Eesti kaugushüppajad Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Eestis tegeleb kaugushüppega tõsisemalt 11 inimest, kes on võitnud nii euroopas kui ka maailmas erinevaid medaleid - Ksenija Balta, Helena Kannus, Paavo Kivine, Lauri Leis, Tõnu Lepik, Annely Ojastu, Tõnis Sahk, Jaak Uudmäe, Jaanus Uudmäe. Ksenija Balta Ksenija Balta, kes on sündinud 1. novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane. Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit. Lisaks on Balta sisemeister kaugushüppes, hüpates Euroopa sisemeistrivõistlustel 2009 aastal kaugushüppes 6.87. Helena Kannus
kergejõustikuspets Jan Popper. Müncheni olümpiaheitlusse läks Tarmak kindla favoriidina ja rasketes ilmaoludes suutis seda koormat suurepäraselt kanda. 2.23 andis Eesti kergejõustikule läbi aegade esimese olümpiavõidu, mida siis vaid Eestis ei osatud hinnata. Spordi aastaraamatuski pole Tarmaku edu ainsa reagagi märgitud. Aastaid Leningradis elanud ja õppinud Tarmak on viimastel aastatel aktiivselt kaasa löönud Eesti spordielus. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Kolmikhüppaja Jaak Uudmäe hakkas tõsisemalt sportima alles kõrgkoolis (EPA) õppides, kuid jõudis viie aastaga Liidu koondisse. Esimese Eesti rekordiparanduse tegi 1976. aastal, hüpates 16.37. Järgmisel aastal võitis sise EMil hõbemedali, mis oli tema esimene suurvõistluse autasu.
Spordiala : Veepall Viljar Loor Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidukoondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Tema treeneriteks olid Ülo Palk, Raimund Pundi, Ivan Dratsov, Nõukogude Liidu koondises Vjatseslav Platonov ja Juri Tsesnokov. Aasta : 1980 Spordiala : Võrkpall Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eestikergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97.
kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) - Eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes.
Viljar Loor Viljar Loor Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Muude l võ is tlus te l Maailmameister: 1978, 1982 Euroopa meister: 1975, 1977, 1979, 1981, 1983 Maailma karika võitja : 1977, 1981, 1983 Euroopa noortemeister: 1973 Tunnustused 2004 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk J aak Uudmäe J aak Uudmäe J aak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati J aak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile J aan J ürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja J aagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli J aak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97.
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud taganttuul) ja mis aladel seda arvestatakse. ...
Ivar Stukolkin 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26- kordne Eesti meister (1976 -- 1985). Isiklikud rekordid: 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3.49,51 (1980). N Liidu meister 1978 (4x200 m) Jaak Uudmäe Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal omistati Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. 1977 sisemeistrivõistlustel hõbemedal, 1979 sisemeistrivõistlustel pronksmedal, 1980 sisemeistrivõistlustel hõbemedal. Viiekordne Eesti meister.
1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney
(üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus
Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916.aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013) Kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud eestlased - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000) ja Gerd Kanter kettaheites(2008) Kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit.Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja
- olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel. Taavi Peetre ESMAABI 11
rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8. Mitme päeva käigus toimuvad meeste kümnevõistlused? - 2 päeva käigus (Esimene päev: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks; Teine päev: 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel?
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellin...
100m jooksu (tõkke), kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooksu, kaugushüpe, odavise, 800m jooksu. 19. Mida tähendavad mõisted “kestvusjooks”, “intervalljooks”? Kestvusjooks on maraton, mille puhul joostakse järjest pikki vahemaid. Intervalljooksu puhul kõnnitaks ja joostakse vaheldumisi. 20. Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Erki Nool – kümnevõistleja Mikk Pahapill – kümnevõistleja Andrus Värnik – odaviskaja Gerd Kanter – kettaheitja Jaak Uudmäe – kolmikhüppaja Anna Iljuštšenko – kõrgushüppaja
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
Andrus Veerpalu (Torino 2006, Salt Lake City Andrus Veerpalu (Salt Lake City 2002) Indrek Peterlson (Ateena 2004) 2002) Erki Nool (Sydney 2000) Tõnu ja Toomas Tõniste (Soul 1988) Jaak Mae (Salt Lake City 2002) Erika Salumäe (Barcelona 1992, Soul 1998) Nikolai Poljakov (Moskva 1980) Indrek Peterlson (Sydney 2000) Tiit Sokk (Soul 1998) Jaan Talts (Mexico 1968) Aleksei Budõlin (Sydney 2000) Jaak Uudmäe (Moskva 1980) Rein Aun (Tokyo 1964) Tõnu ja Toomas Tõniste (Barcelona 1992) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Jaak Lipso (Tokyo 1964) Jüri Tamm (Soul 1988, Moskva 1980) Viljar Loor (Moskva 1980) Aleksander Tsutselov (Rooma 1960) Allar Levandi (Calgary 1988) Mait Riisman (Moskva 1980) Hanno Selg (Rooma 1960) Ivar Stukolkin (Moskva 1980)
(http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_Euroopa_sisemeistriv %C3%B5istlused_kergej%C3%B5ustikus 04.12.09) Eesti koondislaste tulemused Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel on kajastatud tabelis (vt tabel 1). Tabel 1 Eesti sportlaste tulemused 2009. aasta Torino Euroopa kergejõustiku sisemeistrivõistlustel Sportlane Spordiala Tulemus Koht Osalejate arv Tiidrek Nurme 3000 m 8.08.81 16. 23 Jaanus Uudmäe kolmikhüpe 16.73 7. 15 Raigo Toompuu kuulitõuge 18.27 20. 23 Mikk Pahapill seitsmevõistlus 6362 1. 15 Andres Raja seitsmevõistlus 5800 11. 15 Maris mägi 400 m 53.43 7. 20 Kadri Viigipuu 60 m tõkkejooks 8.34 21. 27
18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu
5.00 Aivar Normak 2001 5.00 Lennart Oja 2001 4.95 Kristjan Rahnu 2005 4.90 h Päärn Brauer 2005 4.90 h Kristo Kallavus 2005 6 4.88 Olavi Paavo 2001 Meeste kaugushüpe 2001-2005 7.82 Erki Nool 2002 7.80 Ilja Tumorin 2003 7.62 h Jaanus Uudmäe 2003 7.60 Risko Nuuma 2001 7.58 Igor Brjuhhov 2004 7.58 Kristjan Rahnu 2005 7.50 Mikk Joorits 2003 7.48 Lauri Leis 2005 7.48 Mikk Pahapill 2005 7.43 Jaanus Suvi 2005 Meeste kolmikhüpe 2001-2005 16.65 Ilja Tumorin 2001 16.64 Lauri Leis 2004 16.42 h Jaanus Uudmäe 2005 16
aasta Kalevi vastvalminud spordihallis toimunud esivõistluste võitjatest. Ent meie hulgas on veel neid, kel kodus Eesti sisemeistriks tuleku diplom aastatest 1945, 1948 jne. Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Suuremad saavutused on olümpiamängudel võidetud kullad. 1972 võitis Jüri Tarmak kõrgushüppes kuldmedali, 1980 võitis Jaak Uudmäe kuldmedali kolmikhüppes, 2000 võitis Erki Nool kümnevõistluses ning 2008 Gerd Kanter kettaheites. Hõbemedali on võitnud 1920 aastal Jüri Lossmann, pronksmedaleid on võidetud 1924 aastal Aleksander Kolmpere odaviskes, 1952 ja 1956 Bruno Junk käimises, 1980 ja 1988 Juri Tamm kettaheites, 2004 Aleksander Tammert kettaheites. Kokku on Eestil kergejõustikus 3 kuldmedalit, 2 hõbemedalit, 6 pronksmedalit. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu
Nurmi (Soome) · J. Owens (USA) · F. Blankers Koen (Holland) · E. Zatopec (Tsehhoslovakkia) · Ferreira da Silva (Brasiilia) · Bikila (Etioopia) · P. O'Brien (USA) · F. Joyner-Griffith · Balas (Rumeenia) · Oerter (USA) · P. Snell (Uus-Meremaa) · Snewinska (Poola) · L. Viren (Soome) · E. Moses (USA) · S. Coe (Suurbritannia) · C. Lewis (USA) · J. Kersee-Joyner (USA) Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad: · J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) · J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) · E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) · R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) · J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) · B. Junk (pronks, käimine 1952) · B. Junk (pronks, käimine 1956) · Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) Kergejõustik olümpiamängudel
olümpiamängude avatseremoonia ja lõputseremoonia mulle väga võimsa ja kustumatu mulje. Sama võimas oli minu jaoks ka Tallinna regati avamine, kuigi neid regati võistlusi ma eriti ei vaadanud. Jälgisin huviga Moskvas toimunud võistlusi parasjagu niipalju kui oli võimalik. Kuna mulle on lapsest saadik meeldinud iluvõimlemine ja sportvõimlemine, siis neid võistlusi ma jälgisin hoolega. Aga loomulikult ka kergejõustikuvõistlusi, sest võistles ju kolmikhüppes eestlane Jaak Uudmäe, kes võitis ka kuldmedali. Tookord küll Nõukkogude Liidule. See kõik oli tore, aga mõned aastad hiljem kinnistusid need mängud mu mällu veel mõne seigaga minu elus. Nimelt kui asusin Tartusse õppima, siis minu ajaloo õpetajaks sai Jaak Uudmäe ema, kes oma tundides rääkis ka aeg-ajalt oma pojast. Teine mälestus seostub mul Tallinna 9 olümpiaregati vägeva kompleksiga, mis selleks puhuks ju ehitatigi: toimusid Baltikumi
Svetlana Naiskondlik 1972 München Vehklemine Tsirkova florett Aavo 102,55 km 1976 Montreal Jalgrattasport Pikkuus meeskonnasõit Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika
· On Eesti treener ja endine veepallur · Spordiala veepall · Võitis 1980 olümpia · 1976 võitis karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks Viljar Loor · Oli Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur · Spordiala võrkpall · Võitis 1989 Moskvas kulla · Oli maailmameister 1978, 1982 · Oli Euroopameister 1975, 1977, 1979, 1981, 1983 · Oli Maailma karika võitja 1977, 1981, 1983 · Oli Euroopa noortemeister 1973 Jaak Uudmäe · On Eesti kergejõustiklane(kolmikhüppaja ja kaugushüppaja) · Spordiala kergejõustik(kolmikhüpe) · Tulemus . 17,35m · Võitis kulla 1980 Ivar Stukolkin · On Eesti ujuja · Spordiala ujumine(4x200m vabalt teade) · Võitis 1980 kulla ja pronksi · Võitis 1982 MM'il hõbeda Tiit Sokk · On Eesti korvpallur-ja treener · Spordiala korvpall · Võitis 1988 kulla Erika Salumäe · On Eesti endine jalgrattur ja poliitik
1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kergejõustik (kümnevõistlus) 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4
on ta tulnud 4 korda. 1980. aastal tuli M.Riisman olümpiavõitjaks Viljar Loor Click to edit Master text styles Second level oli eesti kõigi aegade Third level Fourth level edukaim võrkpallur, kes Fifth level võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Jaak Uudmäe Click to edit Master text styles Second level Third level eesti kergejõustiklane Fourth level Fifth level (kolmikhüppaja ja kau gushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Ivar Stukolkin on eesti ujuja. Click to edit Master text styles 1980
Jüri Tarmak ● Sündinud 21. juulil 1946 ● Endine tipp kõrgushüppaja ● 1972 võitis olümpiamängudel kuldmedali kõrgushüppes Svetlana Tširkova ● Sündinud 5. novembril 1945 Tšuvaššias ● Endine vehkleja ● 1968. ja 1972. võitsi ta olümpiakulla vehklemisnaiskonnas ● Maailmameistrivõistlustel sai ta kaks kulda ja hõbeda naiskonna koosseisus ja pronksi inviduaalselt ● 1969 Eesti parim naissportlane ● 2006 Valgetähe 3. klassi teenetemärk Jaak Uudmäe ● On sündinud 3.septembril 1954 Tallinnas ● Kergejõustiklane ● 1980 võitis olümpiakulla kolmikhüppes ● Euroopa meistrivõistlustel on võitnud nii hõbe,- kuld- kui ka pronksmedaleid. ● Erinevaid medaleid on ta võitnud Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kui ka sisemeistrivõistlustel ● Eesti meistriks on ta tulnud 5 korda ● Eesti sisemeistriks on ta tulnud ka 5 korda Andrus Veerpalu ● Sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ● Endine murdmaasuusataja
05 ja selle püstitas Tõnu Lepik . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Galina Tsistjakova poolt kelle hüppe pikkuseks oli 7.52. Eesti rekord on 6.80 ja selle püstitas Ksenija Balta Kolmikhüpe Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1996 Atlantas.Tulemuseks loetakse, kolme tõuke pikkust. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jonathan Edwards poolt kelle hüppe pikkuseks oli 18.29 .Eesti rekord on 17.35 ja selle püstitas Jaak Uudmäe . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Inessa Kravets poolt kelle hüppe pikkuseks oli 15.50. Eesti rekord on 14.43 ja selle püstitas Kaire Leibak. Teivashüpe Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 2000 Sydneys. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Sergei Bubka poolt kelle hüppe kõrguseks oli 6.14 .Eesti rekord on 5.86 ja selle püstitas Valeri Bukrejev .
1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kümnevõistlus 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4 2006 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 38:01.3
10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km. 8. EESTI KERGEJÕUSTIKLASTEST OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD: J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) B. Junk (pronks, käimine 1952) B. Junk (pronks, käimine 1956) A. Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) 9. MAAILMA REKORDID Mehed
Nõukogude Eesti 1. Nõukogude okupatsiooniaparaat. 1944. a kehtestati Eestis taas Nõukogude võim. Okupatsiooniaparaadi kolm peamist osa olid: · EK(b)P 1957.a EKP. Parteid juhtis N. Karotamm - EKP keskkomitee esimene sekretär. Kõik vabariiki puudutavad otsused tehti EKP keskkomitees, kuid suunised tulid Moskvast. · Täidesaatev võim kuulus ENSV Rahvakomissaride nõukogule, mis 1946.a kandis nime ENSV Ministrite nõukogu. · Seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis ametlikult pidi olema kõrgeim riigivõimuorgan, kuid tegelikult oli kõige väiksema tähtsusega võimu organ nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimehek...
Topic Sports Tallinn English College 8b form 2007 1. Introduction For some people sport plays a very important part in their lives. And to some, it is even a way of life. There are different kinds of sports. For instance, there are sports meant for playing indoors, some can be practised only at a certain time of year. There are winter and summer sports also. Skiing, figure-skating, sledding and snowboarding these four most popular are practised during winter. Good examples of summer sports are: swimming, badminton, roller skating and golf. 2. The ancient Olympic Games The first recorded Olympic Games took place in 776. B.C. at Olympia but the city may have functioned as a meeting place for worship and other political practices many years earlier. The city is located in western Greece. The games were held every four years. It is also presumed that such competitions pleased the s...
aastal aitasid nad NSV Liidu vägedel Tsehhoslovakkias toimunud Praha kevade jõuga lõpetada. Paljud meie noorsõdruid saadeti 1980. aastatel ohvriterohkesse Afganistani sõtta. Kokku saadeti Eesti NSVst Nõukogude relvajõududesse 1940. aastate keskpaigast 1980. aastate lõpuni hinnanguliselt 350 000 meest. Eestlased osalesid aktiivselt NSVL koondise koosseisus 1980. aastal Moskvas toimunud suveolümpiamängudel. Nii mitmedki neist saavutasid kõrgeid kohti. Jaak Uudmäe võitis kolmikhüpe tulemusega 17,35m. Ivar Stukolkin saavutas kuldmedali 4x200m vabalt teate ujumises. Mait Riismann võitis kulla veepalli koondises ja Viljar Loor võrkpallis. Metsavendlus Koos okupatsiooni taastumisega algas Eestis vastupanuliikumine, mis oli osa kogu Ida-Euroopas toimunud tosina-aastasest (19441956) Nõukogude-vastasest partisanisõjast. Otsest relvavõitlust pidavaid metsavendi oli Eestis aastail 19441956
Lentsman. Avati Männiku laskespordibaas 1976 Moodustati Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool Tallinna Olümpia. Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus 1979 Avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus 1980 Tallinnas toimus XXII Olümpiamängude purjeregatt, olümpiatule süütas Vaiko Vooremaa. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. USA-s ilmus Eesti Sport Paguluses Informatsioonikeskuse väljaandel "Sport Bülletääni" esimene number 1981 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu võtsid vastu määruse "Kehakultuuri ja spordi massilisuse edasise suurendamise kohta vabariigis" 1982 VSÜ "Kalev" reorganiseeriti VSÜ "Trud" vabariiklikuks organisatsiooniks "Kalev". VSÜ
Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin. Tõe ja Õiguse erinevad dramatiseeringud, palju harrastusteatreid. Enn ja Mati Klooren. ,,Libahunt" Türilt pärit Ene Rämmeld. Sport Kuld: Paul Keres maletaja. Tiit Sokk soul korvpall 1988, Erika Salumäe trekisprint 1988, Talts tõstmine München 1971, Ants Antson kiiruisutamine 1500m Innsbrude 1964, Jüri Tarmak kõrgushüpe, Jaak Uudmäe kolmikhüpe. Hõbe: Toomas Tõniste purjetamine 1988, R.Aun kümnevõistlus Tokyo 1964. Pronks: Anna Levandi suusa kahevõistlus Galagay 1988.a, B.Junk sportlik käimine 1956.a, Toivo Asmer võidusõit.
Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0 Viljar Loor 198 Moskva võrkpall 0 Jaak Uudmäe 198 Moskva kolmikhüpe 0 Ivar Stukolkin 198 Moskva ujumine (4×200m 0 vabalt teade) Tiit Sokk 198 Seoul korvpall 8 Erika Salumäe 198 Calgary trekisõit (sprint) 8 Erika Salumäe 199 Calgary trekisõit (sprint) 2 Erki Nool 200 Sydney kümnevõistlus 0 Andrus Veerpalu 200 Salt Lake suusatamine
Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis.(2) Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) on mittetulundusühing, kes edendab ja koordineerib kergejõustikualast tegevust Eestis ja juhindub IAAF ning Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) põhikirjadest, määrustest ja eeskirjadest.(5) 4 Olümpiakulla kergejõustikus Eestile on toonud kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1972a. Münchenist, kolmikhüppaja Jaak Uudmäe 1980 a. Moskvast, kümnevõistleja Erki Nool 2000a. Sydnyst ja kettaheitja Gerd Kanter 2008 a. Pekingist.(4) Tähtsamad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on (2): 1. Olümpiamängud 2. Maailmameistrivõistlused 3. Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: 1. IAAF-i maailma karikavõistlused 2. Euroopa karikavõistlused 3. Sisemaailmameistrivõistlused 4. Euroopa sisemeistrivõistlused 5. IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused
EESTLANE Svetlana Tsirkova(NSV) kuld (vehklemine) 1972 München, EESTLANE Jaan Talts (NSV) kuld(tõstmine) Baieri EESTLANE Svetlana Tsirkova(NSV) kuld (vehklemine) EESTLANE Jüri Tarmak(NSV) kuld (kõrgus) 1976 Montreal, EESTLANE Avo Pikkuus kuld (100km meeskonna jalgrattasõit) Kanada EESTLANE Raul Arnemann pronks (sõudmise kahepaat) 1980 NSVL EESTLANE Jaak Uudmäe kuld (kolmikhüpe) EESTLANE Viljar Loor kuld(võrkpall) 1984 LA, USA 1988 Soul, Lõuna- EESTLANE Erika Salumäe kuld (trekisprint) Korea 1992 Barcelona, Erika Salumäe(EESTI) kuld (trekisprint) Hisp. 1996 Atlanta, USA 2000 Sydney, Ian Thorpe (Aus) 3kulda, 2hõbedat (ujumine) Austraalia Dara Torres (USA) 2kulda, 3pronksi (ujumine) Erki Nool (EESTI) kuld (kümnevõistlus)
peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit. Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Põgus pilk möödunule kinnitab, et kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse.
panoraamfilmid. Tallinn Film loodi (23 mängufilmi aastas). Rein Marani loodusfilmid. Ajakirjandus anti välja suurtes tiraazides, kuigi sisu oli väga ideoloogiline. Leht oli umbes 4 lk. Muusika Propeller, Singer Vinger, JMKE, Anne Veski, Gustav Ernesaks, Arvo Pärt, Teater piletid odavad, Estonia avati uuest, oli palju kutselisi teatreid. Jaan Tooming, Voldemar Panso. Ants Eskola, Juhan Viiding Sport Erika Salumäe, Paul Keres, purjeregatt, Jaan Talts, Uudmäe, Ants Antson. 1.06.09 VälisEesti ja väliseestlased Lahkumine ja ümberasumine hakkas juba 1860. aastatest Venemaa erinevatesse paikadesse. Mindi kas maa või töö pärast. Üks osa nendest tuli EV ajal tagasi. Teine osa jäi NSVL ning 1930. tabasid neid repressioonid. Kultuur keelustati. Osa nendest tuli 1940.50. tagasi. Neid hakati nimetama Venemaa eestlasteks. Teine osa jäi ikkagi Venemaale, need kes
välismaailmast. Muusika: 1964 toimus Tallinnas esimene jazz-festival NSV liidus, väljaspool Eestit oli tuntud laulja G. Ots. Kujunesid ülemaailmselt tuntud heliloojad (A. Pärt), dirigendid (N. Järvi) Teater: J. Toominga lavastuses ,,Põrgupõhja uus vanapagan" oli tunda hoopis muret eesti rahva saatuse pärast. Sport: 1980 toimus Tallinnas olümpiamängud fregatt, maskotiks Vigri. Olümpiamängudelt toodi mitmeid medaleid (Antson, Uudmäe, vennad Tõnisted, Salumäe, Sokk) Uus ärkamisaeg. Iseseisvuse ette valmistamine Taasiseseisvumise eeldused Rahvusvaheline tasand 1. lagunes kogu sotsialismi maailmasüsteem ning Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema nõukogude liidu võimu alt 2. lääneriigid aitasid riike, kes tahtsid nõukogude haardest vabaneda 3. nõrgenes NSV liidu rahvusvaheline positsioon 4. lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist NSV liidu tasand 1
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
Uuringutulemused on kasutatavad Tallinna elanike hinnangute ja rahulolu analüüsimisel ja selle arvestamisel arengukavades. Lisaks annavad antud uurimuse tulemused võimaluse prognoosida potentsiaalseid transpordikasutuse muutusi ja selle mõjutamise väljavaateid. Ankeet koostati Tallinna Ülikooli uurimisgrupi poolt, võrreldavuse tagamiseks lähtuti 2001.a. ankeedist. Uurimisgruppi kuulusid Jüri Uljas (projekti juht), Reet Reispass, Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
