TEGEVUSKAVA Teema: Valgusfoor ja ülekäigurada Kuupäev: Eesmärgid: - Laps vastab pildi põhjal küsimustele. - Laps teab valgusfoori. - Laps teab ülekäigurada. - Laps teab värvi punane ja roheline. - Laps vaatleb pilti ja tunneb ära objekte. Vahendid: Pilt, valgusfoori makett, mänguautod, väikesed nukud, liiklusvaip. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja paneb vaatlemiseks pildi seinale. Otsib välja nukud, autod ja valgusfoori. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid
TEGEVUSKAVA Teema: Valgusfoor ja ülekäigurada Kuupäev: Eesmärgid: - Laps kinnistab valgusfoori. - Laps kinnistab ülekäigurada. - Laps teab värvi punane ja roheline. - Laps liikleb väljaspool lasteaeda. Vahendid: Enda valmistatud valgusfoor Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja teeb paberist valgusfoori, mille üks pool on roheline ja teine punane. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on õppinud valgusfoori ja ülekäigurada. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Panen lastele selga helkurvestid, et saaks aiast välja minna. Helkurvestid SISSEJUHAT Räägin lastele, et väljaspool aeda tuleb käituda ilusti. Küsin, US
nendele otsasõitu vältida võimaldavad suurimad kiirused asfaltteel JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §26. Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal (väljumata selle piirest), §27. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses. Ülekäiguradade laiused JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §28. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja
Mida võime linnas näha? Bussipeatus Toidupood Mänguväljak Koolilaps Kirik Purskkaev Buss Valgusfoor Auto Autotee Tänavalamp Prügikast Ülekäigurada Jalgratas Lind Päike
tagama ohutuse asjakohaste vahenditega (märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad vms). § 25. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat. § 26. Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal (väljumata selle piirest), ristmikul või muus kohas vastavalt määruse §-dele 2735. § 27. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses. § 28. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit. § 29. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks,
LIIKLUSKASVATUSE TUND sõime rühmas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tutvume valgusfooriga v PUNANE - Stop! Seis! v KOLLANE - Oota veel! v ROHELINE Ületame tee! Click to edit Master text styles Second level TUTVUME Third level JALAKÄIJATE Fourth level MÄRGI JA Fifth level ÜLEKÄIGURAJAGA v Teed ületame mööda ülekäigurada v Jälgime märke ÕPITUT PRAKTISEERIMAS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to ed...
On teisipäev ja ma istun matemaatika klassis. Tund pole veel alanud. Püüan kõike ümbritsevat oma peast välja saada. Mul on vaja keskenduda kontrolltööks, kuid ma ei suuda. Koridoris on ülemeelikud lapsed saavutamas läbi naerupahvakute aina kõrgemaid helikõrguseid. Minu ees istub mu mäletsev klassivend, kes sööb oma võileiba valjemini, kui keegi teine. Aknast paistab lumetuisune tänav lugematu hulga kiirustavate inimestega. Märkan ülekäigurada ületavat veripunase baretiga vanaprouat. Samal ajal kihutab mööda mattmust BMW nii kiiresti, et ka vanaproua juuksed, mis on külmast jäätunud, tarduvad hetkeks. Heliseb tunnikell ja hetkeks mõistan, et kontrolltööks kordamise asemel olin vajunud 20 minutiks mõttesse. Õpetaja jalutab minu poole. Tal on seljas must pintsak, mille reväärid ja nööbid on kaetud siidiga. Ta ulatab mulle paberilehe, mille peal on 10 ülesannet
JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL §46. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. §47. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast nõuete täitmise võimalikkuses veendumist. §48. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab arvestama käesoleva määruse §-s 46 sätestatut. §47 §48 §49
Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikurijuht ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat; 5. § 2. Mõisted Käesoleva seaduse tähenduses: 100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või
Ümartuledega foor reguleerib sõidukite ja jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld. Nooltuledega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul , foori tuled on noolekujulised . Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid.Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas . Vasakul osutuv roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.Kollase vilkuva tulega foor osutub reguleerimatta ristmiku ülekäigurada või ohtliku kohta. Liikluse reguleerimine Liiklust reguleerib politsei ametnik või abipolitseinik , kes on saanud vastava väljaõppe. Kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerijad kes on samuti saanud selle kohase väljaõppe , Päästetöötajad , Looduskaitsetöötajad , Riigimetsa majandamist korraldavad isikud , Raudtee töötaja raudtee ülesõidu kohal , Parvüleveo korraldaja sadamas , Parkimise korraldaja parklas
vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas. Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes. Erinevad olukorrad lisasektsioonidega fooride puhul - rööbassõiduk (tramm) Tingmärgid: - rööbasteta sõiduk Kollase vilkuva tulega foor Osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. Ühissõidukifoor Reguleerib trammide ja teiste eri rajal sõitvate ühissõidukite sõitu. Fooris on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist: · ülemine keelab sõita (võrdne punanase tulega) · keskmine keelab sõita ja teatab tulede vahetumisest (võrdne kollase tulega)
Liiklusõpetus Pööre-mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. Ratastraktor-mõistetakse mootorsõidukit,millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. Raudteesõiduk-rong,vedur,vagun,tressiin,või mingi muu rõõbastel liikuv sõiduk. Registrimass-juhi,sõidjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisele määratud massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. Raudteeülesõidukoht-mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumimiskohta. Reguleerija-oma volituste piires liiklust korraldav isik,kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. Ristmik-samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala. Sõiduõigusega tee-mõistetakse teed,millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. Sõiduk-teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit mis liigub mootori või muu jõul. Sõidurada-on sõidutee pikiriba,mis on tähistatud vastavate liiklusmärkkide...
õhuvoolude mõjul kaootiliselt, moodustades maale jõudes paksu, valge, jalge all krudiseva kihi. Jäätunud ja pooljäätunud vee segu on ideaalne tihedate peopesasuuruste sfääride vormimiseks, millele käega õige algkiiruse ja lennunurga andes võib hetke pärast kuulda sellega pihtasaanud liiklusmärgi vibratsioonist tekkinud kõminat (või sellega pihtasaanud juhusliku mööduja jõminat). Kõnnin hoogsa sammuga ja autode ees oma õigust nõudes mööda ülekäigurada. Tunnen, kuidas õhumolekulid miljonite kaupa mu näo vastu liiguvad, raadio järgi kogunisti kiirusega 15 meetrit sekundis. Selline külm tuul ei tee enesetunnet just meeldivaks, seega tõmban jope kapuutsi üle pea - aitab kahekihiline riie ju vägagi hästi kahe kõrva vahelist halli klompi soojas hoida. Läbi paksu kapuutsi on soojuse väljakiirgumine väga väike ning mul hakkab kohe parem. Ja paistabki juba koolimaja...hea seegi! Külm tormituul avaldab mulle nüüd juba
34. Milleks tohib juht kasutada parempoolset teepeenart? Мöödumisеks eessõitvast aeglasemast sõidukist asulavalisel teel. Мöödumisеks vаsаkрöörеt tegevast sõidukist. Peatumiseks asulavälisel teel. 39. Kuidas suureneb auto aeglustusteekond? Võrdeliselt kiirusega. Võrdeliselt kiiruse kuubiga. Võrdeliselt kiiruse ruuduga. 43. Kus on peatumine keelatud? Sõiduteel piiratud nähtavusega kohas. Pärisuunalisel teepoolel vahetult peale ülekäigurada. Raudteeülesõidukohal. 46. Kus оn parkimine keelatud? Aeglustus- ja kiirendusrajal. Lõikuva sõidutee äärele lähemal kui 5 m. Sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal, kui 50 m. 1. Kuidas toimida foori selle tule põledes? Tuleb oodata rohelise nooletule süttimist, mis võimaldab peatuseta vasakpööret. Võib sooritada pöörde vasakule. Ristmikule väljasõit on keelatud. 2. Mida teatab see märk juhile?
Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut KES PEAKS TEGELEMA KODANIKE VÄÄRTUSKASVATUSEGA? Essee Tartu 2013 2 KES PEAKS TEGELEMA KODANIKE VÄÄRTUSKASVATUSEGA? Väärtuskasvatus saab alguse väga varakult. Ei saaks küll öelda, et kohe peale sündi, aga kohe, kui laps hakkab ümberringi toimuvast aru saama, et miks keegi mida teeb. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem avardub maailm tema jaoks; järjest rohkem on ta seotud erinevate küsimustega ja teeb üha rohkem valikuid enda eest ise. Kõik millega inimene kokku puutub oma elus täidab ka mingit rolli seoses tema väärtushinnagute kujunemisega. Väärtushinnaguid otseselt ei õpita, need jäävad külge ja kujunevad välja. Kuid kes on need eeskujud, kes mõjutavad seda protsessi? Kõik saab alguse kodust. Kodune kord ja kodune kasvatus on väärtuskasvatuse alustalad, millele rajatakse ülejäänud. Mõjutajad on siin lapsevanemad, kes päran...
äärekivid 5cm. Juurdepääs krundile 2 on tagatud Nigli tänavalt asfalteeritud mahapöördega krundi piirini. 4 Kakumäe tee krundi 1 poolsele äärele on planeeritud betoonkivikattega kergliiklustee min kaldega 2% sõidutee suunas ja laiusega 3500mm. Teisele poole on ette nähtud kõnnitee laiusega 2000mm, kaldega 2% sõidutee suunas. Nigli tänaval kõnniteid ette nähtud ei ole. Kakumäe tee ja Nigli tänava ristmikule rajada ülekäigurada üle Nigli tänava 4m Kakumäe tee tänava servast. Ülekäigule paigaldada madaldatud äärekivid. 1.5. Veevarustus ja kanalisatsioon 1.5.1. Veevarustus Planeeritava ala majandusvee allikaks on Kakumäe teel olev veetrass ja planeeritav trass Nigli tänaval. 1.5.2. Kanalisatsioon Reovee äravooluks on olemasolev kanalisatsioon Kakumäe teel krundile 1 ja planeeritav trass krundile 2 Nigli tänaval, mis on ühenduses linna üldkanalisatsiooniga.
oristmiku geomeetrilistest ja ümbruskonna tingimustest okiirendusraja olemasolust 27.Miks ringristmik ei ole hea lahendus maanteedel? Miks siiski neid kasutatakse? Ringristmiku jaotusringi läbimõõt seondub tavaliselt maantee liigi ja tänava klassiga (mida madalam klass, seda väiksem saar) Magistraaltänavatele ja maanteedele kavandatavate ringristmike jaotusringi läbimõõt võiks jääda piiridesse 12 m kuni 40 m 28.Kui kaugel peaks olema jalakäijate ülekäigurada ristuvast teest? 29.Miks peaks bussipeatus olema pärast ristmikku? Üldjuhul on bussi- ja trollipeatuse soodsaim asukoht pärast ristmikku. Juhul, kui ühissõidukite marsruudid ristmikul hargnevad, on soodsam, kui bussi- ja trollipeatus paikneb enne ristmikku, siis tuleks peatuse ette paigutada täiendav stoppjoon, kus ühissõidukitele antakse nende olemasolu korral liikumist lubav foorituli enne muud liiklust. 30
ARKI TEOORIAEKSAM 1. Millised ohud võivad tekkida juhikohalt lähitulede käsireguleerimisseadme kasutamisel? Vastusõitvate sõidukijuhtide pimestamine Valgusvihu liiga lähedale suunamine 2. Kus on parkimine keelatud? Aeglustus- ja kiirendusrajal Kohas, kus takistatakse teise sõiduki parkimiskohalt väljasõitu 3. Milline võib olla suurim lubatud kiirus pukseerimisel? 50 km/h 4. Mootorsõidukit ei tohi pesta Veekogus Veekogule lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta Veekogule lähemal kui 5 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta 5. Milliseid sõidukeid tohib peatada asula sõiduteel kahes reas? Haagiseta soolomootorrattaid 6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada moot...
AB vocabulary 1. Absorption power 1. Imavusvõime 2. Abutment 2. Tugi, kaldasammas 3. Acceleration 3. Kiirendus 4. Accelerator pedal 4. Gaasipedaal 5. Access 5. Juurdepääs 6. Acidity 6. Happelisus 7. Additive 7. Lisand 8. Adhesion 8. Adhesioon, kleepumine 9. Adjacent area 9. Külgnev ala 10. Adjust 10. Reguleerima 11. Advance sign 11. Eelsuunaviit 12. Advisory speed 12. Soovitatav kiirus 13. Aerodynamic drag 13. Õhutakistus 14. After-compaction 14. Järeltihenemine 15. Aggregate plant 15. Purusti, purustusjaam 16. Aggregate spreader 16. Kivipuru laotaja 17. Agriculture 17. Põllumajandus 18. Air hammer 18. Suruõhuhaamer 19. Air resistance 19. Õhutakistus 20. Air sand plower 20. ...
(1) Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. (2) Asula all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 8 hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. (3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. (4) Autorongi all mõistetakse ...
ääre lähedal. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab ratas- toolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli Muudatused liiklusreeglite osas Jalakäija Jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed üle- tama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid
OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 1)Häirekeskuses võetakse vastu õnnetusteated ja edastatakse need vastavatele teenistustele, kes sõidavad sündmuskohale abi andma. Nii nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis ühtseks hädaabinumbriks 112. 2)Lühidalt kokku võttes tuleb õnnetusteadet edastades järgida järgmist: Räägi häirekeskusega rahulikult ja vasta sulle esitatud küsimustele! Ära lõpeta kõnet enne, kui selleks on loa andnud häirekeskus! Teate edastamisel ütle: 1. Mis on juhtunud, millise õnnetusega on tegemist? 2. Kus on õnnetus juhtunud, võimalikult täpne aadress või asukoha kirjeldus. 3. Kas õnnetuses on kannatada saanud inimesed? 4. Enda nimi ja kontakttelefon. Kui häirekeskusest soovitakse infot täpsustada, siis küsib dispetser lisaküsimusi. Alati tuleb neile oma teadmiste piires täpselt vastata. 3) OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kui sulgeda kõ...
Vedurijuht (üks Theo ärikaaslastest) kaotas aga oma kollase jope ära. * Järgmisel hommikul läks August Kask jalutama ja leidis metsast uhke välismaise kollase jope. Ta pani selle endale selga ja asus tagasiteele. * Varsti kuuldi aga pauku. Auto oli ühe inimese alla ajanud, kellel oli kollane jope seljas. See oli August Kask. Laura läks Peetrile järele ning oli sama ülekäiguraja juures, kus juhtus õnnetus. Ta hüüdis isegi Augustit, aga see ei päästnud meest. Eero oli teisel pool ülekäigurada ja nägi samuti õnnetust otse silme all. Arhitekt Maurer oli töölt koju minemas ja nägi eemalt toimunut. Šveitser Theo oli rahvamasside liikumise peale välja rutanud ja nägi avariid. * Peale Augusti hukku muutuvad kõigi elud. * Pärast juhtunut aga kohtusid Eero ja Laura. Eero sai aru, et tema oligi see naine, kes on tema luule adressaat. Laura isegi kuulas huviga Eero luulet. Detsembri keskel Laura ja Eero abiellusid. Varsti aga sai Eero aru, et Laura siiski ei mõista teda.
Ühissõidukiks loetakse ka sõitjaid vedavat taksot. TERMINID · Ühissõidukiraja all mõistetakse sõidutee osa, mis on ette nähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. · Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised. 1) Reguleerimata ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad vastavate liiklusmärkide asukohtadest ning on teega risti.
prototüüpanalüüs (al. 1970ndatest) kontseptuaalne semantika (1980ndatel) kognitiivne semantika (1990ndatest) 70. Märgisüsteem, märkide liigid Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce): Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud (motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 71. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil
prototüüpanalüüs (al. 1970ndatest) kontseptuaalne semantika (1980ndatel) kognitiivne semantika (1990ndatest) 70. Märgisüsteem, märkide liigid Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce): Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud (motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 71. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil
prototüüpanalüüs (al. 1970ndatest) kontseptuaalne semantika (1980ndatel) kognitiivne semantika (1990ndatest) 70. Märgisüsteem, märkide liigid Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce): Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud (motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 71. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil
2- Konkreetne: a)kõneleja tähendus b) kuulaja tähendus Tähenduse uurimine: -komponentanalüüs (sobilik ühe tähendusvälja sees kasutamiseks) -Prototüüpanalüüs -Kontseptuaalne semantika -Kognitiivne semantika Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce) *sümbol - märk mille vorm ja tähendus seotud ei ole. Vrd. Nt enamik liiklusmärke *ikoon- on märk mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts. Onomatopoeetilised sõnad(kopp-kopp, kikerikii jne) *Indeks on märk, mille vorm ja tähenduson seotud järelduse kaudu. Järeldused tehakse kokkulepete ja teadmiste alusel, vastavalt olukorrale, kus seda märki kasutatakse. Klassikalise semantika põhimõisted. Denotatsioon e intensioon - keele tähenduse süsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele. Propositsioon- lause sündmussisu- see olukord mida lause nimetab v kirjeldab
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus Ago Kikas Juhendaja: PhD Jussi S. Jauhiainen Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Instituudi juhataja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kevin Lynch – töö ja elu....................................
Vedurijuht (üks Theo ärikaaslastest) kaotas aga oma kollase jope ära. Järgmisel hommikul läks August Kask jalutama ja leidis metsast uhke välismaise kollase jope. Ta pani selle endale selga ja asus tagasiteele. Varsti kuuldi aga pauku. Auto oli ühe inimese alla ajanud, kellel oli kollane jope seljas. See oli August Kask. Laura läks Peetrile järele ning oli sama ülekäiguraja juures, kus juhtus õnnetus. Ta hüüdis isegi Augustit, aga see ei päästnud meest. Eero oli teisel pool ülekäigurada ja nägi samuti õnnetust otse silme all. Arhitekt Maurer oli töölt koju minemas ja nägi eemalt toimunut. Sveitser Theo oli rahvamasside liikumise peale välja rutanud ja nägi avariid. Pärast juhtunut aga kohtusid Eero ja Laura. Eero sai aru, et tema oligi see naine, kes on tema luule adressaat. Laura isegi kuulas huviga Eero luulet. Detsembri keskel Laura ja Eero abiellusid. Varsti aga sai Eero aru, et Laura siiski ei mõista teda.
Referent referent /entiteet/maailm Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 74. Märgisüsteem, märkide liigid Märkide liigid (Ch. Peirce): 1)Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud (motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke 2)Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) 2)Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 75. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Klassikalise semantika põhimõisteid: 1)Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv
ristmikel ligi 10%. • Jalakäijatele eesõiguse mitteandmine reguleerimata ülekäiguradadel, mida tihedam liiklus, seda sagedamini ei anta jalakäijatele eesõigust. Ligikaudu 70% juhtidest eirab tipptunnil teeandmise kohustust. • Ülekäiguraja ees pidurdunud sõidukile tagant otsasõit, mistõttu pidurdunud sõiduk libiseb jalakäijale otsa • Esimeses sõidureas peatunud sõidukist möödumine enne ülekäigurada • Juhitavuse kaotamine ja väljasõit kõnniteele • Lahkumine sündmuskohalt, võib olla seotud ebakaine olekuga või juhtimisõiguse puudumisega • Manööverdamine parklates või teeservas seisvate sõidukite vahel • Jalgratturite liiklemine kõnniteel Koha omapärast tingitud tegurid suurlinnas (maanteeamet): • Üle mitme sõiduraja kulgevad ülekäigurajad on pikad, ilma ohutussaarteta ja
käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika Semantika Ogdeni ja Richardsi kolmnurk: tähistaja, tähistatav, tähistatu Tähendus Semantika teooriaid Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce): Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud (motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis Klassikalise semantika põhimõisteid Mõisted on enamasti pärit filosoofiast ja tulnud loogika kaudu. · Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele
Mida sõna tähendab? Kui ei tea, mis tähendab siis mida sa teed? 1) netist otsid, 2)küsid inimese käest, 3) sõnaraamatud, milles on sõnatähendused. Referant võib ajas muutuda: president kõiki eelmisi presidente nimetatakse ikka veel presidentideks, isegi siis, kui nad enam ei tööta; leib sai (kategooria jääb enamasti samaks) MÄRGISÜSTEEMID Märkide liigid: Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud. Enamik liiklusmärke va ülekäigurada aka sebra. Ikoonid märgid, mille vorm mingil määral tähendusega sarnaneb. Keeles puhtaid ikoone pole; on omatopoeetilised sõnad (koppkopp; tipatapa) Indeksid märgid ja vorm on järeldussuhte kaudu teada. Need järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Reebuse põhimõte (kirja põhimõte) kui märk tähistab sellist sõna, mille hääldus oli sarnane, aga tähendus teine
kuulub formaalse ja materjaalse õiguspärasuse alla. Üldvolitus piiramatu arvu volitamiseks antud. Erivolitus ühekordne volitus. Kumb vastab rohkem õigusriigi põhimõttele üld- või erivolitus erivolitus, sest siis jääb vähem tõlgendamise ruumi. Kas delegatsiooninorm saab olla retrospektiivne? Kui kaua määrus kehtib? üldkorraldus ülekäigurada, liiklusmärk Millised on diskretsiooni õiguslikud piirid? Kohtu õiguspärasuse kontroll täiesmahus või piiratud Diskretsioon NB! tuletada meelde Mida intensiivsem on riive isikuvabadustele, seda üksikasjalikumalt selle asjaoludest teada tahetakse (põhjalik faktiline motivatsioon) 28.11.2009. NB! *Küsimus esmastest (primaarsed vahendid, millega on tunduvalt odavam kõrvaldada kahju, kui rahalise hüvituse korral) ja sekundaarsetest kahju hüvitamise õiguskaitsevahenditest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
