sulav lisametall (joodis) sulatatakse ja täidetakse sellega liidetavate detailide vaheline pilu. Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide keevitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi
osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. ad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide ke- evitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi.
Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. ad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide ke- evitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi.
Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450..
Liimliite koostamine nõuab täpsust Erinevad liited: 1. Kaldliide 2. Kald-katteliide 3.põkk-katteliide 4. Katteliide 5. Põkkliide *kaksik- kaldlappliide *kaksik-lappliide *lappliide Jootmine on metallide ühendamine erisulami-JOODISE – abil Joodistena kasutatakse värvilisi metalle(Al, Cu, messing, silumiin) ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega ja tahkestumisel annavad tugeva ühenduse. Joodiste nõuded - 1. Joodise sulamistemperatuur peab olema madalam joodetavate detailide sulamistemperatuurist; 2. Joodis peab sulas olekus hästi ühinema joodetavate detailidega ja olema voolav; 3. Joodis peab olema küllaldase mehaanilise tugevusega, et tagada liitekoha tugevus; 4. Joodis peab juhtima elektrit ja olema korrosioonikindel (elektritöödel). Pehmejoodised - 1. Sulamistemp ja kasutusala sõltuvad metallide kaalulisest vahekorrast. 2. Sulam 40% Sn ja 60% Pb. Sulamispunkt 230 °C
halvast keevitatavusest tingituna. Jootmiseks nimetatakse lahtivõetamatu liite saamise sellist tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Pilu täitvat metallisulamit, mis on võimeline liidetavaid materjale märgama ning pärast tardumist moodustab jooteliite, nimetatakse joodiseks. Keevitamisega võrreldes on jootmisel mitmeid iseärasusi: · joodise ja jooteõmbluse koostis erinevad liidetavate materjalide koostisest, · joodise ja moodustunud jooteõmbluse tugevus on liidetavate materjalide tugevusest väiksem, · joodise sulamistemperatuur on liidetavate materjalide sulamistemperatuurist madalam, · jooteõmbluse moodustumine toimub enamasti kapillaarjõudude toimel. Jootmise olulisemad eelised keevitamisega võrreldes on järgmised: · kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad;
suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon d. väike aktiveerimisenergia tihedus ja lai termomõju tsoon Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Madaltemperatuuriliste joodistena kasutatakse sulameid Select one: a. Ni - P b. Ag - Cu Zn c. Cu Zn d. Sn Pb Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Jooteprotsessi toimumise põhitingimuseks on Select one: a. joodise lahustuvus joodetavas metallis b. joodise sulamistemperatuur peab olema madalam ühendatava metalli sulamistemperatuurist c. ühendatavate pindade hoolikas puhastamine d. joodetava pinna hea märgamine joodisega Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Ultrahelikeevitust kasutatakse Select one: a. raudteerööbaste liitmiseks b. raudbetooni armatuuri e. sarruste jätkamises c. paksude (100 mm) terasplaatide liitmiseks
halvast keevitatavusest tingituna. Jootmiseks nimetatakse lahtivõetamatu liite saamise sellist tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Pilu täitvat metallisulamit, mis on võimeline liidetavaid materjale märgama ning pärast tardumist moodustab jooteliite, nimetatakse joodiseks. Keevitamisega võrreldes on jootmisel mitmeid iseärasusi: joodise ja jooteõmbluse koostis erinevad liidetavate materjalide koostisest, joodise ja moodustunud jooteõmbluse tugevus on liidetavate materjalide tugevusest väiksem, joodise sulamistemperatuur on liidetavate materjalide sulamistemperatuurist madalam, jooteõmbluse moodustumine toimub enamasti kapillaarjõudude toimel. Jootmise olulisemad eelised keevitamisega võrreldes on järgmised:
· erinevaid metalle; 3. Mõnede materjalide jootmistehnoloogia on · valatud ja sepistatud detaile; kallis; · sobivalt pinnatud mittemetalle; 4. Detailide sulamistemperatuur peab olema 3. Keerukaid tarindeid sab joota samm-haaval kasutades oluliselt kõrgem, kui joodise järjest madalama sulamis-temperatuuriga joodiseid; sulamistemperatuur 4. Jootliited tavaliselt ei vaja viimistlust. Priit Põdra 4. Ainesliited 25 J tliid d kujundamine Jootliidede k j d i Põkkliide
Paremate tehnoloogiliste ja tugevusomadustega joodised saadakse vismuti, kaadiumi, indiumi, magneesiumi, nikli ning hõbedaga. VASKJOODISED Puhas vask ja selle sulamid on kõige levinumad kõvajoodised, mida kasutatakse enamiku metallide sulamite jootmiseks. Vaskjoodise alused on sulamid Cu-Zn, Cu-p ja Cu-Ga. Kindlate omaduste ja sulamistemperatuuri saamiseks lisatakse nendele süsteemidele, tina, mangaani, rauda, alumiiniumi jt. Metalle. Boori vähene lisamine suurendab joodise kõvadust ja tugevust, teeb ta iseräbustuvaks, kuid suurendab jootõmbluse haprust. Vask ja vaskjoodised annavad korosjoonikindlad liited, nad märguvad häasti põhimetalli ninf enamik neist talub suuri mehaanilisi koormusi. Vask. Puhta vasega joodetakse ulatuslikult terast ja niklit sisaldavaid tooteid. Kõrge sulamistemperatuuri(1083C) tõttu rakendatakse vasega jootmisel induktsioonkoormust või kuumutust kaitsekeskkonna ahjudes. Vasktinajoodised(messingid) on laialdaselt levinud
hõbedast. Plaatinasulami teine komponent on tavaliselt vask. Plaatinatoodete turg on suur, enim tarbib neid Jaapan. Juveelitööstus on autotööstuse järel suuruselt teine plaatinakasutaja. Plaatinasulam on mehaaniliselt hästi töödeldav, probleemiks on kõrge sulamistemperatuur. 5 Metallide jootmine Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini. Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest ja vajadusest jootmisel gaasileeki, samuti elektrilist ja induktsioonkuumutamist ning jootleid. Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel.
Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on olenevalt koostisest 183 250 oC. Sellega saab joota teras-, vask- ja messingplekki, kuid mitte alumiiniumplekki. Eriti hästi märgab sula jootetina tsingitud plekki ja valgevaske. Jootmisel peavad ühendatavad metallipinnad olema hoolikalt puhastatud. Kuid kuumuse toimel tekib ka hoolikalt puhastatud pindadel oksiidikiht, mis takistab joodise ühinemist põhimetalliga. Selle kihi eemaldamiseks kasutatakse happelisi ja neutraalseid räbusteid. Happelise räbustina on enamkasutatav tsinkkloriid. See saadakse tsingi lahustamisel soolhappega, millele pärast reaktsiooni lõpetamist lisatakse vett. Tsinkkloriidi kui happeliste kui happeliste omadustega kemikaali tuleb hoida kummikorgiga hoolikalt suletud klaaspudelikeses. Töö ajal tuleb vältida vedeliku sattumist kätele ja riietele.
Terasjuhtmed kaitstakse atmosfääri korrosiooni vastu õhukese tsingikihiga ÷ 0,020 mm - väikese võimsusega õhuliinides ja sideliinides. Bimetall vask/teras juhtmetes, eriti kõrgsagedusel 5000 Hz kulgeb vool praktiliselt vasekihis. Joodised ja räbustid Joodis on erisulam, mida kasutatakse metallosade ja elektrijuhtmete liitmiseks, ühendamiseks. Liitepinnad puhastatakse. Surutakse tugevasti kokku. Ühenduskohale kantakse sulajoodis, kuumutades seejuures liitekohta. Joodise temp. peab olema kõrgem liidetavate materjalide sulamistemperatuurist. Põhimetalli pinnal joodis osaliselt lahustub ja difundeerub. Jahtudes joodis tardub täites ühendusepilud ja joote liitekoht ei jää põhimetalli tugevusest nõrgemaks. Joodiseid liigitatakse: - Pehmed joodised sulamistemperatuur 60 ÷ 400oC - Kõvajoodistel üle 500°C (vask-tsink, - hõbejoodis) Pehmejoodisteks on Sn ja Pb sulamid lisanditega antimoni (Sb) - 2,5%, kaadmiumi (Cd), alumiiniumi (Al) ja tsinki (Zn) - 25%.
o Sulamistemperatuur o Korrosioonikindlus · Sulamid jagunevad: o Metalliline o Homogeenne o Heterogeenne · Miks eelistatakse sulameid puhastele metallidele? · Sulamite eelised: o Odavamad o Kõvemad o Tugevamad o Madalama sulamistemperatuuriga o Kuumakindlamad o Vastupidavamad o Korrosioonikindlamad · Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. · Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii · Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. · Joodise eelised: o Kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; o On võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega; o Protsess keevitusest kiirem. · Joodise puudus:
25. Lõikeriista nõuded Lõikekiirus, s.o lõikuri summaarne tööaeg lõikeprotsessis. 26. Poorsed pulbermaterjalid Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid. Poorseid pulbermaterjale iseloomustav põhiomadus on läbilaskvus. 27. Jootmise erinevus keevitamisest Jootmise eelised võrreldes keevitamisega: a) Peaaegu kõik metallid on sobiva joodise ja räbusti valimisel joodetavad b) On võimalik liita väga erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh metalle mittemetallidega c) liidetavate materjalide väiksema kuumutamise tõttu on protsess tavaliselt keevitamisest kiirem d) protsess on masstootmises kergesti rakendatav, kuna jootmine ei eelda alati liitekoha lokaliseeritud kuumutamist e) Puuduvad termomõjutsooni struktuurimuutused, liidetavate toodete kõverdumised. Puudused on jooteliidete temperatuuritundlikkus s.o
Küsimus 32 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Elektroodikate sisaldab järgmisi desoksüdeerivaid (taandavaid) komponente (õigeim variant) Vali üks: a. Co ja Al b. Si ja Mn c. Ti ja Cu d. Al ja Cr Küsimus 33 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Jooteräbusti on ette nähtud Vali üks: a. joodetavate pindade märgumise parandamiseks ja oksiidide lahustamiseks b. joodetavate pindade ja joodise puhastamiseks oksiidkiledest c. joodise sulamistemperatuuri alandamiseks d. jooteliite kasutustemperatuuri tõstmiseks Küsimus 34 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest käsikaarkeevitusel kaetud elektroodiga? Vali üks: a. pulbrilise räbusti abil b. elektroodikatte põlemisega eralduvate gaaside ja sulametalli peal oleva räbuga c
külm- ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga. Kindlasti tuleks perioodiliselt kontrollida detaili tugevust purustusmeetodit kasutades, perioodi pikkus oleneb toote mahust Alternatiivsed liitmismeetodid Alternatiivse liitmismeetodina võib kasutada jootmist. Jootmisel täidetakse ühendatatavate materjalide vaheline pilu sula joodisega. Liidetavate materjalide servi ei sulatata ja joodise ehk lisametalli tardumisel tekib tugev liide detailide vahele.Väiksema kuumuse tõttu on ka deformatsioonid detailides väiksemad. Rakendatav masstootmises,saab üheaegselt valmistada hulgaliselt liiteid(ahijootmine). Kuna tegemist on seeriatootmisega siis selle tehnoloogia kasutamine on kallim, kuna kulub rohkem lisametalli. Laserkeevitus on üks alternatiivne liitmismeetod mille korral keevisõmblus on kõrge kvaliteediga ning õmblust pole vaja järeltöödelda
Kui tegu on torudega, siis tselluloosse, ja kui ehituskonstruktsiooniga siis rutiilse. Vooluallikaks on trafo alaldiga, inverter või generaator, sõltuvalt tingimustest, kus keevitatakse. Põhimõtteline vooluallika tunnusjoon on tööpiirkonnas järsult langev: 4. Alternatiivsed liitmismeetodid Jootmine Jootmisel täidetakse ühendatavate materjalide vaheline pilu sula joodisega. Liidetavate materjalide servi ei sulatata ja joodise e. lisametalli tardudes tekib tugev liide detailide vahel. Põhieeliseks võrreldes elektroodkeevitusega on madalam protsessi temperatuur ja suurem kiirus. Puudusteks oleks liite väiksem tugevus (v.a. kõvajoodisega, aga siis ei esine enam eeliseid). Ehk siis valiku tuleb teha liite vastutusrikkuse ja nõuete temperatuurikindlusele põhjal. Laaserkeevitus Põhineb liitekohtade fokuseeritud laserkiire energia kasutamisel. Iseloomustab suur
Alumiiniumisulamite üldtähis A. W – deformeeritav sulam; C – valusulam. K – valamine püsivormi (kokilli); S – liivvormi. Vask: PUHAS Cu ja järgneb sidekriipsuga eraldatud tähttähised (vasemargi iseloomustus). Deformeeritavad markeeritakse koostise järgi. C – vasevalusulam; C-GP – survevalu; C-GM – kokillvalu. Vene tähise järgi vask M ja järgneb tinglikpuhtusastme number. Joodised: Üldtähis B, järgneb joodise omadusi tagava põhielemendi sümbol ja massiprotsent. Margitähise lõpus näidatakse sulamistemp või –intervall. Alla 2% elemendi sisaldus, numbriga ei näidata. Malmid: Üldtähis GJ. Markeeritakse liigi ja tõmbetugevuse järgi. GJL – liblegrafiitmalm (nt: GJL-HB 195) GJS – keragrafiitmalm, S-sfäär; liigitähise (S) järel näidatakse lisaks tõmbetugevusele veel katkevenivus. GJM – tempermalm (B-must; W-valge)
17. MIG/MAG keevitus on sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: legeer- ja mittelegeerterased, Al, Cu, Ni, Ti- sulamid. TIG on sulamatu elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: kõrglegeerterased, Al, Mg, Cu, Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise puhastamiseks oksiididest ja puhtana hoidmiseks, sulajoodise pindpindevuse vähendamiseks. Lisaks sellele peab räbusti joodetavaid pindu märgama. 21. Pehmejoodisjootmine- jooteliide saadakse kasutades joodiseid sulamistemp.-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil
Jootmine. Joodis. Väärismetallide sulamid: Kulla- ja hõbedasulamid Joodis on madala sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. kullasulamid Joodise põhilisteks koostismetallideks on enamasti tina ja ( Au - Cu, Au - Ag) plii. Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. hõbedasulamid Jootmise olulisemad eelised: (Ag -Cu) · kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad;
Loeng 1........................................................................................................................................2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid.........................................................................................
protsessi mehaniseerida- kasutades traadist lisamaterjali. Võimalik keevitada kõiki metalle, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel al 0,1 mm, enam levinud teraste ja kõrglegeerteraste, Al, Mg, Cu, Ni, Ti ja keevitamiseks materjali paksustel 0,15...6 mm. 47. Millised on keevisliidete põhitüübid? Põkkliide, katteliide, vastakliide, nurkliide, otsliide, 48. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? Jootmine on võimalik siis kui joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma sulajoodisega. 49. Millised on räbustite ülesanded jootmisel? Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 50. Milline on kõvajoodisjootmise ja pehmejoodisjootmise erinevused? Milliseid joodisemetallisulameid põhiliselt kasutatakse nende jootmismeetodite korral?
sabloonide, lekaalide ja kohtkaliibritega. 2.11. Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...1000 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450..
). Ka on liide reeglina hermeetiline, puuduvad jääkpinged ja -deformatsioonid. Puuduseks on liidete väike eritugevus, mistõttu ühendatavad pinnad peavad olema piisavalt suured.Üldjuhul on see saavutatav vaid katteliiteid kasutades. Näited masinaehitusest, kus liimliide on üldkasutatav, on friktsioonkatete ühendamine piduriklotsidega, kummitihendite liitmine autoustele, siltide liimimine masinakeredele jms. Jootliide: Jootmisel elemendid liituvad joodise tardudes, mis on eelnevalt sulasse olekusse viidud. Joodise sulamistäpp on liiteelementide omast madalam, seega on keevitamisega võrreldes tegemist märksa madalamate temperatuuridega. Tänu sellele on võimalik säilitada materjali esialgset struktuuri ja vältida keevitamisega kaasnevaid deformatsioone (kõmmeldumisi). Seejuures tugevusomadustelt jäävad jooteliited keevisliiteile alla. On eriti levinud aparaadiehituses ja remonttöödel. Jootmismeetodid: · jootekolvi e
10) Antifritsioon Põhimaterjalid plii, alumiinium. Kasutatakse laagri sulamitena, pöörlev võll toetub kõvematele osakestele, laagripõhimass aga kulub, niimoodustub laagri liua sisepinnale kanalite võrk milles liigub määrdeaine. Joodised on metallid või sulamid, millega saab detaile kokku joota. Jootmisel sulatatakse ühendatavate detailide vahele joodist, mille sulamis temperatuur on palju madalam, kui kokku joodetavatel osadel. Joodise hangumisel liituvad osad üheks tervikuks. Ühendus on tihe, kuid mitte eriti tugev. Peale sulatavatad kulumis kindlus suureneb 5-7 korda. Metall keraamilised Need sulamid on suure kulumis kõvaduse ja kulumis kindlusega, kannatades temperatuuri kuni 1000o. Nad koosnevad titaan ja volfram karbiidist, mille side aineks on coobalt. Neid sulameid kasutatakse plaatidena, mis kinnitatakse lõiketera või tööriista külge. Kinnitamiseks kasutatakse kõva joodist. Mitte metallsed materjalid
1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmi...
Sageli ei ole võimalik või otstarbekas kasutada Kõvajoodiseid toodetakse sulamistemperatuuriga liitetehnoloogiana keevitamist, seda näiteks halvast 580...1240 °C. Tuntuimad on Cu-, Ag- ja Al-baasil keevitatavusest tingituna. Jootmiseks nimetatakse kõvajoodised. lahtivõetamatu liite saamise sellist tehnoloogiat, kus Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse joodetavate metallide ja joodise puhastamiseks sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Pilu oksiididest, pindade jootmise ajal puhtana hoidmi- täitvat metallisulamit, mis on võimeline liidetavaid seks ja sulajoodise pindpinevuse vähendamiseks. materjale märgama ning pärast tardumist moodus- Jootmistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodis- tab jooteliite, nimetatakse joodiseks. Keevitamisega jootmisräbusteid ja kõvajoodisjootmisräbusteid.
(elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb alles peale joodise tardumisel. Algteadmisi metalllide keevitamisest ja lõikamisest. Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomisidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise , plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse vahel. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma --- survekeevitus ja sulakeevitus.
Raskesti joodetavad nt kõrgelt legeeritud terased, eriti alumiinium. Võimalik joota Al teatud rasvhapete segude abil või puhastades leeliselahusega, kohe järgneb elavhõbedaga, et Al-Hg sulam õhuke. Kõvajoodistega jootes peab kasutama puhastamisel räbusteid suhteliselt kergesti sulavad soolad jt hendid, mis moodustavad metallioksiididega kompleksühendeid. Sagenamini Na2B4O7(veel ka fluoriidid, fosfaadid,H3BO3, B2O3). Tekkinud lahustuvad sulas booraksis või kerkivad räbuna sula joodise pinnale ning ei takista jootmist. A2 B23 O42 Pilet 14. Lubi on üks vanimaid pöördumatult kõvastuvaid sideaineid. Lubja tüüpi sideaineid nim õhk- või mitte hüdraulilisteks sideaineteks, mis kõvastuvad enamasti kuivalt. Lubja tootmise lähteaineteks sobivad kõik kivimid, mille põhikomponediks on CaCO3. Tähtsaim lubjakivi, mida kuumutatakse ahjus temp-l 1000 või veidi kõrgemal. CaCO3=CaO+CO2. Ninga saadakse kustutamata lubi, millile lisatakse vett ning saatakse
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
