Tootearendus (0)

Q: Kuidas neid määrata?

Vastus leiad õppematerjalist: Tootearendus

Q: Kuidas määratakse arvutatakse deformatsioone kontaktpindu ja pingeid?

Vastus leiad õppematerjalist: Tootearendus

Q: Kuidas valida baaspindu?

Vastus leiad õppematerjalist: Tootearendus

Q: Mida võimaldab vahetatavuse printsiibi järgimine tootmisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Tootearendus

Q: Mis on GPS ja mida sellega tagatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Tootearendus

Q: Kuidas saavutada erinevaid täpsustasandeid?

Vastus leiad õppematerjalist: Tootearendus

Tallinna Tehnikaülikool - Masinaehitus - Masinaelemendid i, ii

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas neid määrata?
Kuidas määratakse arvutatakse deformatsioone kontaktpindu ja pingeid?
Kuidas valida baaspindu?
Mida võimaldab vahetatavuse printsiibi järgimine tootmisel?
Mis on GPS ja mida sellega tagatakse?
Kuidas saavutada erinevaid täpsustasandeid?

Vastused

Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid
1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad ,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad — detailid( kruvid , mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed tööpingid ning muud tootmisvahendid . Loomulikult kõike ise teha iialgi ei jõua ja pole mõtetki— tulusam on hankida nn. ostutoode . Mõnikord toode peamiselt ostutoodetest koosnebki. Lihtsaid, koostisosi mitteomavaid tooteid nimetatakase lihttoodeteks (näiteks, kirjaklambrid, kruvid, naelad jms.).Kahest vōi enamast osast koosnev toode on liittoode. Standardtoode on selline toode, mille valmistamiseks vajaminev info on täielikult toodud normdokumentides.
2. Masin on toode, mille ülesandeks on teha kas mõne tootmisprotsessiga või energia muundamisega seotud kasulikku tööd. Masinat iseloomustavaks tunnuseks on energia (ka aine) ülekanne ühelt struktuurielemendilt teisele ja energia muundamine ühest liigist teise. Masina struktuuriskeem :
Aparaatideks nimetatakse tooteid, mille ülesandeks on informatsiooni hankimine ja vastuvõtmine ning muundamine inimesele või mõnele muule tarbijale sobivasse ja meelepärasesse vormi. Täidavad tootmises mõõtmise, kontrolli, loendamise ,arvestamise, registreerimise, häälestamise, juhtimise jne. funktsiooni. Aparaadi struktuuriskeem:
Instrumendid on tööriistad.
Mehhanism on kehade (lülide) tehissüsteem, mille ülesandeks on etteantud liikumisega keha
(sisendlüli) liikumise teisendamine süsteemi teatava teise keha (väljundlüli) soovitud liikumiseks.Tagatakse liikuvate struktuurielementide ettenähtud asend.
Peenmehhanism?
Detail on lihtsaim toode, mis on valmistatud ühest materjalist koostamisoperatsioone kasutamata. Valmistatakse üht liiki materjalist ja ei kasutata keevitamist, jootmist ega muid liiteid.
Koost (e.sõlm) on tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus), kuid ta ei pruugi tootes esialgu iseseisvat talitlusfunktsiooni kanda nt. reduktori võllile pressitud ülekandedetailid, laagrid jms.
3. Struktuuriskeemil kujutatakse toote põhilisi koostisosi, nende otstarvet ja vastastikuseid seoseid . Struktuuriskeemilt saame vastuse, millised skeemielemendid moodustavad masina või aparaadi sisendit ja väljundit ühendava energia või infovoo ahela, mis on nende otstarve, millised peaksid olema või on nende põhiparameetrid. Struktuuriskeemi skeemielemendile määratletakse toote toimimisahelas kindel ülesanne, mida ta peab täitma. Struktuuriskeemid koostatakse toote projekteerimise algstaadiumis ja neid kasutatakse teiste skeemiliikide väljatöötamisel ja hiljem ekspluatatsioonis seadmega tutvumiseks. Sel skeemil kasutatakse toote koostisosade kujutamiseks lihtsaid geomeetrilisi kujundeid ( ruudud , ristkülikud, ringid, rombid jms.), millede vastastikust seost näidatakse joonte, noolte ja lühikirjete abil.
Talitlusskeemil selgitatakse tootes toimuvaid protsesse ning püütakse leida vastust, et kuidas struktuuriskeemiga määratletud ülesannet lahendada. Talitlusskeeme kasutatakse toote tööpõhimõtte tundmaõppimiseks, samuti selle häälestamisel, reguleerimisel, kontrollimisel ja remontimisel ning sellel esitatakse kõik toote sisendit ja väljundit ühendava energia või info ülekandeahela kõik iseseisvat informatsiooni omavad lülid. Talitlusskeemi näide: kinemaatikaskeem.
4. Skeemielement on skeemi koostisosa, millega kujutatakse toote struktuuris ja talitlusahelas üht kindlat ülesannet omavat osist, mida pole võimalik ega otstarbekas lahutada iseseisvat funktsiooni täitvateks allosadeks, nt. mootor, sidur , pidur , amortisaator, reduktor , küttekeha jne.
Talitluselemendid on materialiseeritud skeemielemendid ehk masina või aparaadi komponendid, mis täidavad iseseisvat ülesannet seadme tööpõhimõtte realiseerimisel (ajam, mootor, reduktor, amortisaator, pidur,sidur,summuti, haarats jne.)
5. Struktuuriskeemide koostamine (näidete põhjal).
Koostatakse toote projekteerimise algstaadiumis. Skeem peab
olema selge ja üheselt mõistetav, toote koostisosade
kujutamiseks kasutatakse lihtsaid geomeetrilisi
kujundeid, millede vastastikust seost näidatakse
joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi
koostamisel pole suur.
6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal):
1,2 - mõõtetransformaatorid,
3- südamik,mille siiret mõõdetakse,
4- kompensaatori südamik
5- võimendi,
6- inertsivaba reverssiivmootor,
7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8),
8- indikatsiooniseade .
7. Konstruktsioon , ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal elemendil peavad igal ajahetkel olema ettenähtud asendikoordinaadid, liikuvate struktuurielementide asend tagatakse mehhanismide abil. Kindla asukohaga talitluselement omab kommunikatiivseid seoseid teiste talitluselementidega (mehaanilisi, elektrilisi, elektroonseid, optilisi, magnetilisi, akustilisi, keemilisi jt.)
2.1 Toodete konstruktsioonielementide süstemaatika - masinate ja aparaatide üldotstarbelised detailid ning talitluselemendid
1.Üldotstarbelised konstruktsioonelemendid - tuua üldotstarbeliste masinadetailide ja -elementide süstematiseeritud loetelu ( klassifikatsioon ).
Liitedetailid: lahtivõetavad ja kinnisliited nt. keermes -, liist -, neet -, keevis -. liim - jt liited )
Tugi- ja kandedetailid teljed, võllid, laagerdused,juhikud, korpused nt. raamid,kronsteinid, toed .
Ü hendus - ja ülekandedetailid: sidurid , hõõrdülekanded, hammasülekanded, muud (nt. rihm -, kett-,
kruviülekanne ja nukkmehhanismid).
Elastsed detailid (peamiselt vedrud)
Talitluselemendid (ajamid, reduktorid , pidurid, amortisaatorid jt).
2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis ). Liide on masina või aparaadiosade, üldjuhul mis tahes konstruktsiooniosade suhtelist liikumist mittevõimaldav ühendus (erandiks on neljakandilise vardaga ühendatud neljakandilise avaga klots ehk liugur ,kus säilib teljesihiline liikumine).
1)Liited jagunevad: lahtiv õetavad liited (keermes-, liist -,hammas-,tihvt-,profiililiited) ja mittelahtivõetad e. kinnisliited (neet-,keevis-, joote -,liim-,press- ja valtsliited). Esimesi kasut. juhul,kui on vaja vahel liidetud detaile koostada või remontida. Kinnisliidet ilma liiteelemente vigastamata demonteerida pole võimalik.
2)Teine liigitus - saamisviisi järgi,lähtutakse liite saamise füüsikalistest aspektidest. Liite saamine: *Aine oleku muutmise teel (joot-, keevis-, liim-, kitt - ja vormliited);
* Plastse deformeerimise teel(neet-, valts -,käpp-,vöö-ja teppliited);
*Elastse deformeerimise teel (press-,keermes-,tihvt-, klemm -,bajonett- ja lõhisvedruliited); *Geomeetrilise lukustuse teel ( profiil -, liist- ja hammasliited ,karp- ja sahtelliited jt.)
3.Keevisliited: põkk-, katte- ja vastakliide (teha eskiis).
a-põkkliide
b-katteliide
c-vastakliide
d-nurkliide
4.Punktkeevisliide (otstarve, omadused).
Punktkeevisliide on keevisliide mis on punkti suurune ja teatud vahemaa tagant. Seda
kasutatakse enamasti detaili paika panemiseks ehk edasiseks keevitamiseks või konstrueerimiseks.
5.Garanteeritud pinguga (press)liide (eskiis ja kommentaarid).
Pressliide on lihtne ja levinud töökindel liide. Põhineb võlli ja ava mõõtmete erinevusel enne liite monteerimist. Kasutatakse press- ja termokoostamist ( rummu ettekuumutus õlis või võlli jahutamine näit. süsihappelumes). Joonisel: Pressliite tasakaalutingimus (a) ja pingete jaotus liites (b)
6. Neet-, tihvt-, joot- ja liimliited (otstarve, eskiisid).
NEETLIITED :
1)Tüüpilised needikujud. 2)Neetimine pressimisega 3)Pimeneetide (liite vastaspoolele
a - lähteasend, juurdepääs takistatud) lõpp-pea
b - peale lõpp-pea moodustumist. moodustamine: a – lõhkelaenguga
b - torni läbitõmbamisega
c - torni läbisurumisega.
Neetliited:
Neetliiteid kasutatakse siis, kui liide peab taluma vibratsioone või kui on vaja liita väga erinevatest materjalidest detaile. Neetimise eeliseks keevitamise ees on konstruktsioonide kõmmeldumisohu puudumine. Teatud juhtumeil (näiteks värviliste metallide, naha ja plastikute liitmisel terasega) on neetliited alternatiiviks liimliiteile.
Neet koosneb varvast ja algpeast. Valmistatakse plastsest materjalist (süsinikvaene teras, vase- ja alumiiniumsulamid), selleks et oleks võimalik moodustada lõpp-pea. Viimase moodustamine võib toimuda pressides või tagudes, nn. pimeneetide korral. Terasneete läbimõõduga alla 10 mm võib neetida külmalt, üle 10 mm - varva otsa ettekuumutamisega ca 1000 oC. Lisaks sellele, et needi materjali deformeeritavus paraneb, tagab kuumneetimine tänu varva kokkutõmbumisele jahtumisel veel ka detailide parema liibumise, mis on oluline tiheduse saamiseks.
Tihvtliited: tõkestavad pöörlemise ning fikseerivad detaili ettenähtud asendi.
Liimliide :
Nende liidete oluline eelis on võimalus ühendada eritüüpi materjalist detaile ( metall kummi või plastikuga, puit plastikuga jne.). Ka on liide reeglina hermeetiline, puuduvad jääkpinged ja - deformatsioonid . Puuduseks on liidete väike eritugevus , mistõttu ühendatavad pinnad peavad olema piisavalt suured.Üldjuhul on see saavutatav vaid katteliiteid kasutades. Näited masinaehitusest, kus liimliide on üldkasutatav, on friktsioonkatete ühendamine piduriklotsidega, kummitihendite liitmine autoustele, siltide liimimine masinakeredele jms.
Jootliide:
Jootmisel elemendid liituvad joodise tardudes, mis on eelnevalt sulasse olekusse viidud. Joodise sulamistäpp on liiteelementide omast madalam, seega on keevitamisega võrreldes tegemist märksa madalamate temperatuuridega. Tänu sellele on võimalik säilitada materjali esialgset struktuuri ja vältida keevitamisega kaasnevaid deformatsioone (kõmmeldumisi). Seejuures tugevusomadustelt jäävad jooteliited keevisliiteile alla. On eriti levinud aparaadiehituses ja remonttöödel.
Jootmismeetodid:
• jootekolvi e. tõlvikuga (väikesed pinnad, eriti elektrotehnikas)
• põleti või leeklambiga kuumutades (tüüpiline remonttöödele)
• ahjudes, võimalusega luua hapendumist vältiv gaasiline keskkond
• takistus- ja induktsioonkuumutusega elektrivoolu abil
• sukeldamisega sulajoodise vanni (eriti masstoodangul, näit. Jalgrattaraamide tootmisel).
7. Liist- ja kiilliide (otstarve, eskiis, kommentaarid).
On sobivad kasutada individuaaltootmisel, sest piisab universaal-tööpinkidel töötlemisest. Liistud , kiilud valmistatakse piisavalt muljumiskindlaist terastest. Standardsete liistude ja pikikiilude ristlõige b*h valitakse lähtudes võlli läbimõõdust, nende pikkused aga arvestades lubatavaid muljumispingeid.
8. Keermesliidete liigid. poltliide kruviliide tikkpoltliide
9. Klemmliited (liigid): ekstsentrikklemmliide, spiraalklemmliide.
Enamasti kasutusel väntade ja hoobade võllidele kinnitamiseks,
aga ka suuregabariidiliste, poolitatud konstruktsiooniga rihmarataste
võlliga liitmiseks. NB! Suur disbalansioht!
Vajalik poltide ettepingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal,
mille järgi summaarne hõõ rdej õ udude moment Th=f*i*Fv*d
tasakaalustab ülekantava momendi T (valemis i-poltide arv,
hõõ rdetegur f=0,15 Pidades silmas 30% varu, saame
Fv = (1,3*T) / (f*i*d).
10. Ekstsentriliselt koormatud keermesliide ( poldid )
Joonisel on kujutatud vasarpeapoldiga liide, mil tõmmatud poldi vardas lisandub paine . Maksimaalsed tõmbepinged keermestatud osa pinnal avalduvad :
Selgub , et paindeosa mängib tugevuses peaosa . Seepärast tuleb konstrueerimisel jälgida, et paine ei tekiks tsentriliselt tõmmatud poltidesse.
Tsentrilisele koormusele projekteeritud poltide ekstsentrilist koormamist tuleb igati vältida (a) ja kasutada selleks näiteks sfäärilise tugipinnaga mutrit või seaduvaid seibe (b).
a) b)
11. Eelpingestatud keermesliide
Loe läbi ka 2.3.3.1 Konspektist!
Soovides liites piisavat tihedust , ei tohi eelpingutusjõud olla 0. Enne mutri pingutamist on liide koormusvaba, peale pingutamist jõuga F1 aga polt pikenenud ja äärik lühenenud.Välisjõu F0 rakendumisel venib polt pikemaks. Jõud poldis Fp peab tasakaalustama välisjõu F0 ja eelpingutusjõu jäägi detailis Fc : Fp = F0 + Fc
Eelpingestusjõu kontrollimiseks tuleb mõõta poldi pikenemist. Mugavaim on kasutada eriseibe. Eelpingutusjõu kontrolli vahendid:
12. Keermesliidete iselahtituleku vältimine
Vibratsioonide korral ei piisa keerme isepidurdavusest, et vältida liite lahtitulekut. Sel puhul kasutatakse keermete lukustamist.
13. Elastsete vaherõngastega liide
Telgsuunas kokkusurutavate hõõrderõngastega liited ei nõrgesta võlli, omavad head tsentreeritust ja tihedust. Levinuim on terasest rõngaspaar võllidele Ø 9 - 48 mm, nende arv liites 1-4.Suurema arvu korral pingutist kaugemal asuvad paarid ei töötaks enam kaasa. Elementide poolt arendatav hõõrdemoment ja rõngaste telgsuunas kokkusurumiseks vajatav jõud leitakse tabelmeetodil. Hõõrderõngastega liide:
a - rõngaspaari geomeetria,
b- jõudude jaotus liites,
c- kahe hammasratta kinnitusvariant mitme kruviga pingutades.
14.Tugi- ja kandedetailid (süstematiseeritud loetelu, otstarve)
Teljed,võllid, tapid ,laagrid,juhikud,korpused,kered,kronsteinid,toed.
Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente
kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle (või nende osi) pöördemomendi edasiandmiseks sidestada.
Võllid ja teljed: Teljed on pöörlevate detailide kandjad (nt.lapsevankri rattatelg,vaguni telg ), võllid on lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad.
Tapid: on osad, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised või sfäärilised. Aksiaaltapid võtavad vastu telgkoormust. Sfääriline tapp võimaldab suurtes piirides kompenseerida võlli(telje) läbipaindest põhjustatud nurgihälvet, samuti võimalikke koostamishälbeid. Koonustapi eripäraks on laagrilõtku reguleerimisvõimalus telgnihutust kasutades. On levinud peamiselt täppis- ja peenmehaanikaseadmeis (nt.optikaseadmetes, töölaudade laagerdamisel jm.) Keratapid sfääriline tapp (keratapp) võimaldab suurtes piirides kompenseerida võlli(telje) läbipaindest põhjustatud nurgihälvet, samuti võimalikke koostamishälbeid.
+Laagrid
15.Teljed-võ llid – määratlused
Tugevusarvutused: Esmalt tuleb määrata toereaktsioonid ja konstrueerida väändemomentide ja paindemomentide epüürid, nende maksimumkohtades on ohtlikud ristlõiked. Seejärel leitakse tabelitest lubatavad pinged ning arvutatakse ohtlike ristlõigete pinged ehk ekvivalentpinged ja võrreldakse neid lubatud pingetega kontrollarvutusel.
16. Laager ja laagerdus
Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nimetatakse laagerduseks. Laagrile lisaks
kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid, määrimisseadmed jms. Kasutamist leiavad: veere -, liuge-,magnet- ja elastsedlaagrid. Laagreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel:
*vastuvõetava jõu suuna järgi radiaal -,tugi e. aksiaal - ja radiaal-tugilaagreiks;
* võime järgi kompenseerida võlli (telje) läbipaindest põhjustatud tapi telje nurgiasetust seaduvaiks ja mitteseaduvaiks;
* valmistamistäpsuse järgi normaal - ja täppislaagreiks;
* koormatusastme järgi kergelt-, keskmiselt- ja raskeltkoormatud laagreiks.
17.Veerelaagrite liigid
Veerelaagrid: Veerekehade kuju järgi jagunevad veerelaagrid kuul- ja rull-laagreiks (joon.
12. Esimesel juhul on tegemist teoreetilise punkt-, teisel juhul joonkontaktiga. Sellest
tulenevalt võrdsete mõõtmete korral taluvad rull-laagrid suuremaid koormusi.
Veereteede ridade arvu järgi on jaotus ühe-, kahe- ja neljarealisteks laagriteks. Võime järgi kompenseerida tapi nurgiasetust jagunevad laagrid mitteseaduvaiks ja seaduvaiks. Viimased omavad üht sfäärilist tugipinda tsentriga pöörlemisteljel (joon.15 c ja d). Üldjuhul koosneb laager kahest võrust, nende vahel asuvaist veerekehadest ja viimaste vahel distantsi määravast separaatorist. Joonisel 13 on esitatud 3 laagrite põhitüüpi, joon.14 separaatorid . Teatud juhtudel võib mõni eelmainitud elementidest puududa (näit. separaator nn. puistelaagreis, mis leiavad kasutamist aparaadiehituses või üks võrudest nõellaagreis radiaalgabariidi kokkuhoiu huvides). Laagri nimimõõtmeks on tapi läbimõõt d. Sama nimimõõtme juures omavad laagrid erinevaid gabariite (laiust ja välisläbimõõtu). Laagritüüpi valides tuleb silmas pidada:
a) koormuse suunda ja iseloomu,
b) töökeskkonda (temperatuur, keemiline agressiivsus),
c) laagerdusele esitatavaid erinõudeid (seaduvust, võlli paisumisvõimalust, laagrilõtku reguleeritavust jms.) ja
d) laagrivõru pöörlemissagedust.
separaatorid
18.Ühendus- ja ülekandedetailid (süstematiseeritud loetelu, otstarve)
Sidurid: Sidurite põhiülesanne on kahe võlli (harvem võlli ja mõne muu detaili, näit. vintsitrummi) sidumine pöördemomendi ülekandmiseks. Lisaks sellele täidavad sidurid enamasti lisafunktsioone nagu koostamishälvete kompenseerimine , löögilise koormuse pehmendamine jne.
Ülekandeid liigitatakse vedava ja veetava lüli vahelise kontakti järgi hõõrdumisega (hõõrd- e. friktsioonülekanded ja rihmülekanded) ning hambumisega (hammas-, tigu -, keermes-, kett- ja hammasrihmüle- kanded ).
Hammasü lekanne on tänu headele tehnilistele näitajaile (vt.tbl. 1), suurele töökindlusele, kompaktsusele ja universaalsusele levinuim ülekandetüüp. Puudusteks võib lugeda suhteliselt keerukat valmistamise tehnoloogiat ja suurtel töökiirustel tekkivat müra. Liigitatakse rataste pöörlemistelgede asendi järgi.
Tiguülekanne Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Headeks
omadusteks on sujuv löökideta hambumine väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures
ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus (soodus käsivintside käitamisel). Puudused: madal
kasutegur, mis pideval töörežiimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus.
Kettülekanne koosneb enamasti vedavast ja veetavast ketirattast ja neid ühendavast ajamiketist (vt. joonis). Suurim tsentrite vahe on 8 m.
Kasutatakse võimsustel kuni 100 kW, ringkiirustel kuni 15 m/s ja ülekandeteguriga u 8.
Erikonstruktsiooniga ketid võimaldavad
ülekandetegurit pidevalt reguleerida
(kettvariaatorid). Kettülekande kasutegur on
kuni 0,98, suurtel kiirustel 0,85 …0,95.
Rihü lekanded , hõõrdeülekanded;
Kruvi-, nukk - ja varb-sarniirmehhanismid.
19.Ülekande sünteesiülesanne. Liikuv ja liikumatu tsentroid.
20. Sidurid. Sidurite liigid
Sidurite põhiülesanne on kahe võlli (harvem võlli ja mõne muu detaili, näit.vintsitrummi) sidumine pöördemomendi ülekandmiseks. Lisaks sellele täidavad sidurid enamasti lisafunktsioone nagu koostamishälvete kompenseerimine, löögilise koormuse pehmendamine jne. Sidurite konstruktsioone, mida tunneb maailmapraktika,on tuhandeid. Sidureid valmistavad tüüpmõõtmete järgi spetsialiseeritud firmad ja reeglina on konstruktori ülesanne neist sobivaim välja valida. Sidureid on otstarbekas liigitada 4 klassi:
1.klass - püsisidurid. Ei võimalda võlle ilma demontaažioperatsioonideta lahutada.
Jagunevad kolme rühma: jäigad, kompenseerivad ja elastsed. On praktikas arvukaim klass.
2.klass - lülitatavad sidurid. Võimaldavad (sõltuvalt tüübist)võlle ühendada omavahel või neil asuvate detailidega kas seisu ajal, sünkroonsel pöörlemisel või ka ühtlustamata kiirustel. Tööprintsiibilt jagunevad mehaanilisteks , hüdrodünaamilisteks ja elektromagneetilisteks.
3.klass - automaatsidurid. Lülitavad võlle automaatselt sisse või välja sõltuvalt
võlli pöörlemissageduse või pöördemomendi etteantud väärtusest.
4.klass - sidurid, mis eelmainitud kolme klassi ei mahu (näit. liitsidurid , mis
koosnevad eelloetletute kombinatsioonidest).
21. Muhvsidur
Lihtsaima ehitusega on jäigad sidurid. Nende kasutamine eeldab liidetavate võllide samateljelisust nii montaažil kui ka selle säilumist ekspluatatsioonil (vastasel juhul tekivad suured lisakoormused võllidele ja laagritele). Muhvsidur on monteeritav vaid telgsuunas ja seega harva kasutatav.
22.Ääriksidur
Ääriksidur on jäikadest siduritest levinuim.
Joonisel: variant I korral töötavad poldid tõmbele, variant II puhul - lõikele. Viimasel juhul kujuneb siduri radiaalgabariit väiksemaks.
23.Vaheristikuga (Oldhami) sidur.
Universaalne kompenseeriv sidur on võimeline kõiki hälbeid kompenseerima samaaegselt.Osa kompenseerivaist sidureist on nähtud ette kompenseerima vaid üht hälvet. Neist üks tuntumaid on Oldhami nn. vaheristikuga sidur mis kompenseerib üsna suuri (Δ ≤ 0,04d) radiaalhälbeid. Põhiline rakendusala - lintkonveierite veotrumlite käitusvõlli sidestamiseks reduktori väljundvõlliga (n ≤200 p/min).
24.Hammasülekannete liigid.
Rataste pöörlemistelgede asendi järgi
o silindrilised – teljed paralleelsed (a, b, c, d)
o koonilised – teljed lõikuvad (e, f, g)
o kruviratastega – teljed kiivsed (h)
o hüpoidülekanded – nihutatud telgedega kooniline ülekanne (i)
Hammaste kuju järgi
o sirghambad (a, d, e)
o kaldhambad (b, f)
o noolhambad (c)
o ringhambad (g, i)
Kaitstuse astme järgi
o lahtised
o kinnised
Hammasrataste ringkiiruse järgi
o väga aeglased (v15 m/s)
Keskmiselt kiired ja kiired ülekanded on reeglina kinnised ja hambumise sujuvuse huvides
välditakse neis sirghambaid.
25.Tiguülekanne.
Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Koosnevad vedavast1…4 käigulisest teost ja veetavast tigurattast Headeks omadusteks on sujuv löökideta hambumine,väikesed gabariidid suureülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude
isepidurduvus(soodus käsivintside käitamisel).Puudused: madal kasutegur, mis pideval
töörežiimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus.
26.Rihmülekannete liigid.
Lahtine -a, kinnine-b, poolkinnine-c ja juhtrullidega ülekanne-d
27.Kettülekannete liigid.
Rull ja hammasketid. Rull ketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmeralised
28.Elastsed detailid (liigid, otstarve).
1) Vardakujulisest materjalist( varras , traat, lint , tross); -sirge teljekujuga –painutatud –
spiraalikujulised(üleskeeratavad vedrud, rullvedrud, momendivedrud) –kruvijoonekujulised
spiraalvedrud( silinder , koonus, kujuvedrud)
2) Lehtmaterjalist( koorik , toru); - membraanid (tasapinnalised, gofreeritud, kumerad) –
sülfoonid(õmbluseta, keevitatud) –toruvedrud(ühekeerulised, mitmekeerulised)
3) Bimetallvedrud
Teema 2.2. Koormused, töökriteeriumid. Detailide konstrueerimise üldmetodoloogia.
1.Detailile toimivate mõjurite süstemaatika. Detaili tõrke mõiste.
Tõrge on sündmus, mille tagajärjel detail kaotab töövõime.
Tüüptõrked: purunemine, deformeerumine, pindade vigastumine, materjalide talitlusomaduste muutumine.
2.Detailile mõjuvad koormused, kuidas neid määrata?
Detailidele mõjuvad üldjuhul järgmised koormused:
• tehnoloogilised ja ekspluatatsioonilised koormused (jõud ja momendid transportimisel, operaatori poolt tekitatud jõud juhtimisorganitele,okulaaridele jt.elementidele; seadme põhifunktsiooni täitmisega kaasnevad jõud ja momendid jne.);
• lülide raskusjõud (gravitatsioonijõud),
• inertsijõud,
• hõõrde- ja reaktsioonijõud liidetes ning kinemaatilistes paarides;
• keskonna takistus-, surve- ja üleslükkejõud,magnetjõud, elektrostaatilised jõud, pindpinevusjõud
Määratakse: algandmete (moment, mass, raadiused, pöörlemiskiirus jne) abil
3.Detaili struktuur: töö-, baas– ja sideelement.
Tööelement (TE) - detailiosa, mis täidab vahetult seda ülesannet, milleks me detaili üldse vajame.
Baaselement (BE) - detailiosa, mis määrab selle detaili asendi teiste omataoliste suhtes.
Sideelement (SE) - detailiosa, mis määrab ära tööelemendi asendi baaselemendi suhtes.
1 - objektiiv , 2 - puks
4.Koormuste ajalise muutumise seaduspärasused, koormustsüklid.
Reversiivkoormus - sümmeetriline tsükkel (0 joonest mõlemale poole võrdsele kaugusele)
Tuikav koormus -ühepoole tsükkel ( 0 joonest ainult üles ( alla))
Pulsatsioonkoormus -üldtsükkel (0 joonest ainult üles (alla), olles kogu aeg 0 joonest kõrgemal (madalamal))
Tsükklid on kõik sinusoidi kujulised.
Koormustsükkel – mingi standartse koormusega tehtud teatud tsüklite arv
5.Koormustsüklite graafiline esitamine.
6.Kuidas määratakse (arvutatakse) deformatsioone, kontaktpindu ja pingeid?
Deformatsiooni (keha kuju ja ruumala muutust) iseloomustatakse keha joonte pikkuste ja
joontevaheliste nurkade muutustega.
Joonmuude (joone pikkuse suhteline muut) x = dx/dx; y = dy/dy ; z = dz/dz, kus indeks x näitab joone esialgset sihti ja elementaarpikkuse dx muut dx on pikenemisel positiivne ja lühenemisel negatiivne.
Nurkmuude xu ux = |x -u|, kus nurga haarasi näitavad indeksid on vahetatavad. Kontaktpingeid ja kontakpindade suurusi arvutatakse elastsusteooria alusel. Suurimad kontaktpinged tekivad kontaktpinna keskel. Arvutustes eeldatakse, et materjalid on isotroopsed ja homogeensed, et esinevad ainult elastsed deformatsioonid, et jõud mõjuvad kontaktpinnaga risti ja et kontaktpinna mõõtmed on kaaskehade kokkupuutepindade kõverusraadiustega võrreldes väga väikesed.
7.Keskmine erisurve paaris ”silindertapp-puks”.
8.Hõõrdemoment paaris ”silindertapp-puks”.
Taantatud hõõrdetegur.
9.Nimi-, tegelik- ja kontuurkontaktpind.
Äkki nii?: Tegelik: pinnad mis reaalselt kujuhälvete ja pinnakareduse tõttu kokku puutuvad.
Nimipind : detaili joonisel kujutatav pind
Kontuurpind: piirab keha ja eraldab selle ümbritsevast keskkonnast.
10.Kontaktpinge mõiste.
Kontaktpinge on suurim survepinge kahe detaili kokkupuutekohas, kui puutepinna mõõtmed on detaili mõõtmetega võõrreldes väikesed (näiteks kuulide, silindrite, hammaste jne vastastikune surve). Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid.
11.Hertzi valemite struktuur ja kasutamisvõimalused.
Hertzi valemite abil saame arvutada kontakti deformatsioonid ja siirded ning leida
suurima kontaktpinge, mis ei tohi ületada antud konstruktsioonielemendile lubatavat
väärtust
Kasutusvõimalused: silinder- tasapind , silinder-sfäär, silinder-silinder, silindertapp-silinderpuks, sfäär-tasapind, kumer sfäär-nõgus sfäär.
12.Väsimusnähtus. Väsimuskõver. Väsimuspiiri määramine.
Väsimusnähtus – detaili pinna mikromahtude korduv deformatsioon kutsub esile väsimuspragude tekke. Paljude mikropragude tagajärjel hakkab detaili pind murenema.
13.Väsimuspiiri määramine asümmeetrilise koormuse korral
14.Piirpingete diagrammid.
(Vene keeles)Serensen-Kinososhvili piirpingediagramm = Haigh`i diagramm.
Smith’i (Rabinovitchi) diagrammi ehitamine, lähtudes väsimuspiiridest σ-1 ja σ0 ning voolavuspiirist σ
15.Pingekontsentratsioon. Pingekontsentratsiooni mõju detailide väsimustugevusele, selle mõju hindamine.
Igasugune pingekonsentratsioon vähendab detaili väsimustugevust. Pingekontsentraatrorid soodustavad väsimuspragude teket ja arenemist . Pingekonsentraatorite mõju väsimusele on võimalik hinnata pinge konsentratsiooni väärtustele vastavalt. St, kui pinge konsentratsioonis on suurem kui ülejäänud detailis, siis seal on ka suurem väsimuse tekke oht.
16.Kontaktväsimuse mõiste.
Kontaktväsimus on väsimuse liik, mis esineb nt. hammasratastel ja laagritel. Esineb mitte pidevas kokkupuutes olevates pindades , ehk vahelduva koormusega detailidel.
17.Kõrgemate kinemaatiliste paaride arvutus kontaktväsimusele.
18.Väsimuspurunemiste vältimise olulisemad meetmed.
Peamine leevendusmeetod - kõvade, võimalikult homogeensete materjalide kasutamine, detailide pindkarastus, nitreerimine või vanadeerimine.
19.Hõõrdumise liigid. Hõõrdejõu arvutamine.
Hõõrdumise liigid: Paigalseisu hõõre, kontakthõõre, veerehõõre.
Hõõrdejõu arvutamiseks tuleb leida kokkupuute pinna projektsioonpind ja siis arvutada : Fh=N*f , kus N on reaktsioonjõud ja f hõõrdetegur.
20.Kulumise mõiste, liigid. Pindade kulumispüsivuse tõstmise teed.
Kulumiseks nimetatakse detailide tööpindade kuju ja/või mõõtmete järk-järgulist muutumist hõõrdumise tagajärjel.
*väsimuskulumine – kõvade, võimalikult homogeensete materjalide kasutamine, detailide pindkarastus, nitreerimine ja vanadeerimine
*sööbe e.adhesioonkulumine – tööpindade efektiivne määrimine ja pindadevahelise erisurve piiramine
*abrasiivkulumine – tihendamine ja kasutada võimalikult kõvu materjale ja pindeid
*vibrokulumine – pressliites kasutada võimalikult suuri pingeid ja piirata õhuhapniku juurdepääsu (nt.detaili õlisse sukeldamist)
21.Erisurve kontsentratsioon kulumisel (täisaksiaal- ja rõngasaksiaaltapi näitel, tuletuskäik).
Kulumisel kokkupuute pinnad muudavad oma kuju. Pehmemad materjali osad viiakse minema ja kõvemad jäävad. Seega kokkupuute pind väheneb ja erisurve konsentreerub kõvematele materjali osadele, mis on kulumisele vastupidavamad. (VT enda konspektist joonist, poolikuid arvutusi )
22.Hõõrdepaaride määrimine. Määrded ja määrimisseadmed.
Hõõrdepaarid määratakse kokkupuutuvate pindade näol, mis liiguvad erineva kiirusega.Nt. liugelaagris sise- ja välisvõru.
Määrdeid võib olla väga erinevaid, vedelad (vesi, õli), plastsed( grafiit ) või gaasilised (õhk, argoon jne)
Määrimisseadmeteks kvalifitseeruvad õlipumbad, õlikanalid, määrdevedeliku paagid, määrdeniplid jne.
23.Kas tervikdetail või koost?
Mitmest osast tehtult on toode tehnoloogilisem,odavam ning on võimalik säästa erimaterjale. On võimalik ka kulunud koostu osa välja vahetada, mitte kogu uus detail muretseda.
24.Detaili jäikus ja jäikust mõjutavad faktorid .
Jäikus on keha omadus väliskoormuse mõjul elastselt mitte deformeeruda. Jäikus sõltub konstruktsioonist, selle materjalist, mõõtmetest ja paigaldusest. Jäikuse mõõduks on jäikustegur c. c = ( jõud, moment, koormus) / deformatsioon.
Kontaktjäikuse suurendamiseks tuleb suurendada pinnasiledust.
25.Kuidas valida baaspindu?
26.Detaili seaduvus.
Seaduvus on detaili omadus (võime) võtta antud konkreetses olukorras soodsaim asend. Seaduvust võimaldavad kerajad tugipinnad, vetruvad baas- ja sideelemendid, vahedetailid ja ka lõtkud.
Teema 3.1. - 3.4. Mõõtmestamise ja tolereerimise aineosa, pinnakaredus
1.Vahetatavuse mõiste.
mehhanosüsteemide konstrueerimise, tootmise ja ekspluatatsiooni põhimõte, millega kindlustatakse üksteisest sõltumatult valmistatud detailide montaaž koostuks, koostude
montaaž kompleksiks (masinaks, aparaadiks, mehhanismiks jms.) ilma detailide
täiendava mehaanilise töötlemise või sobitamiseta
2.Vahetatavuse liigid: täielik, osaline, väline, sisemine, funktsionaalne ja geomeetriline vahetatavus.
- täielik (ilma täiendava sobitamiseta);
- osaline (valikkoostamine, kompensaatorid, reguleerimine, justeerimine);
- väline, kus asendatakse suures kompleksis üks koost (nt. elektrimootor treipingis);
- sisemine, kus toote konstruktsioonis asendatakse mõni osa (näiteks, laager).
- funktsionaalne-tagab ühetüübiliste toodete optimaalsed ekspluatatsioonilised näitajad etteantud piirides.
- geomeetriline-see tagatakse vajaliku täpsusega detailide valmistamise ja nende montaaziga.
3.Mida võimaldab vahetatavuse printsiibi järgimine tootmisel?
• kiirendada tootmist ja alandada omahinda,
• korraldada hulgitootmist,
• spetsialiseerida tootmist,
• valmistada vajalikus koguses masinate ja seadmete tagavaraosi,
• korraldada remonti kulunud masinaosadele, ka sõlmede ning isegi agregaatide väljavahetamise teel;
• lihtsustada masinate jt. mehhanosüsteemide ekspluatatsiooni ning remonti.
4.Mis on GPS ja mida sellega tagatakse?
GPS – Geometrical Product Spetcificatsions – toote geomeetriline määrang ( sellega
tegeleb ISO komitee T213 ). ISO – International Organization for Standartization
Tagatakse toote:
- toimimisvõime, näiteks: masin töötab korralikult, kui on tagatud tööpinna sirgjoonelisus ;
- ohutus, näiteks: nõutud pinnasiledus väldib väntvõllis väsimuspragude tekkimise;
- koostöövõime, näiteks: sobivalt valitud tolerantsid tagavad kolb-silinderpaari pikajalise töö;
- vahtatavus, mis võimaldab osade asendamise remondi käigus;
- majandusliku kasulikkuse.
5.Nimimõõde.
-projekteerimisel määratav esmamõõde, mis määrab elemendi suuruse. Nimimõõde (nominal size , basic size) saadakse konstrueerimise käigus – inseneriarvutustest ( kinemaatika -, tugevus-, jäikus-, täpsus jt. arvutused) või määratakse konstruktiivsetel-tehnoloogilistel kaalutlustel ning ümardatakse eelisarvude rea lähima (tavaliselt suurema) väärtuseni. (tähistus: Dnom - avale ja dnom - võllile)
6.Eelisarvude rida. Eelisarvude rea saamine.
Eelisarvude süsteemi kasutamine võimaldab loometegevuses piirata ebaotstarbekat mitmekesisust: mingi suuruse arvväärtuse määramisel tuleb see valida võimalikult hõredamast eelisarvureast. Eelisarvude süsteemi aluseks on geomeetriline progressioon , mille tegurid on
arvu 10 juured. Eelisarvurea tähis on R – prantsuse inseneri Charles Renard`i auks, kes aastail 1877… 1879 ühtlustas aerostaadi kinnitusköite nomenklatuuri.
Eelisarvud moodustavad neli põhirida: R5 (reategur Q = ≈ 1,6 ) , R10 (reategur
Q =≈ 1,25) , R20 (reategur Q = ≈ 1,12 ) ja R40 (reategurQ = ≈ 1,06 ).
Teadmiseks: eelisarvude korrutis, jagatis ja kõik täisarvulised positiivsed ja negatiivsed astmed on samuti eelisarvud.
Konstrueerimispraktikas kasutatakse eeliarvuridadele vastavaid normjoonmõõteridu, mis arvestavad teatavaid tootmistehnoloogiatest tulenevaid tavasid. Neid ridu tähistatakse Ra5, Ra10, Ra20 ja Ra40.
7.Tegelik mõõde.
Tegelik mõõde (actual size) – toote valmistamisel ja mõõtmisel saadud mõõde. ( Dteg ja dteg)
8.Piirmõõtmed.
Piirmõõtmed (limits of size) – suurim ja vähim lubatav mõõde. (Dmax,Dmin ja dmax, dmin)
9.Hälbed: piirhälve, alumine ja ülemine hälve, põhihälbed. Hälvete tähistamine.
• Hälve – tegeliku mõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe.
• Piirhälve – piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe.
• Ülemine hälve ( upper deviation) – suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. (ES, es)
• Alumine hälve ( lower deviation)- vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve (EI, ei)
• Põhihälve on tolerantsi(välja)tsooni kauguskoordinaat nulljoonest ja neid normitakse ISO põhihälvete rea kaudu.
Hälvete tä histamine :
• piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järele;
• käsitsi kirjutades (joonistel): hälbed nimimõõtmest poole väiksema tähekõrgusega indeksi ja astmeäitajana, nulli ei märgita;
• arvutiga tehes: piirhälvetel nimimõõtmega sama suur tähekõrgus nii, et alumine hälve (märgiga) jääks nimimõõtmega samale reale ja ülemine hälve nihkub ühe rea võrra ülespoole; hälve 0 tuleb siis alati kirjutada;
• ava ja võlli piirhälvete koosmärkimisel kasutatakse murrujoont: lugejas on ava piirhälbed, nimetajas – võlli piirhälbed.
10.Mõõtme tolerants . - mõõtme lubatav kõikumise ulatus ehk piirmõõtmete/piirhälvete vahe; ISO järgi on mõõtme tolerants (tähistame edaspidi IT-ga - International Tolerance ) nimimõõtme ja tolerantsijärgu funktsioon ja arvutatakse kui tolerantsiühiku i ja tolerantsijärgu faktori a korrutis IT = a × i.
11.Tolerantsi järk, tolerantsijärgu tähis.
Tolerantsi järk määratleb mõõtme tolerantsi väärtused, mis esitatakse harilikult tabeli kujul.
ISO 286-1:2001 järgi on kasutusel 20 tolerantsijärku (vanemates standardites tolerantsiklass).
Tolerantsijärgu tähis: tähepaar IT (International Tolerance) ja sellele järgnev number – järku näitav arv - ( täpsuse kahanemise järjekorras): IT01, IT0, IT1, IT2, IT3, IT4, IT5, IT6, IT7, IT8, IT9, IT10, IT11, IT12, IT13, IT14, IT15, IT16, IT17, IT18.
Tolerantsijä rkude kasutamine:
IT01...IT7 – täppisseadmed: mõõteriistad, kaliibrid , kiirekäigulised laagrid jms.;
IT5 …IT12- koostamismõõtmetele, istudele;
IT12...IT18- talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks (mitteliituvad e.vabad mõõtmed).
12.Tolerantsiühik.
Tolerantsi ühik sõltub ainult nimimõõtmest: [μm]
kus
[mm]- on mõõtmete osavahemiku geomeetriline keskmine mõõde ja
D1 ja D2 - osavahemiku alguse ja lõpu mõõde.
13.Tolerantsijärgu faktor.
Tolerantsijärgu faktor a - (tolerantsiühikute arv tolerantsijärgus) sõltub ainult valitud tolerantsijärgust.
14.Tolerantsi väärtus ISO-süsteemis.
IT = a × i, kus i - tolerantsiühik,mis sõltub nimimõõtmest ja a - tolerantsijärgu faktor.
15.Ava ja võlli mõiste tolereerimisel.
• Ava (ik. hole) - mistahes haarav (seestpoolt mõõdetav) toote element.
• Võll (shaft) - mistahes haaratav (väljast mõõdetav) toote element.
16. Tolerantsitsoon . Tolerantsitsoonide tähistamine ja graafiline kujutamine.
Tolerantsitsoon - piirhälbe ja põhihälbe vahe.
Tähistamine:
Graafiline kujutamine:
m5
+0,012
+ 0,006
17.Kuidas saavutada erinevaid täpsustasandeid?
Iga tehnoloogia ja tööpink võimaldab saavutada teatud kindlat temale omast täpsusetaset. Näiteks, puurimisel tavapinkidel on majanduslikult vastuvõetav tolerantsijärk IT12…IT14, peen- ja täppistreimisel saab tagada tolerantsijärkudele IT7...IT8 vastavaid piirmõõtmeid; peenlihvimisel, plankimisel ja poleerimisel on saavutatav tolerantsijärk kuni IT5.
Palju sõltub ka töölise kvalifikatsioonist.
18.Põhiava, põhivõll, nende tolerantsitsoonide tähistamine ja graafiline kujutamine.
Avapõhine süsteem Võllipõhine süsteem
Tähestik tolerantsioonide ja istude tähistamiseks :
19.Ist, lõtk, ping , siirdeist, istutolerants.
Istuks nimetatakse detailide suhtelise liikuvuse astet.
Lõtkuks (S) nimetatakse ava ja võlli läbimõõtude (tegelike mõõtmete) vahet e. pilu suurust, mis jääb liitesse ava ja võlli vahele. (liikuv ist)
Pinguks (N) nimetatakse võlli ja ava mõõtmete vahet enne koostamist. (liikumatu ist)
20.Avapõhine tolerantside ja istude süsteem (avasüsteem). VT 18.
21.Võllipõhine tolerantside ja istude süsteem (võllisüsteem) VT 18.
22.Mõõtahel (graafiline näide) - Mõõtahel on kinnise kontuuri moodustav mõõtmete kogum.
23.Mõõtahela arvutamine max-min-meetodil ja tõenäosusmeetodi põhimõte.
24.Liistliidete tolerantsid ja istud .
25.Veerelaagrite tolerantsid ja istud.
26.Selgitada mõisteid: detailipinna karedus (pinnakaredus), pinna lainelisus, lähtepinnakaredus,teisene e. sekundaarne pinnakaredus, optimaalne pinnakaredus, profiil, lähtepikkus.
- Detailipinna karedus (pinnakaredus) - R - on kõnealuse pinna omadus omada pinnakonarusi. Lähtepinnakaredus kujuneb töötlemisel.
- Pinna lainelisus - W - tehnoloogiliste protsesside käigus (pinna töötlemisel) moodustunud täiesti juhuslikult jaotunud pinnakonarused.
-Lähtepinnakaredus - pinna esialgne karedus enne, kui pinda kasutama hakati.
-Teisene ehk sekundaarne pinnakaredus - pinnakareduse muutumine detaili kasutamise käigus. Selle põhjuseks võib olla kaasdetaili toime, keskkonnast pärit mõjurid, materjali oleku muutus jms.
-Optimaalne pinnakaredus - peale pinnakareduse muutuse protsessi stabiliseerumist.
27.Pinnakareduse parameetrid : amplituudi parameetrid, sammu parameetrid, profiili suhteline tugipikkus, maksimaalne tipu kõrgus, maksimaalne süvendi sügavus, muud parameetrid.
28.Maksimaalne profiili kõrgus Rz (matemaatiline määratlus).
29.Hälvete aritmeetiline keskmine hinnataval pinnal Ra (matemaatiline määratlus).
Pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve Ra on profiiljoone ordinaatideZ(x)
absolutväärtuste aritmeetiline keskmine lähtepikkusel l:

30.Mõõtmetolerantside ja geomeetriliste tolerantside ning pinnakareduse omavaheline seos.
Mida suurem pinnakaredus seda surem mõõtmetolerantsid ja geomeetrilised tolerantsid.
31.Pinnakareduse parameetrite märkimine joonistel (üldskeem ja põhimõtted, Rz ja Ra märkimise näiteid).
Esimene samm-Ra ja Rz määramine.
Ra-profiili keskmine hälve ja Rz-maksimaalne profiili kõrgus.
Et Rz-i interpreteeritakse ISO ja DIN’i järgipisut erinevalt, on targemteha panus Ra-le.
ISO järgi on Ra asukoht nn. ‚’’ juure all’’
Pinnakareduse märkimine tööjonisel-teravik alati vastu töödeldavat pinda.
Et mitte korrata mitmel korral samade karedusparameetrite esitamist ,võib märkimist lihtsustada(sisu deklareeritakse märkustes)
32.Detailide geomeetriline tolereerimine .
Reaalse objekti mistahes pind ei vasta kunagi täielikult nominaalsetele parameetrirele.
Näiteks, silinder võib tegelikult olla kooniline või tünnikujuline ning ristlõige elliptiline.
Selliseid hälbeid ideaalkujust nimetatakse geomeetrilisteks hälbeteks.
33.Baaselement ehk lähe, baaselemendi tähistamine
Tolereerimisekt on kõigepealt vaja leida hälbetele sobiv baaselement ehk lähe,mille suhtes
tolerants määratletakse. Selliseks baaselemendiks valitakse kas joon, pind või telg.
Baaselemendi tähis joonisel: kastikeses täht, baasile viitava joone lõpus täis vöi tühi kolmnurk
34.Kujuhälve. Kujutolerantsid: sirgjoonelisus, tasapinnalisus , ümarus, silindrilisus, jooneprofiil, pinnaprofiil.Tingmärgid ja tähistus
Kujuhälve- tegeliku kujukõrvalekalde suurus nimipinna või-joone kujust .Ideaalseks kujuks on
sirgjoon, tasapind, ringjoon ja silinder. Standardis on määratletud 6 erinevat kujuhälvet: sirgjoonelisus, tasapinnalisus, ümarus, silindrilisus, jooneprofiil,pinnaprofiil.
35.Suunahälve. Suunatolerantsid: rööpsus, ristisus, kalle, jooneprofiil, pinnaprofiil.
36.Asendihälve. Asenditolerantsid: koht, samatelgsus, samatsentrilisus, sümmeetria, jooneprofiil, pinnaprofiil. Tingmärgid ja tähistus.
Asenditolerants on pinna vaadeldava elemendi kõrvalekalle nimiasendist. Määratakse nende
joon- või nurgamõõtmete erinevuse kaudu.
37.Viskumistolerantsid: ringviskumine, täisviskumine.Tingmärgid ja tähistus.
38.Kuju- ja asendihälvete märkimine joonistel.
Kuju- ja asenditolerantsid märgitakse joonisele peene joonega tõmmatud ristkülikraami.Kirja kõrgus selles vastab joonise mõõtarvude kõrgusele. Raam paigutakse joonisele rõhsalt ning ühendatakse peenejoone ja noole abil elemendiga, mille tolerantsi normitakse. Noole siht vastab tolerantsi mõõtmise sihile. Raam koosneb kahest või enamast osast. Esimesse märgitatakse tolerants tingtähis, teise tolerantsi arvväärtus samades ühikutes, mis mõõtarvud joonisel ning sellega seotud andmed.
39.Nurga tolereerimise kaks võimalust (näidata skemaatiliselt).
1)lineaarmõõtmete kaudu
2)nurga piirhälvete kaudu
40.Koonuste tolereerimise võimalusi (näidata vähemalt üks võimalus neljast).
1)nurgamoodustajate vahelise nurgaga alfa
2)koonusekaldenurgaga alfa/2(nurk moodustaja ja telje vahel)
3)koomilisusega c
Teemad 4. Liitedetailid
1.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone:
Liide koosneb enamasti ühendusdetailist (kruvidest, liistudest, tihvtidest) ja liidetavate detailide kokkupuutuvatest osadest, mille kuju sõltub omakorda liite ülesandest. Liited võimaldavad detailidest koostada masina, agregaadi või väiksema koostu.
Üldiselt jagunevad liited lahtivõetavateks ning lahtivõetamatuteks.
Lahtivõetavaid liiteid (keermes-, liist-, hammas- jm liiteid) võib korduvalt koostada ja lahutada ilma ühendusdetaile purustamata.
Mittelahtivõetavad liiteid ( neet-, keevis-, liim- jt liiteid) saab lahutada ainult ühenduselementide ( needid , keevisliited) purustamise teel.
2. Keevisliidete elementaararvutus: põkk-,katte- ja vastakliide.
Põkkõmblused purunevad normaal- ning nurkõmblused (katte- ja vastakliited) tangensiaalpingeist.
*Pikkele töötavate liidete arvutus:
, kus -lubatavad pinged õmblustes,
l-õmbluse pikkus.
*Lõikele töötava põkkõmbluse arvutus:
*Vastakliite arvutuse põhimõte:
Vastakliites tekib lõikepinge jõududest Fa ja Fq. Fq tekitab õmbluses paindemomendi T=Fq*h
Summaarsed nihkepinged õmbluses siis:
3.Punktkeevisliite arvutus.
Liite tugevus sõltub keevispunkti läbimõõdust. Lõiketingimus:
Väljarebimistingimus:
Keevituspunkti läbimõõt kui s=3 mm, siis d=1,55*s+5mm
4. Joot- ja liimliidete elementaararvutus.
F - liitele mõjuv jõud,
A-liitepind,
[T]l - lubatav nihkepinge ,
TB - liite staatiline nihketugevus,
S - varutegur ,
Y - dünaamilisuse tegur.
5. Garanteeritud pinguga (press)liite arvutus.
6. Neetliidete arvutus.
Välisjõudude mõjul võib neetõmblus puruneda, kusjuures needid lõigatakse läbi, lehti ja neete muljutakse või leht rebeneb neediavadega nõrgestatud ristlõikes. Võimaliku purunemise iseloom määrab kindlaks õmbluselementide tugevusarvutuse metoodika.
1.) Ühelõikelise neetõmbluse tugevustingimus :
a.) needi lõiketugevus: τl = P / (z*(π/4)*d02 *i) ≤ [τl] , kus:
d0 – neediava läbimõõt;
i – neetide arv õmbluses;
[τl] – needi lubatav lõikepinge;
z – needi lõikepindade arv õmbluses.
b.) lehtede lõiketugevus lõikes: τl, = P / (2*δmin(e – (d0/2))*i) ≤ [τl,], kus
[τl,] – lehtede lubatav lõikepinge;
e – kaugus needi teljest lehe servani;
δmin - kõige õhema ühendatavalehe paksus.
c.) lehtede tõmbetugevus ohtlikus lõikes: σt = P / (δmin(t – d0))*i) ≤ [σt].
d.) ava seinte ja needivarva muljumistugevus: σm = P / (δmin*d0*i) ≤ [σm].
Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga φ, milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto: φ = Fnetto/Fbrutto = ((t – d0)*δ)/t*δ = (t – d0)/t.
7. Tihvtliidete arvutus:
Tugevusele arvutatakse ainult koormust ülekandvad tihvtid. Tihvtide jaoks puuritakse avad ühendatavatesse detailidesse koorraga; koostamisel nad hõõristatakse. Niisuguste liidete puuduseks on võlli nõrgestamine tihvtiavaga. Detailide ja siledate tihvtide materjalid alluvad koostamisel elastsetele deformatsioonidele ning erisurve istamispinnal p = E*Δd/(2*d), kus E on elastsusmoodul , Δd on esialgne tihvti ja ava mõõtmete vahe. Erisurve piirväärtus pmax = σTM/2, kus σTM on materjali voolavuspiir. Kui tihvt ja detail on samast materjalist, siis on detaili palastselt deformeerunud piirkonna läbimõõt D≈1,65*d ning ping Δd määratakse seosega:
Δd = d(σTt/E) * (1 – μ) + (D2/d) * (σTM/2E) * (1 + μ), kus μ on Poissoni tegur.
Tihvti ja detaili vaheline hõõrdejõud Fh = πdhfp, kus h on detaili paksus, f on hõõrdetegur ja p on erisurve detaili ja tihvti istamispinnas. Tihvti sissepressimisjõud
Fs ≥ πdhfp. Tihvti tugevus leitakse seosest Fs = 0,25 πd2 σTt. Siledad tihvtid võivad liites töötada lõikele kas ühes või kahes pinnas. Tugevustingimus ühele pinnale töötava tihvti jaoks: F1 = 0,25 πd2[τ]e, kahes pinnas lõigatava puhul: F1 = 0,5 πd2[τ]e, kus F1 on tihvtidele mõjuv jõud. Kui tihvt kannab üle pöördemomenti T ja töötab lõikele kahes pinnas ning d≈0,3dv, siis tihvti läbimõõt avaldub seosest: d = 1,13* (T / dv[τ]e)1/2, kus dv on võlli läbimõõt. Kui tihvt töötab liistuna, siis tihvti pikkus l = 2*T/ dvdp.
8. Liist- ja kiilliidete arvutus.
Arvutusvariandid:
1. On teada ülekantav pöördemoment, liistu ristlõike mõõtmed, liistude arv ja lubatavad pinged. Leitakse liistu vajalik tööpikkus;
2. On teada ülekantav pöördemoment, liistude arv ja mõõtmed. Leitakse liistus tekkivad pinged;
3. On teada liistu mõõtmed ja arv ning lubatavad pinged. Leitakse lubatav liistliitega ülekantav pöördemoment.
a.) Prisma - ja segmentliist :
Arvutused tehakse võllist väljaulatuva liistuosa kohta eeldusel , et rummu surve liistule jaotub ühtlaselt. Erisurve tingimus: σm = 2T/ (zKl(d + k)) ≤ [σm], kus K = h – t1. Lõiketugevuse tingimus: τl = 2T / (zbld) ≤ [τ]l. Arvutus muljumisele on standardliistude puhul põhiline, mittestandartsete liistude puhul tehakse kontroll ka lõikele. Segmentliist on prismaatilisest kitsam ning seda kontrollitakse ka lõikele.
b.) Pikikiil:
Kiilu laiema külje muljumistugevuse tingimus:
a. ühe kiiluga liites: σm = 12T / (bl(b + 6fd)) ≤ [σ]m;
b. kahe, teineteise suhtes 180º all paikneva kiiluga liites: σm = 6T /(bl(b + 3fd) ≤ [σ]m;
c. kahe, teineteise suhtes 120º all paikneva kiiluga liites: σm = 6T /(bl(b + 6fd) ≤ [σ]m.
c.) Tangentsiaalkiil:
Eeldatakse, et kogu koormuse kannab üle kiil kitsama küljega. Kiilu paigutamisest võlli ja rummu vahel tekkinud hõõrdejõudu tema määramatuse tõttuu ei arvestata. Kiilu kitsama külje muljumistugevuse tingimus on: σm = 2T/ (h – s1)*l(d – h) ≤ [σ]m, kus s1 on kiilu faas ja h on kiilu paksus.
d.) Otsliist:
Liistu kitsam külg töötab muljumisele, detailide liitepinnas asuv pind aga lõikele. Muljumistugevuse tingimus: σm = 4T/ (hlD(1 – l/D)2) ≤ [σ]m.
e.) Silindriline või kooniline ümarliist: muljumistugevuse tingimus: σm = 5T/ (dlD) ≤ [σ]m, lõiketugevuse tingimus: τe = 2T/ (dlD) ≤ [τ]m.
Arvutusel eeldatakse, et liistu võlli ja rummuga kokkupuutuvad pinnad on võrdsed ja et erisurve võlli ja liistu ning liistu ja rummu vahel jaotub raadiusel koosinusseaduse järgi, piki liistu aga ühtlaselt.
9. Liistliidete tolerantsid ja istud.
10. Eelpingestatud keermesliide (otstarve, näiteid).
11. Eelpingestatud keermesliite arvutuse käik (arvutuse põhimõte).
12. Poltliite arvutus (pikkejõuga koormatud keermesliide, põikjõuga koormatud lõtkuga
ja lõtkuta liide).
13. Ekstsentriliselt koormatud keermesliite arvutus.
M = F*l = 2(F1*a + F2*b + F3*c)
F1/F2 = a/b ja F1/F2 = a/c => F*l = 2*F1*(a + b2/a + c2/a) =>

F1 = (F*l*a)/(2*(a2+b2+c2))

14. Klemmliite arvutus.
Teemad 5.1- 5.4. Kande- ja tugidetailid.
1. Teljed-võllid – määratlused.
2. Võllide arvutuste liigid (põhiseosed tugevusarvutusteks).
3. Võllide ja telgede kontroll kriitilisele pöörlemissagedusele.
4. Laagerdus. Laagerduste klassifikatsioon.
5. Hõõrdumine liugelaagerdustes, taandatud hõõrdetegur.
6. Silinderlaagerdus. Liugelaagerduse tööfaasid, ülesrullumine.
7. Hõõrdemoment radiaallaagerduses (taandatud hõõrdeteguri kaudu).
8. Täisaksiaaltapi ja rõngasaksiaaltapi hõõrdemoment (tuletuskäik).
9. Stribeck`i kõver ja laagerduste hõõrderežiimid.
10. Petrovi valem (tuletuskäik).
11. Standardsete veerelaagrite tüübid ja tähistus.
12. Veerelaagrite täpsus ja tolerantsid ning istud.
13. Veerelaagrite tõrked, tõrkepõhjused, aeglaste laagrite valik.
14. Veerelaagrite valik dünaamilise kandevõime alusel.
15. Korpused. Korpusdetailide liigitus.
16. Korpusdetailide töövõimelisuskriteeriumid ja tehnoloogiad .
Teemad 6.1-6.5. Ühendus- ja ülekandedetailid.
1. Sidurid. Sidurite liigid.
2. Sidurite tunnusjooned.
3. Siduri valikutingimus ja režiimitegur.
4. Muhvsiduri arvutus.
5. Ääriksiduri arvutus.
6. Vaheristikuga e. Oldhami siduri dimensioneerimine.
7. Elementaarse hõõrdsiduri ( ketas -, koonussidur) arvutus.
8. Lülitatavate ja kaitsesidurite konstruktsioone (konspekti näited).
9. Ülekannete liigid. Ülekannete ekstreemparameetrid, ülekannete võrdlus.
10. Hõõrdülekannete liigid. Hõõrdvariaatorid.
11. Hõõrdülekande kinemaatiline arvutus. Libisemine hõõrdülekandes
12. Kontaktjõud hõõrdülekandes.
13. Rihmülekannete liigid ja kasutamisvõimalusi.
14. Rihmülekande kinemaatika.
15. Jõud ja pinged rihmas, Euleri võrrandid.
16. Rihmülekande eelpingutuse kontroll.
17. Kettülekanded: eelised, puudused.
18. Kettülekande kinemaatika ja hulknurgaefekt.
19. Kettülekande kuiundamine.
20. Kettülekande määrimine ja hooldamine.
21. Hammasülekannete liigid.
22. Hammasülekannete materjalid ja konstruktsioon
23. Jõud sirghammastega silinderratastega hammasülekandes.
24. Hammasrataste tõrked ja meetmed nende vältimiseks.
25. Arvutuslik koormus ja silinderrataste arvutus kontaktpingeile.
26. Silinderrataste kontroll paindeväsimusel.
27. Lainesülekande otstarve, lainesülekande kinemaatika.
Teemad 7 ja 8. Üldotstarbelisi talitluselemente (mõned näited). Elastsed talitluselemendid ja –detailid
1. Masinate mõned olulisemad üldotstarbelised talitluselemendid, nende süstemaatika
2. Pidurid – otstarve, liigid, tunnusjoon
3. Klotspiduri arvutus.
9. Elastsete elementide süstemaatika.Vedrude konstruktsioon.
10. Elastsete elementide talitluskarakteristikud (vedru tunnusjoon).
11. Pinged silindrilises keerdvedrus.
12. Silindrilise keerdvedru deformatsioon.
13. Pinged spiraalvedrus. Spiraalvedrude arvutus.
14. Painde töötav keerdvedru (arvutuse alused).
15. Vedrude järjestikune, paralleel- ning segaühendus.

.DOC Laadi alla originaalfail 36 lk · .doc · 149 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

149 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

us Õppematerjali autor

Kodutööd, õppematerjalid aines Masinaelemendid I, II

kodutööd teooria masin instrumendid mehhanism

Sarnased õppematerjalid

docx

Masinatehnika eksam 2010/2011

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0; Fy = 0; M x = 0; M y = 0

Masinatehnika

doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude

Masinatehnika

doc

Masinaelemendid lõpueksam

1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ja kulumise inten

Masinaelemendid

pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

Mõõtmestamineja tolereerimine

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus

docx

Masinaelemendid teooria - KT 1

osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 1. Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? MASINAD ja APARAADID, SEADMED jne.peavad töötama TÕRGETETA ja OHUTULT!!! 2. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev det

Masinaelemendid i

docx

Masinaelemendid teooria - KT 2

osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ?

Masinaelemendid i

docx

Rakendumehaanika II

10.Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 11.Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Ne

Füüsika

Rohkem sarnaseid