MINIMAALNE rahasumma - Statistiline uurimus (0)

SISSEJUHATUS
Minu uuringu teemaks oli ,,Mis oleks Sinu jaoks MINIMAALNE rahasumma , millega oleksid võimeline ära elama kuu aega?"
Tänapäeval on väga aktuaalne teema liiga kiire elukallinemine ja igakuine sissetulek. Teadaolevalt ei taha teine esimesele aga mitte kuidagi järele jõuda. Seega peame iga päev tegema valikuid , mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja?
Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega.
Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada,
ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod, auto, maiustused jne) JUTT KÄIB AINULT ÜHEST KUUST!
Küsimuse esitamisel kasutasin mugavusvalimit hõlpsa kättesaadavuse ja koostöövalmiduse tõttu. Isikud said valimisse valitud enda tuvusringkonnast. Küsimuse esitamine ja sellele vastamine toimus internetivahendusel ja see saadeti 20 inimesele, kellest 10 olid naised ja 10 mehed ja mitte keegi neist pole omavahel suhtes. VASTAJATE JAGUNEMINE VANUSE JÄRGI
Vastajad oli vanuses 26-36.
Meessoost vastajate jagunemine vanuse järgi 4
3 Sagedus
2
1
0 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 Vanus
Joonis 1 Meessoost vastajate jagunemine vanuse järgi
Naissoost vastajate jagunemine vanuse järgi 6 5 Sagedus
4 3 2 1 0 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 Vanus
Joonis 2 Naissoost vastajate jagunemine vanuse järgi
Meessoost vastajad on 29-36 eluaastani. Samas naissoost vastajate vanus on 26-32 eluaastani.
Naistest vastas enim 28-aastased, meestest 31-aastased.
Vastanute aritmeetiliseks keskmiseks vanuseks kujunes 30.15, mis ei ole ka üllatav, arvestades asjaolu, et küsitlus oli läbiviidud 26-36 eluaastates inimeste vahel. Antud tulemuste põhjal ei saa järeldada muud, kui seda, et küsitleja tutvumisringkonnas on mehed vanemad kui naised., kui vaadata seda, mis vanusest alates on mehed vastanud ja mis vanusest alates naised.
VASTAJATE JAGUNEMINE LASTE JÄRGI
Üldiselt saavad lasteta naised/mehed lubada endale suuremaid kulutusi. Kuid kas nad oleksid nõus ka piirduma vähemaga?
Vastajate jagunemine laste järgi
25% 35% Lastega naised Lasteta naised 25% Lastega mehed 15% Lasteta mehed
Joonis 3 Vastajate jagunemine laste järgi
Väikseim Suurim miinimumsumma miinimumsumma Lastega naised 350 1000 Lasteta naised 400 900 Lastega mehed 250 1000 Lasteta mehed 300 800
Tabel 1 Väikseim ja suurim miinimumsumma 40% vastanutest on lapsevanemad, kellest 25% on naised ja 15% mehed. Naiste väikseimaks miinimumsummaks on 350 eurot, meestel 250 eurot. Samas nii naistel kui meestel on suurimaks miinimumsummaks 1000 eurot.
60% vastanutest ei ole lapsevanemad. Nendest 25% on naised ning 35% mehed. Naiste väikseimaks miinimumsummaks on 400 eurot, meestel 300 eurot. Siin kujunes naiste suurimaks miinimumsummaks 900 eurot ning meestel 800 eurot.
Naisi on peetud läbi aegade suuremateks laristajateks kui mehi. Tulemusest on näha, et nii lastega kui lasteta naised pakkusid väiksemaiks miinimumsummaks võrreldes meestega suurema summa ehk mõlemil puhul on vahe 100 eurot. Suurima miinimumsumma puhul olid tulemused lastega vastajatel samad (1000 eurot), kuid lasteta vastajatel tekkis 100 eurone vahe ehk naistel 900 ja meestel 800 eurot.
On näha, et lasteta naiste/meeste väikseim miinimumsumma on 50 eurot suurem kui lastega naistel/meestel. Samas kui vaadata suurimat miinimumsummat, siis on näha, et lasteta naised pakkusid selleks 900 eurot ning mehed 800 eurot ehk siis vahe tekkis naiste puhul 100 eurot ja meeste puhul 200 eurot - võrreldes lastevanematega. Siit võiks järeldada, et lasteta naistel/meestel on küll võimalus lubada endale suuremaid kulutusi, kuid nad oleksid nõus ka piirduma vähemaga võrreldes lastevanematega. (vt Tabel 1)
Vanuse järgi on meeste miinimumsummaks 250 eurot ja naistel 350 eurot.
Laste olemasolu (või mitte) järgi on mood nii meestel kui naistel 400 eurot ning mediaan meestel 475 eurot, naistel 780 eurot.
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli 2010 aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem. LASTEGA/LASTETA VASTAJAD VARIATSIOONIREANA
Miinimumsumma 250 350 550 700 800 1000 1000 1000 Tabel 2 Variatsioonirida - lastega vastajad
Miinimumsumma 300 400 400 400 400 400 600 670 760 800 800 900 Tabel 3 Variatsioonirida - lasteta vastajad
Ülaltoodud tabelid (vt Tabel 2 ja 3) kujutavad endast variatsiooniridu, kus on välja toodud iga isiku pakutud miinimumsumma eurodes. Variatsiooniread on jaotatud kaheks - lastega (Tabel 2) ja lasteta (Tabel 3) vastajad. Tabel 2 aritmeetiliseks keskmiseks summaks tuli 706.25 eurot ning Tabel 3-l 569,17 eurot. Tabel 2 moodiks on 1000 eurot ehk see on summa, mida on enim pakutud (kolmel korral). Tabel 3 moodiks on aga 400 eurot, mida on pakutud koguni viiel korral. Mediaan on Tabel 2-l 750 ning Tabel 3-l 500. Standarthälve, mis on hajuvuse näitaja, on lastega vastanutel 280 ja lastega vastanutel 199,81, sellega on näha palju tulemused erinevad keskmisest.
Kui vaadata iga isiku miinimumsummasid lahterdatuna sugudena, siis meeste aritmeetiliseks keskmiseks miinimumsummaks tuleb 537 eurot ja naistel 711 eurot. Meeste hajuvuse näitaja on 223, 65 naistel 233,43. Sellest tulenevalt varieeruvad meeste miinimumsummad rohkem (M - 41,6%; N - 32,8%). (vt Tabel 4)
Meeste Naiste miinimumsumma miinimumsumma 250 350 300 400 400 400 400 700 400 760 550 800 600 800 670 900 800 1000 1000 1000 Tabel 4 Iga isiku miinimumsumma sugudena VASTANUTE JAGUNEMINE HARIDUSTASEME JÄRGI Väidetavalt mõjutab isiku tarbimisvõimalusi haridustase.
Haridustaseme jagunemine soo järgi 4
3 Sagedus
2
1 Mehed 0 Naised
Haridustase
Joonis 4 Haridustaseme jagunemine soo järgi
Naistest oli haridustaseme järgi vastanuid kesk ja kõrgharidusega ning mehi keskeri haridusega..
Keskmine Vastanuid Haridustase miinimumsumma kokku Põhi 756.7 3 Kesk 510 5 Keskeri 650 3 Kutse 1000 1 Kõrg 542 5 Rakenduslik -kõrg 850 2 Magister 300 1
Tabel 5 Keskmine miinimumsumma haridustaseme ja vastanute järgi
Kokku oli enim vastanutest kesk- ja kõrgharidusega (5 inimest mõlemil puhul).
Kui võrrelda näiteks keskmisi miinimumsummasid võrdselt enim vastanute järgi (kesk- ja kõrgharidus), siis keskharidusega isikud pakkusid keskmiseks miinimumsummaks 510 eurot, kõrgharidusega aga 32 eurot rohkem. Kindlasti ei saa antud tulemustest teha ennetlikke järeldusi, et põhiharidusega inimesed ei oska säästlikult elada või keskharidusega inimesed oskavad majandada kõige paremini, kuna haridustasemete arv oli vastajate järgi erinev ja selleks, et teha kindlaks, kas haridus ja rahaline toimetulek on omavahel seotud, on vaja lisaks suuremale ja võrdsemale vastajate grupile muid täpsustavaid näitajaid (nt harjumused, sissetulek jne)
Statistikaamet leidis, et kõrgharidusega leibkonnapea puhul kulutab leibkond keskmiselt kuus 345 eurot liikme kohta. Alg- või põhiharidusega leibkonnapea puhul 206 eurot ning kesk- ja kutseharidusega perepea puhul 241 eurot liikme kohta kuus. (2011. aasta statistika stat.ee)
Kuu töötasu alammäär on 2012. aastal 290 eurot. Kahekümnest vastanust elaks ainult üks isik pakutud miinimumsummaga kuu aega ära (250 eurot), kui tema kuu sissetulek oleks miinimumpalk , kusjuures mainitud isik on elab koos naise ja lapsega. KOKKUVÕTE
Küsitlust läbiviies olid vastused nii mõnelgi korral täiesti üllatavad. Näiteks kui miinimumsummaks pakuti ikka kahtlaselt väike number, tekkisid kohe küsimused, kas summat kokku-lüües sai arvestatud ka teiste liikmetega, kas sai ka arvestatud sellega, et ei ela võlgu jne.
Antud tulemustega saab öelda, et igaüks on võimeline saama hakkama vähemaga. Kõik 20nest vastanust tunnistasid, et tegelikult kulutatakse rohkem kui vaja. Samuti tunnistati, et on tulnud ette olukordi , kus raha lastakse käest täiesti läbi mõtlematult ning seda hiljem võib olla ise kahetsedes.
Miinimumsumma avalikustamisega tuli välja, et summat kokkupannes mõeldi eelkõige sundkulutustele ehk söögile ja eluasemele.
Kuigi antud miinimumsummasid ei saa võtta 100% täpsusega, saab ligikaudse ettekujutuse inimeste toimetulekust. Tunnistati, et saaks hakkama ka veel vähemaga, aga sellest tulenevalt kaoksid ka igasugused tingimused ja võib olla isegi tahe üldse hakkama saada - tekiks ahastus , loobumistunne.
Kindlasti tuleb arvestada sellega, et kuna vastanuid oli ainult 20, siis ei saa teha antud tulemustest üldistavaid järeldusi.
Kui võtta arvesse pidevalt tõusujoones liikuvat elukallinemist, siis on kindlasti aasta pärast sama küsimust esitades vastused hoopis teistsugused . KASUTATUD KIRJANDUS
1. Leibkonna tarbimiskulutused suurenesid 2011. aastal - statistikaamet.wordpress.com (04.04.2012) 2. Palgastatistika - tarkjapalk.ee (16.12.2011)