Vanemad laste elus (põlvkondadevahelised suhted) Kirjanik Jaan Kruusvall on kirjutanud novelli "Pärandus", kus on ta pööranud peatähelepanu põlvkondade vahelistele suhtele Kirjeldades, et alati ei ole inimestele kõige tähtsam omada mitmekohalisi numbreid palgatsekil, suurt maja, luksuslikku autot ning kolme kuulsat firmat, vaid sageli vajavad nad midagi rohkem sügavamõttelisemat ja hingelisemat, mida pakub inimesel just oma ligimeste tähelepanelikkus, nõuanded ja tugi
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
Jaan Kruusvall ,,Pilvede värvid" Tegevustik: 1944. aastal, väikeses külas. Esimene vaatus Ants saadetakse sõtta, kõik on selle üle kurvad, pime tädu kudus talle kindad. Toimub suur pommitamine, tädi peitis end suurest hirmust keldri, kõik muretsevad Irma pärast. Tahavad tädi tütrele ja tütretütrele süüa viia Tallinna. Ema ja isa on väga vanad, tervis pole eriti hea, ainuke abikäsi on Ants. Ants saatis neile kirja, kuidas õpetab Suure-Jaanis noorsõdureid. Irma poeg Väino on surnud ja otsustab seetõttu mehega Saksamaale sõita. Irma küsis vanematelt selleks raha, isa ostis päranduseks renditalu ja Irma jätab perega hüvasti. Kogu öö jälle pommitas, Ants saadeti rindele. Ema ja isa jutustavad normidest, tööst, inimestest jne. Soomest käivad paadid millega põgenetakse, Magda ja Helin teatavad, et tahavad ka põgeneda Soome ja sealt edasi Rootsi. Küsisid jälle raha selleks. Tädi lootis peale sõda välismaale h...
Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhu...
I pool (raamat) 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) Sotsiaalsed faktid on igapäevaelus mingi grupi liikmete poolt tehtud otsused. Sotsiaalsed faktid kirjeldavad pigem kollektiivi kui kui selle üksikuid osasid, indiviide. Nt lapsi sünnitavad naised küll individuaalselt, kuid nende eraldi faktide summa moodustab sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots.teooriale. Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik sa...
.......................................................................................................... 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid..............................................................................................................4 3. ANDRUS KIVIRÄHK...............................................................................................5 3.1 Tunnustused....................
· Puhkevad noorterahutused kuna on alanud uus venestamine, kultuur kaitseasendis · 40 kultuuritegelast üllitavad ühiskirja muretsedes eesti keele saatuse ja ohtlike tendentside pärast ühiskonnas- mitmed allakirjutanud kirjanikud said avaldamiskeelu- KAPLINSKI · Draamakirjandus: VETEMAA, UNT, VAHING- vaimne vastupanu võõrale võimule · RUNNEL; VIIDING; KAREVA; KROSS; TRAAT; KAUGVER; KRUUSVALL Väliseesti kirjandus · 1944-50ndate lõpp- kirjandus eestluse säilitaja, hingehaavade ravija, lugejad ootasid sõja-, põgenemis- ja nostalgiaromaane · 50ndateIIpool-60ndate lõpp- pagulasproosa kuldajastu, samas hakkab kirjutajate arv vähenema ja uusi autoreid peaaegu ei tule · 1970-80 keskpaik- hääbumise märgid- uued pagulaste põlvkonnad vajavad jutustusi kodumaast ja üldse on eesti kirjandust üha vähem
Ilmar Laaban kirjandus. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus", Kalju Lepik ,,Nägu koduaknas", Raimond Kolk ,,Ütsik täht", Jaan Kruusvall ,,Pilvede värvid", 1950 Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Juhan Smuul, Rudolf Sirge, Juhan Smuul ,,Kirjad Sõgeda külast", Rudolf Sirge Proosateoseid ilmus vähe, nende Proosa - novell, realistlik, jutustus, Aadu Hint, August Jakobson, ,,Maa ja Rahvas", Aadu Hint ,,Tuuline rand", Gustav sõltus poliitilistest ettekirjutustes
Näit. Müüt – fantastiline jutt, milles on tegelasteks (pool)jumalad ja mis enamsti räägib maailma, elu, loodusnähtuste tekkimisest Näit. F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd“ ja ,,Koit ja Hämarik“ Naljand – lühike, naljakas rahvajutt. Neologism - hiljuti käibele tulnud sõna või sõnaühend Novell - lühike proosajutustus ühe teema ümber, vähe tegelasi ja lõppeb puändiga Näit. Edgar Allan Poe ,,Elenora” ja Jaan Kruusvall ,,Lõhn” Paralleelism – mõttekordus Näit. Kass kukkus katuselt alla. / Kiisu komistas korstnast sisse. Poeem – pikk mitme osaline luuleteos, kus tegevus on mitme plaaniline Näit. Aleksandr Puškin ,,Jevgeni Onegin“ ja Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad“ Populaarteaduslik kirjandus - kirjandus, mis selgitab tavainimesele arusaadavamalt teadust Proosa - jutustav kirjutamisvorm Publitsistika - üks kirjanduse põhiliike, mis vahendab arvamusi, vaateid jms Näit
siis on lastel võimalik sinna pöörduda ja oma muredele leevendust saada. Enam nimetatakse pöördumise põhjustena halba tuju, närvilisust ja kurvameelsust. Sageli esineb peavalusid. (Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, 2008). 2004. a läbiviidud Tallinna kuue linnaosa koolide 8. klasside õpilaste turvalisuse ja riskikäitumise uuringust selgub, et väsimustunnet esineb pidevalt või sageli pooltel õpilastel (51%), nohu pidevalt või sageli 31%, peavalu 18% ja kõhuvalu 13%. (Kruusvall, Tomson 2004: 104 ). Mitte ükski tervisega seotud probleem ei vähenda inimese elukvaliteeti rohkem kui välistest põhjustest tingitud vigastused. Eurostati andmebaasis avaldatud surma põhjused 100 000 elaniku kohta näitavad, et Euroopa Liidus on vigastussurmade osakaal kõige suurem Leedus, järgnevad Läti ja Eesti. 1996.–2000. a vigastuste tõttu tervishoiuasutustesse pöördumise analüüsist nähtub, et 39% lastest oli saanud viga kodus, 11,7% koolis, 17,4% tänaval ja 15,5%
Juhan Viiding, Hando Runnel, Doris Kareva. 25. Teatri tähtsaim ülesanne oli vaimne vastupanu võõrale võimule. 26. Tegelasteks on inimesed kõrvaltänavast, kindla alguse, arengu ja lõpuga, enamjaolt kirjeldatakse kaasaja elu, kuid leidub ka mõtteid minevikust. Ajaviiteline kirjandus pakkus lugejal ennast kellegagi samastada. Populaarseim autor on Raimond Kaugver. 27. Hakkas palju tekste ilmuma võrreldes varemaga. Autorkonnas toimuvad ümberjaotumised, Vetemaa taandub, Kruusvall tõuseb. Merle Karusoo tegeles sotsioloogilise teatriga. 28. ''Vikerkaar'' (1986). Toimetaja Rein Veidemann. ''Akadeemia'' (1989). Toimetaja Ain Kaalep. 29. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool. Hoiak, mis järgnes modernismile. Argimütoloogia on päevakajaline veste, mis väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. Undilikuks stiiliks võib lugeda verd, pisaraid, naisi ja saatuslikke pöördeid. 30. Viidingu pseudonüüm oli Jüri Üdi
mingil määral kollektiivseks fenomeniks, mitu olulist autorit. Draama hakkas kirjanduse hulgas taotlema juhtpositsiooni. Otsingud mitmes suunas, väga oluline eeskuju oli Beckett. Suhe realismiga katkes järsult. Mudeldraama – mudeldav tendents, mis proovib korraga haarata väga paljut, tekib soov öelda elu kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Autorid: Mati Unt, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Madis Kõiv, Hando Runnel, Vaino Vahing, Merle Karusoo, Jaan Kruusvall, Enn Vetemaa. 9. Jaan Kaplinski looming. Luule: „Tolmust ja värvidest“, „Valge joon Võrumaa kohale“, „Õhtu toob tagasi kõik“, Taivahe heidet tsirk“. Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend. Tung impersonaalsusele, lahustumisele, kõiksusele. Minakaotus
5. Gunasekaran, A., McNeil, R.D, Shaul, D. E- learning: research and applications. Industrial and Commercial Training, Vol 34, No 2, 2002, pp 44- 53. 6. Kramer, B.J. Forming a federated virtual university through course broker middleware. Proceedings: LearnTec 2000, Heidelberg, 2000. 7. Laanpere, M.; Läheb, R.; Plakk.M. (2004) Eesti e-ülikooli vajaduste analüüs, http://euni.ee/doc/uuring/E-ylikool_vajaduste_analyys_mp2.pdf (11.09.2008) 8. Loogma, K., Ümarik, M., Kruusvall, J., Laanpere, M. E-õppe kui innovatsiooni difusioon kutseõpetajate hulgas. Uuringu raport. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2007, 112 lk. 9. Paulsen, M.F. The online report on pedagogical techniques for computer- mediated communication. http://www.emoderators.com/moderators/cmcped.html (15.09.2008) 10. Pitt, T.J., Clark, A. Creating powerful online courses using multiple instructional strategies. http://www.emoderators.com/moderators/pitt.html (15.09.2008)
komöödiate (tragikomöödiad) ja teiselt poolt tõsised tükid (draamad, tragöödiad). Kui võtta ette rohkem draamapool,siis sinna kuulub kindlasti „Illuminatsioonid“ jne. „Nukumängus“ on ühiskondlik esteetiline rõhuasetus. Komöödilisest poolest on muidugi oluline „Püha Susanna ehk Meisrite kool“. Pealkiri viitab Moliere näidendile. See on tugevale peategelasele tehtud näidend. Tal on 80ndate alguses on tal ka teos spordieetikast. Jaan Kruusvall (1940-2012) Ta on pärist Virumaalt. Ta on kirjanik, kes huvitaval kombel jääb alati teiste varju. Tema loomingus on mingi alge, mis varjujäämist soosib. Ta kirjutab lühikesi tekste ja selliseid, mis rõhutatult tahavad olla lühikesed. Dramaakirjanduses see niivõrd välja ei tule (draama standardpikkus kehtib rohkem kui proosa standardpikkus). 1983 Pilvede värvid – sai tähtsaks teatrisündmuseks ning kindlasti
(toodete disainimine külmkapid jne) Ülo Vooglaid uurimus teie kodud, küsitleti umbes 2000 perekonda üle Eesti, nii suurtes küades kui ka linnades ja ka metsataludes. Selle käigus joonistati üles leibkonna koduplaan(kodumasinad ja muud esemed, kus nad piknesid) ja küsiti ka inimeste suhtumist neisse. Mammutuurimus üks intervjuu võis kesta isegi kuni 5 tundi, lepinguline uurimus, raha tuli kuskilt väljaspoolt (Mati Heidmets ja Jüri Kruusvall kolisid üle Tlna Maaehitusprojekt ja hakkasid seda uurimust jätkama, TLÜ-s pakuti välja ruum, kus see seltskond võis tegutseda, 1979 kujunes välja seltskond, lisaks neile Jaak Tamm, Ardo Aasmäe. 70 aastate lõpul liitus ka NIIT - korraldasid empiirilisi uurimusi vaatlusuurimus, mis toimub linna ja linnaosade keskustes, sinna haarati ka kaasa enamik tlna keskusi Viru väljak, Võiduväljak, Mustaka ja Õismäe supermarketite ümbrusi käidi ringi ja pandi
Naljakam pool, siis "Püha Susanna e Meistrite kool" 1974. Saab populaarseks, sellest tekib omaette sari. Tragikoomiline tegelane, Püha Susanna, kes jätab esmamuljel lihtsameelse naise mulje, aga kui tegevus areneb, siis ei ole nii lihtsameelne. Komöödiline nihe juba pealkirjast, viide Moliere´ile. Susanna näidendid lahendatud sünteesivas vaimus. Paneb kokku traagilist ja koomilist, satiirilist, on psühholoogilist elementi. Draama kirjanduslik keskpunkt 70-80ndatel. Jaan Kruusvall (1940-2012). Rohkem varjus olnud autor. On varjus, aga oluline ja oluliselt mõjutanud hilisemaid kirjanikke. Tal on väga iseloomulik ja teatud puhkudel minimalistlik tendents. Kui draamakirjanik mõtleb formaadile, siis peab ta paraja pikkusega teksti kirjutama. Esindustekstid Kruusvallile tulevad draamaloomingus. Näidendeid rohkem, hilisemal ajal kokku kogutud. Ilmselge, et murrangulise tähendusega 2 80ndate näidendid: "PIlvede värvid" (1983) ja "Vaikuse vallamaja" (1987).
läbiv süzee laguneb, näitemäng toimub pisikeste piltide kaudu. Kokku saavad uuenduslikud dendentsid, traditsioonide poole pöörduvad dendentsid, mälu poole pöördumine. Psühholoogia ja mälu hakkavad kokku mängima. Merle Karusoo suur esile tõus sel perioodil. Autor, kes kirjutab alustekstid ja ise lavastab. Võtab dokumentaalsed alustekstid, uurib elu ennast ja siis tekib mälu ja elu uurimise teatrilabor tema ümber. Esimene esiletõus ,,Olen 13-aastane" (1980). Jaan Kruusvall (1940-2012) kaks näidendit, mis loovad märgilise tähenduse: ,,Pilvede värvid" (1983) 1944. a traagilisi valikuid, antud inimesekesksest vaatepunktist. ,,Vaikuse vallamaja" (1987) keeruline poliitiline temaatika. Enn Vetemaa (1936-2017) planeeritud ja konstrueeritud tekstid. Eetilis-sotsiaalne või psühholoogiline pool. Koomikasse kalduv anne (komöödiad), kuid ka tõsise ja koomilise ühendamine tragikoomilises võtmes. Legendaarsed telelavastused: ,,Häälemurre" (1962),
analüüsimisel ja selle arvestamisel arengukavades. Lisaks annavad antud uurimuse tulemused võimaluse prognoosida potentsiaalseid transpordikasutuse muutusi ja selle mõjutamise väljavaateid. Ankeet koostati Tallinna Ülikooli uurimisgrupi poolt, võrreldavuse tagamiseks lähtuti 2001.a. ankeedist. Uurimisgruppi kuulusid Jüri Uljas (projekti juht), Reet Reispass, Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor
Loobuti kõiketeadva autori vaatepunktist ja eitati absoluutseid tõdesid, kujutati eksistentsiaalseid seisundeid määramatus ja suhtelises reaalsuses. Tuntavad on Kafka ja Camus' mõjud. Autoreid ja nende teoseid: Arvo Valtoni novellikogud "Kaheksa jaapanlannat" (1986), "Sõnumitooja" ja "Õukondlik mäng" (1972), Mati Undi "Mõrv hotellis" (1969), "Tühirand" (1972), lisaks Vaino Vahing, Rein Saluri, Kalju Saaber, Jaan Kruusvall, Toomas Vint, Mari Saat, Nikolai Baturin. Eriti hea vastuvõtt proosa modernismiautoritele osaks ei saanud. Modernism tuleb vähemal määral esile ka realistlikuma kujutusviisi juurde jäänud Enn Vetemaa, Teet Kallase, Mats Traadi jt puhul. Põhiautorid oolid siiski Valton ja Unt. Eriti just noorte autorite proosa psühhologiseerus. Kasutati sisemonoloogi, mis võimaldas tegelase hingeelu paremini jälgida. Esile tõusid intensiivsuse tõttu lühiproosa ja lühiromaan
1988) by Heino Kiik. 1 The monthly Aja Pulss 1989, No. 15, p. 2 In drama the opposition to the foreign suppression power was obvious. History became the main topic for treatment bringing forth crucial questions about being Estonian in the past and in the present. Three dramas must be mentioned which were met by the strongest feedback from the theatregoers: Pilvede värvid (The Colours of Clouds) and Vaikuse vallamaja (The Vaikuse Community Centre) by Jaan Kruusvall (b. 1940), and Minek (Departure) by Rein Saluri (b. 1939). All portraying the lugubrious Fifties – escape of the coast dwellers to the West, collisions and conflicts between national-minded rural residents and communists, ruthless deportation by the new rulers. In May 1983 an exhibition of Estonian books was opened in Helsinki (with more than 300 titles on display), in the same year in Moscow at the international Book Fair, the Estonian exhibition had 700 titles on display
annaabi.ee 
