinnistud, katastriüksused46%
Kaardid
16%
Asulate vahelised kaugused, teed,
matkarajad
8%
Tööalaselt, õpinguteks
5%
Uudishimu, isiklik huvi, üldine4%
Raie
3%
Seadused
2%
Aadressid, asukoht
2%
Satelliidipildid jms
0%
Muu
7%
Ei oska öelda, vastamata 10%
Keskkonnaameti veebileht
(n=135):
Jäätmed, saaste
16%
Õpingutega seoses
11%
Üldinfo, uudishimu, teatud
huvi
10%
Tööalane info
6%
Jaht, kalandus
5%
Seadusandlus, reeglid
4%
Metsandus
4%
Taimestik, liigid, võõrliigid 3%
Seoses üritustega
3%
Matkateed
3%
Kontaktid
1%
Muu
9%
Ei oska öelda, vastamata 28%
Keskkonnaministeeriumi
veebileht (n=110):
Üldinfo, uudishimu, teatud
huvi
16%
Tööalane info
12%
Õpingutega seoses
11%
Seadusandlus
7%
Kaitsealad
6%
Veega seonduv
6%
Jäätmed
4%
Seoses üritustega
4%
Kontaktid
1%
Loodus-, matkarajad
0%
Muu
12%
Ei oska öelda, vastamata 24%
Eesti Riikliku
Keskkonnaseire programmi
veebileht (n=53):
Keskkonnaseisund, saaste23%
Õpingute/tööalane info
16%
Allergeenid, õhk
7%
Mets
3%
Muu
14%
Ei oska öelda, vastamata 37%
Keskkonnainspektsiooni
veebileht (n=73):
Üldinfo, uudishimu, väike huvi13%
Kalastus
12%
Õpingud
11%
Jäätmed, saaste
7%
Tööalaselt
7%
Seadusandlus,
reeglid,
normid
5%
Kontaktid
2%
Taimestik, liigid, võõrliigid 1%
Seoses üritustega
1%
Muu
12%
Ei oska öelda, vastamata 30%
Keskkonnaagentuuri
veebileht (n=41):
Tööalane, õpinguteks 21%
Üldinfo, uudised 17%
Muu 28%
Ei oska öelda, vastamata 34%
105
105
7.4. Ilmainfo allikad
Vastajatel paluti lahtise vastusena nimetada kuni 3 põhilist kanalit või veebiaadressi, kust
nad otsivad ilmainfot. Vastused tulid, nagu tavaliselt, nii täpsemalt kui üldisemalt, mistõttu
nende süstematiseerimine on üsna keeruline. Ülevaade on toodud joonisel 54.
Joonis 54. Ilmainfo saamise allikad, 2014–2020 võrdlus (spontaansed vastused %,
n=kõik vastajad)
106
106
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ilmainfo saamisel on suure osa elanike jaoks jätkuvalt tähtsaks
infoallikaks televisioon, kuid olulisel kohal asuvad ka erinevad veebilehed, mõnevõrra
vähem raadio ning trükimeedia. Konkreetsetest telekanalitest nimetati kõige sagedamini
ETV-d (Aktuaalne kaamera) (13%), internetiallikatest aga portaali ilm.ee (13%).
8. Osalemine keskkonnaotsuste tegemisel
Alates 2018. aastast on keskkonnateadlikkuse uuringutes käsitletud ka elanike osalemist
keskkonnaotsuste tegemisel, sealhulgas huvi osalemise vastu, tegelikku osavõttu
keskkonnaotsuste tegemisest (või püüdeid neid otsuseid mõjutada) ning tunnetatud
võimalusi ja takistusi keskkonnaotsuste tegemisel kaasa rääkida.
8.1. Huvi osaleda keskkonnaotsuste tegemisel
Elanikest 40% peab võimalust kaasa rääkida keskkonnaotsuste tegemisel enda jaoks
oluliseks (sealjuures 6% väga oluliseks). Võrreldes 2018. aastaga pole eeltoodud näitajad
muutunud, kuid kasvanud on nende elanike osakaal, kes peavad keskkonnaotsuste juures
kaasa rääkimise võimalust enda jaoks ebaoluliseks (46%→53%). Muutus on toimunud
hinnangu andmata jätnute osakaalu vähenemise arvelt (14%→8%) (Joonis 55). Vähene
huvi otsuste mõjutamise vastu võib olla märgiks osalusheitumusest.6
Joonis 55. Kui oluliseks peetakse võimalust kaasa rääkida keskkonnaotsuste
tegemisel, 2018–2020 võrdlus (%, n=kõik vastajad)
Võimalust keskkonnaotsuste tegemisel kaasa rääkida tähtsustavad keskmisest
sagedamini 30–49-aastased (47% peab oluliseks), kõrgharidusega (48%), Kesk-Eestis
6
Vt ka Eesti inimeste keskkonnaõigusalase teadlikkuse uuring: kommentaarid ja järeldused,
2013. SA Keskkonnaõiguse Keskus. URL:
https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/k6k_uuring_kommentaaridjajareldused
.pdf
107
107
elavad (54%), kõrge ametialase staatuse või sissetulekuga inimesed. Eestikeelsed
elanikud hindavad kaasarääkimisvõimalust enda jaoks sagedamini oluliseks kui
muukeelsed (vastavalt 43% ja 33%) (Joonis 56).
Ebaoluliseks peavad kaasarääkimise võimalust keskmisest sagedamini 65-aastased ja
eakamad (63% peab ebaoluliseks). Inimestest, kes ei pea end keskkonnateadlikeks, pole
enamus (70%) ka huvitatud keskkonnaotsuste tegemisel kaasa rääkimast. Neist, kes
peavad end keskkonnateadlikeks, pole kaasarääkimisest huvitatud 48%.
Joonis 56. Kui oluliseks peetakse võimalust kaasa rääkida keskkonnaotsuste
tegemisel, taustrühmade võrdlus (%, n=kõik vastajad)
108
108
8.2. Osavõtt keskkonnaotsuseid mõjutavatest tegevustest
Järgnevalt uuriti, kui paljud elanikest on võtnud osa keskkonnaotsuseid mõjutavatest
tegevustest. Selleks esitati vastajaile loetelu erinevatest tegevustest ning paluti märkida
need, milles ta on viimase 2 aasta jooksul osalenud.
Võrreldes 2018. aastaga on osavõtt keskkonnaotsuseid mõjutavatest tegevustest
kasvanud – kui toona ütles 22% küsitletutest, et on mõnes ankeedis toodud tegevustest
osalenud, siis 2020. aastal oli osalenuid 32%.
Keskkonnaotsuseid mõjutavates tegevustes osalenute osakaal on seda kõrgem, mida
noorema vanuserühmaga on tegu – 15–29-aastastest on mõnest sellisest tegevusest osa
võtnud 42%, 65-aastastest ja eakamatest aga 21%. Sellistes tegevustes osalemine on
keskmisest levinum ka kõrgharidusega (46%), kõrge ametialase staatuse või
sissetulekuga inimeste seas. Eestikeelsete elanike seas on osalus keskkonnaotsuseid
mõjutavates tegevustes suurem kui muukeelsete seas (vastavalt 35% ja 25%).
Erinevatest tegevustest osavõtnute osakaalud kõigist küsitletutest on toodud tabelis 4.
Kõige levinumad keskkonnaotsuseid mõjutavad tegevused on suhtlus mõne
keskkonnaalase probleemi asjus teiste elanikega/probleemi selgitamine (16%) ning
osavõtt keskkonnateemalistest aruteludest sotsiaalmeedias (11%).
Tabel 4. Osalus keskkonnaotsuseid mõjutavates tegevustes viimase kahe aasta
jooksul, 2018–2020 võrdlus (n=kõik vastajad)
2020
2018
Suhelnud mõne keskkonnaalase probleemi asjus teiste elanikega,
selgitanud probleemi
16%
10%
Osalenud keskkonnateemalistel aruteludel sotsiaalmeedias
(Facebook, Twitter, blogid, foorumid vms)
11%
8%
Osalenud avalikel keskkonnateemalistel aruteludel
6%
4%
Teavitanud vastavaid organisatsioone keskkonnariskidest,
reostusjuhtumitest
5%
4%
Algatanud ise arutelusid keskkonnaga seotud probleemide
lahendamiseks (sh sotsiaalmeedias)
3%
2%
Osalenud keskkonnaalastel demonstratsioonidel või miitingutel
3%
2%
Teavitanud keskkonnaprobleemidest meediat
2%
1%
Pöördunud keskkonnaprobleemi asjus vastavasse riigiasutusse (nt
keskkonnainspektsiooni või –ministeeriumisse)
2%
1%
Pöördunud mõne keskkonnaalase probleemi asjus teadlaste poole
2%
1%
Kogunud allkirju oluliste keskkonda mõjutavate projektide
poolt/vastu
2%
2%
Pöördunud keskkonnaprobleemi asjus mittetulunduslike
keskkonnakaitse- või kodanikeühenduste poole
2%
2%
Muu keskkonnaotsuseid mõjutav tegevus
1%
1%
Pole üheski sellises tegevuses osalenud
68%
78%
109
109
Keskkonnaotsuseid on seega mõjutada püüdnud suhteliselt väike osa elanikkonnast ning
vajadust sellekohase tegevuse järele sageli ei tajuta, mis viitab vastuoludele
keskkonnaalaste teadmiste ja nende ellurakendamise osas – kuigi tunnetatakse vajadust
muutusteks, ei astuta selles suunas reaalseid samme.
8.3. Võimalused ja takistused osaleda keskkonnaotsuste
tegemisel
Uuriti ka seda, kui heaks peetakse oma võimalusi osaleda keskkonnaotsuste tegemisel
ning milliseid takistusi siin nähakse. Osalusvõimalusi paluti vastajail hinnata nii riiklikku kui
kohaliku omavalitsuse tasandit silmas pidades.
Võimalust rääkida kaasa keskkonnaotsuste tegemisel kohaliku omavalitsuse tasandil
hindab 13% elanikest heaks, 34% väheseks ja 32% puuduvaks. Selge arvamus puudub
22%-l vastajaist. Võrreldes 2018. aastaga on hinnangud pisut paranenud – toona pidas
oma osalusvõimalusi KOV tasandil heaks 9% elanikest (Joonis 57).
Regioonide võrdluses on oma võimalustega KOV tasandil keskkonnaotsuseid mõjutada
kõige sagedamini rahul Lõuna- ja Lääne-Eesti elanikud (18% peab võimalusi headeks),
kõige vähem rahul aga Kirde-Eesti elanikud (45% arvates võimalused puuduvad).
Asulatüüpide võrdluses on rahulolu kaasarääkimise võimalustega kõrgeim maa-asulates
(18% peab võimalusi headeks). Vanuserühmade võrdluses esineb kriitilisust
kaasarääkimise võimaluste osas kõige enam 50-aastaste ja eakamate seas (38% arvates
võimalused puuduvad). Mida kõrgema ametialase staatusega rühmaga on tegu, seda
sagedamini hinnati ka osalusvõimalusi headeks. See kinnitab, et võimaluste tajumine on
seotud vastajate kogemusega nende isiklikust mõjust kogukonda puudutavatele
otsustele. Juhtide seas on see kogemus kindlasti kõrgem ning samuti võivad maa-asulate
elanikud tajuda enda rolli olulisemana, kuna otsuste tagajärjed on väiksemas kogukonnas
selgemalt nähtavad ja osalemine protsessides paremini tajutav.
Võimalusi mõjutada keskkonnaotsuste tegemist riiklikul tasandil hinnati väiksemaks kui
KOV tasandil – headeks pidas oma võimalusi siinkohal 5%, vähesteks 22% ning
puuduvateks 49% elanikest. Selge seisukoht puudus 25%-l vastajaist. Võrreldes 2018.
aastaga pole hinnangud muutunud. Ka siin peavad võimalusi puuduvaiks keskmisest
sagedamini 50–64-aastased (56%), muukeelsed (56%) ning Kirde-Eesti elanikud (72%).
110
110
Joonis 57. Hinnangud võimalustele kaasa rääkida keskkonnaotsuste tegemisel,
2018–2020 võrdlus (%, n=kõik vastajad)
Vastajail paluti öelda ka seda, mis nende osalemist keskkonnaotsuste tegemisel põhiliselt
takistab. Nende inimeste osakaal, kes takistusi ei tunneta, on jäänud samale tasemele,
mis 2018. aastal (21%), kuid ülejäänud märkisid erinevaid takistusi sagedamini, kui seda
tehti 2018. aastal. Kõige enam on võrreldes 2018. aastaga suurenenud nende inimeste
osatähtsus, kes näevad takistusena ajapuudust (19%→30%), ning see on ka kõige
sagedasemaks takistuseks, mida 2020. aastal esile toodi. Pea sama sageli toodi
põhjuseks ka vähest usku oma tegevuse tulemuslikkusesse (minu tegevus ei mõjuta
midagi) – seda mainis takistuste seas 27% küsitletutest (Joonis 58).
Joonis 58. Mis takistab osalemist keskkonnaotsuste tegemisel, 2018-2020 võrdlus
(%, n=kõik vastajad)
* Ajalised võrdlusandmed puuduvad
111
111
Huvipuudust toovad keskmisest pisut sagedamini põhjenduseks mehed, ajapuudust alla
50-aastased, vähest usku oma tegevuse tulemuslikkusesse või seda, et nende häält pole
kuulda võetud, aga 50–64-aastased. Võrreldes eestikeelsete inimestega põhjendavad
muukeelsed oma vähest osalust sagedamini ajapuudusega ning sellega, et nende häält
pole kuulda võetud. Regionaalses võrdluses tunnetavad erinevaid takistusi (v.a
huvipuudust) keskmisest sagedamini Kirde-Eesti elanikud. Kõrge ametialase staatuse või
sissetulekuga inimesed tunnetavad keskmisest sagedamini takistusena ajapuudust,
madala ametialase staatuse või sissetulekuga inimesed aga seda, et nende häält pole
kuulda võetud.
9. Metsandus
Metsanduse teemat käsitleti pikema teemaplokina esmakordselt 2018. aasta uuringus.
Tänavu küsiti vastajailt, mille poolest on mets neile tähtis, kas nad tunnetavad oma
tegevuse mõju metsade seisundile ning ka vastupidi – milliseid väärtusi metsad neile
isiklikult pakuvad. Samuti uuriti, kuivõrd teadlikeks peavad küsitletud end Eesti metsadega
seotud teemadest ning kuidas nad hindavad osalusvõimalusi metsi puudutavate otsuste
tegemisel.
9.1. Metsa olulisus
Esmalt paluti vastajail vabas vormis kirjeldada, mille poolest on mets neile tähtis.
Tulemused näitavad, et kõige sagedamini tähtsustatakse metsa kui ökosüsteemi
reguleerivat ja toetavat hüve, nähes metsa väärtust hapniku (puhta õhu) tootmises –
metsad kui planeedi kopsud (spontaanselt nimetas 43%), metsad kui oluline osa
ökosüsteemist (n-ö tasakaalu hoidjad, kliima hoidjad) (5%).7 Samuti toodi esile metsa
väärtuslikkust puhta elukeskkonnana ning osana puhtast loodusest (15%) ning lindude-
loomade elupaigana (oluline liigirikkuse säilitamisel) (13%) (Joonis 59).
Olulisel kohal on ka kultuurilised hüved: metsa väärtustatakse kui ilusat ja meeldivat
keskkonda, kus on hea puhata ja sportida (32%), ning tervise ja energia allikat (5%).
Mainiti ka metsade varustavaid hüvesid - nähti otsese kasu allikat metsaandide, nt seente-
7
Ka 2019. aastal läbi viidud erametsaomanike küsitlusuuring näitas, et metsaomanikud peavad
metsa kasutuseesmärkidest keskmiselt kõige olulisemaks inimeste tervise-, keskkonna ja looduse
kaitsmist. Küllaltki sageli tähtsustati ka metsa kasutamist rekreatsiooni (puhkamine, sportimine)
ning teadus- ja õppetöö eesmärgil. Puidu saamine, metsaandide korjamine ning jahindus reastusid
kasutuseesmärkide seas tahapoole. Turu-uuringute AS, Tallinna Ülikool ja SA Erametsakeskus.
Erametsaomanike
küsitlusuuring
2019.
URL:
https://www.eramets.ee/wp-
content/uploads/2019/10/Erametsaomanike-uuringu-2019-aruanne.pdf
112
112
marjade näol (29%) ning puiduallikana/elatusallikana (11%). Vastajaist 3% nimetas metsa
oluliseks loodusvaraks/ressursiks. Metsa seostati ka eestlaste identiteediga (8%).
Joonis 59. Metsa tähtsus, 2018–2020 võrdlus (spontaansed vastused %, n=kõik
vastajad)
Metsa tähtsust puhkamise/sportimise kohana nimetasid keskmisest sagedamini 15–29-
aastased, metsa olulisust metsaandide (seened-marjad) allikana tõid aga keskmisest
sagedamini esile 50–64-aastased. Võrreldes eestikeelsete inimestega mainisid
muukeelsed metsaväärtuste seas sagedamini puhta õhu tootmist, samas kui eestikeelsed
tõid muukeelsetega võrreldes sagedamini esile metsa tähtsust metsaandide ja puidu
allikana ning elurikkuse hoidjana. Võrreldes linnaelanikega tähtsustavad maainimesed
metsi enam puidu ning metsaandide allikana, kuid vähem puhkamise/sportimise kohana
ning puhta õhu allikana.
113
113
Võrreldes 2018. aastaga on enamiku märksõnade mainimise sagedus kasvanud, mis
viitab, et metsa erinevate väärtuste teadvustamine inimeste poolt on suurenenud.
9.2. Hoiakud metsadega seotud küsimustes
Elanike teadlikkust ja hoiakuid metsadega seonduvates küsimustes kaardistati viie väite
abil, millega nõustumist lasti vastajail hinnata 4-palli skaalal. Kahe väite („Minu tegevus
mõjutab Eesti metsade seisundit“, „Minu vaimne ja füüsiline heaolu sõltub Eesti metsade
seisundist“) osas on olemas ka ajalised võrdlusandmed, ülejäänud väidete puhul on
sõnastusi suuremal või vähemal määral muudetud, mistõttu pole täpsete võrdluste
tegemine võimalik. Tulemused on esitatud joonisel 60.
Joonis 60. Nõustumine metsi puudutavate väidetega (% ja aritmeetilised keskmised,
n=kõik vastajad)
* Väite sõnastus 2018. aastal oli: „Minu heaolu sõltub Eesti metsade seisundist“
Oma teadlikkust Eesti metsadega seotud teemadest hinnatakse mõõdukalt heaks – 57%
elanikest on enda hinnangul nende teemadega kursis ning 36% mitte.8 Valdav osa (73%)
8
2018. aastal läbi viidud elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike huvi metsandusega
seotud teemade vastu mõõdukas – huvitatuks hindab end 55%, kuid väga huvitatuks vaid 8% elanikest.
Küsimus kursisoleku kohta Eesti metsadega seotud teemadest oli toonases uuringus sõnastatud pisut teisiti
114
114
Eesti elanikest tunnetab metsade tähtsust oma vaimse ja füüsilise heaolu tagajana (2018.
aastal 76%) ning 71% mõistab, et saab igapäevaselt osa metsade poolt pakutavatest
hüvedest.9 Oma isiklikku vastutust metsade säilimise eest tunnetatakse vähem – vaid 45%
küsitletutest arvab, et tema tegevus mõjutab Eesti metsade seisundit.10 Võrreldes 2018.
aastaga on oma vastutuse tunnetamine siiski suurenenud – toona tunnetas oma vastutust
metsade seisundi eest 35% küsitletutest. Elanike võimalusi osaleda metsi puudutavate
otsuste tegemisel hinnati väheseks – 30% küsitletutest arvas, et elanikel on
osalusvõimalusi piisavalt, kuid 51% arvates mitte.
Vanuserühmade võrdluses hindavad oma informeeritust Eesti metsadega seotud
teemadest madalaimalt 15–29-aastased (45% pole oma hinnangul nende teemadega
kursis). 50–64-aastased tähtsustavad metsi oma vaimse ja füüsilise heaolu tagajana
vanuserühmade võrdluses kõige enam, kuid on samas ka kõige kriitilisemad
osalusvõimaluste suhtes metsi puudutavate otsuste tegemisel.
Võrreldes eestikeelsete elanikega hindavad muukeelsed oma teadlikkust Eesti
metsadega seotud teemadest oluliselt madalamalt – kursis on nende teemadega oma
hinnangul 64% eesti- ja 40% muukeelsetest, mitte kursis aga 31% eesti- ja 48%
muukeelsetest. Samuti nõustuvad muukeelsed elanikud võrreldes eestikeelsetega
harvemini, et nende tegevus mõjutab Eesti metsade seisundit (nõustus 37% muu- ja 49%
eestikeelsetest) ning ei oska sagedamini anda hinnangut elanike osalusvõimalustele
metsi puudutavate otsuste tegemisel (26% muu- ja 17% eestikeelsetest).
Regionaalses võrdluses hindavad oma teadlikkust metsateemadest kõige kõrgemalt
Põhja- ja Lääne-Eesti elanikud (vastavalt 68% ja 65% peab end neist teemadest
teadlikeks). Mitteteadlikeks peavad end kõige sagedamini Kirde-Eesti (59%) ning Tallinna
(42%) elanikud. Ka oma tegevuse mõju Eesti metsade seisundile tunnetavad Kirde-Eesti
ja Tallinna elanikud keskmisest vähem, samas kui kõige sagedamini tunnetavad oma
tegevuse mõju Põhja-Eesti elanikud. Samas eristuvad Kirde-Eesti ja Tallinn suhtumises
metsade poolt pakutavatest hüvedest osasaamisesse – regionaalses võrdluses on Kirde-
Eesti elanikud kõige sagedamini nõus sellega, et nad neist hüvedest igapäevaselt osa
saavad (86%), samas kui Tallinnas arvatakse teiste regioonidega võrreldes sagedamini,
et neist hüvedest osa ei saada (32%). Rahulolu osalusvõimalustega metsi puudutavate
otsuste tegemisel on kõrgeim Põhja-Eestis ning madalaim Kirde-Eestis.
Asulatüüpide võrdluses tunnetavad väikelinnade ja alevite elanikud kõige enam oma
tegevuse mõju metsade seisundile ning samas ka oma vaimse ja füüsilise heaolu
(ning seega pole tulemused otseselt võrreldavad), kuid toona hindasid küsitletud oma informeeritust Eesti
metsadega seotud teemadest sagedamini halvaks kui heaks.
9
2018. aastal läbi viidud elanike keskkonnateadlikkuse uuring näitas, et metsade poolt pakutavate hüvedena
mõistavad inimesed enamasti füüsilisi (käegakatsutavaid) hüvesid, nt metsaannid (seened, marjad) ja puit.
10 2018. aasta uuringu andmetel omistavad elanikud peamist vastutust Eesti metsade liigirikkuse säilitamise
eest metsaomanikele (84% peab otseselt vastutavaks) ja RMK-le (vastavalt 82%). Iseennast pidas otseselt
vastutavaks 28%, kaudselt vastutavaks 34% ning mitte üldse vastutavaks 23% elanikest.
115
115
sõltumist metsade seisundist. Oma teadlikkust metsateemadel hindavad keskmisest pisut
kõrgemalt maaelanikud.
10. Kliima
2020. aasta uuringus käsitleti pikemalt ka kliimateemasid, selgitamaks elanike teadlikkust
kliimamuutustest ning hinnanguid nende tagajärgedele. Osaliselt kattuvad kliimaploki
küsimused 2016. aasta keskkonnateadlikkuse uuringu omadega.
10.1. Hinnang oma teadlikkusele kliimamuutuste mõjudest
Teema alustuseks paluti vastajail hinnata oma kursisolekut kliimamuutuste mõjudega
Eesti keskkonnale. Elanikest 41% on oma hinnangul kliimamuutuste mõjudega Eesti
keskkonnale hästi kursis (sealjuures 3% väga hästi) ning 50% halvasti (sealjuures 7%
väga halvasti) (Joonis 61).
Joonis 61. Kuivõrd hästi olete Te kursis kliimamuutuste mõjudega Eesti
keskkonnale? (%, n=kõik vastajad)
Eestikeelsetest elanikest hindab oma informeeritust heaks 46% ja muukeelsetest 31%.
Keskmisest sagedamini hindavad oma teadlikkust heaks Kesk-Eesti elanikud (61%) ning
üle 800-eurose sissetulekuga inimesed (50%), halvaks aga Kirde-Eesti elanikud (62%)
ning alg- või põhiharidusega inimesed (59%).
116
116
10.2. Kliima-alase teabe tajumine
Kliimaploki alguses uuriti inimeste arusaamu teadmiste ja teaduse olemusest üldisemalt
ehk nn epistemoloogilisi uskumusi kliimaga seotud kontekstis. On teada, et mida
korrektsemad on inimeste arusaamad teaduse olemusest, seda paremini nad mõistavad,
et teaduslik teave pole lihtsakoeline, vaid kompleksne ja keerukas, see pole
muutumatu/absoluutne, vaid uuenev ja muutuv, see on tõenäosuslik ning kontekstist
sõltuv ning mida uuem on teadusvaldkond, seda enam võib olla selle kohta vasturääkivaid
tulemusi – mis samas ei tähenda, et teaduslikku infot ei peaks usaldama (Bråten et al,
2009)11.
Joonis 62. Nõustumine kliimamuutuste-alast teavet puudutavate väidetega (%,
n=kõik vastajad)
Küsitletute hinnangud epistemoloogilisi uskumusi puudutavatele väidetele näitavad, et
inimeste arusaamad teadusliku teadmise olemusest on pigem ebasüstemaatilised –
teoreetiliselt võiksid kaks esimest väidet ja kaks viimast väidet olla negatiivselt
korreleeritud, ent pigem laaduvad vastused sarnaselt, ehkki väike erinevus kahe faktori
vahel ilmneb. Elanikest 74% nõustub, et teadmised kliimamuutuste kohta muutuvad
pidevalt, ning 72% arvab, et kliimaprobleemidel ei ole selget ja ühemõttelist lahendust,
mis viitavad pigem korrektsetele arusaamadele teadusest. Samas muudavad 63% arvates
sama nähtuse kohta käivad erinevad teooriad kliimateaduses asju mõttetult keeruliseks
ning 59% arvates pole olemas ühtegi meetodit, mille põhjal otsustada, kas kliimat
puudutavad väited on usaldusväärsed (Joonis 62). Kuigi on õige, et teaduslik teadmine
uueneb pidevalt ning probleemidel pole üht lihtsat lahendust (alamfaktor „kliima-alase
teabe muutlikkus/uuenemine vs absoluutsus/muutumatus“), annab see, et teaduslikke
teooriaid peetakse põhjendamatult keerulisteks ning väidete usaldusväärsust raskesti
11
Braten, I., Gil, L., Strømsø, H. I., Vidal-Abarca, E. (2009). Personal epistemology across cultures:
exploring Norwegian and Spanish university students’ epistemic beliefs about climate change.
Social Psychology of Education, 12(4): 529-560.
117
117
kontrollitavaks (alamfaktor „kliima-alaste teadmiste keerukus vs lihtsakoelisus“), tunnistust
segaduses olekust (infos ei suudeta orienteeruda).
Kliima-alast teavet tajuvad keeruka, muutliku ning vastuolulisena keskmisest sagedamini
50–64-aastased inimesed. Vanuserühmade võrdluses tajuvad kliima-alast infot kõige
sagedamini ühetähenduslikuna 15–29-aastased, kelle hulgas oli keskmisest levinum
mittenõustumine väidetega „Kliimaprobleemidel ei ole selget ja ühemõttelist lahendust“
ning „Ei ole olemas ühtegi meetodit, mille põhjal otsustada, kas kliimat puudutavad väited
on usaldusväärsed“. Võrreldes madalamal haridustasemel inimestega tunnetavad
kõrgharidusega inimesed kliima-alast teavet selgema ja läbipaistvamana.
10.3. Arusaamad maa kliima toimimisest
Maa kliima muutub nii looduslikel põhjustel kui inimtegevuse tagajärjel. Selle arusaama
on omaks võtnud 77% elanikest. Küsitletutest 12% hinnangul muutub maa kliima ainult
inimtegevuse tagajärjel, 6% hinnangul ainult looduslikel põhjustel ning 1% arvates kliima
ei muutugi. Selge arvamus antud küsimuses puudub 4%-l elanikest (Joonis 63).
Joonis 63. Arusaamad maa kliima muutumise põhjustest (%, n=kõik vastajad)
Seda, et maa kliima muutub nii looduslikel põhjustel kui inimtegevuse tagajärjel,
teadvustavad keskmisest sagedamini kõrgharidusega (84% teadvustab), eestikeelsed
(80%), üle 1300-eurose sissetulekuga inimesed (86%) või Lõuna-Eesti elanikud (86%).
10.4. Teadlikkus kliimamuutuste põhjustest
Selgitamaks elanike teadlikkust kliimamuutuste põhjustest, esitati vastajaile loetelu
erinevatest tegevustest ning paluti öelda, millised neist tegevustest otseselt või kaudselt
118
118
põhjustavad kliimamuutusi. Et vältida seda, et vastaja valib ilma mõtlemata kõik variandid
ning saab sel moel maksimumskoori, oli loetellu lisatud ka mõned väärad variandid
(„linnaaiandus“, „jalgsi käimine“, „soode taastamine“), et saada aimu, kas on vastajaid,
kes tõenäoliselt ei vasta väga tähelepanelikult.
Etteantud nimekirjas toodud põhjustest seostasid küsitletud kliimamuutuste teket kõige
sagedamini juurdekasvu ületava lageraiega (märkis 65%) ning bensiini- või
diiselmootoriga autoga sõitmisega (63%). Üsna sageli peeti kliimamuutuste põhjusteks ka
sünteetiliste umbrohutõrjevahendite kasutamist (49%), soode kuivendamist (49%), elektri
tootmist põlevkivist (47%) ning ühekordsete plastnõude kasutamist (45%). Harvem
seostati kliimamuutuste teket vähese tähelepanuga kliimateemadele (32%), kiirmoe
tarbimisega (30%), veisekasvatusega suurfarmides (24%), betoonehitiste rajamisega
(16%) ning digitaalse asjaajamisega (11%) (Joonis 64).
Iga vastaja kohta arvutati ka punktiskoor, lähtudes järgnevast loogikast: iga õige vastuse
märkimine andis 1 punkti ning iga vale vastuse mittemärkimine samuti 1 punkti.
Maksimaalselt oli siin võimalik saada 14 punkti. Kogu valimis ei olnud ühtegi vastajat, kes
oleks kõigi esitatud kliimamuutuste põhjuste osas täiesti korrektseid teadmisi omanud
(joonis 64, alumine). Keskmine skoor oli 7 punkti, millest võib järeldada, et kliimamuutuste
põhjustest omatakse küll mõningaid teadmisi, kuid väga täpselt nendega kursis ei olda.
119
119
Joonis 64. Tegevused, mis vastajate hinnangul otseselt või kaudselt põhjustavad
kliimamuutusi (antud tegevust märkinute %, n=kõik vastajad) Punasega on märgitud
väärad vastusevariandid.
120
120
10.5. Teadlikkus lahendustest kliimamuutustele
Uuringus kaardistati teadlikkust sellest, mis on lahendusteks kliimamuutustele. Vastajaile
esitati taas loetelu erinevatest tegevustest ning küsiti, millised neist tegevustest aitavad
otseselt või kaudselt kliimamuutusi leevendada. Ka siinses nimekirjas sisaldusid mõned
väärad variandid (biolagunevate ühekordsete kilekottide kasutamine, uusimate
tehnoloogiate kasutuselevõtt, biolisandiga kütuste kasutamine ning sooduspakkumises
olevate kaupade ostmine).
Kõige sagedamini nähti kliimamuutuste leevendamise võimalustena tarbimise üleüldist
vähendamist (märkis 56% küsitletutest), autosõitude vähendamist (45%) ning
energiasäästu pakkuvate ehituslahenduste kasutamist (40%). Ligi kolmandik elanikest on
teadlik, et kliimamuutusi aitab leevendada ka puhkuse eesmärgil tehtavate lennureiside
vähendamine (33%) ning toidu ise kasvatamine (32%). Vähem teatakse, et kliimamuutusi
aitaks leevendada ka liha osakaalu vähendamine menüüs (17%) ja mahetoidu eelistamine
(22%), talvel toatemperatuuri alandamine (12%) ning internetis surfamise vähendamine
(10%). Suhteliselt harva seostatakse kliimamuutuste leevendamisega ka inimeste
teadlikkust ning aktiivsust kirjeldavaid aspekte, nagu järjepidev eneseharimine
keskkonnateemadel (28%), keskkonnakaitseliste organisatsioonide tegevustes osalemine
(17%), rahvusvaheliste keskkonnaalaste kokkulepetega kursis olemine (17%) ning
keskkonnaalastes aruteludes osalemine (13%) (Joonis 65).
Üsna sageli peeti kliimamuutusi leevendavateks tegevusteks ka biolagunevate
ühekordsete kilekottide kasutamist (35%), uusimate tehnoloogiate kasutuselevõttu (33%)
ning
biolisandiga
kütuste
kasutamist
(26%),
mida
võib
lugeda
küll
keskkonnavaenulikumate tegevuste keskkonnasõbralikumaks analoogiks, kuid millest
loobumine (st tarbimise vähendamine) aitaks kliimamuutuste leevendamisele tegelikult
rohkem kaasa. Ka sooduspakkumises olevate kaupade ostmine, mille märkis
kliimamuutusi leevendava tegevusena 7% elanikest, seda tegelikult ei ole.
Iga vastaja kohta arvutati ka punktiskoor, lähtudes järgnevast loogikast: iga õige vastuse
märkimine andis 1 punkti ning iga vale vastuse mittemärkimine samuti 1 punkti.
Maksimaalset punktiskoori (17 punkti) ei saanud ükski vastaja; vähemalt 10-punktilise
skoori aga 14% vastajatest. 15–29-aastastest pälvis vähemalt 10-punktilise skoori 25%,
50-aastastest ja eakamatest aga 8%. Ootuspäraselt ilmnes taas seos haridustasemega –
kõrgharidusega inimesed on kliimamuutuste leevendamise võimalustest teadlikumad kui
madalama haridusega inimesed. Eestikeelsete elanike teadlikkus on pisut suurem kui
muukeelsetel (vähemalt 10-punktilise skoori sai 17% eesti- ja 8% muukeelsetest).
Regioonide võrdluses on teadlikkus madalaim Lääne-Eestis (vastavalt 8%).
Vastajatel küsiti ka seda, milliseid neist tegevustest on nad ise teinud. Kõige sagedamini
märgiti ka siin tarbimise üleüldist vähendamist (37%) ja autosõitude vähendamist (32%),
kuid ka toidu ise kasvatamist (31%). Ankeedis toodud tegevustest märgiti kõige harvemini
osalemist keskkonnakaitseliste organisatsioonide tegevustes (4%).
121
121
Joonis 65. Tegevused, mis vastajate hinnangul otseselt või kaudselt kliimamuutusi
leevendada aitavad ning nendes tegevustes osalemine (antud tegevust märkinute %,
n=kõik vastajad) Punasega on märgitud väärad vastusevariandid.
122
122
10.6. Teadlikkus kliimamuutuste tagajärgedest
Selgitamaks teadlikkust kliimamuutuste tagajärgedest esitati vastajaile esmalt
spontaanset vastust eeldav küsimus: Mis on teie arvates kliimamuutuste tagajärjed sel
sajandil?, ning seejärel loetelu erinevatest võimalikest tagajärgedest.
Kõige sagedamini nimetati sel sajandil avalduda võivate tagajärgedena kliima soojenemist
või liustike sulamist (spontaanselt mainis 18% küsitletutest), tormide, tornaadode,
üleujutuste või maalihete esinemist (15%) ning aastaaegade muutumist (11%). Küllaltki
sageli mainiti ka kuumalaineid, põuda või palavaid ilmasid (7%), merevee taseme tõusu
(6%), liikide väljasuremist või muutumist (5%), (metsa)tulekahjusid (5%) ning puhta
joogivee puudust (5%). Küsitletutest 40% ei osanud spontaanselt ühtegi tagajärge
nimetada (keskmisest sagedamini 65-aastased ja eakamad ning muukeelsed) ning 2%
arvas, et sel sajandil kliimamuutuste tagajärjed veel ei avaldu (Joonis 66).
Joonis 66. Nähtused, mis on vastajate arvates kliimamuutuste tagajärjed sel
sajandil (spontaansed vastused, %, n= kõik vastajad)
123
123
Peale spontaanset vastust eeldava küsimuse küsimist esitati vastajaile loetelu võimalikest
tagajärgedest ning paluti märkida kõik, mis on vastaja arvates korrektsed. Taas sisaldus
loetelus ka paar väära vastusevarianti.
Kõige sagedamini peetakse kliimamuutuste tagajärgedeks torme ja üleujutusi (70%), kuid
küllaltki sageli ka metsatulekahjude sagenemist (62%), kuumalaineid (60%), ookeani
veetaseme tõusu (58%) ning puhta joogivee puudust (52%). Pisut harvemini seostatakse
kliimamuutustega haiguste levikut (44%) ning veelgi harvemini rahvaste rännet (36%),
põlisliikide väljasuremist (35%) ning võõrliikide lisandumist meie loodusesse (33%),
põllumajanduseks sobivate muldade hävimist (33%) ning osade toidutaimede kadu (26%)
(Joonis 67).
Nimekirja lisatud vääraid vastusevariante märgiti küll kõige harvemini, kuid siiski märkis
neljandik küsitletutest kliimamuutuste tagajärgede seas ka maakera keskmise
temperatuuri langemise, 18% rahvastiku suurenemise ning 9% inimeste eluea
suurenemise.
Ka siin arvutati iga vastaja kohta lähtuvalt õigesti märgitud vastuste arvust punktiskoor
(iga õige vastuse märkimine ning vale vastuse mittemärkimine andis 1 punkti).
Maksimaalne võimalik tulemus oli 14 punkti, kuid nii kõrget tulemust ei saavutanud keegi
küsitletutest (parim tulemus oli 13 punkti). Vähemalt 10-punktilise punktiskoori sai 14%
küsitletutest. Keskmisest kõrgem oli teadlikkus taas kõrgharidusega inimeste seas.
Regionaalses võrdluses oli teadlikkus kliimamuutuste tagajärgedest kõrgeim Kirde-Eestis
(vähemalt 10-punktilise skoori sai 24%), madalaim aga Tallinnas (vastavalt 9%).
124
124
Joonis 67. Nähtused, mis on vastajate hinnangul kliimamuutuste tagajärjed (antud
tegevust märkinute %, n=kõik vastajad) Punasega on märgitud väärad vastusevariandid.
125
125
10.7. Kliimamuutuste mõju ulatus
Kliimamuutusi peetakse küll tõsiseks probleemiks, kuid seda pigem muu maailma, mitte
Eesti jaoks: 88% küsitletutest peab kliimamuutusi tõsiseks probleemiks maailmas
tervikuna, 56% aga peab neid probleemiks Eesti jaoks. See näitab ilmekalt, et kuigi
inimesed enamasti teadvustavad kliimamuutuste kahjulikke tagajärgi, ei adu paljud siiski
nende tagajärgede mõju kohalikul tasandil (st arvatakse, et probleem eksisteerib, kuid see
ei puuduta otseselt meid). Siiski on võrreldes 2016. aastaga kasvanud nende inimeste
osakaal, kes peavad kliimamuutusi tõsiseks probleemiks ka Eesti jaoks (2016. aastal
hindas kliimamuutuste tagajärgi Eesti jaoks oluliseks probleemiks 41% elanikest (Joonis
68).
Joonis 68. Hinnangud, mil määral on kliimamuutused tõsine probleem Eesti jaoks
ning maailmas tervikuna, 2016–2020 võrdlus (%, n=kõik vastajad)
Sellega, et kliimamuutused on tõsine probleem ka Eesti tasandil, nõustuvad keskmisest
sagedamini naised, Kesk- või Lõuna-Eesti elanikud ning kõrge sissetulekuga inimesed.
Seda, et kliimamuutused Eesti jaoks probleemi ei kujuta, arvavad keskmisest sagedamini
mehed ning tallinlased.
10.8. Kliimamuutuste mõju tunnetamine igapäevaelu tasandil
Inimeste arvamusi selles osas, kuidas kliimamuutused nende igapäevaelu mõjutada
võivad, uuriti kahe küsimuse kaudu. Esmalt küsiti, mil määral võivad kliimamuutused
lähemate aastate jooksul inimese arvates tema elu mõjutada. Seejärel loetleti vastajale
neli kliimamuutustest tulenevat ilmastikunähtust (kuumalained, tugevad tormid,
üleujutused, lumikatte vähenemine) ning küsiti, kas inimese arvates võib mõni neist
126
126
ilmastikunähtustest järgneva kümne aasta jooksul tema elu, vara, sissetulekut või
hobidega tegelemist mõjutada. Jaatava vastuse korral paluti arvamust põhjendada.
Elanikest 8% arvates mõjutavad kliimamuutused lähiaastatel tema elu väga palju, 30%
arvates pigem palju, 44% arvates pigem vähe ning 6% arvates üldse mitte. Küsitletutest
13%-l puudub antud küsimuses selge seisukoht (Joonis 69).
Suurimad erinevused suhtumises kliimamuutuste võimalikku mõjusse ilmnevad
vanuserühmade võrdluses: alla 30-aastastest nõustuvad pooled, et kliimamuutused
võivad lähitulevikus nende elu palju mõjutada, samas kui vanemates vanusrühmades on
vastav näitaja alla 40 protsendi (65-aastaste ja eakamate seas 28%).
Joonis 69. Vastajate hinnangud sellele, mil määral võivad kliimamuutused lähemate
aastate jooksul nende elu mõjutada (%, n=kõik vastajad)
Ankeedis toodud ekstreemsetest ilmastikunähtustest tunnetati kõige tõenäolisemat ohtu
tugevates tormides – 48% Eesti elanikest arvab, et need võivad järgneva kümne aasta
jooksul olla ohuks tema elule, varale, sissetulekule või hobidega tegelemisele. Üsna sageli
peeti tõenäoliseks ka kuumalainetest (vastavalt 36%) või lumikatte vähenemisest (34%)
tulenevaid ohte. Võrreldes 2016. aastaga on ohutunnetus eelpool nimetatud kolme
ilmastikunähtuse suhtes suurenenud. Kõige harvemini tunnetati ohtu üleujutustes (26%)
ning võrreldes 2016. aastaga pole ohutunnetus üleujutuste suhtes muutunud (Joonis 70).
Võrreldes meestega on ohutunnetus naiste seas kõrgem. Võrreldes muukeelsete
elanikega on eestikeelsete elanike ohutunnetus kõrgem (v.a üleujutuste osas), samas kui
muukeelsed ei oska keskmisest sagedamini erinevate ohtude esinemise tõenäosuse osas
seisukohta võtta. Kuumalainetest tulenevaid ohte tunnetavad keskmisest enam
pensionärid.
127
127
Regionaalses võrdluses peavad kuumalainetest ja tugevatest tormidest tulenevaid ohte
kõige sagedamini tõenäoliseks Kesk-Eesti elanikud, üleujutustest tulenevaid ohte Kirde-
Eesti elanikud ning lumikatte vähenemisest tulenevaid ohte Lõuna-Eesti elanikud.
Joonis 70. Kas antud ilmastikunähtus võib järgneva 10 aasta jooksul ohustada teie
elu, vara, sissetulekut või hobidega tegelemist? 2016–2020 võrdlus (arvab, et võib
ohustada %, n=kõik vastajad)
Vastajatel, kes tunnetasid mõnes äärmuslikus ilmastikunähtuses potentsiaalset ohtu,
paluti oma arvamust ka vabas vormis põhjendada. Vastused (kategoriseerituna) olid
alljärgnevad:
Tugevad tormid (n=480):
Varaline kahju, kahju
hoonetele, katustele,
majandusele
50%
Langevad puud, kahju
loodusele
30%
Elektrikatkestused
18%
Torme on juba
esinenud, kliimamuutus
7%
(Elu)ohtlik, oht tervisele
6%
Üleujutused
5%
Liikumistakistus, võimaluste
piiratus (nt hobidega
tegelemine)
5%
Muu
5%
Ei oska öelda
4%
Lumikatte vähenemine (n=350):
Kahju loodusele/ taimedele 28%
Kliimamuutused 21%
Kannatab talispordiga
tegelemine 21%
Saak kannatab 9%
Putukate (puukide), kahjurite
rohkus 6%
Mõju (vaimsele) tervisele,
pime aeg pikeneb 4%
Veevähesus, kuivad
kaevud, põhjavesi alaneb 4%
Muu 11%
Ei oska öelda 7%
Kuumalained (n=359):
Terviseprobleemid,
ülekuumenemine 67%
Põuakahjud, taimekasvatus 14%
On juba esinenud,
kliimamuutused 6%
Tulekahjud 4%
Veeprobleem 2%
128
128
Muu 9%
Ei oska öelda 6%
Üleujutused (n=245):
Varaline kahju 29%
Vesi tuleb majja/keldrisse,
veetaseme tõus 23%
Oht, häiritud igapäevaelu 13%
Kahju loodusele 10%
Kahju põllumajandusele/
aiale 8%
Probleemid
pinnase/teede/transpordiga 6%
Muu 16%
Ei oska öelda 9%
10.9. Toimetulek äärmuslike ilmastikunähtuste korral
Äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise puhul vajaks enda hinnangul tõenäoliselt
ametiasutuste abi 19% elanikkonnast (sama oli tulemus ka 2016. aastal). Elanikest 38%
arvab, et tuleb tõenäoliselt ise või sugulaste-tuttavate abiga toime (2016. aastal 53%) ning
43% ei oska selget seisukohta võtta (2016. aastal 27%).
Inimesi, kes enda hinnangul vajaksid sellises olukorras abi ametiasutustelt, on
ootuspäraselt keskmisest enam vanimas vanuserühmas (65+) ning kuni 800-eurose
isikliku sissetulekuga inimeste seas. Oma iseseisvasse toimetulekusse usuvad
keskmisest sagedamini 30–39-aastased, eestikeelsed või üle 800-eurose sissetulekuga
inimesed, regiooniti Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud.
Eesti riigi valmisolekut tulla toime äärmuslikest ilmastikuoludest (kuumalained, tugevad
tormid, üleujutused) tingitud hädaolukordadega peab 43% elanikest heaks ning 37%
halvaks. Viiendik ei oska antud teemal seisukohta võtta. Võrreldes 2016. aastaga on
ebakindlus antud küsimuses pisut kasvanud – vähenenud on riigi valmisolekut heaks
hindavate inimeste osakaal ning samas kasvanud selge arvamuseta inimeste arv (Joonis
71).
Joonis 71. Hinnangud Eesti riigi valmisolekule tulla toime äärmuslikest
ilmastikuoludest tingitud hädaolukordadega, 2016–2020 võrdlus (%, n=kõik vastajad)
129
129
Keskmisest kriitilisemad on riigi valmisoleku suhtes 50–64-aastased, keskmisest enam
usuvad riigi valmisolekusse aga 15-19-aastased. Võrreldes muukeelsete elanikega
hindavad eestikeelsed sagedamini riigi valmisolekut halvaks, samas kui muukeelsed ei
oska antud küsimuses sagedamini selget seisukohta võtta. Regionaalses võrdluses on
kriitilisus riigi valmisoleku suhtes kõrgeim Kesk- ja Lõuna-Eestis. Väikelinnade ja maa-
asulate elanikud on riigi valmisoleku suhtes keskmiselt kriitilisemad kui suuremate linnade
(sh Tallinn) elanikud.
130
130
11. Keskkonnateadlikkuse indeks
Lähtuvalt
elanike
hinnangutest
oma
keskkonna-alasele teadlikkusele
ning
keskkonnasäästlikest harjumustest koostati indeks, võrdlemaks Eesti elanike
keskkonnateadlikkuses toimuvaid muutusi ajas. Indeksi maksimaalne väärtus on 100
punkti, minimaalne väärtus 0 punkti.
Indeksi sisendnäitajad:
Hoiakud (10 punkti):
Peab elektri tootmise juures kõige olulisemaks keskkonnasäästlikkust. (Arvab, et
olulisem on see, et elektritootmine oleks keskkonnale võimalikult väikese kahjuga,
mitte esmajoones odav, või eelkõige tagama sõltumatuse välismaistest allikatest).
Teadlikkus (10 punkti+10 punkti):
Huvi keskkonna-alase info vastu. (Kui oluline on Teie jaoks teave
keskkonnaseisundi kohta kogu Eestis? – “Väga oluline” vastuste osakaal)12
Hinnang info kättesaadavusele. (Kas Teie arvates on keskkonnaalane
informatsioon kogu Eesti kohta hästi kättesaadav? “Jah, täiesti/pigem jah” –
vastuste osakaal).
Käitumine (20 punkti+50 punkti):
Hinnang oma keskkonnateadlikkusele. (Kuivõrd keskkonnateadlik Teie enda
hinnangul olete? “Väga keskkonnateadlik” – vastuste osakaal).13
Kas käitub sageli keskkonnasäästlikult, juhindudes samas keskkonnakaitselistest
kaalutlustest:
Sordib prügi
Eelistab autoga sõitmise asemel liigelda jalgsi/jalgrattaga/ühistranspordiga
Viib ohtlikud jäätmed selleks ettenähtud kogumiskohta
Ostab
öko/mahe/ausa
kaubanduse
märgisega
toidukaupu,
rõivaid/puhastusvahendeid või kasutatud riideid/tarbeesemeid (vähemalt
üks kolmest)
Väldib kilekottide kasutamist ning kasutab poest kauba koju toomiseks
kaasavõetud kotte.14
12
Aastatel 2012-2016 paluti vastajail hinnata, kuivõrd neid huvitab informatsioon keskkonnaseisundi kohta
kogu Eestis? Indeksi arvutamisel arvestati vastust „Huvitab väga“.
13 Aastatel 2012-2016 paluti vastajal anda hinnang oma käitumise keskkonnateadlikkusele. Indeksi
arvutamisel arvestati vastust „Väga keskkonnateadlik“.
14
Aastatel 2012-2016 kaardistati vaid seda, kas vastaja kasutab poest kauba koju toomiseks kaasavõetud
kotti.
131
131
Indeksi aluseks olevad sisendnäitajad on toodud tabelis 5, indeksi komponendid tabelis 6.
Alates 2016. aastast on keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus pidevalt kasvanud: 2014.
aastal oli indeksi väärtus 37,5 punkti, 2016. aastal 42,0 punkti, 2018. aastal 43,5 punkti
ning 2020. aastal 47,0 punkti.
Indeksi väärtuse kasv võrrelduna 2018. aastaga on tingitud sellest, et suurenenud on
nende elanike osakaal, kes käituvad sageli keskkonnasäästlikult (sorteerivad prügi,
eelistavad keskkonnasäästlikku transporti, ostavad öko/mahe/kasutatud tooteid, väldivad
kilekottide kasutamist) ning teevad seda keskkonnakaitselistel kaalutlustel. Keskkonna-
alase info kättesaadavuse ning oma keskkonnateadlikkuse suhtes on inimesed muutunud
pisut kriitilisemaks – nende tunnuste osas on punktiskoor võrreldes 2018. aastaga
vähenenud (sama ka elektritootmise keskkonnasõbralikkuse tähtsustamise osas). Siit
järeldub, et teadvustatud keskkonnasäästlik käitumine on elanikkonnas hakanud rohkem
levima, kuid kasvanud on ka inimeste kriitilisus iseenda keskkonnateadlikkuse ning
jagatava info osas (mis võib tuleneda kasvanud ootustest).
132
132
Tabel 5. Keskkonnateadlikkuse indeksi aluseks olevad sisendnäitajad (%, n=kõik
vastajad)
2012 2014 2016 2018 2020
Punkte/kaal
(kokku=100)
Elektritootmise puhul on kõige olulisem,
et see oleks keskkonnale võimalikult
väikese kahjuga, %
44%
41%
46%
50%
47%
10
Kuivõrd oluline on Teie jaoks teave Eesti
keskkonnaseisundi kohta? *
43%
38%
46%
53%
54%
10
Väga oluline %
Kas Teie arvates on keskkonna-alane
informatsioon kogu Eesti kohta hästi
kättesaadav?
64%
74%
74%
72%
65%
10
Jah, täiesti/pigem jah %
Kuivõrd keskkonnateadlik Teie enda
hinnangul olete?**
15%
20%
17%
14%
13%
20
Väga keskkonnateadlik %
Sordib sageli prügi, lähtudes
kindlasti/pigem keskkonnakaitselistest
kaalutlustest, %
61%
57%
62%
71%
81%
10
Eelistab sageli autoga sõitmise asemel
liigelda
jalgsi/jalgrattaga/ühistranspordiga,
lähtudes kindlasti/pigem
keskkonnakaitselistest kaalutlustest, %
19%
12%
23%
23%
31%
10
Viib sageli ohtlikud jäätmed selleks
ettenähtud kogumiskohta, lähtudes
kindlasti/pigem keskkonnakaitselistest
kaalutlustest, %
67%
68%
65%
67%
77%
10
Ostab sageli öko/mahe/kasutatud
tooteid, lähtudes kindlasti/pigem
keskkonnakaitselistest kaalutlustest, %
15%
9%
26%
24%
33%
10
Sageli väldib kilekottide kasutamist ning
kasutab poest kauba koju toomiseks
kaasavõetud kotte, lähtudes kindlasti/pigem
keskkonnakaitselistest kaalutlustest, %***
36%
36%
44%
47%
56%
10
* Aastatel 2012-2016 paluti vastajail hinnata, kuivõrd neid huvitab informatsioon keskkonnaseisundi kohta
kogu Eestis. Indeksi arvutamisel arvestati vastust „Huvitab väga“.
** Aastatel 2012-2016 paluti vastajal anda hinnang oma käitumise keskkonnateadlikkusele. Indeksi
arvutamisel arvestati vastust „Väga keskkonnateadlik“.
***Sõnastus aastatel 2012-2016: Kasutab sageli poest kauba koju toomiseks kaasavõetud kotti, lähtudes
kindlasti/pigem keskkonnakaitselistest kaalutlustest, %
133
133
Tabel 6. Keskkonnateadlikkuse indeksi komponendid (punkte)
2012 2014
2016
2018 2020
Peab elektritootmise puhul kõige
olulisemaks, et see oleks keskkonnale
võimalikult väikese kahjuga
4,4
4,1
4,6
5,0
4,7
Huvi kogu Eesti keskkonnaseisundi-
alase info vastu
4,3
3,8
4,6
5,3
5,4
Hinnang kogu Eesti kohta käiva
keskkonna-alase info
kättesaadavusele
6,4
7,4
7,4
7,2
6,5
Hinnang oma keskkonnateadlikkusele
3
4
3,4
2,8
2,6
Sordib sageli prügi
keskkonnakaitselistel kaalutlustel
6,1
5,7
6,2
7,1
8,1
Eelistab sageli autoga sõitmise asemel
liigelda
jalgsi/jalgrattaga/ühistranspordiga
keskkonnakaitselistel kaalutlustel
1,9
1,2
2,3
2,3
3,1
Viib sageli ohtlikud jäätmed selleks
ettenähtud kogumiskohta
keskkonnakaitselistel kaalutlustel
6,7
6,8
6,5
6,7
7,7
Ostab sageli öko/mahe/kasutatud
tooteid keskkonnakaitselistel
kaalutlustel
1,5
0,9
2,6
2,4
3,3
Sageli väldib kilekottide kasutamist
ning kasutab sageli poest kauba koju
toomiseks kaasavõetud kotte
keskkonnakaitselistel kaalutlustel
3,6
3,6
4,4
4,7
5,6
Indeks:
37,9 37,5
42,0
43,5
47,0
Lisa 1. Küsitlusankeet
Keskkonnateadlikkuse uuring 2020
Küsitleja nimi ___________________________________, töötõendi nr _________
1. Intervjuu toimumise
koht:
1
Tallinn
2
Harjumaa
3
Hiiumaa
4
Ida-Virumaa
5
Jõgevamaa
6
Järvamaa
7
Läänemaa
8
Lääne-Virumaa
9
Põlvamaa
10
Pärnumaa
11
Raplamaa
12
Saaremaa
13
Tartumaa
14
Valgamaa
15
Viljandimaa
16
Võrumaa
2. Asulatüüp:
1
Pealinn
2
Suur linn (Tartu,
Pärnu, Narva, Kohtla-
Järve)
3
Maakonnakeskus
4
Muu linn, alev
5
Alevik
6
Küla
3. Kui intervjuu toimub
Tallinnas, siis linnaosa
nimetus:
1
Põhja-Tallinn
2
Haabersti
3
Kesklinn
4
Kristiine
5
Lasnamäe
6
Pirita
7
Mustamäe
8
Nõmme
4. Valimipiirkond
_______
5. Valimipunkti nr
_______
6. Vastaja nr
_______
7. Intervjuu toimumise
kuupäev:
___________________
8. Intervjuu alguse
kellaaeg:
_____ tund ___ min
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
Hea vastaja,
Turu-uuringute AS viib Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi elanikkonnaküsitlust,
eesmärgiga välja selgitada Eesti inimeste keskkonnaalane teadlikkus ning hoiakud. Ankeedi
küsimustele vastamine ei eelda mingeid eriteadmisi. Intervjuu kestab umbes 40 minutit.
Olete valimisse sattunud juhuvalikuga. Teie vastused jäävad anonüümseks ning neid
analüüsitakse ainult koos teiste vastajate tulemustega. Kokku küsitletakse üle kogu Eesti
1000 inimest.
Küsitluse tulemused avalikustatakse 2020. aasta sügisel Keskkonnaministeeriumi veebilehel
www.envir.ee
Alustaksin Teid ennast puudutavatest küsimustest.
TAUST 1
0. Intervjuu läbiviimise keel:
1 Eesti
2 Vene
T1. Sugu:
1 Mees
2 Naine
T2. Vanus: ______ täisaastat
T3. Teie rahvus:
1 Eestlane
2 Venelane
2 Muu
1. KESKKONNATEADLIKKUS
1. Nimetage palun kuni kolm märksõna, mis Teil esimestena seostuvad
Keskkonnaministeeriumiga.
99
Ei oska öelda
2. Palun hinnake, kuidas olete kursis keskkonnateemadega.
Väga hästi
1
Pigem hästi
2
Pigem halvasti
3
Halvasti
4
Ei oska öelda
99
3. Mis Teie arvates iseloomustab keskkonnateadlikku inimest?
_________________________________________________________________
4. Kas Eesti elanikud on Teie arvates keskkonnateadlikud?
Väga keskkonnateadlikud
1
Pigem keskkonnateadlikud
2
Pigem mitte keskkonnateadlikud
3
Üldse mitte keskkonnateadlikud
4
Ei oska öelda
99
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
5. Kuivõrd keskkonnateadlik Teie enda hinnangul olete?
Väga keskkonnateadlik
1
Pigem keskkonnateadlik
2
Pigem mitte keskkonnateadlik
3
Üldse mitte keskkonnateadlik
4
Ei oska öelda
99
6. Kas Te olete mõne keskkonnaprobleemi pärast muret tundnud?
Mitte kunagi
1
Harva
2
Aeg-ajalt
3
Sageli
4
Peaaegu kogu aeg
5
Ei oska öelda
99
KUI K6=2-5, SIIS KÜSIGE:
7. Milliste keskkonnaprobleemide pärast Te olete muret tundnud?
__________________________________________________________________
2. HINNANGUD KESKKONANSEISUNDILE
8. Kuidas hindate Eesti keskkonna üldist seisundit?
Väga hea
4
Pigem hea
3
Pigem halb
2
Väga halb
1
Ei oska öelda
99
9. Nimetage palun, mis on Teie arvates Eestis need keskkonnaga seotud teemad, millega
peaks senisest tähelepanelikumalt tegelema.
99
Ei oska öelda
10. Loen Teile ette mõned keskkonnaga seotud väited. Kuivõrd nõustute alljärgnevate
väidetega, lähtudes olukorrast Eestis? KAART 1
Nõustun Pigem
nõustun
Pigem
ei
nõustu
Ei
nõustu
Ei
oska
öelda
1
Liikide kaitsmine on piisavalt tagatud
4
3
2
1
99
2
Kliimamuutuste leevendamisega tegeletakse
piisavalt
4
3
2
1
99
3
Eestis on piisavalt kaitsealasid
4
3
2
1
99
4
Jõed ja järved on puhtad
4
3
2
1
99
5
Meri on puhas
4
3
2
1
99
6
Põhjavesi ja allikad on puhtad
4
3
2
1
99
7
Jahindus on korraldatud loodust säästvalt
4
3
2
1
99
8
Siseveekogude kalastik on heas seisundis
4
3
2
1
99
9
Jäätmevedu on hästi korraldatud
4
3
2
1
99
10
Maavarade kaevandamine on jätkusuutlik
4
3
2
1
99
11
Metsade majandamine on jätkusuutlik
4
3
2
1
99
12
Puhas joogivesi on kõigile kättesaadav
4
3
2
1
99
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
13
Välisõhk on puhas
4
3
2
1
99
14
Tööstusettevõtted teevad piisavalt, et vältida
keskkonna saastamist
4
3
2
1
99
15
Uute ehitiste (hooned, tehased, teed,
raudteed, sillad jm) rajamisel arvestatakse
mõjuga keskkonnale
4
3
2
1
99
16
Reovee puhastamine on piisav
4
3
2
1
99
17
Prügi kogumine liikide järgi on inimeste
jaoks mugavalt korraldatud
4
3
2
1
99
18
Mürkkemikaale ja väetisi kasutatakse
haljastuses, aianduses ja põllumajanduses
mõistlikult
4
3
2
1
99
19
Loodus- ja matkarajad loovad head
võimalused Eesti loodusega omal käel
tutvumiseks
4
3
2
1
99
20
Eestis toimib hästi jäätmete taaskasutus
toorainena (nt vanapaberist uue paberi
tootmine, klaasijäätmetest uute
klaastoodete valmistamine)
4
3
2
1
99
21
Lasteaiad ja koolid pakuvad heatasemelist
keskkonnaharidust
4
3
2
1
99
22
Eestis kasutatavad energiaallikad on
valdavalt keskkonnasõbralikud
4
3
2
1
99
11. Valige siinsest nimekirjast kuni 3 valdkonda või lisage omalt poolt mõni, millele
Keskkonnaministeerium peaks keskkonnahoiu seisukohalt senisest rohkem tähelepanu
pöörama. KAART 2 KUNI 3 VASTUST!
Liikide kaitse
1
Kaitsealade piisavus
2
Veekogude puhtus
3
Mullastiku seisund
4
Jahinduse korraldus
5
Kalastiku seisund
6
Jäätmeveo korraldus
7
Maavarade kaevandamise jätkusuutlikkus
8
Metsade majandamise jätkusuutlikkus
9
Puhta joogivee kättesaadavus
10
Välisõhu puhtus
11
Suurtööstuste tegevus keskkonna saastamise vältimiseks
12
Uute ehitiste rajamisel keskkonnamõjuga arvestamine
13
Reovee puhastamine
14
Prügi kogumine liikide järgi
15
Mürkkemikaalide ja väetiste kasutamine põllumajanduses ja toidutootmises
16
Võimalused Eesti loodusega omal käel tutvuda
17
Jäätmete taaskasutus toorainena
18
Kliimamuutuste leevendamine
19
Elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamine
20
Keskkonnahariduse tase koolides ja lasteaedades
21
Eestis kasutatavate energiaallikate keskkonnasõbralikkus
22
Midagi muud, palun täpsustage: ……………………………………
23
Ei oska öelda
99
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
3. KÕNEISIKUD JA INSTITUTSIOONID
12. Nimetage palun kuni kolm isikut, kelle seisukohti keskkonna- ja loodusteemadel Te
kõige enam usaldate?
99
Ei oska öelda
13. Nimetage palun Teie arvates kõige usaldusväärsemaid keskkonnavaldkonna asutusi või
organisatsioone Eestis.
99 Ei oska öelda
14. Kui usaldusväärseks Te peate järgmisi institutsioone? KAART 3.
Täiesti
usaldusväärne
Pigem
usaldusväärne
Pigem
ebausald
usväärne
Täiesti
ebausaldu
sväärne
Ei oska
öelda
1 Keskkonnaministeerium
4
3
2
1
99
2 Keskkonnaamet
4
3
2
1
99
3 Keskkonnainspektsioon
4
3
2
1
99
4 Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK)
4
3
2
1
99
5 SA Keskkonnainvesteeringute
keskus (KIK)
4
3
2
1
99
6 Riigi Ilmateenistus
4
3
2
1
99
7 Maa-amet
4
3
2
1
99
8 Keskkonnaagentuur (KAUR)
4
3
2
1
99
9 Eesti Loodusmuuseum
4
3
2
1
99
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
4. HOIAKUD
15. Palun pange need kolm väidet tähtsuse järjekorda (1 kuni 3): KAART 4
Tähtsuselt
esimene
Tähtsuselt
teine
Tähtsuselt
kolmas
Ei oska
öelda
Elektritootmine peab olema keskkonnale võimalikult
vähese kahjuga
1
2
3
99
Elektritootmine peab olema odav
1
2
3
99
Elektritootmine peab tagama meile sõltumatuse
välismaistest allikatest
1
2
3
99
16. Kuidas vastaksite järgnevatele väidetele – kas nõustute nendega või mitte?
JUHUL, KUI 16A või 16B=1 VÕI 2: Palun põhjendage oma arvamust.
Nõus
Ei ole
nõus
Põhjendus
Ei oska
öelda
16a
Eesti elanike negatiivne keskkonnamõju on
globaalses mõttes tühine
1
2
................
99
16b
Haruldasi liike pole mõtet kaitsta, kuna nad
on Eesti looduses väheolulised
1
2
................
99
17a. Kirjeldan Teile ühte olukorda ning palun Teil anda sellele hinnang. Kaks naabrit
tegutsevad oma koduaias erinevalt: üks naaber niidab igal nädalavahetusel muru, teise naabri
krunt näeb välja üsna metsik ning paistab hooldamata. Mis Teie arvates võiks olla kummagi
naabri põhjendus oma käitumisele?
Põhjendus esimese naabri vaatevinklist: ……………………………………..
Põhjendus teise naabri vaatevinklist:…………………………………….
17b. Kumma naabri käitumine on Teie arvates rohkem õigustatud?
Esimese naabri (kes niidab muru sageli)
1
Teise naabri (kes niidab muru harva)
2
Ei oska öelda
99
18. Palun öelge, kuivõrd Te nõustute järgmiste väidetega. KAART 5
Täiesti
nõus
Pigem
nõus
Pigem
ei
nõustu
Üldse ei
nõustu
Ei
oska
öelda
1
Viimase paari aasta jooksul on Eesti
inimesed muutunud keskkonna suhtes
tähelepanelikumaks ja hoolivad loodusest
rohkem
4
3
2
1
99
2
Maakera elanike arv läheneb piirile, mida
loodus ei suuda taluda
4
3
2
1
99
3
Inimestel on õigus muuta looduskeskkonda
vastavalt oma vajadustele
4
3
2
1
99
4
Kui inimesed sekkuvad loodusesse, toob see
sageli kaasa hävitavaid tagajärgi
4
3
2
1
99
5
Inimese leidlikkus kindlustab, et me ei
muuda Maad elamiskõlbmatuks
4
3
2
1
99
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
6
Inimesed kuritarvitavad rängalt keskkonda
4
3
2
1
99
7
Maal on külluslikult loodusressursse, neid
tuleb lihtsalt õppida kasutama
4
3
2
1
99
8
Kõigil liikidel on inimesega võrdne õigus
elule
4
3
2
1
99
9
Looduslik tasakaal on piisavalt tugev, et
toime tulla kaasaja tööstuse
keskkonnamõjuga
4
3
2
1
99
10 Vaatamata oma erilisusele inimestena,
allume me kõik loodusseadusele
4
3
2
1
99
11 Jutt inimkonda ähvardavast nn
ökoloogilisest kriisist on tugevalt üle
paisutatud
4
3
2
1
99
12 Maakera on nagu kosmoselaev, kus on vähe
ruumi ja millel on piiratud ressursid
4
3
2
1
99
13 Inimesed on määratud valitsema ülejäänud
looduse üle
4
3
2
1
99
14 Looduslik tasakaal on väga õrn ja kergelt
häiritav
4
3
2
1
99
15 Kunagi õpib inimkond loodust piisavalt
tundma, et selle üle valitseda
4
3
2
1
99
16
Kui inimkonna tegevus jätkub praegusel
kursil, satume me peagi suurde
ökoloogilisse katastroofi
4
3
2
1
99
5. KÄITUMINE
19a. Kuivõrd Te nõustute järgmiste väidetega? KAART 5.
Täiesti
nõus
Pigem
nõus
Pigem ei
nõustu
Üldse ei
nõustu
Ei
oska
öelda
1
Ka mina olen otseselt või kaudselt
keskkonnaprobleemide eest vastutav
4
3
2
1
99
2
Ka minul on võimalus panustada
keskkonnaprobleemide vältimisse ja
lahendamisse
4
3
2
1
99
3
Ka mina pean panustama, et
keskkonnaprobleeme ära hoida ja
lahendada
4
3
2
1
99
4
Keskkonnaprobleemid mõjutavad lähemas
tulevikus oluliselt minu igapäevaelu
4
3
2
1
99
5
Tunnen sisemist vajadust panustada
keskkonnaprobleemide lahendamisse
4
3
2
1
99
19b. Mida teete igapäevaselt keskkonna säästmiseks? Palun tooge välja vähemalt kolm
tegevust.
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
20a. Kui sageli Te...: ÜKS VASTUS IGALE REALE
20b. KUI KÜS.20a VASTUSEVARIANDID 1 VÕI 2: Kas nende tegevuste juures on Teie puhul
olulisem keskkonnakaitseline või muu, näiteks rahaline aspekt? KAART 6
Küs. 20a
Küs. 20b
Sageli Harva
Mitte
kunagi
Ei
oska
öelda
Kindlasti
kesk-
konna-
kaitseline
Pigem
kesk-
konna-
kaitseline
Pigem
muu
aspekt
Kindlas-
ti muu
aspekt
Ei
oska
öelda
1
Osalete
keskkonnahoiuga
seotud ühistegevustes
(nt vabatahtlik töö,
talgud)
1
2
3
4
1
2
3
4
99
2
Sordite prügi (kogute
eraldi nt pakendi- ja
biojäätmed)
1
2
3
4
1
2
3
4
99
3
Eelistate autoga
sõitmisele liigelda
jalgsi/jalgrattaga/
ühistranspordiga
1
2
3
4
1
2
3
4
99
4
Ostate kasutatud
riideid ja
tarbeesemeid
1
2
3
4
1
2
3
4
99
5
Väldite kilekottide
kasutamist ning
kasutate poest kauba
koju toomiseks kodust
kaasa võetud kotte
1
2
3
4
1
2
3
4
99
6
Väldite plastikust
ühekordsete nõude ja
joogikõrte kasutamist
1
2
3
4
1
2
3
4
99
7
Viite ohtlikud jäätmed
(nt ravimid,
elektroonika, patareid
ja akud, eterniit,
ehitusjäätmed,
säästu- ja
halogeenpirnid,
värvijäägid,
majapidamismürgid)
selleks ettenähtud
kogumiskohta
1
2
3
4
1
2
3
4
99
8
Viite pakendid
sorteerituna
kogumiskonteinerisse
1
2
3
4
1
2
3
4
99
9
Ostate võimalikult
pika kasutuseaga
tooteid
1
2
3
4
1
2
3
4
99
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
10
Ostate öko-, mahe-
või ausa kaubanduse
märgisega toidukaupu
1
2
3
4
1
2
3
4
99
11
Ostate ökomärgisega
rõivaid,
puhastusvahendeid
jne
1
2
3
4
1
2
3
4
99
12
Planeerite toidu
ostmist hoolega, et ei
peaks toitu ära
viskama
1
2
3
4
1
2
3
4
99
13
Väldite ülepakendatud
toodete ostmist
1
2
3
4
1
2
3
4
99
14
Pigem
parandate/lasete
parandada
olemasolevat asja
(riided, jalanõud,
elektroonika jms) kui
ostate uue
1
2
3
4
1
2
3
4
99
15 Iga ostu puhul
kaalute esmalt, kas
on võimalik see ost
üldse tegemata jätta
1
2
3
4
1
2
3
4
99
16
Olete vähendanud liha
söömist
1
2
3
4
1
2
3
4
99
21. Kui sageli olete viimase 12 kuu jooksul teinud järgmist?
Korduvalt
Korra
Mitte
kordagi
Ei oska
öelda
1 Osalenud loodus- ja keskkonnateemalisel üritusel
(nt loengud, teabepäevad, töötoad, teemaõhtud,
messid, festivalid, rattamatk „Kuidas elad...?“).
1
2
3
99
2 Külastanud keskkonnahariduskeskust, loodusmaja
või -keskust, looduskaitseala- või rahvuspargi
külastuskeskust, loodusmuuseumi
1
2
3
99
3 Veetnud aega looduses (nt jalutanud, matkanud,
käinud marjul-seenel, jahil, kalal, vaadelnud linde)
1
2
3
99
T4. Mis on Teie praegune peamine staatus?
Töötav
1
Töötav (üli)õpilane
2
Töötav pensionär
3
Töötu, tööd otsiv
4
(Üli)õpilane
5
Pensionär
6
Lapsehoolduspuhkusel olija
7
Muudel põhjustel mittetöötav (sh kodune)
8
Muu, palun täpsustage:______
9
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
KUI T4=1-3 või 5:
22. Kas Teie töökohal või koolis rakendatakse järgnevaid keskkonnasäästliku käitumise
võtteid?
Jah
Ei
Ei ole märganud/
ei tea
Pole
asjakohane
1
Paberit kasutatakse säästlikult
1
2
3
4
2
Soositakse pudelivee/automaadivee
asemel kraanivee joomist
1
2
3
4
3
Prügi kogutakse liigiti
1
2
3
4
4
On loodud turvaline rattaparkla, et
soosida jalgrattaga tööle/kooli-koju
liikumist
1
2
3
4
5
On olemas keskkonnastrateegia
1
2
3
4
6
Järgitakse rohelise kontori/kooli
põhimõtted
1
2
3
4
7
Energiat ja vett kasutatakse säästlikult
1
2
3
4
8
Üritustel ei kasutata ühekordseid
plastnõusid
1
2
3
4
9
Üritustel pakutakse keskkonnasõbralikku
toitu nt. kohalik toit, taimetoit, mahetoit
1
2
3
4
10
Midagi muud, palun täpsustage:………..
1
23a. Kas olete viimase 12 kuu jooksul püüdnud kedagi veenda keskkonnasäästlikumalt
käituma?
Jah
1
Ei
2
Ei oska öelda
99
JUHUL KUI VASTAJA VASTAS KÜSIMUSES 23A „JAH“ SIIS KÜSIGE 23B:
23b. Palun kirjeldage, milliste tegevuste osas Te veeniste kedagi keskkonnasäästlikumalt
käituma.
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
6. MOTIVATSIOON
24. Kas tahaksite elada keskkonnasäästlikumalt kui praegu?
Jah
1
Ei
2
Ei oska öelda
99
KUI K24=1, SIIS: 25a. Palun põhjendage, miks tahaksite elada keskkonnasäästlikumalt?
KUI K24=2, SIIS: 25b. Palun põhjendage, miks Te ei tahaks elada keskkonnasäästlikumalt.
__________________________________________________________________
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
26. Mis takistab Teid elamast veel keskkonnasäästlikumal viisil? KAART 7. VÕIB
MITU
VASTUST
Mul ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi
1
Kogukond ja/või lähedased ei toeta keskkonnasäästlikku eluviisi
2
Minu igapäevaelu (elukoht, töökoht) korraldus ei võimalda keskkonnasäästlikku eluviisi
3
Minu keskkonnasäästlikust eluviisist ei sõltu midagi
4
Keskkonnasäästlik eluviis ei ole minu jaoks oluline
5
Ma pole kindel, kas kõik keskkonnasäästlikuna näidatud tegevused on tegelikult ka
keskkonnasäästlikud
6
Ma tean küll, kuidas keskkonnateadlikumalt käituda, aga pole oma tegevustes järjekindel
7
Keskkonnasäästlikum eluviis eeldaks laiemaid ühiskondlikke muutusi (nt seadusandluses,
majandusmudelis)
8
Midagi muud, palun täpsustage:…………………………
9
Takistusi ei ole
98
Ei oska öelda
99
27. Kuivõrd motiveerivad on Teie jaoks järgmised keskkonnasäästliku eluviisi põhjused?
KAART 8
Motiveerib
väga
Pigem
motiveerib
Pigem ei
motiveeri
Ei
motiveeri
üldse
Ei
oska
öelda
1
Keskkonnasäästlik eluviis tagab
inimese kui liigi ellujäämise
4
3
2
1
99
2
Keskkonnasäästlik eluviis tagab
teiste liikide ellujäämise
4
3
2
1
99
3
Keskkonnasäästlik eluviis tagab
looduse tasakaalu säilimise
4
3
2
1
99
4
Lähedased toetavad
keskkonnasäästlikku eluviisi
4
3
2
1
99
5
Keskkonnasäästlikum eluviis on
tervisele kasulik
4
3
2
1
99
6
Keskkonnasäästlikum eluviis on
odavam
4
3
2
1
99
7
Muu põhjus, palun
täpsustage:…………
4
3
2
1
99
7. TEAVE
28. Kuivõrd oluline on Teie jaoks teave keskkonnaseisundi kohta:
Väga
oluline
Pigem oluline
Pigem ei
oluline
Üldse ei ole
oluline
Ei oska öelda
1
Oma kodukohas
4
3
2
1
4
2
Eestis
4
3
2
1
4
3
Euroopas
4
3
2
1
4
4
Kogu maailmas
4
3
2
1
4
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
29. Kui kättesaadav on keskkonnaalane info Teie kodukoha kohta järgmiste
näidete
osas?
KAART 9
Täiesti
kättesaadav
Pigem
kättesaadav
Pigem ei
ole
kättesaadav
Ei ole üldse
kättesaadav
Ei oska
öelda
1
Ümbritsev loodus
4
3
2
1
4
2
Veekogude puhtus
4
3
2
1
4
3
Joogivee kvaliteet
4
3
2
1
4
4
Õhu kvaliteet
4
3
2
1
4
5
Loodus- ja matkaradade
asukoht
4
3
2
1
4
6
Nõuded jäätmete
sortimisele
4
3
2
1
4
7
Müra väliskeskkonnas
4
3
2
1
4
8
Pakendite ja klaastaara
äraandmise võimalused
4
3
2
1
4
9
Vanade rehvide
äraandmise võimalused
4
3
2
1
4
10
Lähemad kaitsealad
4
3
2
1
4
11
Võimalikud
keskkonnareostuse allikad
4
3
2
1
4
12
Ilmaprognoosid ja -
hoiatused
4
3
2
1
4
13
Ohtlike jäätmete (nt
ravimid, elektroonika,
patareid ja akud, eterniit,
ehitusjäätmed, säästu- ja
halogeenpirnid,
värvijäägid,
majapidamismürgid) ära
andmise võimalused
4
3
2
1
4
30. Kas Teie arvates on keskkonnaalane informatsioon kogu Eesti kohta hästi kättesaadav?
Jah, täiesti
4
Pigem jah
3
Pigem mitte
2
Üldse mitte
1
Ei oska öelda
99
31. Millise keskkonnateema kohta vajate kõige enam infot?
99
Ei oska öelda
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
32. Missugustest järgmistest allikatest olete Te viimase 12 kuu jooksul saanud Teile
vajalikku keskkonna-alast informatsiooni? KAART 10. VÕIB MITU VASTUST
Asutuste veebilehed (sh keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste veebilehed)
1
Linna või valla veebilehed
2
Riigi Teataja
3
Keskkonnaportaalid, nt Bioneer, Roheline värav
4
Eesti loodusajakirjad (Eesti Loodus, Eesti Mets, Horisont jm)
5
Üleriigilise levikuga ajalehed
6
Kohalikud valla või linna ajalehed
7
Telesaated ja teleklipid
8
Raadiosaated ja raadioklipid
9
Uudisteportaalid (nt Delfi, postimees.ee, err.ee jm)
10
Sotsiaalmeedia (blogid, Facebook, Twitter, Youtube jm)
11
Keskkonnaandmeid sisaldavad registrid ja andmebaasid
12
Brošüürid, voldikud, lendlehed
13
Vestlus keskkonnaametnikuga
14
Sõbrad, perekond, tuttavad
15
Keskkonnateemalised üritused, seminarid, väljasõidud, loodusõhtud ja –hommikud
16
Lapse koolitöödest, koolitegevustest
17
Muu allikas
18
Ei ole saanud ühestki allikast mulle vajalikku keskkonna-alast informatsiooni
97
Pole sellekohase info järgi viimase 12 kuu jooksul vajadust tundnud/see teema mind ei
huvita
98
Ei oska öelda/ Ei mäleta
99
33. Millistest allikatest saate ilmainfot? Nimetage kuni 3 põhilist kanalit või
veebiaadressi.
99 Ei oska öelda
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
34a. Kas olete külastanud järgmisi veebilehti? Kui jah, siis kas seoses tööga-
õpingutega
või isiklikust huvist? VÕIB MITU VASTUST REALE
KUI 34A=1 VÕI 2, SIIS KÜSIDA: 34b. Missugust infot Te nendelt veebilehtedelt otsisite?
Küs. 34a
Küs. 34b
Missugust infot
otsisite?
Jah, töö-
alaselt või
seoses
õpingutega
Jah,
isiklikust
huvist
Ei/ Ei
mäleta
1
Keskkonnaministeeriumi veebileht
www.envir.ee
1
2
3
2
Keskkonnaameti veebileht www.
keskkonnaamet.ee
1
2
3
3
Keskkonnainspektsiooni veebileht
www.kki.ee
1
2
3
4
Keskkonnaagentuuri veebileht
www.keskkonnaagentuur.ee
1
2
3
5
Riigi Ilmateenistuse veebileht
www.ilmateenistus.ee
1
2
3
6
Eesti Riikliku Keskkonnaseire
programmi veebileht
www.seire.keskkonnainfo.ee
1
2
3
7
Maa-ameti Geoportaal
geoportaal.maaamet.ee
1
2
3
8
Riigimetsa Majandamise Keskuse
veebileht www.rmk.ee
1
2
3
35. Kas Teil on tulnud ette takistusi keskkonnainfo kättesaamisel? Kui jah, siis milliseid?
_______________________________________________________________________
98 Pole takistusi ette tulnud
99
Ei oska öelda
8. OSALUS
36. Kui oluline on Teie jaoks see, et saaksite kaasa rääkida keskkonnaotsuste tegemisel?
Väga oluline
1
Pigem oluline
2
Pigem ebaoluline
3
Täiesti ebaoluline
4
Ei oska öelda
99
37. Kui heaks peate enda võimalusi kogukonna liikmena osaleda keskkonnaotsuste
tegemisel…?
Võimalused
on head
Võimalused
on vähesed
Võimalused
puuduvad
Ei oska
öelda
1 Kohaliku omavalitsuse tasandil
3
2
1
99
2 Riiklikul tasandil
3
2
1
99
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
38. Näete kaardil võimalikke tegevusi, kuidas üksikisikud saavad osaleda keskkonnaotsuste
tegemisel. Milliseid neist tegevustest olete Te viimase kahe aasta jooksul teinud? KAART 11.
VÕIB MITU VASTUST
Osalenud avalikel keskkonnateemalistel aruteludel
1
Osalenud keskkonnateemalistel aruteludel sotsiaalmeedias (Facebook, Twitter, blogid, foorumid
vms)
2
Osalenud keskkonnaalastel demonstratsioonidel või miitingutel
3
Algatanud ise arutelusid keskkonnaga seotud probleemide lahendamiseks (sh sotsiaalmeedias)
4
Teavitanud vastavaid organisatsioone keskkonnariskidest, reostusjuhtumitest
5
Pöördunud mõne keskkonnaalase probleemi asjus teadlaste poole
6
Suhelnud mõne keskkonnaalase probleemi asjus teiste elanikega, selgitanud probleemi
7
Kogunud allkirju oluliste keskkonda mõjutavate projektide poolt/vastu
8
Teavitanud keskkonnaprobleemidest meediat
9
Pöördunud keskkonnaprobleemi asjus vastavasse riigiasutusse (nt keskkonnainspektsiooni või –
ministeeriumisse)
10
Pöördunud keskkonnaprobleemi asjus mittetulunduslike keskkonnakaitse- või
kodanikeühenduste poole
11
Muu keskkonnaotsuseid mõjutav tegevus, milline?
12
Pole üheski sellises tegevuses osalenud
98
39. Kui üldse, siis mis takistab Teie osalemist keskkonnaotsuste tegemisel? VÕIB MITU VASTUST
Ajapuudus
1
Huvipuudus
2
Infopuudus (ei tea, kuidas saaksin kaasa rääkida, kuhu pöörduda)
3
Arvan, et minu tegevus ei anna tulemust/ei mõjuta midagi
4
Minu häält pole kuulda võetud
5
Muu põhjus, palun täpsustage:……..
6
Takistusi pole
98
Raske öelda
99
9. METSANDUS
40. Mille poolest on mets Teile tähtis?
_________________________________________________________________
41. Kuivõrd te nõustute järgmiste väidetega? KAART 5
Täiesti
nõus
Pigem
nõus
Pigem ei
nõustu
Üldse ei
nõustu
Ei oska
öelda
1 Minu tegevus mõjutab Eesti metsade
seisundit
4
3
2
1
9
2 Olen kursis Eesti metsadega seotud
teemadega
4
3
2
1
9
3 Ma saan igapäevaselt osa metsade poolt
pakutavatest hüvedest
4
3
2
1
9
4 Elanikel on piisavalt võimalusi osaleda
metsi puudutavate otsuste tegemisel
4
3
2
1
9
5 Minu vaimne ja füüsiline heaolu sõltub
Eesti metsade seisundist
4
3
2
1
9
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
10. KLIIMA
Viimased küsimused puudutavat kliimat ning kliimamuutusi.
42. Kuivõrd hästi olete Te kursis kliimamuutuste mõjudega Eesti keskkonnale?
Väga hästi
1
Küllaltki hästi
2
Pigem halvasti
3
Väga halvasti
4
Ei oska öelda
99
43. Kuivõrd Te nõustute järgmiste väidetega? KAART 5
Täiesti
nõus
Pigem
nõus
Pigem
ei
nõustu
Üldse
ei
nõustu
Ei
oska
öelda
1
Kliimateaduses muudavad sama nähtuse
kohta
käivad
erinevad
teooriad
asju
mõttetult keeruliseks
1
2
3
4
9
2
Teadmised kliimamuutuse kohta muutuvad
pidevalt
1
2
3
4
9
3
Ei ole olemas ühtegi meetodit, mille põhjal
otsustada, kas kliimat puudutavad väited on
usaldusväärsed
1
2
3
4
9
4
Kliimaprobleemidel ei ole selget ja
ühemõttelist lahendust
1
2
3
4
9
44. Kuidas kirjeldaksite üldiselt maa kliima toimimist? ÜKS VASTUS!
Maa kliima muutub ainult looduslikel põhjustel
1
Maa kliima muutub ainult inimtegevuse tagajärjel
2
Maa kliima muutub nii looduslikel põhjustel kui ka inimtegevuse tagajärjel
3
Maa kliima ei muutu
4
Ei oska öelda
99
45. Millised alljärgnevatest tegevustest Teie arvates otseselt või kaudselt kliimamuutusi
põhjustavad?
KAART 12. VÕIB MITU VASTUST!
1.
Bensiini- või diiselmootoriga autoga sõitmine
2.
Sünteetiliste umbrohutõrjevahendite kasutamine
3.
Veisekasvatus suurfarmides
4.
Juurdekasvu ületav lageraie
5.
Soode kuivendamine
6.
Kiirmoe tarbimine
7.
Elektri tootmine põlevkivist
8.
Ühekordsete plastnõude kasutamine
9.
Linnaaiandus
10.
Vähene tähelepanu kliimateemadele
11.
Jalgsi käimine
12.
Digitaalne asjaajamine
13.
Soode taastamine
14.
Betoonehitiste rajamine
15.
Midagi muud, palun täpsustage:_____
16.
Mitte ükski eelpool nimetatutest
17.
Ei oska öelda
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
46. Mil määral võivad kliimamuutused Teie arvates lähemate aastate jooksul Teie elu
mõjutada?
Väga palju
1
Pigem palju
2
Pigem vähe
3
Üldse mitte
4
Ei oska öelda
99
47. Kas kliimamuutuste tagajärjed on Teie hinnangul Eesti jaoks tõsine probleem?
Jah, kindlasti
1
Pigem jah
2
Pigem mitte
3
Kindlasti mitte
4
Ei oska öelda
99
48. Kas kliimamuutuste tagajärjed on Teie hinnangul maailmas tervikuna tõsine
probleem?
Jah, kindlasti
1
Pigem jah
2
Pigem mitte
3
Kindlasti mitte
4
Ei oska öelda
99
49. Mis on Teie arvates kliimamuutuste tagajärjed sel sajandil?
__________________________________________________________________
50. Palun vaadake alljärgnevat nimekirja. Mis neist on Teie arvates kliimamuutuste
tagajärjed?
KAART 13. VÕIB MITU VASTUST!
1.
Ookeani veetaseme tõus
2.
Maakera keskmise temperatuuri langus
3.
Võõrliikide lisandumine meie loodusesse
4.
Kuumalained
5.
Rahvastiku suurenemine
6.
Osade toidutaimede (nt kohv, kakao, banaan) kadu
7.
Puhta joogivee puudus
8.
Tormid ja üleujutused
9.
Põlisliikide väljasuremine
10.
Rahvaste ränne
11.
Haiguste (malaaria, borrelioos, covid jne) levik
12.
Metsatulekahjude sagenemine
13.
Põllumajanduseks sobivate muldade hävimine
14.
Inimeste eluea suurenemine
15.
Midagi muud, palun täpsustage:_____
16.
Mitte ükski eelpool nimetatutest
17.
Ei oska öelda
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
51a. Millised alljärgnevatest tegevustest aitavad Teie arvates otseselt või kaudselt
kliimamuutusi leevendada? KAART 14 VÕIB MITU VASTUST!
51b. Milliseid neist tegevustest olete ise teinud? KAART 14
51a. On leevenduseks
kliimamuutustele
51b. On ise
teinud
Liha osakaalu vähendamine menüüs
1
1
Talvel toatemperatuuri alandamine
2
2
Puhkuse eesmärgil tehtavate lennureiside
vähendamine
3
3
Biolisandiga kütuste kasutamine
4
4
Tarbimise üleüldine vähendamine
5
5
Mahetoidu eelistamine menüüs
6
6
Internetis surfamise vähendamine
7
7
Sooduspakkumises olevate kaupade ostmine
8
8
Rahvusvaheliste keskkonnaalaste kokkulepetega
kursis olemine
9
9
Keskkonnakaitseliste organisatsioonide tegevustes
osalemine
10
10
Keskkonnaalastes aruteludes osalemine
11
11
Uusimate tehnoloogiate kasutuselevõtt
12
12
Energiasäästu pakkuvate ehituslahenduste
kasutamine
13
13
Biolagunevate ühekordsete kilekottide kasutamine
14
14
Järjepidev eneseharimine keskkonnateemades
15
15
Toidu ise kasvatamine
16
16
Autosõitude vähendamine
17
17
Midagi muud, palun täpsustage:_____
18
18
Mitte ükski eelpool nimetatutest
19
Pole teinud midagi eelpool nimetatutest
19
Ei oska öelda
20
20
52a. Mõeldes Eestile, siis kas mõni neist ilmastikunähtustest võib Teie arvates järgneva
kümne aasta jooksul ohustada Teie elu, vara, sissetulekut või hobidega tegelemist?
JUHUL, KUI VASTAS KÜSIMUSES 52A MÕNE NÄHTUSE KOHTA „JAH“, SIIS KÜSIDA: 52b. Palun
põhjendage oma arvamust.
Küs. 52a
Küs. 52b
Jah
Ei
Ei oska öelda
Põhjendus
Kuumalained
1
2
3
Tugevad tormid
1
2
3
Üleujutused
1
2
3
Lumikatte vähenemine
1
2
3
53. Milliseks Te hindate oma toimetulekut äärmuslike ilmastikunähtuste (nt kuumalaine,
tugev torm, üleujutus) esinemise puhul?
Tulen tõenäoliselt ise (või sugulaste-tuttavate abiga) toime
1
Tõenäoliselt vajan abi ametiasutustelt
2
Oleneb probleemi ulatusest
3
Ei oska öelda
99
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
54. Milliseks Te hindate Eesti riigi valmisolekut toime tulla äärmuslikest ilmastikuoludest
(kuumalained, tugevad tormid, üleujutused) tingitud hädaolukordadega?
Väga heaks
1
Pigem heaks
2
Pigem halvaks
3
Väga halvaks
4
Ei oska öelda
99
Omnibuss 09/2015 – Turu-uuringute AS
TAUST 2
KÕIK VASTAJAD:
T5. Missugune haridus Teil
on:
1
Alg- või põhiharidus
2
Kutseharidus ilma
keskhariduseta
3
Kesk- või
keskeriharidus, s.h
kutseharidus
4
Kõrgharidus
T6. Järgnevad küsimused
puudutavad Teie leibkonda.
Leibkonnaks nimetatakse
ühel aadressil elavat ja
ühiselt rahalisi ressursse
kasutavat inimeste rühma.
Mis on Teie leibkonna
koosseis:
1
elan üksi
2
abielus / vabaabielus,
lasteta
3
täiskasvanutest koosnev
leibkond (kõik liikmed
18-a. või vanemad)
4
leibkond alla 18-a.
lastega
T7. Mitu inimest kuulub Teie
leibkonda? Palun arvestage
leibkonnaliikmete arvu
märkimisel ka iseennast.
________ inimest
KUI VASTAJA ISE TÖÖTAB
(T4, VASTUSED 1-3):
ÜKS VASTUS.
T8. Mis on Teie peamine
tööalane staatus? ÜKS
VASTUS
Ettevõtja vabakutseline või
FIE
1
Palgatöötaja (k.a MTÜ-s,
palgata töötaja
pereettevõttes/talus)
2
T9. Mis ametikohal Te
töötate?
ÜKS VASTUS
Asutuse, ettevõtte
tippjuht
1
Keskastme juht
2
Tippspetsialist (nt arst,
õpetaja, teadur, insener
vms)
3
Keskastme spetsialist,
abispetsialist, tehnik,
maakler
4
Ametnik, kontoritöötaja
5
Isiku- või
klienditeenindaja, kaitse-
või päästeteenistuja
6
Oskustööline
7
Seadme- või masina-
operaator, mootorsõiduki
juht
8
Lihttööline
9
Muu, palun täpsustage: …
10
KÕIK VASTAJAD:
T10. Millisesse vahemikku
jääb Teie isiklik keskmine
netosissetulek kuus (ilma
tulumaksuta)?
Kuni 400 €
1
401 - 500 €
2
501 - 650 €
3
651 - 800 €
4
801 – 1000
5
1001 – 1300
6
1301-1600
7
Üle 1600 €
8
Sissetulekut ei ole
9
Ei soovi avaldada
10
Ei oska öelda
11
T11 KÜSIDA, KUI LEIBKONNAS
ON ÜLE ÜHE
LIIKME (T7≠1)
T11. Millisesse vahemikku
jääb Teie leibkonna
keskmine netosissetulek
kuus ühe leibkonnaliikme
kohta? Selle arvutamiseks
liitke, palun, kokku kõigi
leibkonnaliikmete
sissetulekud (sh palgad,
pensionid, toetused,
stipendiumid ja muud
tulud) ja jagage saadud
summa leibkonnaliikmete
arvuga.
Kuni 400 €
1
401 - 500 €
2
501 - 650 €
3
651 - 800 €
4
801 – 1000 €
5
1001 – 1300 €
6
1301-1600 €
7
Üle 1600 €
8
Ei soovi avaldada
9
Ei oska öelda
10
T12. Mis tüüpi on Teie
elamu?
1
Ühepereelamu
2
Paarismaja, ridaelamu
3
Väiksem kortermaja
(kuni 12 korterit)
4
Suurem kortermaja
T13. Millist
transpordivahendit
peamiselt kasutate
pikemate vahemaade
läbimiseks, kas … ?
ÜKS VASTUS.
1
autot
2
ühistransporti
3
mõlemaid võrdselt
4
muud vahendit
5
ei kasuta üldse
T14. Kas Te kasutate
internetti?
1 Jah
2 Ei
LÕPETA
T15. Intervjuu lõpp:
_____tund _____min
Kasutatud allikad
Sarnased õppematerjalid
![Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007]()
150
pdf
Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007
Sotsioloogiline uurimus
TALLINN 2007
SISUKORD
Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1
SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3
LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11
AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti
Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14
AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18
AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata
ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005) ........................................................................ 26
AKEN 4 Turvavööde kasutamine Tallinnas Sirli Viir (2005) .......................
Keskkond ja säästev areng
![Elukvaliteet ja eluga rahulolu-Eesti rahvusvahelises võrdluses]()
15
doc
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses
Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega.
Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest.
Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid
mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga
rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul
põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra
elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased.
Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet
Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet,
![Tööleht- Eesti elanike keskkonnateadlikkus]()
1
docx
Tööleht: „Eesti elanike keskkonnateadlikkus“
Tööleht: ,,Eesti elanike keskkonnateadlikkus"
Loe läbi 2014. a. tehtud uuring Eesti elanike keskkonnateadlikkuse kohta ja vasta
küsimustele. Vastused saata elektrooniliselt.
Uuringu leiad aadressilt
http://www.envir.ee/sites/default/files/uuring_eesti_elanike_keskkonnateadlikkus.pdf
1. Milliseid inimesi küsitleti ja kui palju neid kokku oli? Kuidas mõjutas vastaja sugu, vanus
ja haridus tema keskkonnateadlikkust? Küsitleti Eesti elanikkona vanuses 15+ ning
kokku oli neid 1 107 791 inimest. Naised, inimesed vanuses 60+ ning samuti
keskharidusega inimesed olid rohkem keskkoonateadlikult.
2. Kust leitakse peamiselt keskkonnainfot ja mis eesmärkidel seda kasutatakse? Peamiselt
võib keskkonna infot raadiost, televisioonist, ajalehtedest ning seda kasutatakse, et
laiendada silmaringi või lihtsalt isiklikust huvist.
3. Millised keskkonnasäästlikud harjumused on sinuvanuste hulgas sagedased? Millised
![MINIMAALNE rahasumma - Statistiline uurimus]()
9
pdf
MINIMAALNE rahasumma - Statistiline uurimus
Siit võiks järeldada, et lasteta
naistel/meestel on küll võimalus lubada endale suuremaid kulutusi, kuid nad oleksid nõus ka
piirduma vähemaga võrreldes lastevanematega. (vt Tabel 1)
Vanuse järgi on meeste miinimumsummaks 250 eurot ja naistel 350 eurot.
Laste olemasolu (või mitte) järgi on mood nii meestel kui naistel 400 eurot ning mediaan meestel
475 eurot, naistel 780 eurot.
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal
kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli 2010 aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.
LASTEGA/LASTETA VASTAJAD VARIATSIOONIREANA
Miinimumsumma 250 350 550 700
800 1000 1000 1000
Tabel 2 Variatsioonirida - lastega vastajad
Miinimumsumma 300 400 400 400 400 400
![Eesti Rahvaarv]()
15
doc
Eesti Rahvaarv
Eesti rahvaarv vähenes mullu
16. jaanuar 2015 08:03
Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on
3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal.
Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv
1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem
inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014.
aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine
aeglustunud.
Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last
rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud,
sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem.
2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud
samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra.
![Kilekottide maksustamine Eestis]()
20
doc
Kilekottide maksustamine Eestis
juunist 2008 on Lähis-Kuningriigis keelatud toota, müüa ja kasutada
polüetüleenpakendeid ja kotte, mille paksus on alla 0,025 millimeetri. Seaduse rikkumisega
seisavad silmitsi suur trahv, ja ärilistele isikutele - tootmise peatamine.
Läti: ühekordselt kasutatavates kilekottides kasutatavates supermarketites kehtib täiendav maks.
Kohalikud seadusandjad kinnitavad, et see võimaldas mitte ainult saada eelarvesse täiendavaid
tulusid, vaid ka vähendada pakettide tarbimist elanike poolt aegadel.5
Maksustamine ei ole kunagi olnud populaarne.Uurides kahte erinevat riiki (Australia ja Iirima)
võib näha kahte erinevaid meetodid, mida riigid kasutavad, et vähendada kilekottide tarbimist.
Iirimaa ja Austraalia on viimase kümne aasta jooksul üritanud julgustada avalikkust kilekotte
vähendama, taaskasutama ja ringlussevõetama. 2002. aasta märtsis määras Iirimaa valitsus
kilekottide müügilõivu. Detsembril 2002 käivitas Austraalia föderaalvalitsus uue
![KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS]()
58
docx
KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS
01.2012 kuni 30.06.2015 seisuga.
8
2. HINNANG MUUTUSTELE JA NENDE PÕHJUSTELE
Jõhvi peamine asustus on koondundud Jõhvi linna ja linna lähedusse (eelkõige Ahtme
asulasse). Statistikaameti andmetel elab linnas 10669 elanikku, vallas kokku aga 12567
elanikku. See tähendab, et linnas elab ligikaudu 85 % kogu valla elanikest. Statistikaameti
andmetest ka nähtub, et alates 2012 aastast on Jõhvi valla elanike arv vähenenud 4,1%, Jõhvi
linna elanike arv 3,7% (lisa 5).2
Jõhvi valla halduskeskus Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks keskuseks, mis
pakutavate kaubandus- ja teenindusvõimalustega toetab naaberomavalitsuste arengut. Linna
lähiümbruses (ca 15 km raadiuses) elab ligikaudu 65 000 inimeset.
Valla ruumilise arengu üks tähtsamaid mõjutajaid on mäetööstus (ja sellega kaasnevad
tööstused)
![Makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturu näitajatega-Põlva maakonna makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturuga]()
16
docx
Makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturu näitajatega: Põlva maakonna makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturuga
võeti arvesse üks majandusaasta ehk aastad 2004 - 2021 ning võimaluse
korral jagati aastad ära ka kvartaliteks. Andmed on välja toodud nii kirjelduse
kui ka tabelite või skeemide kujul. Lisaks andmetele on antud ka töö autorite
poolt omad hinnangud, põhjendused ning arutlused kogutud andmete põhjal.
1.1. Piirkonna elanikkond ja selle side pakkumistega
Esimene uuritud makromajanduslik tegur antud uuringus on piirkonna
elanikkonna arv. Uuringu algus aastast 2004 oli Põlva maakonna elanike arv
30950, millest on praeguseks saanud 24733. Uuritud majandusaasta jooksul
on elanike arv tunduvalt kahanenud ning mingit märkimisväärset tõusu
polegi olnud (vt joonis 1 lk 5).
Antud andmetest saab järeldada, et elanikkonna arv Põlvamaal on
langustrendis, mis tähendab, et inimesed lahkuvad maakonnast ning juurde
ei ole sinna kedagi erilise muutuse arvu järgi tulnud. Sellest saab ka oletada,
et arvatavasti noored kolivad Põlva maakonnast pigem suurtematesse
Meedia
Kommentaarid (0)
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 153 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mairys
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid