Reaalarvud Reaaalarvud jagunevad naturaalarvudeks, täisarvudeks, ratsionaalarvudeks ja irratsionaalarvudeks. 1. Naturaalarvudeks nimetatakse positiivseid täisarve. Naturaalarvude hulga tähiseks on N. Naturaalarvudeks on N=(0; 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; ...; 100; ...; 1000; ...) jne. Kahe naturaalarvu liitmisel (6+7=13) või korrutamisel (5*6=30) on tulemuseks alati naturaalarv. Kahe naturaalarvu lahutamisel võib olla tulemuseks naturaalarv ehk positiivne täisarv (10-2=2) aga ka negatiivne täisarv (10-100=-90)
Ainehulk Õp: 91 Molekulide mõõtmed · Molekulaar-atomistliku teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest · Molekulid koosnevad aatomitest · Molekulide mõõtmed ja mass sõltuvad sellest, kui palju ja missuguseid aatomeid molekul sisaldab · Suurtest molekulidest koosnevaid aineid, mille molekulid on tekkinud väikeste molekulide omavahelisel liitumisel, nimetatakse polümeerideks · Keemiliste ainete osakeste hulga mõõtmiseks kasutusele võetud eriline ühik mool. · Üks mool sisaldab alati teatud kindla arvu aineosakesi. mool - aine hulga ühik · Mooli mõiste põhineb aine hulga määramisel aineosakestearvu kaudu · Mool on aine hulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12 g süsinikus. 12 g süsinikus sisaldub · 6, 02 *1023 aatomit. See on Avogaadro arv Na · Na = 6,02 1023 1/mool · Ainete ühe mooli massi võid vaadata keemiliste ainete perioodilisuse tabelist. · aatommassi näita...
MÕISTED: Naturaalarv arve 0,1,2,.... nimetatakse naturaalarvudeks. Naturaalarvude hulga tähis on . Täisarv - arve ... -2; -1; 0; 1; 2... nimetatakse täisarvudeks. Täisarvude hulga tähis on Ratsionaalarv- on murdavaldis, mille lugeja ja nimetaja on täisarvud, kusjuures nimetaja ei ole 0. Ratsionaalarvude hulga tähis on . Irratsionaalarv on mitteperioodilised lõpmatud kümnendumurrud. Irratsionaalarvude hulga tähis on . Reaalarv lõpmatu kümnendmurd, mis ei lõpe 9-ga perioodis. Ratsionaalarvude hulga tähis on Ratsionaalarvude hulgas kehtivad järgmised tehete põhiomadused: Kommutatiivsus: a + b = b + a ab=ba
Reaalarvud NATURAALARVUD Naturaalarvudena mõistame arve 1, 2, 3, .... . On ka käsitlusi, kus ka 0 loetakse naturaalarvuks. Naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude hulga saame esitada kujul: N = {1;2;3;...;n-1;n;n+1;...} . 0 1 2 3 4 Naturaalarvude hulga omadusi. · Naturaalarvude hulk N on järjestatud lõpmatu hulk, milles on vähim, kuid pole suurim arvu. · Naturaalarvude hulk N on hulk, milles arvud järgnevad vahetult üksteisele ega kata kogu arvtelge. · Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes. (Kui kaks naturaalarvu liita või korrutada on tulemuseks alati naturaalarv.) · Naturaalarvude hulk ei ole kinnine lahutamise või jagamise suhtes. Naturaalarve, mis jaguvad 2-ga, nimetatakse paarisarvudeks, ülejäänuid paarituteks arvudeks. Ühest suuremat naturaalarvu , mis jagub vaid ühe ja iseendaga nimetatakse algarv...
9) leitud punkti(de) koordinaatide leidmine; 10) sihifunktsiooni väärtuse arvutamine saadud punkti koordinaatide alusel. !!!Graafiliselt saab lahendada ka osaliselt või täielikult täisarvulisi kahe tundmatuga planeerimisülesandeid. Niisuguste ülesannete lahendamine pole tavaliselt teostatav sel teel, et leitakse lihtsalt täisarvulisuse nõuet arvestamata ülesande optimaalne lahend ja siis ümmardatakse tundmatute saadud väärtused lähimateks täisarvudeks. Selliselt saadud lahend võib osutuda mittelubatavaks ja isegi siis, kui selliselt saadakse täisarvuline lahend, ei tarvitse see olla täisarvuliste hulgast optimaalne. Täisarvulise lineaarse planeerimisülesande lubatava piirkonnana tuleb võrratuste poolt määratud pooltasandite ühiste punktide hulgast vaadata vaid neid, kus mõlemad koordinaadid on täisarvud. Seejuures ei pea täisarvulise planeerimisülesande optimaalseks lahendiks olema ilma selle nõudeta
Type: mis tüüpi andmeid te andmetabelisse sisestama hakkate: numbreid (Numeric) Kodeerime vastusevariandid (andmete sisestamise kiirendamiseks ja võimalike sisestusvigade vähendamiseks) järgmiselt: 1 mees 2 naine Andmetabelisse sisestame numbreid (1 või 2). Width: numbriliste andmete korral ei ole oluline määrata mitmekohaline on sisestatav number. Seega võib jääda vaikimisi lahtris olev väärtus 8. Decimals: kuna me kodeerime tunnuse väärtused täisarvudeks, siis asendame olemasoleva numbri 0-ga. . Label: tunnuse pikem selgitus, mis võib sisaldada nii erimärke kui ka tühikuid. Values: kasutame kodeerimiseeskirja sisestamiseks (Value: kood; Label: kirjeldus) Tunnuste defineerimise juhend 2012 4. Mitme vastusevariandiga küsimus Nt. Millised on sinu hobid (märgi kõik sobivad vastused): käsitöö muusika sport lugemine muu hobi, milline: teatris/kinos käimine Iga vastusevariandi jaoks loome eraldi tunnuse.
Kokku valimis 75,8% 24,2% 100% Võrdlus statistilistega andmetega lubab väita, et … Tallinnas on kõikides vanusegruppides kokku mehi 45,8% ja naisi 54,2% (Maakonnad arvudes 1995-1999. Tallinn 2000). 15 aastastest ja vanematest Tallinna elanikest moodustasid vanemad kui 65 aastased elanikud 16,9% (Maakonnad arvudes 1995-1999. Tallinn 2000), meie küsitluses 13,5% vastanutest. Töö loetavamaks muutmiseks on arvud ümardatud täisarvudeks vaid ankeedi üldandmed on esitatud komakohtadega. Antud ülevaates esitatakse kõige üldisemad ja olulisemad tulemused, samas võimaldab andmestik mitmes valdkonnas väga põhjalikku süüvimist. Oodatavad tulemused Säästliku arengu eelduseks on muutused inimeste mõtteviisis ja suhtumises keskkonda. 2000.a. läbiviidud uurimuse (Uljas, 2001) kordamine võimaldab fikseerida toimunud muutusi ja analüüsida seda, kuivõrd säästva arengu idee ja sellest
. . . . . . . . . . . . 176 6 1 Reaalarvud 1 Reaalarvud Kõige lihtsama arvusüsteemi moodustavad loendamisel kasutatavad naturaalarvud 1, 2, 3, . . ., nende hulka tähistame tähega N, niisiis N := {1, 2, 3, . . .} . Olgu N0 := {0} ∪ N ja Z := N0 ∪ {−n | n ∈ N} , hulga Z elemente nimetatakse täisarvudeks. Täisarvude abil moodustatud harilikud murrud kirjeldavad ratsionaalarve, me tähistame nm o Q := | m ∈ Z, n ∈ N . n Paraku ei sobi ratsionaalarvud, millega me edukalt opereerime oma igapäevaelus, mate- maatilise analüüsi kui matemaatilise teooria aluseks, põhjuseks on hulga Q lünklikkus. Kui
ühed liigid omavad ja teised mitte. Alaliigitus on liigituse liikmete edasiliigitamine alaliikideks, kusjuures liike käsitletakse sooterminitena alaliikide suhtes. 17 Taksonoomilise liigituse erijuhtum on dihhotoomiline liigitus, mille käigus jagatakse termin mingi tunnuse alusel kaheks vasturääkivaks terminiks. Liigitus võib olla mitmeastmeline. Nt reaalarve saab liigitada irratsionaalarvudeks ning ratsionaalarvudeks, ratsionaalarve omakorda murdarvudeks ja täisarvudeks, täisarve omakorda naturaalarvudeks ning mittenaturaalarvudeks (kusjuures täisarvude jaotus on kahe-tähenduslik, sest arv null liigitatakse mõnikord naturaalarvude hulka, mõnikord mitte). Liigitada saab ka mittetaksonoomiliselt. Tuntuim mittetaksonoomiline liigitus on mereoloogiline liigitus. Mereoloogilise liigituse korral liigitatakse tavaliselt koguterminit ning liigituse liikmed ei ole liigitatava termini suhtes alluvad terminid. Näib, et seda oleks õigem nimetada liigenduseks
alaliikideks, kusjuures liike käsitletakse sooterminitena alaliikide suhtes. 17 Taksonoomilise liigituse erijuhtum on dihhotoomiline liigitus, mille käigus jagatakse termin mingi tunnuse alusel kaheks vasturääkivaks terminiks. Liigitus võib olla mitmeastmeline. Nt reaalarve saab liigitada irratsionaalarvudeks ning ratsionaalarvudeks, ratsionaalarve omakorda murdarvudeks ja täisarvudeks, täisarve omakorda naturaalarvudeks ning mittenaturaalarvudeks (kusjuures täisarvude jaotus on kahe-tähenduslik, sest arv null liigitatakse mõnikord naturaalarvude hulka, mõnikord mitte). Liigitada saab ka mittetaksonoomiliselt. Tuntuim mittetaksonoomiline liigitus on mereoloogiline liigitus. Mereoloogilise liigituse korral liigitatakse tavaliselt koguterminit ning liigituse liikmed ei ole liigitatava termini suhtes alluvad terminid. Näib, et seda oleks õigem nimetada liigenduseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
