Turunduse ainetöö (2)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ

Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus

Virve -Hella Kruus

OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE.

Ainetöö

Juhendaja : Raul Vatsar
Tallinn 2011

SISUKORD

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ 1
Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus 1
Virve-Hella Kruus 1
OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. 1
Ainetöö 1
SISSEJUHATUS 3
1. IGAPÄEVASED OSTUHARJUMUSED 4
1.1. Toidukaupluste külastamise sagedus 4
1.2. Konkreetse kaupluse külastatavus 4
1.3. Ostu- ja toitumisharjumuste muutused 5
2. ALLAHINDLUSKAMPAANIATE JA/VÕI ERIPAKKUMISTE TÄHELEPANEK NING MÕJU OSTUOTSUTE LANGETAMISEL 7
3. IMPULSSOSTUDE OSAKAAL JA IGAPÄEVASTE OSTUDE PLANEERIMINE 9
3.1. Impulssostude osakaal ja ebavajalike toodete/teenuste ostmine 9
3.2. Emotsioonide mõju ostuotsustele 11
4. TOODETE JA TEENUSTE TARBIMINE MAJANDUSKRIISI TINGIMUSTES 12
4.1. Tooted/teenused, milledest ei loobuta ka sissetuleku muutudes 12
4.2. Tooted/teenused, milledest on loobutud majanduslanguse tõttu ja valikute langetamine 13
4.3.Majanduslanguse aja kallimad ostud ja nende rahastamine 15
5. IGAKUISTE TULUDE-KULUDE PLANEERIMINE, JAGUNEMINE JA SISSETULEKU MUUTUSED 16
5.1. Pere-eelarve pidamine 16
5.2. Laenude osakaal sissetulekust ja säästude olemasolu 17
6. MAJANDUSLANGUSE MÕJU 19
KOKKUVÕTE 22
VIIDATUD KIRJANDUS 23
LISAD 24

SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus .
Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja:

• Vastajate üldised tarbimisharjumused;
  
• Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad;
  
• Ostu- ja toitumisharjumuste muutused;
  
• Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel;
  
• Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude osakaal;
  
• Tooted/teenused, mida tarbija ostab alati ja igal juhul hinnast olemata;
  
• Loobumised toodetest/teenustest majanudslanguse tõttu;
  
• Majanduslanguse aja kallimad ostud ja nende rahastamine;
  
• Igakuiste tulude-kulude planeerimine, jagunemine ja sissetuleku muutused;
  
• Säästude olemasolu ja kasutamine majanduslanguse ajal;
  
• Töö kaotus koondamise või ettevõtte pankrottistumise tõttu;
  
• Majanduslanguse mõju – kas toonud mingil moel kasu või pigem ainult kahju;
  
• Majanduskriisi mõju vastajale endale ning temale lähedastele inimestele.
  

Uuring viidi läbi 27.12.2010-09.01.2011 interneti keskkonna www.connect.ee vahendusel (küsimustiku täpne aadress: www.connect.ee/uuring/226937237/ ). Nimetatud uuringus oli kokku 56 küsimust, millele vastasid 24 inimest. Vastajate vanus jäi vahemikku 18-40.

1. IGAPÄEVASED OSTUHARJUMUSED

1.1. Toidukaupluste külastamise sagedus

24-st vastajast üle poole käivad poes mõned korrad nädalas ning 6 inimest igapäevaselt. Paar korda kuus külastab kauplust vaid 1 inimene. 1 vastaja valis variandi muu, kus täienduseks lisas, et käib kaupluses 4-6 korda nädalas, mille võib liigitada nii mõned korrad nädalas ja samas ka pea igapäevase poes käogu alla.
Võttes võrdluseks viimase Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbiviidud „Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2009“ (tulemused avaldatud aprill 2010), näeme, et ka seal on vähemuses igapäevaste toiduostude tegijad ning enamuses külastatakse kauplust 2-3 korda nädalas. Samuti on esiletõstetud, et kui 2004. aastal ostis igapäevaselt toidukaupu 31% elanikest, siis 2009. aastal vaid 18% .
Graafik 1.1
Toidukaupluste külastamise sagedus
Iga päev.
6
  25%
Mõned korrad nädalas.
16
  66.7%
Kord nädalas.
0
  0%
Paar korda kuus.
1
  4.2%
Ise ei käigi toidukaupluses.
0
  0%
Muu
1
  4.2%
Kokku vastuseid
24
 

1.2. Konkreetse kaupluse külastatavus

Pooled 24-st vastanutest külastavad konkreetset toidukauplust, vaid 3 inimest külastavad sageli erinevaid toidukauplusi ja 4 inimest käivad just selles poes, kus on parasjagu sooduspakkumised. Odavtoidupoodides nagu Säästumarket ja Maxima käivad regulaarselt 6 inimest. Enim vastuseid kogus variant, kus külastatakse nimetatuid poode , siis kui mujale ei jõua või ei saa enam minna. 1 inimene ei käi kunagi discounter-tüüpi kauplustes.
Graafik 1.2
Discounter-tüüpi kaupluste (Maxima; Säästumarket) külastamine
Jah, enamasti käin Säästumarketis.
3
  12.5%
Jah, enamasti käin Maximas.
1
  4.2%
Mõnikord külastan, kui nendes kauplustes on mõni mulle huvipakkuv toode eriti soodne.
4
  16.7%
Mõnikord külastan, kui kuskile mujale ei jõua või ei saa enam minna.
10
  41.7%
Ei pööra üldse tähelepanu, mis kaupluseketiga on tegemist, tähtis, et saaksin sooritada endale vajalikud ostud.
3
  12.5%
Ei külasta kunagi odavtoidupoode.
1
  4.2%
Muu
2
  8.3%
Kokku vastuseid
24
 
Muud vastused: külastan mõlemat kauplust; jah külastan, sest pood on ümber nurga

1.3. Ostu- ja toitumisharjumuste muutused

Uuringus küsisin, kas on hakatud teadlikult tarbima odavama hinnaga tooteid/teenuseid. Võrdselt 5 vastust said variandid, kus otsiti teadlikult odavamat hinda igal juhul ja kus otsiti soodsamat hinda vaid teatud teenuste/toodete puhul. 8 inimest ei otsi teadlikult soodushinda, kuid kui on valida mitme samalaadse toote/teenuse vahel, siis võetakse ikka odavam. 3 inimest on alati ostnud odavama hinnaga tooteid majanduse seisukorrast olenemata. 2 vastajat otsib soodsamat hinda vaid üksikute kallimate toodete puhul ja üks ei osta odavama hinnaga asju majanduslangusest hoolimata.
Küsimusele, kas ja kuidas on ostuharjumused muutunud viimaste aastate jooksul, kogus 5 vastust variant, kus viimaste aastate jooksul pole ostuharjumused üldse muutunud. Üheksal juhul ollakse valmis maksma kallimat hinda kui toode/teenus on vastupidavam/kvaliteetsem, seitsmel juhul otsitakse odavamat hinda, jälgitakse sooduspakkumisi ja mõeldakse enam oma tuludele-kuludele ning planeeritakse oste.
Palusin küsitluses osalejatel vastata kas ja milliseid muudatusi on tehtud oma toitumisharjumustes. Valida võis mitu varianti korraga.
Graafik 1.3
Toitumisharjumuste muutused
Olen hakanud tervislikumalt toituma.
3
  6.5%
Olen hakanud enam köögi- ja/või puuvilju tarbima.
5
  10.9%
Olen hakanud vähem köögi- ja/või puuvilju tarbima.
2
  4.3%
Olen hakanud vähem liha/kala tarbima.
3
  6.5%
Olen hakanud vähem kasutama valmistoitu ja/või poolfabrikaate (paki- ja purgitoite).
7
  15.2%
Olen hakanud vähem väljas sööma.
9
  19.6%
Olen hakanud vähem näkse ja/või kiirtoitu tarbima.
8
  17.4%
Ei ole kuidagi muutnud oma toitumisharjumusi.
8
  17.4%
Muu
1
  2.2%
Kokku vastuseid
46
 

2. ALLAHINDLUSKAMPAANIATE JA/VÕI ERIPAKKUMISTE TÄHELEPANEK NING MÕJU OSTUOTSUTE LANGETAMISEL

6 inimest 24-st ei jälgi üldse allahindluskampaaniad ning 4 inimest seevastu jälgib ja külastab teadlikult just neid kauplusi, kus on kampaania või temale huvipakkuv toode erihinnaga. Populaarseimaks vastusevariandiks kujunes sooduskampaania märkamine möödaminnes, mis on ka loogiliseim valik, sest kõik kauplused ei reklaami oma allahindlusi suurelt. Paljud inimesed astuvad kauplusesse sisse uudishimust ja ka lootuses leida enda jaoks sobiv toode nö hea hinnaga. Teadlikult nende ostukohtade külastamine, kus on allahindlused , sõltub suuresti ka poe asukohast ja kampaania toimumise ajast ning kestusest. Samuti on oluline toote omandamiseks tehtavad jõupingutused. Inimene armastab eelkõige kiirust ja mugavust. Võttes näiteks Säästumarketi, millel on 60 kauplust üle Eesti ja nende seas ka XL Säästumarket, kus on eriti soodsad hinnad, tuleb tõdeda, et antud kauplust külastavad eelkõige pigem lähiümbruse inimesed. Samuti need, kes tõenäoliselt sõidavad isikliku autoga ning sooritavad põhilisi oste u kord nädalas. Kaugemal elaval inimesel, kes kasutab ühistrantsporti pole mõtekas minna XL Säästumarketisse, sest kuigi seal võivad hinnad odavamad olla, tuleb juurde arvestada ka sõidule tehtavat aja- ja rahakulu.
Oma uuringus tundsin ka huvi, kas viimastel aastatel on ostetud toodet/teenust peamiselt hea reklaami tõttu ilma, et eelnevalt oleks planeeritud midagi sarnast osta. 11 inimest on nö langenud reklaamiohvriks, kelledest 10 on kokkuvõttes oma ostuga siiski rahule jäänud ja 1 kahetseb ostu siiani. 7 vastajat aga ei osta kunagi toodet ega teenust lihtsalt hea reklaami tõttu, samas kui 1 inimene teebki oma ostuotsuseid enamasti reklaami põhjal. 2008. aastal Tarbijakaitseameti tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et kiire hinnatõusu ja majanduskeskkonna muutuste tõttu, osteti reklaami mõjul eelnevaga võrreldes vähem. Reklaami mõjul sooritatud ostud olid muutunud läbimõeldumaks.
Samuti 2008. aastal läbi viidud TNS Emori reklaamihoiakute uuringus pidas 86% vastanutest reklaami vajalikuks nii endale kui ühiskonnale ning 38% elanikkonnast peab reklaami normaalseks nähtuseks. Antud uuringust selgub ka, et 45% elanikest tunnistab reklaami mõju isiklikele ostuotsustele.
Iseenda jaoks olen reklaami pidanud alati informatiivseks ja mõneti ka meelelahutuslikuks nähtuseks. Reklaam on minu jaoks oluline, sest eelkõige just selle kaudu saan teada uutest toodetest. Loomulikult ei saa uskuda reklaami nö pimesi, sest iga kaupmees kiidab oma toodet ja siinkohal peaks tarbija enne toote/teenuse ostmist põhjalikumalt ostetavaga tutvuma ja võimalusel ka proovima.

3. IMPULSSOSTUDE OSAKAAL JA IGAPÄEVASTE OSTUDE PLANEERIMINE

3.1. Impulssostude osakaal ja ebavajalike toodete/teenuste ostmine

Inimene ei suuda kunagi oma elu 100% ette planeerida ja nii on ka ostudega. Küsimusele, kui tihti sooritatakse planeerimata e impulssoste ei vastanud ükski inemene , et mõtleb oma ostud enne sooritamist alati läbi ega tee üldse planeerimata oste. Võib öelda, et kõik vastajad sooritasid ka impulssoste. 1 inimene ei planeeri üldse oma oste.
Palusin vastajatel mõelda ka selle üle, kas nende planeerimata ostude osakaal majanduslanguse ajal on langenud.
Graafik 3.1
Planeerimata ostude osakaal majanduslanguse ajal
Jah, mõtlen nüüd alati oma ostud rohkem läbi enne kui midagi ostukorvi panen .
6
  25%
Jah, üritan vähem teha planeerimata oste, kuid aeg-ajalt ostan ikka impulsiivselt.
7
  29.2%
Planeerimata ostude osakaal on kuust-kuusse väga erinev ja ma ei jälgi nende osakaalu teiste ostudega võrreldes.
6
  25%
Ei oska vastata, sest ei ole oma ostude üle mõtisklenud.
4
  16.7%
Muu
1
  4.2%
Kokku vastuseid
24
 
Muud vastused: planeerimata ostude osakaal ei ole majanduslanguse ajal muutunud
Võib öelda, et üldiselt jagunevad vastused kaheks. Pooled mõtlevad alati või vähemalt üritavad enne ostu sooritamist põhjalikumalt läbi mõelda, mida osta ja mida mitte. Samas teine pool ei jägi oma oste piisavalt, et osata vastata antud küsimusele. Vaid 1 inimene vastas, et tema planeerimata ostude osakaal ei ole majanduslangusega kuidagi muutunud.
Kui inimesel on piisav majanduslik kindlustunne ei planeeri ta oma oste nii põhjalikult kui ehk võiks ning tarbija võib seetõttu lubada endale seda, mis ostukohas kõige paremini silma hakkab. Väga palju ostuotsuseid langetatakse just kaupluses kohapeal.
Enamik vastanutest on oma elu jooksul ostnud toodet või teenust ning selle siis kasutamata seisma jätnud. Vaid 1 inimene vastas, et ei ole kunagi ostnud ühtegi toodet/teenust, mis oleks kasutamata seisma jäänud, samas kui 1 vastaja ostab sageli enda jaoks ebavajalikku.
Graafik 3.2
Ebavajaliku toote/teenuse ostmine
Jah, ostan sageli toodet/teenust, mida tegelikult vaja pole ning see jääbki kasutamata seisma.
1
  4.2%
Jah, mõned korrad on juhtunud nii.
10
  41.7%
Väga harva on juhtunud nii.
11
  45.8%
On juhtunud, et olen ostnud endale mittevajaliku toote/teenuse, aga olen selle lubatud aja piires tagastanud/sellest loobunud .
1
  4.2%
Ei ole kunagi ostnud ühtki toodet/teenust, mis oleks jäänud seisma/kasutamata.
1
  4.2%
Muu
0
  0%
Kokku vastuseid
24
 
Tõenäoliselt tuleb mittetarviliku ostmist kõige sagedamini ette suurte allahindluskampaaniate nn Stockmanni Hullud Päevad või Kaubamaja Osturalli ajal. Tarbijaid mõjutab massipsühhoos – kõik on odav, kõik ostavad, ma ka siis ostan. Alles hiljem kodus hakatakse põhjalikumalt mõtlema, kas seda toodet või teenust oli ka tegelikult vaja. Teadlikumad ja julgemad inimesed kasutavad oma tarbijaõigust toode tagastada/teenusest loobuda , kuid väga palju on veel inimesi, kes ei tea oma õigustest või lihtsalt ei viitsi hakata tagastamisega tegelema.
Samuti on oht osta mittevajalikku kui puututakse kokku väga sõnaosava müügiinimesega. Asjatundlik müügimees oskab tarbijas tekitada vajaduse. Mõningal juhul lausa sellise, et ostja hakkabki mõtlema, kuidas küll ta enne selle toote või teenuseta hakkama on saanud. Endal on olnud kokkupuude Lux tolmuimejate müüjaga. Tehakse väga efektiivne ja põhjalik esitlus, võrreldakse esitletavat tolmuimejat sellega, mis majapidamises juba on. Müügimees on piisavalt osav välja selgitamaks ja rõhumaks just konkreetsele tarbija eripärasustele. Kui rõhutakse ematunnetele, terviseaspektidele, kiirusele ja mugavusele, siis nii mõnedki ostavad toote hoolimata sellest, et oma eelnevale tootele ei ole enne olnud etteheiteid ja vaadatakse mööda ka müüdava tolmuimeja hirmkallist hinnast. Ma ei väida absoluutselt, et Lux tolmuimejad oleksid mingil moel halvad ja et neil pole eeliseid teiste tolmuimejaga võrreldes, kuid müügimees ei suutnud mind veenda, et see tolmuimeja on just sellist hinda väärt. Mind ei veennud ka väide, et nö tavaline tolmuimeja tekitab vähki ja et tegelikult mu kodu ei saagi päris puhtaks ning lapsele polek tervislikku keskkonda. Sellised väited tekitasid minus pigem viha. On palju rohkem tavatolmuimejate kui Luxi omade kasutajaid. Usun, et enamus neist siiski ei põe vähki ja kasvatavad edukalt oma lapsi terveteks täiskasvanuteks.
Mina küll ei lasknud antud müügimehel ennast ära rääkida, kuid paljud siiski lasevad sellistel väidetel endale tugevalt mõjuda ja ostavadki toote. Minu tutvusringkonnas on mitu inimest tunnistanud, et üldiselt nad ei kahetse ostu, aga tagant järele mõeldes nad siiski poleks pidanud ostu sooritama .

3.2. Emotsioonide mõju ostuotsustele

Uurisin ka, kuidas mõjutavad ostuotsuseid ostja tuju, emotsioonid ja tühi kõht. Mitte keegi ei valinud varianti, et ei lase kunagi oma hetketujul ostmisharjumusi mõjutada. 11 inimest lubab endale ettenähtust rohkem kui on midagi tähistada, 5 inimest on mõjutatud heast või halvast tujust ning 6 inimest ei lase enamasti oma hetketujul ostmist mõjutada. 1 vastaja kommenteeris, et halva tuju ja väismusega ei käi ta üldse kaupluses, sest ostmine on niigi stressirohke tegevus.
Tujust suurem mõjutaja on tühi kõht. 11 vastajaga on sageli juhtunud, et olles poes tühja kõhuga, pannakse ostukorvi rohkem toiduaineid, 8-sat inimeset on mõnikord ja 4-ja vastajat väga harva mõjutanud tühi kõht toidupoes. 1 inimene valis ka variandi, et tühja kõhuga ei käigi toidupoes.

4. TOODETE JA TEENUSTE TARBIMINE MAJANDUSKRIISI TINGIMUSTES

4.1. Tooted/teenused, milledest ei loobuta ka sissetuleku muutudes

Palusin vastajatel vabas vormis nimetada 3-5 peamist toodet/teenust, mida nad ostaksid olenemata hinnast alati ja igal juhul ka siis kui nende sissetulek peaks oluliselt langema .
Graafik 4.1
Tooted/teenused, mida tarbitakse igal juhul
Eesti Statistikaameti andmetel on 2010. aasta detsembris võrreldes 2009 a. detsembriga toidukaupade hinnad 10,8% kallimad. Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2010. aasta detsembris võrreldes eelmise aasta detsembriga 5,7%. Indeksit mõjutas kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 12,1%-line kallinemine. Oma mõju avaldasid ka kallinenud köögivili (hinnatõus 45%), piimatooted (hinnatõus 19%), jahutooted (hinnatõus 9,5%) ja puuvili (hinnatõus 22%). Suuremat mõju avaldasid veel elektri, soojusenergia ja kütte 10,3%-line ja mootorikütuse 15,1%-line kallinemine, mis kokku andsid indeksi kogumuutusest ligi kolmandiku. 2009. aasta detsembriga võrreldes on enim kallinenud värske köögivili (76%), kütteõli (39,5%), õunad (39%), piim (37%) ja tangained (29%) ( http://www.stat.ee/49505 ).
Suurele hinnatõusule vaatamata on Graafik 4.1 näha, et populaarseimateks toodeteks , milledest mingil juhul ei loobuta, olid piim, leib ja sai. Teenustest toodi välja kommunaal - ja telefonioperaatori teenused ning internet . On ilmselge, et kes on eelnevalt tarbinud piima, leiba ja saia, tarbivad neid ka edaspidi. Vajadusel ehk piiratakse tarbimist, kuid eelkõige loobutakse tähtsamate toiduainete ostmise nimel muudest kaupadest.
Toodetest/teenustest, milledest ei loobuta sissetuleku muutudes mingil juhul, mainiti igaüks ühel korral ära ka ühistranspordi kuukaart , ravimid, rõõsk koor, juust, vitamiinid , kodukeemia, pesemisvahendi, WC paber, juurvili , teraviljatooted, munad ja lasteaiakoht. Tarbijate vajadused on erinevad, mistõttu on toodete ja teenuste tähtsus iga tarbija jaoks ka individuaalne. Keegi ei saa loobuda eluks vajalike toiduainete ja teenuste tarbimisest, kuid meil on võimalus valida kui palju erinevaid tooteid/teenuseid me tarbime ning leida enda jaoks sobiv hinnaklass.

4.2. Tooted/teenused, milledest on loobutud majanduslanguse tõttu ja valikute langetamine

19 inimest 24-st ei ole majanduslanguse tõttu loobunud ühestki teenusest ega tootest. Ülejäänud vastajad olid loobunud alljärgnevatest:

• osadest ajakirjandusväljaannetest ja kodukindlustusest;
  
• lattest;
  
• kaskokindlustus, tankla krediitkaart , ilusalongi (v.a. juuksur ) teenused;
  
• osaliselt iluteenustest ;
  
• shapingust.
  

Küsisin kui sageli tuleb ette valimist erinevate toodete/teenuste vahel, mida saab endale lubada ja mida mitte. 4 inimest peab valikuid langetama väga tihti ja 9 vastajat peab valima, kui tegemist on kallimate ostudega. 5 vastajat kulutavad vaid hädavajalikult ning kallimate ostude jaoks kogutakse eelnevalt raha. Kui on vaja osta toodet, mida ei saa koheselt endale lubada, kasutavad 3 inimest rahastamiseks alternatiive nagu järelmaks või pangalaen. 3 inimest said endale enamasti lubada kõike, mida soovivad.
Küsimusele, millistest toodetest/teenustest vajadusel ollakse valmis (veel) loobuma , kui sissetulek oluliselt langeks , anti alljärgnevaid vastuseid:

• meelelahutus (3 vastust);
  
• auto (2);
  
• reisimine (2);
  
• riided (2);
  
• väljas söömine (2);
  
• alkohol ;
  
• auto kütuse peale kulu raha;
  
• geelküüned;
  
• hoiaks kokku kõhu arvelt;
  
• juust ja liha;
  
• kõrge kuutasuga trennist;
  
• massaazh ;
  
• muudan toidu ostukorvi;
  
• perioodika ;
  
• soraarium/juuksur;
  
• suitsud;
  
• söök.
  

Antud vastuste hulgas polnud midagi üllatavat. Rasketel aegadel paraku tulebki loobuda eelkõige meelelahutusest, väljas söömisest, reisimisest jne, sest need pole elus kõige olulisemad asjad. Kes eelnevalt pole oluliselt kulutanudki meelelahutusele, reisimisele, iluteenustele jne, need peavad säästma toidukaupade arvelt.
Pea pooled vastajatest (11) on vahetanud teenusepakkujat odavama hinna pärast ja 2 inimest teeksid seda, kui sissetulek peaks muutuma .
Bränditooteid ei kasuta 4 inimest, samas 15 inimest ei jälgi brände teadlikult ega osanud seetõttu vastata, kas on vahetanud oma lemmikbrändi odavama vastu või siis täielikult loobunud bränditoodetest. 5 vastajat pole vahetanud oma lemmikbrändi mõne teise vastu.

4.3.Majanduslanguse aja kallimad ostud ja nende rahastamine

Uurisin, mida on inimesed saanud endale kriisi tingimustes lubada, mis on olnud nende suurimad rahalised väljaminekud. Üks inimene jättis küsimusele vastamata ja üks tunnistas , et polegi nagu ühtki suuremat ostu teinud. Ülejäänud vastused jagunesid alljärgnevalt:

• Auto (6 vastust);
  
• Korter ; maja (5);
  
• Korteri; maja renoveerimine ja sisutus (4);
  
• Teler (4);
  
• Stepper;
  
• Pliit ;
  
• Sülearvuti;
  
• Roller ;
  
• Külmkapp;
  
• Pesumasin ;
  
• Mobiiltelefon;
  
• Digifotoaparaat;
  
• Õhupuhasti.
  

Kui enamik vastanutest olid kirja pannud ühe toote, siis 4 inimest said endale lubada mitu toodet.
Küsisin ka, kuidas antud ostu rahastati, kas oli vaja laenata, kasutada sääste või saadi oma rahadega hakkama. 6 inimest võtsid ostu sooritamiseks pangalaenu ja 1 inimene laenas sõbralt või sugulaselt. 4 vastajat kasutasid ettevõtte poolt pakutavat järelmaksu, 1 inimene kasutas sääste. 11 vastanut said oma rahadega hakkama.
Majanduslangusega seoses on oma suurema ostuplaani edasi lükanud 7 inimest ning nad pole siiani ostu sooritanud. Kolm vastanut lükkas küll ostukavatsuse edasi, aga tänaseks on siiski ost sooritatud. Üle pooled vastanutest (14) ei muutnud oma ostuplaane.

5. IGAKUISTE TULUDE-KULUDE PLANEERIMINE, JAGUNEMINE JA SISSETULEKU MUUTUSED

5.1. Pere-eelarve pidamine

Eestis pole eriti levinud pere-eelarve pidamine. Väga palju on inimesi, kes imestavad kui kiiresti teenitud raha ära kulub ja ei taipa, miks see nii on. Abiks oleks oma tulude-kulude täpne jälgimine ja kulutuste planeerimine, mis aga nõuab mõningast vaeva ja enesedistsipliini. Saadav kasu ületaks aga kindlasti tehtavad jõupingutused. Uurisin inimestelt, kas nad peavad igakuist arvestust oma tulude-kulude kohta. Vastused jagunesid alljärgnevalt:
Graafik 5.1
Pere-eelarve pidamine
Jah, olen alati pidanud arvestust oma tulude-kulude kohta.
0
  0%
Jah, olen hakanud majanduslaguse ajal pidama arvestust oma tulude-kulude kohta.
4
  16.7%
Olen üritanud pidada arvestust oma tulude-kulude kohta, kuid hiljem sellest siiski loobunud.
4
  16.7%
Mõnikord kui on suuremad tulud/kulud, panen olulisemad tulud/kulud kirja, et omada paremat ülevaadet oma rahalisest seisust.
3
  12.5%
Ei ole siiani veel pidanud arvestust oma tulude-kulude kohta, kuid mul on plaanis seda tulevikus teha.
5
  20.8%
Ei ole pidanud arvestust oma tulude-kulude kohta ega plaani seda ka tulevikus teha.
8
  33.3%
Muu
0
  0%
Kokku vastuseid
24
 
Üks kolmandik vastanutest ei pea ega plaani ka tulevikus pidada arvestust oma tulude-kulude üle. Vaid 4 inimest on pidanud vajalikuks majanduskriisi tingimustes oma rahaasjadel enam silma peal hoida ja 5 inimest kavatsevad seda tulevikus teha. 4 vastajat on loobunud eelarve pidamisest.
Sageli on kuulda, kuidas enne palgapäeva on raha otsa korral, inimesed tarbivad vähem ning üritavad viimase rahaga kuidagi järgmise sissetulekuni välja tulla. Seetõttu küsisingi, kas palga või muu sissetuleku päevani, elatakse vabalt ära. 7 vastajat saavad oma rahadega väga hästi hakkama ja kolmel neist jääb veel raha ülegi. Neli inimest tulevad omadega täpselt välja, kaheksal aga tekib probleeme seoses ootamatute kuludega ja siis võib juhtuda, et peab enne järgmist sissetulekut väga kokku hoidma. Kolmel inimesel on sageli nii, et enne järgnevat palka on raha otsa korral ning elatakse väga säästlikult, kaks vastajat aga on pidevalt keerulises olukorras, kus eelnevalt pole osatud tulude-kuludega arvestada.

5.2. Laenude osakaal sissetulekust ja säästude olemasolu

Arvestades vastajate sissetulekut, palusin neil hinnata oma laenukohustuste jõukohasust. 24-st inimesest 6-el puudusid laenukohustused. Kui 10 vastajal oli laenude osakaal täiesti jõukohane või isegi väike, siis 2 inimest tunnistas, et on võtnud liiga palju laenu ja peavad seetõttu muudelt eluvaldkondadelt kokku hoidma. Kuuel inimesel on laenude määr kõrge, kuid saavad oma rahadega siiski hakkama.
Majanduskriisi alguses käis nii mõnelgi korral meedias läbi teema, et kriisis on süüdi just pangad , kes on vastutustundetult andnud laenu. Pank on äriettevõtte, mille eesmärgiks on teenida omanikele kasumit ja suurim tuluallikas on just laenuintressid. Kõikide pankade tellerite peamiseks tööülesandeks on müüa ja kõikide tarbiJate õigus on otsustada, kas osta või mitte. Seega kuigi pangad oleksid pidanud oma laenupoliitikat ja laenuvõtjale esitatavaid tingimusi aegsasti karmistama, siis ka iga inimese kohustus on mõelda, kas mul ikka tõesti on seda laenu vaja ning kui tõenäoliselt suudan ma kogu perioodi vältel laenu vastavalt kokkulepitule tagastada. Tulevikku ette ei tea, kuid ettenägematute olukordadega tuleks siiski arvestada. Usutavasti on lõppev majandussurutis meile kõigile siinkohal õpetuseks, kuidas tulevikus mitte käituda ja millele mõelda enne pikaajaliste ja suurte kohustuste võtmist.
Küsisin, kas oleks loobutud laenu võtmisest, kui oleks ette teatud majanduskriisi tekkimisest. 8 inimest vastasid, et poleks laenust loobunud, sest see oli vajalik igal juhul. 6 vastajat oleksid veidi enam järele mõelnud, kuid tõenäoliselt siiski võtnud laenu ja 4 vastust sai variant, kus oleks laenu võtmine edasi lükatud, et näha kas ja kuidas kriis vastaja elu mõjutab. 2 inimest oleksid tõenäoliselt ja 1 kindlasti loobunud laenu võtmisest.
Majanduslanguse ajal on sissetulek vähenenud ühel 24-st vastanust ja samuti ühel on palka hoopiski tõstetud. Kahel vastajal on tasu vähenenud seoses töökoha vahetusega ja kolmel seevastu sissetulek suurenenud, kas lisatöö võtmise või töö vahetamise tõttu. 17-nel vastajal on sissetulek jäänud samale tasemele.
Raskel ajal on alati abiks säästude olemasolu. Tänapäeva Eestis on suuremad kogujad olnud pigem vanem generatsioon , kes on oma elu jooksul näinud erinevaid keerulisi aegu ja sageli mõtlevad oma ostud paremini läbi ning ei tarbi nii impulssiivselt. Tasapisi on vastavalt oma võimalustele on hakkanud säästma ka keskealised ja nooremad inimesed. Säästimisvõimalusi on mitmeid: kulutada teadlukult vähem ja enne palgapäeva ülejääv raha panna hoiusele; loobuda teatud toodetest/teenustest, mis tegelikult polegi nii vajalikud igapäeva elu edukaks toimimiseks; panna regulaarselt kindel summa hoiusele jne. Iga inimene peab leidma enda võimalustele ning soovidele sobivaima.
Tundsin huvi, kas inimestel on sääste, mida nad on pidanud majanduslanguse ajal kasutama.
Graafik 5.2
Säästude olemasolu ja kasutamine
Jah, kuid siiani pole olnud vajadust neid kasutada.
4
  16.7%
Jah, mul on sääste, mida olen kasutanud.
4
  16.7%
Jah, mul on sääste, kuid plaanin kasutada neid konkreetse ostu rahastamiseks.
2
  8.3%
Ei ole sääste, kuid plaanin hakata koguma.
4
  16.7%
Ei ole sääste ning pole ka plaani/võimalust tulevikus midagi koguma hakata.
10
  41.7%
Muu
0
  0%
Kokku vastuseid
24
 
Võib ölda, et vastused on jagunenud üsna tasakaalukalt. Alla poolte vastanutest pole plaani või võimalust tulevikus midagi koguma hakata, kuid plaanid ja võimalused on muutuvad.

6. MAJANDUSLANGUSE MÕJU

Neljateistkümnel vastajal polnud isiklikku kokkupuudet töökaotusega majanduslanguse ajal.
Graafik 6.1
Töökaotus majanduslanguse aastatel
Jah, mind koondati.
1
  4.2%
Jah, ettevõte läks pankrotti .
0
  0%
Jah, mulle lähedane inimene (Teie leibkonnast!) koondati.
6
  25%
Jah, mulle lähedase inimese (Teie leibkonnast!) ettevõte läks pankrotti.
1
  4.2%
Jah, olen kaotanud töö, kuid mitte majanduslangusest tulenevatest põhjustest.
1
  4.2%
Jah, mulle lähedane inimene (Teie leibkonnast!) on kaotanud töö, kuid mitte majanduslangusest tulenevatest põhjustest.
1
  4.2%
Ei, mina ega mulle lähedane inimene (Teie leibkonnast!) pole kaotanud majanduslanguse ajal tööd.
14
  58.3%
Muu
0
  0%
Kokku vastuseid
24
 
Tööpuudus on Eesti jaoks olnud kriisi ajal kõige suurem probleem. 2009 a. juunikuu jooksul oli töötuna arvel kokku 72 148 inimest. Kuu lõpu seisuga oli töötuks registreerunuid 67 100 inimest ehk kümme protsenti tööjõust vanuses 16 kuni pensioniiga ( http://www.e24.ee/?id=139933 ). Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati andmetel oli 2010 a. märtsi seisuga Euroopa Liidu liikmesriikidest töötuid Eestist enam vaid Lätis, Hispaanias ja Leedus. Tänaseks näitab tööpuuduse kasv küll pidurdumist, kuid kahjukse on see jätkuvalt aktuaalne probleem Eestis.
Palusin vastajatel nimetada, milliste toodete/teenuste hinnatõus on neid kõige enam mõjutanud. Kõige enam pakuti vastuseks kütuse hinnatõusu. 1 vastaja tõi reaalse näite, kus enne kulus kütusele kuus veidi üle 1600 krooni, siis nüüd ligi 3800 krooni. Kulu on üle kahe korra suurem! Loomulikult mainiti ära ka toidukaupade ja kommunaalteenuste järk-järguline kallinemine. Vaid 2 inimest vastasid, et hinnatõus ei ole neid kuidagi mõjutanud ja ei osanud välja tuua ühtki konkreetset toodet ega teenust, mille hinnatõus oleks nende jaoks olulist mõju avaldanud.
Rasked ajad sunnivad inimesi vähem kulutama ja võimalusel säästma. 12 inimest püüavad vähem kulutada, vaatavad rohkem hindu ja mõtlevad sellele, mida on reaalselt vaja osta. 3 inimest peavad olude sunnil vähem kulutama, sest muutunud on, kas sissetulek või pereliikmete arv. 4 inimest ei jälgi oma kulutusi piisaval tasemel, et kindlalt vastata, kas kulutavad vähem ja viis tarbijat kulutavad nii nagu ikka.
Majanduslanguse tõttu langesid järsult kinnisvarahinnad, suureneva tööpuuduse tõttu oli ettevõtetel paremad valikuvõimalused sobivaima töötaja palkamiseks, ostjail õnnestus kauba hinda alla kaubelda seal, kus varem ei tulnud see ehk kõne allagi. Teisisõnu võib öelda, et kus on kaotajaid, seal on ka võitjaid. Seetõttu küsisingi, kas majanduslangus on vastajatele ka mingil moel kasu toonud. 2 inimest said soetada soodsamalt kinnisvara ja 4 pidid vähem raha välja käima auto ostul. 3 inimest tundis, et on majanduslangusest pigem ainult kahju saanud ja üle poole vastanutest (15) pole saanud kasu ega kahju.
Lisaks lasin vastajatel hinnata skaalal 1-st 10-ni, kuidas on majanduskriis mõjutanud isiklikult neid ja neile lähedasi inimesi.
Graafik 6.2
Kriisi mõju vastajale endale
Väga vähe mõjutanud
Väga palju mõjutanud
4.46 / 10
24 respondendi hulgas on väikseim vastus 1 ja kõrgeim 10.
Graafik 6.3
Kriisi mõju vastaja lähedastele
Väga vähe mõjutanud
Väga palju mõjutanud
5.54 / 10
24 respondendi hulgas on väikseim vastus 3 ja kõrgeim 10.
Eelnevatest tulemustest on nähe, et majanduslanguse tõttu on enam kannatanud vastajate lähedased. Kui isiklikus mõjus oli väikseim vastus 1, siis lähedaste puhul oli antud näitaja 3. Mõlemal juhul on kasutatud ka maksimum numbrit ehk oli vastajaid , kellele on kriis väga suurt mõju avaldanud. Kokkuvõttes on tulemused keskpärased ja võib öelda, et vastajatele on majanduskriis avaldanud mõõdukat mõju.
Lõpetuseks küsisin vastajate arvamust, kas majanduskriisi peetakse lõppenuks. Tulemused jagunesid alljärgnevalt:
Graafik 6.4
Majanduse seis vastajate arvates
Jah, suurem kriis on möödas, edasi läheb ainult paremuse poole.
8
  33.3%
Kriis kestab veel, aga on näha paranemise märke.
11
  45.8%
Kriis kestab veel ja lõppu pole näha.
2
  8.3%
Mujal maailmas on kriis läbi, aga Eesti pole veel kriisist toibunud.
1
  4.2%
Muu
2
  8.3%
Kokku vastuseid
24
 
Muud vastused: pigem on tegemist majandusolukorra normaliseerumise kui kriisiga ; loodame
Tulemustest on näha, et vastajad on pigem optimistlikult meelestatud. Arvestada tuleb ka vastajate subjektiivsust – kui inimesel on majanduslikke raskusi, mille lõppu pole ehk niipea näha, võib ta oma emotsioonid üle kanda ka üldisele majanduse hinnangule. Ise usun siiski, et oleme kriisi „põhjas“ ära käinud ning edasi järgneb vaikne järk-järguline taastumine.

KOKKUVÕTE

Majanduslanguse mõju ja ostuotsuste langetamine on väga individuaalne. Kuigi leidus äärmuslikke tulemusi, kus pole toimunud mingeid muudatusi sissetulekus, ostude sooritamisega seonduvas ega tuntud ka olulisel määral majanduslanguse mõju isiklikule elule, leidus ka neid, kes otsivad teadlikult odavamat hinda, jälgivad sooduskampaaniaid, on koondatud ja tunnevad, et kriis on neid väga tugevalt mõjutanud. Enamik vastuseid jäi pigem keskmisse vahemikku. Üllatusi polnud ka selles, millistest toodetest/teenustest ei loobuta mingil juhul või mille hinnatõus on kõige enam vastajaid mõjutanud. Inimesed on teinud vajalikke muudatusi oma elukorralduses, ostu- ja toitumisharjumustes, on kohanenud vastavalt majanduse olukorrale. Muudatused pole olnud kardinaalsed, vaid pigem üksikud hädavajalikud, et keerulises olukorras hakkama saada. Oma ostud mõeldakse veidi rohkem läbi, kuid endiselt ei ole populaarne eelarve pidamine.
Ostmine tekitab inimestes stressi, sest tarbija tahab leida talle sobivat toodet/teenust temale sobiva hinnaga ja võimalikult vähese jõupingutusega. Sama lugu on ka mõtisklemisega oma ostuotsuste ja tarbimisharjumuste üle. Kohati on endalgi küsimustele raske vastata, sest me lihtsalt tarbime ja sageli ei vaevu mõtlema, miks ma ostan, kas mul on seda vaja, kas see on ikka oma hinda väärt jne. Antud küsimustik pani kasvõi hetkeks inimesed oma tulude-kulude, ostuotsuste langetamise ja tarbimisharjumuste üle mõtlema.

VIIDATUD KIRJANDUS

http://www.connect.ee/uuring/226937237/ 06.01.2011
http://www.agri.ee/?id=28549 07.01.2011
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/Pollumajandus_ja_toiduturg/2010/Elanike_toitumisharjumused_ja_toidukaupade_ostueelistused_2009.pdf 07.01-10.01.2011
http://www.smarket.ee/?op=body&id=8&art=41#art41 10.01.2011
http://www.stat.ee/49505 10.01.2011
http://www.eral.ee/news.php?nid=55 10.01.2011
http://www.epl.ee/artikkel/581795 10.01.2011
http://www.e24.ee/?id=139933 11.01.2011
http://www.e24.ee/?id=257091 11.01.2011

LISAD

Lisa 1: Küsitlusankeet