Rakendumehaanika II (0)

10. Liited . Üldiseloomustus.
Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited , tihvtliited , profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited , liimliited , press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus , tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus
11. Neetliited . Konstruktsioon ja arvutus.
Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Neet koosneb varvast, algpeast ja lõpp- peast . Valmistatakse plastsest materjalist (süsinikvaene teras, vase- ja alumiiniumsulamid). Vältides elektrokeemilist korrosiooni on soovitav, et needi materjal oleks lehe materjaliga sarnane. Lõpp-pea moodustamine võib toimuda pressides või tagudes, nn. tõmbeneetide (liite vastaspoolele juurdepääs takistatud) korral. Eelised: liite stabiilsus, kvaliteedi kontrollitavus, kinnitavate detailide mitterikkumine lahtivõtmisel. Puudused: metalli liigne kulutamine, lisadetailide vajadus (suurendatud maksumus), vähemugavad konstruktiivsed lahendused. Kasutusala: liidetes, kus ei lubata kuumutamist termotöödeldud detailide noolutuse või viimistletud detailide kõmmeldumise ohu tõttu, raskesti keevitatavate metallide kinnitamiseks, tugevatel vibratsioonkoormustel.
Projektarvutusel tavaliselt valitakse neeti läbimõõt d ja arvutatakse vajalik neetide arv.
12.Tihvtliited. Kujundus ja tugevusarvutus .Valmistatakse piisavate muljumiskindlast terasest ümmargune liist . Liited tihvtidega: pikitihvt(paralleelne pööramisteljega) ehk ümarliistliide; põiktihvtliide (risti pööramisteljega)
Tugevusarvutus pindsurvele Lõikele
d- tihvti läbimõõt D- sisemise detaili läbimõõt l-tihvti pikkus T-moment
13.Liist-ja kiilliited. Liigitus ja tugevusarvutus.
Liistliide koosneb võllist, liistust ja ratta või muu detaili rummust. Liistu kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks võllilt rummule või vastupidi, samuti ka garanteerides rummu mittepöörlemist võlli suhtes. Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned lõigatakse võllidesse kas ketas - või sõrmfreesidega, rummu aga tõukepinkidel või kammlõikuriga.
Liistud valitakse standardtabelitest, lähtudes võlli läbimõõdust ja kontrollitakse liistu tugevust. Prismaliistudega liidete põhiarvutuseks on arvutus muljumisele. Standardliistude arvutust lõikele tavaliselt ei tehta , kuna liistu kõrgus h ja laius b on valitud nii, et liite koormamist piiratakse liistu muljumisega, mitte nihkega.
14.Hammas-ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus.
Konstruktiivselt on hammasliide sarnane mitme liistuga liistliitega ning moodustub hammastest võllil ja neile vastavatest soontest rummus . Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli.
Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne.
15.Keerme tüübid. Tähistus , kasutusalad.
Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere ( mutrid ); väliskeere ( kruvid ). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5).
16.Keermesliited. Üldiseloomustus.
Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont. Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: korduvalt lahtivõetav ja koostatav; suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; liide võib edukalt olla suvalises asendis; tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid , mutrid) on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine . Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid
17.Tõmbe-ja põikjõuga koormatud poldi arvutus.
18.Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid.
Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib muutuda metalli struktuur halvemaks; ebaühtlasest paisumisest -kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; pingete kontsentratsioon. Lähtuvalt liidetavate elementide vastastikusest asendist jagunevad keevisliited nelja alaliiki .
19.Keevisliidete arvutus.
21.Garanteeritud pinguga (press)liited Liide saavutatakse haarava ja haaratava detaili tegelike mõõtmete erinevuse abil. Võlli (haaratava detaili) tegelik mõõde on ava (haarava detaili) tegelikust mõõdust suurem ning liite koostamisel tekib kontaktsurve. Liiteid kasutatakse pöördemomendi ja/või telgjõu ülekandmiseks. Eelised: hea tsentreerimine ja töökindlus; konstruktsiooni lihtsus; pingekontsentraatorite puudumine. Puudused: istualuste pindade mõõtmete suurendatud täpsuse vajadus; töökindluse kontrollimise raskus liite koostamisel; kontaktpindade vigastumine liidete lahtivõtmisel. Liite moodustamise viis: telgjõu rakendamisega nihutatakse üks detail teise suhtes vajaliku suuruse võrra (pressimise kiirus ∼5 m/s); võlli kuumutamine või rummu jahutamine temperatuurini, mil üks detail vabalt läheb teise sisse (on ∼2,5 korda tugevam).