Sel ajal algas rahvaluule talletamine (Juslenius, Porthan). Soomluse olemasolu märkasid rootsikeelsed haritlased, nemad olid rahvusliku ärkamise algatajaks. Adolf Ivar Arwidsson (1791-1858)- rahvuslik ärataja ,,Me tahame olla kõik, ainult mitte soomlased. Me tahame osata kõiki maailma keeli, ainult mitte enda oma" ,,Rootslased me pole, venelasteks ei taha saada, olgem siis soomlased"- arvatavasti tema kuulsaim tsitaat, mida on hiljem lõputult korratud. J. J. Tengström- filosoof ja majandusteadlune. Kirjutas torpparitest. Torppari- õigusteta maakasutaja. Kõik oli peremehe oma ja töötati mõisa või peremehe jaoks. Pärisorjust ei olnud, aga oli maaomand. Torpparitel siiski ei olnud mingeid õigusi ja teda võis iga hetk minema ajata, kui ta enam tööd ei suutnud teha. Samas neile anti igasuguseid maatükke, mille nad üles harisid. R. von Becker- ajaloolane ja rahvaluule koguja 1818 külastas Turu ülikooli Erasmus Rask ja rääkis soome keeles
Herder (saksa romantiline filosoofia). Mehed, kes olid Turu asemel valinud õpnguteks Upsala püüdsid kohaldada Rootsi romantikute programmi Soome oludele. Kõige innukam oli neist A. A. I. Arwidsson avaldas ajalehte ,,Abo Morgonblad", mis suleti poliitiliste artiklite pärast, kuulutas oma rahvustunnet, kriitiline ja hoogne kirjatöö katkestas tema karjääri Soomes => suundus Rootsi. Ettevaatlikumad Turu romantikud muundasid poliitilised taotlused kultuuriprogrammiks. J.J. Tengström avaldas mõtteid soome keele arendamise vajalikkusest, kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Ka J.G. Linsen rõhutas soome rahvuslust ja keele arendamise vajalikkust. Eriti innukas oli C.A. Gottlund, kes avaldas kaks köidet omakogutud rahvalaule. Isikupäraseim oli A.G Sjöstöm, kes rootsindas romaani keeltes kirjutatud luule ja antiikkreeka lüürika. Lisaks Linsenile tuleks nimetada veel G. Idman-Idestami. A. Poppius värske armastusluule ja humoristlik laul
elulaade keskkonnasõbralikumaks. Sellisteks välise keskkonna piiranguteks on linnaplaneeringud. Säästev linnaplaneering on linna terviklik planeerimine eesmärgiga rahuldada linnaelanike sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused võimalikult väikese otsese ja kaudse energia- ning materjalikuluga, otstarbeka maakasutusega keskkonda kahjustamata. Säästva linnaplaneeringu toetamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi (Kjaersdam, F.1997. Tsit. Tengström, E. 1997): - Linnakeskuste rekonstrueerimine eesmärgiga vähendada autoliiklust ja eelisarendada ühiskondlikku transporti. - Kompaktse linna idee, kus eesmärgiks on takistada suburbaniseerumist, mis suurendaks mobiilsust. Linnas tuleb vabad pinnad muuta eluasemeteks, mitte ametiruumideks. Linna ümbritseks aga väljaehitamata looduslikud alad. - Ühistransporti toetav planeering, kus ei mängi olulist rolli mitte vahemaa
annaabi.ee 
