Liiklusohutus Koostasid: Norman Peks Marko Illus Jürgen Oolep Liiklusohutus · Liiklusohutus tagatakse eelkõige hea liikluskultuuriga, mille tagavad vastutustundlikud, viisakad ja sõbralikud liiklejad. · Riigi ülesanne liiklusohutuse tagamisel on: · teede korrashoid · hea liikluskorralduse ja järelevalve tagamine · liiklusohutusprogrammide väljatöötamine · laste liikluskasvatuse tagamine. · Liiklusohutus tagatakse liikluseeskirjas sätestatud reeglite järgimisega. Liiklusohutuse meetmeid tutvustatakse liiklusohutuskampaaniate vormis. Turvavöö · Miks on vaja kasutada turvavööd? · Kelle jaoks on oluline turvavöö? Kõigile küsimustele saate vastused järgnevates klippides... Kiiver · Miks on oluline kiiver? · Kuidas kiivrit õigesti kasutada? · Mis liiki kiivreid on olemas? Kõigile nendele küsimustele saate vastused järgnevates klippidest...
"kaapima". · Järsul pidurdamisel. Rattad blokeeruvad ja auto hakkab libisema. · Vihmasaju ajal võib rataste ja teepinna vahele tekkida veekiht (vesiliug) Külgsuunas kaob haardumine siis, kui külgjõud ületab külgsuunalise haardejõu. Külgjõud tekib auto liikumisel kurvis ja see sõltub auto massist, kurvi raadiusest ning auto kiirusest (ruutfunktsioon). LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Auto liikumisele avaldavad takistust: 1. Rataste veeretakistus. See on suhteliselt väike ja püsiv suurus. 2. Inertsitakistus.Tekib auto kiirendamisel ja sõltub auto massist. 3. Õhutakistus. See suureneb ruutsõltuvuses auto kiirusest. Teatud kiirusel on õhutakistus nii suur, et auto veojõud seda enam ületada ei jõua ning see ongi auto piirkiiruseks.Peale selle
Liiklusohutus Auto liikumist mõjutavad tegurid Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtus...
Liiklusohutus Tänapäeva üha enam arenevas maailmas on väga olulisel kohal liiklusvahendite rohkus. Toodetakse üha enam uusi sõidukeid ning nende erinevaid mudeleid. See on viinud selleni, et peaaegu igal inimesel, kes omab mingi sõiduki juhilube, on oma sõiduvahend. Olgu selleks siis auto, buss, mootorratas või mõni muu liiklusvahend. Liiklusohutus on väga oluline teema, millele peaks iga inimenetähelepanu pöörama. Oleme me ju kõik liiklejad. Kes jalakäija rollis, kes ratta- või autojuhi rollis jne. Kahjuks kaasneb tiheda liikluse tõttu tihtipeale ka õnnetusi. Tänapäeval on inimestel meeletult kiire ning seetõttu ei pöörata tihtipeale ka liikluses toimuvale tähelepanu. Inimesed saavad liiklemist turvalisemaks muuta justnimelt tähelepanu liiklusele suunates. On juhtunud palju õnnetusi,
Road safety Cheremisinov Andrei 7.b Keep to a sidewalk Use pedestrian to cross the street You must be sure that the cars are stopping for you! Do not run and play on roads Cross streets with green traffic lights Turn left, turn right and cross the street
Liiklusohutus ühiskonna suur probleem Liiklusohutus on üha suurenev probleem meie ühiskonnas. Iga aasta sureb miljoneid inimesi liiklusõnnetuste tagajärjel ja see arv aina kasvab. Üllatusena tuleb see, et meie väikses Eesti riigis on miljoni inimese kohta rohkem liiklusõnnetustes hukkunuid, kui mujal Euroopa riikides. Viimaste aastate jooksul on see arv küll kasvanud, kuid loodame, et see ei jää nii. Millest on siis tingitud nii paljud liiklusõnnetused? Ehk
LIIKLUSÕPETUS Üldsätted *Anda teed ehk mitte takistada on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingisuguseid manöövreid , mis sunniksid teisi liiklejaid muutma liikumis suunda või kiirust. Liikleja kellel on kohustus anda teed , peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatusega . *Asula see on hoonestatud ala mille sisse ja välja sõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid . *Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukitest kombinatsiooni. *Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat . *Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkkem,haljas või muu riba mis ei ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks . *Esmane juhtimisõigus isiku*e esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit. *Haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohan...
5 http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/seat-belts/index_et.htm 6 http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/speeding/index_et.htm 1. Euroopa Komisjon. Liiklusohtus. Tähelepanu häirimine. Arvutivõrgust kättesaadev: http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/distraction/inde x_et.htm 2. Eesti.ee portaal. Juhiluba. Arvutivõrgust kättesaadev: https://www.eesti.ee/est/liiklus/liiklusvahendid/juhiluba 3. Euroopa Komisjon. Liiklusohutus. Juhiluba. Arvutivõrgust kättesaadev: http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/driving_licence/i ndex_et.htm 4. Euroopa Komisjon. Liiklusohutus. Sõidukijuhi tervis. Arvutivõrgust kättesaadev: http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/fitness_to_drive/ index_et.htm 5. Euroopa Komisjon. Liiklusohtus. Turvavöö. Arvutivõrgust kättesaadev: http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/seat- belts/index_et.htm 6
Jalakäijate turvalisus sõltub jalakäijatest endist. Iga päev me oleme liiklejad, kes tegutsevad jalakäijate, reisijate või juhina. Jalakäijaks olemine on väga vastutav. Liiklusohutus sõltub ühiselt nii jalakäijatest kui ka juhtidest. Ja riskid esinevad ka mõlemal poolel, sest sageli on raudteel või vales kohas tänavat ületavad jalakäijad õnnetuses süüdi. Mõned isegi lihtsalt unustavad, et kui te ületate teed, peate vaatama ringi, sest auto võib järsu tõttu äkki ilmuda. Ja siis on liiga hilja vaadata oma suunda. Seetõttu peavad nii autojuhid kui ka jalakäijad järgima põhireegleid, millega saavad õnnetuste oht vähendada.
KENNEDY (61-63)- demokraatlik partei,kõige lühemat aega võimul,uute rajajoonte poliitika- maj languse peatamine, maksude vähendamine, võitlus vaesuse vastu, jätkas mustanahaliste probleemide tegelemisega JOHNSON 63-69 -terviseprogramm,liiklusohutus,sõjavastased liikumisd,mustanahaliste võitlus aktiviseerub-said valida,mustanahalised ametnikud, rassilise diskrimineerimise keelustamine ja seadus elamispinna saamisel.6668 rahutuste aastad. Martin Luther Kingi tapmine. Robert Kennedy tapeti. Feminismi levimine,66 naiste rahvuslik org. Kosmonautika edu. Keskkonna poliitika-puhta õhu standard. Beebibuumi lõpp-rahvastiku vananemine. Suur sisserände kvoot.Moes pikad juuksed,habe,laiad püksid, teksad, muusikas Beatles, Rolling Stones. Välispoliitika- 64 Vietnami sõda NIXON 69- 74 valiti ,,seaduslikkus ja kord". lõpetada vietnami sõda, Marko vastu, revulutisoonide vastu.72 - altkäemaksu skandaal. Majandus-kontroll palkade ja hindade üle. Majandus...
Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1950 - 2050 RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks · Meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus · Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu · Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid) · AIDS · Õnnetusjuhtumid, liiklusohutus RAHVASTIKUPOLIITIKA USA rahvastikupoliitika on väga sarnane Eesti omaga, kuna siin kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid meetmeid. · Lapsed saavad lastetoetust, kooliõpilased koolitoetust · Väikelapse hooldamise tõttu kodused olevad vanemad saavad lapsehooldustasu · Toetatakse üksikvanemaid, suuri peresid ja kaitseväes teenivate meeste peresid · Sisserännet mõjutatakse karmide viisaseadustega ning elamis- ja tööloa taotlemise
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomo...
kohalik keskus. Näide: London City 10% korterid, 90% bürood, kauplused, teenindus, meelelahutus. Transport NY 90% ÜT. Maa hind; Funktsioonid: parkimine probleem; müra- heitgaasid; Kiiruspiirangud (Helsingis 90ndatel 5040 km/h; 2004 4030 km/h). Ameerika suurlinnas CBD 17% tänavad; 33% majad-haljastus; 50% P. Maa alune ehitis La Defance. Pargid-rohealad: H:B = 1:3 1:4; H:L = 1:7 1:10; B:L = 1:15 1:4. 5 korrust H = 15 m; B = 45 60 m; L = 70 160 m. Liiklusohutus ja tänavate projekt: H hukkund; V vigastanud; M materjaalne kahju. H/el arv; H/autode arv; H/L(km). Liikluse ajalugu: 45 a.e.m.a. Ceasar kaubavedu on ainult lubatud öö tundidel; 169 Cuqnot konstrueerib mehaanilise sõiduki, suurtükkide vedamiseks; 1861 Red Flag Act kehtetakse kiiruspiirangud; 1869 nafta; 1896 liiklusõnnetus, surnu; 1906 Henry Ford konveiermootor; 1890 metroo Londonis; 1908 esimesed liikluseeskirjad; 1928 kahes tasapinnas ristmik
ainult 5kW võimsust (120-ga sõites läheb vaja juba 25kW). Ülejäänud 90% mootori võimsusest leiab kasutust vaid kiirendamisel või väga suurtel kiirustel sõites. Sõites võimalikult ühtlase kiirusega, piiratakse energia ja kütuse raiskamist. Püüa vältida ebavajalikke kiirendusi ja pidurdamisi. Linnast väljas on sujuval sõidul heaks abimeheks kiirushoidik. Sujuvast sõidust võidavad kõik – väheneb kütusekulu ning heitgaaside emiteerimine; paraneb liiklusohutus, liiklusvool ja reisijate mugavus. Kõrgem käik, madalamad pöörded Nagu juba märgitud, ei lähe ühtlasel kiirusel sõitmiseks väga palju võimsust vaja. Seetõttu võib kõrgemat käiku kasutada ka väiksematel sõidukiirustel – see säästab kütust, aga pole korras mootorile kahjulik. Võib tunduda, et kuna kõrgema käiguga kiirendamiseks tuleb rohkem gaasi vajutada, siis kulub ka ohtralt kütust. See ei pruugi aga nii olla.
Tihti toimib kui linnaosa lähirekreatsiooniala või piirkondlik mänguplats. Kasutatakse igapäevaselt. 16. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn ühiskasutusega haljaid virgestusalasid tiheasulates? Kasutatakse igapäevaselt, põhiliselt siis kohtumispaigaks ühes piirkonnas elavatele inimestele. Mängitakse, sporditakse, viibitakse värskes õhus, kasvatatakse ja hooldatakse taimi, loodus- ja kultuurmaastiku elamused. Oluline on liiklusohutus ja hea ligipääsetavus. Päikesepaisteline ala. 17. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn rohelisi koridore tiheasulates? Üks osa nn kergliikluse koridoridest, liiklusturvalisus nii kergliiklus-motoriseeritud liiklus kui ka kergliikluse eri liiklejagruppide vahelises plaanis. Mõeldud jalutamise- ja matka-, suusa- ning jalgrattateed ja rajad. Ühendab olulisemaid sihtkohti, nt elu-, töö- ja teeninduskohti. 18
kodanikele juurdepääsu tervishoiule võrdselt Eesti kodanikega. Avalikkuse tervisega seotud teadlikkus ja selle tõstmine on Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna ülesanne. Tegevuste rakendamisega tegelevad Tervise Arengu Instituut, Haigekassa ja Terviseamet. Edendamine toimub ka läbi meedia , kampaaniate ( nt suitsetamise kahjulikus pakkidel; HIV levik) kui ka koolis õppekavas olev terviseõpetus (suitsetamine, alkoholitarbimine, seksuaaltervis, liiklusohutus, toitumine) Harta aruanne näeb ette, et riikliku ravikindlustussüsteemiga kaetakse kõige haavatavamate rühmade terviseprobleemid võrdelt nendega, kellel on tervisekindlustus. Need grupid on: rasedad, alla 19-aastased, riikliku pensioni saajad ja isikud kellel on pensionini 5 aastat, ning kuni 24-aastased tudengid. Teistele kindlustamata isikutele antakse arstiabi vältimatu abina ja seda rahastab riigieelarve. Perearst kohustub
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Alan Karus PÄRNU MAAVALITSUS, SISEMINISTEERIUM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED VIA BALTICA TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Uurimistöö õppeaines ,,Halduskorraldus" Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2013 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist...................................................................................................4 2. Koostöö analüüs..........................................................................................................................
Maapiirkondades on infrastruktuuri hooldamine kasutajate arvukust arvestades suhteliselt kulukas, samuti ei ole reeglina võimalik saavutada mastaabisäästu. Teedevõrgustiku hooldamiseks ja arendamiseks ettenähtud vahendid kuluvad praeguse infrastruktuuri korrasoleku taseme säilitamiseks, mitte aga kvalitatiivseks arendamiseks, seda olukorras, kus transpordi infrastruktuuri kvaliteet, veeremi tehniline tase ja liiklusohutus paljudel juhtudel tänapäeva majanduse vajadustele ja elanike ootustele. Samas on kvantitatiivselt ka maapiirkondade transpordi infrastruktuur suhteliselt arenenud ja võrreldav Põhjamaadega. Transpordisektori keskkonnamõjud Transpordisektori arendamisel on oluline silmas pidada ka tõsiasja, et transport omab mitmeid negatiivseid keskkonnamõjusid ning transpordi arengu planeerimisel on oluline neid ennetada ja minimeerida. Peamised kahjulikud mõjud keskkonnale on:
vaiksemad ja kärarikkamad tegevused. Soovitatav maksimaalne müranivoo kuni 55 dBA. 16. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn ühiskasutusega haljaid virgestusalasid tiheasulates? Eesmärk: igapäevane kasutamine ja sotsiaalne lävimine (kohtumispaik ühes piirkonnas elavatele inimestele): mängud ja sportimine, värskes õhus viibimine, taimede kasvatamine ja hooldamine, loodus- ja kultuurmaastiku elamused. Asend, kaugus ja suurus: tiheasula elamupiirkondades, oluline liiklusohutus ja hea ligipääsetavus. Väikelaste mänguplatsidel miinimum 50 ruutmeetri leibkonna kohta hõredama asustusega piirkonnas ja 25 ruutmeetrit kontsentreeritud asustusega piirkonnas või ca 100-200 ruutmeetri suurune mänguplats 25-30 leibkonna kohta. Alad, mille kallak on suurem kui 1:3 ei lähe arvesse! Mänguplatside kaugus mitte suurem kui 50 m elukohast (võimalusel ühildatud piirkonnas oleva lastepäevakodu mänguplatsiga). Suurematele (kooliealised lapsed kuni
poolhaagisega ületab 3,5 tonni, või b) Reisijateveoks kasutatavate sõidukitega, rohkem kui üheksa inimese veoks, juht kaasa arvatud. · Määrus kehtib Ühenduse piires. 2 . käesolevat määrust kohaldatakse sõltumata sõiduki registreerimise riigist autovedude suhtes, mida teostatakse: · Üksnes ühenduse( euroopa liit) piires. Kolmandates riikides kehtib AETR kokkulepe mis on sarnane määrusega 561. Erandid. · Tingimusel et liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, vüib juht sobivasse peatuskohta jõudmisel kalduda käesoleva määruse sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeaegade nõuetest kõrvale ulatuses, mis tagab sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutuse. · Juht peab kõrvalekadumise laadi ja põhjuse hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse. Andmete esitamine.
kergem parema väändejäikusega parema korrosioonikindlusega 13 Joonis 1.Erineva tugevusega terase kasutamine Volkswagen Golfi kere valmistamisel Tsingitud plekk võimaldab vähendada kerepleki keskmist paksust (ca 0,8 mm). Uutel mudelitel on tsingitud pleki osakaal keskmiselt üle 70%. Lisaks korrosioonikaitsele paraneb liiklusohutus ja keskkonnasõbralikkus. Vastutusrikaste keredetailide tugevus ei muutu sõiduki kasutamisel koos vananemisega. Terase tootmisel kasutatakse keskkonnasõbralikke meetodeid ja kasutatud sõiduki jääkväärtus on suurem. 2.5Masinaelemendid 1 Võllid ja teljed Kergkoormatud võllid tehakse kvaliteetterasest (C40, C45). Termotöötlust ei kasutata või kasutatakse vaid normaliseerimist. Keskkoormatud võllide puhul (Ø 80...100 mm) on määrav tugevus, aga mitte
Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ....................................
Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ....................................
Reimo Mänd Esilaternate läätsede süsteemid AUT07 Juhendaja: Elari Ibrus Viljandi 2008 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Valgustusviisid 4. Laternate tüübid, Autolambid 5. Halogeen lambid 6. Põhilaternate ehitus 7. Udulaternad 8. Udulaternad 9. Kasutatud kirjandus Joon. 5.2. Valgustusviisid: A: Euroopa lähituli, B: kaugtuli, C: Ameerika lähituli Valgustusviisid. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuled valgustaksid sõiduteed suures ulatuses. Seejuures ei tohi pimestada vastutulijaid ja sõidutee valgustatus peab olema ühtlane. Alates 1924. a. kasutatakse sõidutee valgustamiseks reflektorlaternaid, milles asuvad kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eespool
TIR-reiimi kasutusala võeti 1975.a. vastu uus TIR-konventsioon. Oli selge, et rahvusvahelisel kaubaveol on ka väga palju riske ning ohte, mille minimiseerimiseks loodi 1975.a. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt kaubavedu reguleeriv dokument nimega ,,Customs Convention on the International Transport of Goods Under Cover of TIR Carnets". Dokumendi eesmärgiks on tagada, et kaup jõuab addressaadini puutumatult ja rikkumatult ning et oleks tagatud liiklusohutus. Järgnevas referaadis vaatleme põgusalt antud dokumendis ära toodud TIR veokite ehitusnõudeid. Need nõuded on kohustuslikud kõikidele TIR-vedusid tegevatele vedajatele. 3 2. Mõisted Käesoleva konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: Maanteesõiduk nii maantee-mootorsõiduk kui ka sellega ühendatav mis tahes haagis või poolhaagis. Autorong ühendatud sõidukid, mis liiguvad maanteel ühe sõidukina.
KÜSIMUSED 2013 sügissemestril teede projekteerimise eksamiks Loetlege teeprojekti erinevad liigid (faasid, etapid) Liigid: Üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Etapid (faasid): Projekti idee ja realiseerimise otsus (tasuvusarvutus); Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll). Loetlege teeseadusega kehtestatud riigimaantee liigid - Riigimaanteed on: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed. Mille alusel määratakse maantee klass - Maantee klass määratakse arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Eeldatava liiklussa...
Kestuspiduri kaasamine lülitatakse sisse või välja lüliti abil. Kestvuspidureid on kahte liiki: · primaarne kestvuspidur mootorpidur; · sekundaarne kestvuspidur retarder, intarder jms. Kestvuspiduri eelised: · kulumisvaba ja keskkonnasõbralik; · paraneb liiklusohutus, sõidupidur ei kuumene üle; · töötab vaikselt ja sujuvalt; · efektiivne laias kiirusevahemikus (30...80 km/h); · võimalus integreeriga piduriseadmega EBS. Kestvuspidur lülitatakse sõltuvalt tüübist tööle erineval viisil: · vanematel autodel on mootorpiduri kraani nupp kabiini põrandal
(13) Sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, ei tohi juhi sõiduaeg tööpäevas ületada üheksat tundi ja ööpäevane puhkeperiood olla lühem kui üheksa tundi. (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud juhtudel peab tööandja juhti teavitama veo laadist, kusjuures ei tohi halveneda juhi töötingimused ega väheneda liiklusohutus. (15) Käesoleva paragrahviga määratlemata juhtudel kohaldatakse juhi töö- ja puhkeajale töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatut.
Euroopa valgusjaotusega laternatel on toodud lähitule hõõgniit kaugtule hõõgniidi ette ja paigutatud süvendiga sirmi. Peegeldi pind on pehme ja kardab kriimustusi. Peegeldi peegeldab valgust 84...88 %. Peegeldi tagaosas asub pesa, millesse paigutatakse lamp. Lähitule hõõgniidi aluse sirmi vasak serv on nii palju madalam, et osa valgust jõuab peegeldi vasakule küljele lambist madalamal. Sealt peegeldunud valgus suundub 15° nurga all üles paremale. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuli valgustaks sõiduteed vähemalt 100 m ja lähituli vähemalt 30 m ulatuses. Teisest küljest ei tohi laternad pimestada vastutulijaid ja sõidutee valgustus peab olema ühtlane. Nüüdisaja valgusjaotusega (Euroopa tüüpi) lähitule valgusvihk on ebasümmeetriline: sõidutee parempoolset osa valgustatakse kaugemale (u70m) kui vasakpoolset (u30m).. Masinal peab olema kaks lähituld ja nende värvus peab olema valge või valikkollane.
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) M...
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...
võime mõjutada hälbivat käitumist. Inimene, kes üksi olles üle tee ei julgenud astuda tegi seda alles siis kui keegi oli ees üle läinud. Kokkuvõte Vaatlus lükkas ümber püstitatud hüpoteesi nagu lapsed eiraksid foorinõudeid rohkem. Õnnetusi juhtub nendega pigem sellepärast, et nad ei oska õigesti hinnata ümbritsevat ohtu. Kõige enam rikkusid liiklust keskealised naised (30%) ja neist ainul 1% vähem nooremad mehed(29%). Liiklusohutus kampaaniad peaks suunama eelkõige neile kahele grupile. Enamikele inimestele tuleks meelde tuletada, mis võib juhtuda liikluseeskirjade eiramisest reguleeritud ülekäiguradadel, õnnelikul juhul on see trahv kuni 3000 krooni. Kasutatud kirjandus Maanteeamet http://www.Mnt.ee Liiklusõnnetuse statistika Inseneribüroost Stratum uuring Liikluseeskiri www.auto24.ee 21
1 Sisukord 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus 3 2 Liikmesriigi kohustus järgida ELi õigust ametiasutuste vastutus 5 3 Kõik ametiasutuste meetmed võivad olla mõjutatud 8 4 Ühtse turu eeskirjade kohaldamine alati samasugune kahest osast koosnev menetlus 11 4.1 Vaba liikumise põhimõte ja võimalikud erandid 11 4.2 Kaupade vaba liikumine 13 4.3 Teenuste vaba liikumine 17 4.4 Isikute vaba liikumine 20 4.5 Kapitali vaba liikumine 22 4.6 Kontrollnimekiri 25 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida ni...
Teoreetilisi teadmisi ja oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. LIIKLUSÕPETUS KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 3õn 2 1 0 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused B-kategooria autojuhi kvalifikatsiooni taotlemiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. LIIKLUSEESKIRI. 3.2. LIIKLUSOHUTUS. 3.3. SEADUSANDLUS. 3.4. ESMAABI. 3.5. ÕPPESÕIT. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · liikluseeskirja sätteid; · liiklusohutust; · seadusandlust. Õpilane oskab: · anda esmaabi; · ohutult juhtida autot liikluses. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. Praktilisi oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul esmaabi- ja sõidueksamiga.
kohest sekkumist, et suuremat kahju ära hoida). 4.1.1.4 Kattega teede taastusremont Taastusremont on remondi liik, mille eesmärgiks on kattega teede puhul katte ehk tee katendi pealmise kihi uuendamine, kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamise näol. Taastusremondi peamiseks põhjuseks on teekattesse tekkinud kulumisroopad. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus ja liiklusohutus. Taastusremonti saab teha juhul, kui tee katend ei ole liiga defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega. Taastusremondi vajaduse väljaselgitamisel on lähtutud olemasoleva asfaltbetoonkattega ja liiklussagedusega rohkem kui 3000 autot/ööp teede pikkusest 1080 km, olemasolevast seisukorrast (teeregistris mõõdetud roopa sügavusest) ning roopa arenemise kiirusest. Roopa areng:
ääre lähedal, välja arvatud järelevalve alt lahti pääsenud loomade ajamisel. Järelevalve alt lahti pääsenud loomade ajamisel halva nähtavuse korral või pimeda ajal peab ajaja kasutama vastassuunaliikluse pool ettepoole paistvat valget või valikkollast tuld ja taga punast tuld või mõlemas suunas paistvat merevaikkollast tuld. Need tuled võivad põleda ühes laternas. Ajajaid peab olema nii palju, et oleks tagatud liiklusohutus ja loomade kooshoidmine. Vajaduse korral tuleb loomad rühmitada Üle ühe meetri laiusel loomveokil peab taga olema nii aeglase sõiduki tunnusmärk kui ka kaks sõiduki külgede lähedale kinnitatud punast helkurit Loomveokil, mis ei ole laiem, kui üks meeter, peab taga vasaku külje lähedal olema punane helkur, pimeda ajal sõiduteel liikudes aga peab olema samasugune tähistus nagu on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 3
Bruntland'i komisjon toob välja keskkonna laiendatud mõiste, mille järgi käsitletakse keskkonnana väga laia valdkonda ja seega suurt vastutuspiirkonda paljudele sektoritele: o Ideoloogiliselt on oluline laiendatud keskkonna mõistest arusaamine (Eesti keskkonnaministeeriumis seda veel pole) o Planeerimises on oluline saada aru transpordi planeerimisega kaasnevatest tagajärgedest keskkonnale, sh: Tervis: müra, tolm, saastatus/reostatus, liiklusohutus Visuaalsed suhted Sotsiaalsed suhted Kultuurilised suhted o Elluviimisel on eesmärgiks nii majanduslikult kui ka tehniliselt väärtustada keskkonnahoidu, planeeringud tuleb sellest lähtuvalt üle vaadata 24. Ajaloolise ja funktsionaalse (modernistliku) linnamudeli võrdlus kaasaegse kombineeritud linnamudeliga. 25. Jalakäimisel, rööbastranspordil ja autotranspordil baseeruva linnamudeli
151. Kui keti otsad ühen- datakse poldiga, ei tohi unustada mutri fikseerimist splin- diga. Veermiku hooldamine ja rikked yeermiku seisukorrast sõltub liiklusohutus ja ta välimus iseloomustab juhti, on tema visiitkaardiks. Korrapärasel puhastamisel avastatakse õigeaegselt vigastused, lekked ja lõtkude suurenemised. Igapäevasel hooldamisel tuleb esmajoones
võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. 72. Veermik ja selle otstarve Veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale: esi- ja tagasild; rattad ja vedrustus Koosneb: Raam , Vedrustus, Sillad, Rattad, Vedrud, hoovastik (telik), Amortisaatorid Sõidumugavus (vibrokoormus reisijatele ja veosele) ja liiklusohutus (jõudude jaotumine teele koormuse kõikumisel) määratakse vedrustusega. Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. 73. Terasvedrude tüübid Lehtvedru
Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5
Kestval valikulisel(selektiivsel) kokkupuutel mingt üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekib selektiivne adaptatisoon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Kontrast intensiivsuse ja kvaliteedi esinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel.Kontrasti abil võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused servad, kontuurid. Aistingute seaduspärasuste arvestamine praktilistes rakendusvaldkondades : liiklusohutus, tööohutus, sport, meditsiin, infotehnoloogia projekteerimine, õigussüsteem.. Taju Taju üldmõiste Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. See on kompleksne protsess , mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess. Tajude liigitus
Kestval valikulisel(selektiivsel) kokkupuutel mingt üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekib selektiivne adaptatisoon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Kontrast intensiivsuse ja kvaliteedi esinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel.Kontrasti abil võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused – servad, kontuurid. Aistingute seaduspärasuste arvestamine praktilistes rakendusvaldkondades : liiklusohutus, tööohutus, sport, meditsiin, infotehnoloogia projekteerimine, õigussüsteem.. Taju Taju üldmõiste Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. See on kompleksne protsess , mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess. 22
Kontrasti põhiliigid: simultaankontrast (üheaegsel ärritajate mõjumisel) suktsesiivkontrast (järjestikusel ärritajate mõjumisel) kontrastinähtus pole juhuslik. Tema abil võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused. Tajuva organismi oluliseks omaduseks on kontrastitundlikkus. Praktilistes valdkondades Põhilised valdkonnad, kus oleks kasulik tunda: liiklusohutus, tööohutus, sport, meditsiin, infotehnoloogiaprojekteerimine, õigussüsteem 7. TAJU SIIM Taju üldmõiste Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. Ta ei ole lihtne aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgeim aste. Taju on kompleksne
tõkkepuu puudumisel vähemalt 5 m kaugusel esimesest rööpast. Millises suunas tohib sõita pildil asuva sõiduki juht rohelise tule süttides? Paremale Tagasisuunas Vasakule Miks ei tohi pimeda ajal valgustamata teel teineteisele lähituledega vastusõitvad juhid kaugtulede sisselülitamisega hilineda? Tugevam valgus aitab kompenseerida silma kohanemise puudujääke. Juht märkab varem võimalikku takistust. Suureneb liiklusohutus tugevama valgusallika sisselülitamise tõttu. Sõidad parklast sõiduteele, kellele pead andma teed? Kõigile teel liiklejatele Ainult teel sõitvatele autojuhtidele Miks peate siin eriti ettevaatlik olema? Teekatte libedusest tingituna pidurdusteekond pikeneb. Paremalt võib tulla sõiduk. Vasakult tuleval autojuhil on eesõigus. Millele juhid sõitjate tähelepanu enne nende väljumist sõidukist? Sõidutee poolt väljudes tuleb pöörata tähelepanu teistele liiklejatele.
f. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusaktide andmine (nt inimesele antakse mingi luba, haldussunni kohaldamine). §4. Avaliku halduse ülesanded 1. Avaliku korra ja julgeoleku tagamine neid ähvardavate ohtude eest. Mõista tuleb laialt, kõik valdkonnad, millega inimene puutub kokku ja mis teatud hetkel võib muutuda talle ohtlikuks: a. Osaliselt puudutab politseifunktsiooni (Tänavate ohutus), b. Liiklusohutus (tänavate, teedeehitus), c. Keskkonnakaitse d. Võitlus epideemiate vastu e. Tervisekaitse f. Tööohutus g. Jne. 2. Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikel normaalsete töötingimuste tagamine. Need ülesanded olenevad paljuski PS-st (nt igal-ühel on õigus riigiabile töötuse, vanaduse, toitjakaotuse jne korral (PS § 28)). See ülesanne tuleneb sotsiaalriigi kontseptsioonist
Arusaamatused ja valestimõistmised vastutusest koorma laadimise ja kinnitamise eest ei ole haruldased. Kaupade laadimisel tuleb arvestada kaupade laadimise ja kinnitamise eeskirju. Kaubad tuleb laadida ja kinnitada koormas nii, et need ei kahjustuks veo käigus ja oleks tagatud ka liiklusohutus. Rahvusvahelised kokkulepped määravad, kes on vastutav kauba kinnitamise eest erinevate veoviiside korral. Kindlad reeglid on kindlustusseltsidel ja laevakompaniidel. Võlaõigusseadusega on vastutus kauba laadimise eest pandud kauba saatjale. Saatja peab veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigutama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
