Masinaelemendid teooria - KT 2 (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Masinaehitus - Masinaelemendid i

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas arvutatakse tihvtliidet?
Milles sesneb vedrutihvti eripära?
Kuidas arvutatakse liistliidet?
Kuidas toimub liistusoonte valmistamine töötlemine?
Kuidas on võimalik liistliidet tugevdada lisada eskiis?
Millise hamba profiili kujuga hammasliiteid kasutatkse?
Milleks kasutatakse lukustuselemente?
Mida nimetatakse pressliiteks?
Kuidas saadakse pressliidet?
Millised on pressliidete põhieelised ja puudused?
Kuidas arvutatakse telgjõuga koormatud pressliidet valemid seletus?
Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud pressliidet valemid seletus?
Kuidas näeb välja pressliite tugevustingimus telgjõu ja pöördemomendi koosmõjul?
Millistest reeglitest tuleb kinni pidada pressliite kujundamisel?
Kuidas tagada et koonusrõngastega pressliidete korral ei tekiks rummu materjali voolamist?
Millal kasutatakse klemmliiteid?
Kuidas arvutatakse pikijõuga koormatud klemmliide?
Kuidas arvutatakse pikijõu telgjõu ja pöördemomendiga koormatud klemmliidet?
Mis on siduri ülesandeks masinates?
Kuidas liigitatakse sidureid?
Mis on jäikade sidurite eelisteks ja puudusteks?
Kuidas valida sellist tüüpi sidurit?
Milles seisneb muhvsiduri eripära?
Kuidas arvutuatakse jäigaid sirureid?
Milliseid võlli asendihälbeid on võimalik kompenseerida kasutades kompenseerivaid sidureid?
Millega need hälbed on põhjustatud?
Kuidas liigitatakse kompenseerivaid sidureid tööpõhimõttelt?
Milles seisneb hammassiduri eripära?
Kuidas valitakse hammassidurit?
Millest sõltuvad käivitusteguri ja reziimiteguri väärtused sidurite valikul?
Milles seisneb plastikust hammasmuhviga hammassiduri valiku eripära?
Mida tuleb silmas pidada kettsiduri kasutamisel?
Kuidas valitakse kettsidureid?
Millised on enamlevinud elastsete sidurite tüübid?
Millest lähtudes valitakse rehvsidurit?
Millistest parameetritest sõltub elastsete ketastega sidurite valik?
Millised on sülfoonsiduri omadused ja valikupõhimõtted?
Milles seisneb liigendsidurite eripära?
Millal kasutatakse lülitatavaid sidureid ja pidureid?
Mis on lülitatavate sidurite ja pidurite ülesandeks masinates?
Milliseid vabakäigusidureid teate mis on selle tüübi siduri eripäraks?
Millal kasutatakse magnetsidurit ja mis on selle eelisteks?
Kuidas liigitatakse hõõrdpidureid?

Lõik failist

osa 5. Seondliited

Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet?
Tihvtide liigid on:
1. SILINDERtihvtid:
• püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel;
• ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad;
2. KOONUStihvtid:
• püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel;
• saab korduskasutada;
3. KÄRNtihvtid:
• püsivad paigal tihvti külgedele töödeldud soonte ja laienduste poolt tekitatud deformatsioonide ja hõõdejõu toimel;
• saab mõned korrad korduskasutada;
• paigaldatakse järeltöötlemata avasse;
4. VEDRUtihvtid:
• püsivad paigal tihvti külgede elastse deformatsiooni poolt tekitatud hõõdejõu toimel;
• tihvti pilu ei tohi sulguda;
• saab korduskasutada;

Millal kasutatakse tihvliiteid? Millised tihvtide liigid on korduskasutatavad?
TIHVTLIIDE = liide , kus ühendatud detailid on geomeetriliselt lukustatud lõikele/muljumisele töötavate tihvti abil. Korduvkasutada saab koonustihvte, kärntihvte, vedrutihvte.

Milles sesneb vedrutihvti eripära?
• püsivad paigal tihvti külgede elastse deformatsiooni poolt tekitatud hõõdejõu toimel;
• tihvti pilu ei tohi sulguda;

Nimetage liistliidete eelised ja puudused.
Eelised
Puudused
1. Konstruktsiooni ja valmistamise LIHTSUS;
2. Kokkupaneku ja lahtivõtmise MUGAVUS;
3. Madal HIND.
1. Liidetavate detailide NÕRGESTAMINE liistusoonte ja avadega:
• ristlõigete vähenemine;
• pingete kontsentreerumine;
2. Liidetavate detailide SAMATELGSUSE täpne
TAGAMINE on keerukas;
3. Ühe liistuga ülekantav PÖÖRDEMOMENT on VÄIKE;
4. Reverseeritav koormus tekitab liites NURKLÕTKU

Kuidas arvutatakse liistliidet?

Millest lähtudes valitakse liistliite komponentide mõõtmeid ja milliseid mõõtmete tolerantse kasutatakse?
Liistliite komponentide mõõtmeid valitakse eelisarvude reast . Ristlõike mõõtmed ja tolerantsid on määratud DIN 6885 standardiga.

Nimetage liistude põhitüübid, teha eskiise.

Kuidas toimub liistusoonte valmistamine, töötlemine? Teha eskiisi prismaatilisest liistust ja eskiisile panna kõik liistu mõõtmed.

Kuidas on võimalik liistliidet tugevdada (lisada eskiis )? Kuidas kinnitatakse liist võlli külge liikuva liite korral (lisada eskiis)?

Nimetage kiilliistu põhipuudused ja eelised.

Puudused – kiil deformeerib rummu, s.t.:

• suureneb rummu ja võlli samatelgsuse hälve;

• halveneb pöörleva süsteemi tasakaalustatus ning suureneb vibratsioon

Eelised – 1) Kiil põhjustab rummu ekstsentrilisust, kuna surub radiaallõtku võlli ühele küljele. Kiilu kasutatakse väikeste pöörlemissageduste korral 2) Kiilliide on odav, kuna kiil tagab ka rummu teljesihilise liikumatuse.

Kas segmentliistu korral on võlli nõrgestatus suurem või väiksem ja miks?

Suurem, sest võlli liistusoon on sügav.

Nimetage segmentliistude eelised.

Võlli liistusoone töötlemine on lihtne, spetsiaalsed tööriistad on saadaval.

Liistu asend on iseseaduv, mis on sooviatatv kooniliste võllide korral;

Kirjeldada liistliite kujundamise etapid.

1. Vastavast standardist lähtuvalt valitakse VÕLLI VÄLISLÄBIMÕÕDU järgi:

• liistu ristlõike mõõtmed (liistu mõõtmetel on tavaliselt h tolerantsid);

• liistusoonte mõõtmed ja tolerantsid;

2. Arvutatakse liistu vajalik PIKKUS:

• mis väldib liites muljumise;

• mis väldib tavatöörežiimis liistu läbilõikamise.

Milles seisneb liistliite optimeerimine (valemid + seletused ).

Nimetage hammasliidete eelised võrreldes liistliidetega.

1. Võimaldavad üle kanda suuri pöördemomente;

2. Hammaste kõrge täpsus ja pinnasildedus, kuna töötlemisel kasutatakse standardseid instrumente ja tehnoloogiaid;

3. Hammasliidetes on võimalikud suured

teljesihilised liikumised;

4. Võlli ja rummu parem tsentreeritus.

Millise hamba profiili kujuga hammasliiteid kasutatkse?

1.Rööpkülgsete hammastega:

2. Evolventhammastega:

3. Kolmnurkhammastega:

• kõige vanem hammasliide;

• hamba jalal on kõrge pingekontsentratsioon;

•kõige tugevam hammas-liide;

• kõige paremini tsentreeriv hammasliide

•hõlpsastivalmistatav hambalõikepinkidel;

• hambumisnurk on tavaliselt 30º;

• tänapäeval enamlevinud.

• hammaste arv on suur

• kasutatakse peenemate võllide korral

Kirjeldada hammasliite kujundamise etapid.

1. Vastavast standardist lähtuvalt valitakse VÕLLI VÄLISLÄBIMÕÕDU järgi:

• hammaste arv;

• hambuvate komponentide mõõtmed;

2. Arvutatakse hambumise vajalik PIKKUS:

• mis väldib liites muljumise;

• mis väldib tavatöörežiimis hammaste läbilõikamise.

Kirjutada hammasliite lõikepinge ja muljumispinge valemid (koos seletustega).

Milles seisneb hammasliite optimeerimine?

Millised on peamised neetide tüübid?

Neetide peamised liigid:

1. Täisneedid – needivarb on täismaterjalist;

2. Toruneedid – needivarb on õõnes:

3. Tõmbneedid – needivarb on seest õõnes:

Kirjeldada neetliidete kujundamise reeglid.

1. Vähim neetide arv liites on 2;

2. Ühes konstruktsioonis kasutada võimalikult samaläbimõõdulisi ja samatüübilisi neete;

3. Tõmbele või survele töötavates elementides tuleb needid paindest tingitud lõikekomponendi vältimiseks paigutada elemendi raskuskeset läbivale teljele või telje suhtes sümmeetriliselt;

4. Korrosiooni vältimiseks kasutada detaili materjalidega sama tüüpi materjalist neete.

Alumiiniumist ja terasest detailide liitmisel tuleb pinnad tingimata isoleerida ( lakk , kummikiht, bituumenkangas);

5 Mitmerealiste õmbluste korral järgida5. Mitmerealiste õmbluste korral järgida neetide paigutamisel teatmekirjanduse soovitusi ;

6. Soovitav on neediavad puurida (mitte stantsida) ning nende ervad faasida.

Tuua näiteid profiilliidetest. Mis on nende eeliseks võrreldes teiste seondliidetega.

Profiilliited – hammasliidete alamliik. Näiteks P3G- profiil (DIN 32711) ja P4C-profiil (DIN 32712). Eelised : 1. Isetsentreerivad; 2 Ligi 30 % võrra parem vastupidavus väsimusele, kui hammsliidetel.

Milleks kasutatakse lukustuselemente? Nimetada enamlevinud lukustuselemendid (eskiisid). TELJESIHILISE LUKUSTUSE LIIDE = liide, mis takistab võlli ja/või sellele paigutatud komponentide liikumist juhuslike mõjurite toimel või väikeste telgkoormuste mõjudes.

osa 6. Hõõrdliited

Nimetage hõõrdliidete eelised võrreldes seondliidetega (liist- ja hammasliited).

1. Võllil ja rummul PUUDUVAD NÕRGESTUSED:

• detaile ei ole nõrgestatud liistusoontega;

• puudub liistusoonte ja hammastega kaasnev pingekontsentratsioon – detailide pinnad on siledad ning võlli läbimõõt võib olla väiksem;

2. Liites PUUDUB NURKLÕTK ja selle tekke oht:

• liide on alati lõtkuvaba;

• puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes

Mida nimetatakse pressliiteks? Kuidas saadakse pressliidet?

PRESSLIIDE = liide, kus selle komponendid on istatud PINGUGA ning koormuse ülekandmine ühelt liite komponendilt teisele toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil.

Pressliite saamiseks on 2 võimalust:

Pressimine võrdsel temperatuuril:

• liite detailide temperatuurid on võrdsed;

• liite istupinnad õlitatakse;

• pressimise kiirus mitte üle 5 mm/s.

Koostamine temperatuuri gradiendiga:

• võll on jahutatud ja avaga detail (rumm) on kuumutatud;

•pressimine võib osutuda mittevajalikuks;

• liide saab kuni 2,5 korda tugevam, kui pressimisel

Millised on pressliidete põhieelised ja puudused?

Eelised

Puudused

1. Konstruktsiooni lihtsus – tagatud on pöördemomendi ülekanne ning detailide teljesihiline asend;

2. Hea tsentreeritus;

3. Töökindlus (kui liide on konstrueeritud õigesti).

1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaažil on raske;

2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele on kõrged;

3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele koormustele väheneb:

• istu ping tekitab pingekontsentratsiooni;

• kontaktpindadel tekib hõõrdkorrosioon;

4. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega.

Kuidas arvutatakse telgjõuga koormatud pressliidet (valemid +seletus)?

Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud pressliidet (valemid +seletus)?

Kuidas näeb välja pressliite tugevustingimus telgjõu ja pöördemomendi koosmõjul?

Kirjeldada võlli ja rummu pinge tööseisundid pressliite korral?

Kuidas kontrollida, et pressliites tekkivad pinged ei põhusta liitepindade plastseid deformatsioone ning detailide purunemist?

Millistest reeglitest tuleb kinni pidada pressliite kujundamisel? Mida võib põhjustada pressliite liiga suur või liiga väike ping?

Pressliite kvaliteedi praktilised probleemid: Detailid on väga jäigad ning liite vajalik ping on detailide valmistamistolerantsidega samas suurusjärgus;

2. Liite detailide läbimõõdu tegelikud väärtused hajuvad tolerantsidega määratud vahemikes ning pingu tegelik väärtus ei ole kunagi teada.

SEE TÄHENDAB ET PRESSLIITE detailid tuleb töödelada suhteliselt täpselt.

Liiga SUUR ping võib põhjustada:

Liiga VÄIKE ping võib põhjustada:

1. Suure pingekontsentratsiooni ning detailide enneaegse väsimuspurunemise

2. Rummu materjali VOOLAMISE ning pingu ülemäärase vähenemise

1. Liite LÄBILIBISEMISE;

2. Liitepindadel FRETTINGkorrosiooni, mis kahjustab liitepindu ning suurendab läbilibisemise ohtu

Nimetage koonusliite eelised ja puudused.

Eelised

Puudused

1. Hea tsentreeritus;

2. Komponente nõrgestavate soonte, avade jne puudumine

1. Kõrge hind:

• vajalik on koonuspindade töötlus;

• nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele on kõrged

2. Ülekantav pöördemoment on väike.

Kirjeldada seost poldi pingutusjõu ja koonusliite poolt ülekantva pöördemomendi vahel.

Nimetage koonusrõngastega pressliite eelised.

1. Lihtne koostamine ja lahtivõtmine tavatööriistu kasutades;

2. Liide on korduvalt taaskasutatav ;

3. Rummu asend võllil on fikseeritud ka teljesihiliselt;

4. Rummu teljesihilist asendit võllil saab muuta/reguleerida;

5. Liide on kompaktne ja nägus;

6. Võlli ja rummu liitepinnad on silindrilised – ei ole tarvis töödelda kooniliseks ;

7. Hea tsentreeritus – saab kasutada suure pöörlemissagedusega võllidel;

8. Saab kasutada hõõrd-kaitsesidurina – ülekoormuse korral libiseb läbi (korduv läbilibisemine ei ole lubatud);

9. Toote/ koostu soodne hind valmistamisel ja hooldusel – tarvis ei ole:

• geomeetrilise lukustuse elemente – materjali kokkuhoid ja töötlemiskulude kokkuhoid;

• pressi, pressimisrakiseid ega kuumutust/jahutust;

• vaheelemendid on saadaval standardsete/vahetatavate komponentidena.

Kuidas tagada, et koonusrõngastega pressliidete korral ei tekiks rummu materjali voolamist ?

Millal kasutatakse klemmliiteid?

Klemmliide on pinguga liide kus vajalik pindsurve tekitatakse klemmi või poolitava rummu ristsuunas kruvipingutusega. Klemmliidet kasutatakse kui detaili asukoht võllil pole püsiv, või kui on vajadus asendi reguleerimiseks. Samuti siis kui muude jõu ülekandelementide (näiteks liistude) kasutamine pole võimalik. Näiteks esineb sageli klemmliiteid väntade, rihmarataste , seaderõngaste jms. võllile istamiseks. Sagedaseim ist on H8/h8.

Kuidas arvutatakse pikijõuga koormatud klemmliide? Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud klemmliide? (kirjutada valemid + seletused).

Kuidas arvutatakse pikijõu (telgjõu) ja pöördemomendiga koormatud klemmliidet?

osa 7. Sidurid ja lülitatavad pidurid

Mis on siduri ülesandeks masinates?

Siduri ülesandeks võib olla:

1. Võllide telgede asendihälvete kompenseerimine ;

2. Ajami töö ebaühtluste leevendamine;

3. Masinate sujuv või hetkeline käivitamine, seiskamine, kiiruste ümberlülitamine, reverseerimine;

4. Kaitse ülekoormuste eest;

5. Ainult ühesuunalise pöörlemise võimaldamine jne.

Kuidas liigitatakse sidureid?

*Lülitavad sidurid (võllid on võimalik ühendada ja lahutada: automaatselt, vastavalt välisele käsule). Näiteks: •Hõõrdsidurid• Nukksidurid• Elektromagnetilised sidurid • Hüdrosidurid.

*Mittelülitavad sidurid (võllid on ühendatud püsivalt.): -jäigad sidurid (jäik ääriksidur), -kompenseerivad sidurid(elastne nukksidur , liigendsidur).

Nimetage kaks jäiga siduri tüüpi. Mis on jäikade sidurite eelisteks ja puudusteks?

1)Jäik ääriksidur; 2)ühiskiiluga poolitatud muhvsidur.-------------→

Jäikade sidurite LIIGID: 1. Ääriksidurid – pöördemomenti kannab üle ääriku pooltevaheline hõõrdejõud ja poltide vardad koos võimaliku ühisliistuga;

2. Muhvsidurid – pöördemomenti kannab üle muhvi materjal koos võimaliku ühisliistuga:

• poolitamata muhvsidurid;• poolitatud muhvsidurid.

Jäikade sidurite EELISED:

1. Lihtsus ja odavus;_____________________________________

2. Võllide ühendus on jäik – kasutatakse täpsetes ajamites:

• mõlema ühendatud võlli pöörednurk ja pöördemoment on igal ajahetkel täpselt sama;

• sidur ei tekita ajamis nurklõtku;

3. Võimaldab ajamis suuremaid pöörlemissagedusi;

4. Ülekantava moment on piiratud vaid liidete tugevusega.

Jäikade sidurite PUUDUS:

1. Kannavad ajamis edasi ka telgjõudusid ja paindemomente – selle vähendamiseks:

• laagrid tuleks paigaldada jäiga siduri lähedale;

• ühendatavad võllid tuleb joondada ja paigaldada suure täpsusega

Teha ääriksiduri eskiis. Kuidas valida sellist tüüpi sidurit?

(Ohutusranti saab kasutada ka siduri tasakaalustamiseks .) Ääriksidurid on saadaval ostutoodetena – nende valikul tuleb lähtuda valmistaja juhistest.

Milles seisneb muhvsiduri eripära?

Muhvsidurid – pöördemomenti kannab üle muhvi materjal koos võimaliku ühisliistuga:

• poolitamata muhvsidurid;• poolitatud muhvsidurid.

Muhvsidurid on saadaval ostutoodetena nende valikul tuleb lähtuda valmistaja juhistest.

Kuidas arvutuatakse jäigaid sirureid? Jäigad sidurid arvutatkse komponentide VOOLAMISELE ja VÄSIMUSELE.

Milliseid võlli asendihälbeid on võimalik kompenseerida kasutades kompenseerivaid sidureid? Millega need hälbed on põhjustatud?

KOMPENSEERIV SIDUR = sidur, mis lubab võllide pöörlemisel nende omavahelist liikumist ning sellega leevendab võllide asendihävetest tingitud piki- ja põikjõudude ning paindemomentide teket . Asendihälbed ntx:

Võllide ASENDIHÄLBEID põhjustavad:

1. Võllide valmistamise ja paigaldamise hälbed;

2 Võllidele mõjuvad aktiivkoormused;

3. Ajami komponentide kulumine ;

4. Ajami komponentide temperatuuride muutused, jt.

Kuidas liigitatakse kompenseerivaid sidureid tööpõhimõttelt?

1. LÕTKUDEGA sidurid; 2. Suhtelise LIBISEMISEGA sidurid;

3. ELASTSE vaheelemendiga sidurid.

Nimetage lõtkude ja libisemisega sidurite liigid.

1. HAMMASSIDUR – pöördemoment kantakse üle hammasülekannete abil;

2. KETTSIDUR – pöördemoment kantakse üle kaherealise rull-puksketi abil;

3. OLDHAM’i sidur – pöördemoment kantakse üle libiseva vaheelemendi abil;

4. NUKKSIDUR – pöördemoment kantakse üle kummist vaheelemendi abil.

Esimese kahe iseloom: Suurte koormuste ülekandmiseks rasketes töörežiimides; Vajavad MÄÄRIMIST.

Milles seisneb hammassiduri eripära? Milliseid häbleid on võimalik kompenseerida kasutades hammassidurit?

Suurte koormuste ülekandmiseks rasketes töörežiimides; Vajavad MÄÄRIMIST.

Hammassiduri kasutamisel tuleb arvestada, et

1. Lubatud radiaalsiirde ja nurksiirde väärtused sõltuvad siduri pöörlemissagedusest;

2. Lubatud nurksiire sõltub välishammaste kujust :

• sirgete välishammaste korral võib nurksiire olla kuni 1 º;

• kumerate välishammaste korral võib nurksiire olla kuni 3 º;

3. Korraga on kontaktis vaid kaks hambapaari;

4. Lubatav telgsiire on suur (kordades suurem, kui lubatav radiaalsiire).

Hälbeid komp.: --Telgsiirde kompenseerimine--Radiaalsiirde kompenseerimine—Nurksiirde kompenseerimine--Nurk- ja radiaalsiirde kompenseerimine

Kuidas valitakse hammassidurit?

Hammassidurite valik põhineb standardi DIN 740-2 metoodikal. Siduri tugevustingimus: siduri teglik koormus kõikvõimalikes koormusrežiimides ei tohi ületada lubatavat koormust. Sobiva siduri valikul tuleb kontrollida ka rummude liistliidete tugevust. MNom,max = moment, mida võib dünaamiliselt rakendada üle 100000 korra siduri kogu tööea vältel.

Millest sõltuvad käivitusteguri ja režiimiteguri väärtused sidurite valikul?

Milles seisneb plastikust hammasmuhviga hammassiduri valiku eripära?

Hammassidurite valik põhineb standardi DIN 740-2 metoodikal. Siduri tugevustingimus: siduri teglik koormus kõikvõimalikes koormusrežiimides ei tohi ületada lubatavat koormust:

_________________________________________________________________________________________________

Plastikust hammasmuhvi töövõime sõltub temperatuurist Plastikust hammasvmuhviga siduri valikul löökidega tööreziimi jaoks:

1. Tuleb arvestada sidurist mõlemale poole jäävate ajamikomponentide inertsmomente;

2. Tuleb arvestada sidurist mõlemale poole jääva ajamiosa löökkoormusi eraldi;

3. Soovitatakse kasutada siduri tootja poolt pakutavaid simulatsiooniprogramme.

Mida tuleb silmas pidada kettsiduri kasutamisel? Nimetada kettsidurite eelised ja puudused.

Kettsiduri kasutamisel tuleb arvestada, et

1. Lubatav pöördemoment sõltub pöörlemissagedusest.

2. Kinnise siduri kasutamisel on selle töö vaiksem ja tööiga pikem;

3. Sidur tuleb määrida määrdega;

4. Lubatav nurksiire on tavaliselt kuni 1,5 ;

5. Lubatav radiaalsiire on tavaliselt kuni 2 % keti sammust (kuni 0,25 mm);

6. Pöörlemiskiiruse suurendamisel 30 % võrra üle lubatava , tuleb radiaal - ja nurksiirete lubatavaid väärtusi vähendada poole võrra.

Kettsiduri EELISED:

1.Suur ülekantav moment;2.Lihtne konstruktsioon ;3.Lihtne paigaldus ja lahtivõtmine 4.Odav.

Kettsiduri PUUDUSED: 1. MÜRA;2. Väike radiaalsiire.

Kuidas valitakse kettsidureid?

Kettsiduri valikul tuleb lähtuda tootja juhenditest.

Nimetage Oldhami siduri eelised ja puudused ning kirjeldada selle valikupõhimõtteid.

Oldham’i siduri EELISED:

1. Plastikust vaheelement töötab kaitseelemendina ülekoormuse korral

2. Reaktsioonid võllide laagerdustele on väikesed;

3. Mõlemad võllid pöörlevad täpselt sama pöörlemissagedusega;

4. Nurklõtku puudumine ja suur väändejäikus;

5. Suur lubatav radiaalsiire;

6. Lihtne paigaldus ja odav.

Oldham’i siduri PUUDUS:

Lubatav nurksiire on väike

Oldham’i siduri kasutamisel tuleb arvestada, et

1. Sobivad kasutamiseks suure pöördemomendi ja väikese pöörlemiskiiruse korral;

2. Lubatav nurksiire on tavaliselt kuni 0,5 º;

3. Lubatav radiaalsiire on tavaliselt kuni 6,5 mm;

4. Kahjustumise mehhanismid on frettingkulumine ja pindväsimus.

Siduri valikul tuleb lähtuda tootja juhenditest. Siduri tugevustingimus: siduri teglik koormus kõikvõimalikes koormusrežiimides ei tohi ületada lubatavat koormust.

Nimetage nukksiduri põhieelised ja puudused. Millistest parameetritest sõltub nukksiduri valik?

Nukksiduri EELISED:

1. Suur ülekantav moment;

2. Elastne vaheelement tagab vajaliku väändejäikuse:• summutab ajamis lööke ja vibratsioone;

3. Võllid jäävad ühendatuks ka vaheelemendi purunemisel;

4. Vaheelemendi pikk tööiga:

-ühersuunalise pöörlemisega ajamis kulub vaheelement vaid ühelt poolt ning hiljem saab sama vahelementi kasutada pööratud asendis veel teist nii kaua;

5. Vaheelement on odav ning hõlpsasti vahetatav.

Nukksiduri PUUDUSED:

1. Ajami laagesdustele lisanduvad koormused, mis on võrdelised telgede hälvetega;

2. Vaheelemendi elastsus tekitab ajamis nurklõtku –ei sobi kasutamiseks täpsetes ajamites:

• saadaval on ka lõtkuvabu nukksidureid;

3. Siduri suured mõõtmed võrreldes lubatud hälvete väikeste väärtustega

Siduri valikul tuleb lähtuda tootja juhenditest.

Tugevustingimus:

Millised on enamlevinud elastsete sidurite tüübid?

ELASTSETE sidurite levinud liigid on:

1. KUMMIST VAHEELEMENDIGA sidurid – pöördemoment kantakse üle elastse kummist vaheelemendi abil;

2. ELASTSETE KETASTEGA sidurid – pöördemoment kantakse üle elastsete ketaste abil;

3. VEDRUsidurid – pöördemoment kantakse üle silindrilise keerdvedru või sarnaselt töödeldud elastse metallist vaheelemendi abil;

4. SÜLFOONsidurid – pöördemoment kantakse üle sülfooni abil.

Nimetage millistes rakendustes on mõtekas kasutada rehvsidurit ja millega tuleb arvetada selle siduri kasutamisel. Millest lähtudes valitakse rehvsidurit?

REHVSIDURI kasutamisel tuleb arvestada, et:

1. Sobivad suurte pöördemomentide ülekandmiseks: kuni 40 kNm – vaheelement võib olla tugevdatud punutisega;

2. Pöörlemissagedus kuni 6000 p/min;

3 Lubatud nurkhälve kuni 1 º;

4. Lubatud on suur radiaalhälve kuni 6,5 mm;

5. Purunemismehhanismiks on vaheelemendi väsimus;

6. Vaheelement on hõlpsasti vahetatav.

Nimetage elastsete ketastega sidurite eelised ja puudused.

Elastsete ketastega siduri EELISED:

1. Hästi tasakaalustatavad – võimalik on kasutada suure pöörlemisagedusega ajamites;

2. Võimalik on kompenseerida suuri asendihälbeid (kahe elastse kettaga konstruktsioon);

3. Ei vaja määrimist -- hooldusvabad;

4. Suur väändejäikus, puudub nurklõtk;

5. Väike mass;

6. Kasutatav kõrgetel temperatuuridel ;

7. Suur ülekantav pöördemoment (kuni 300 kNm).

Elastsete ketastega siduri PUUDUSED:

1. Võllide lubatav telgsiire on väike;

2. VÕNKUMISTE oht;

3. Vajalik on vahemaa siduri mahutamiseks(kahe elastse kettaga konstruktsioon);

4. Suurte asendihälvete korral rakenduvad võllidele suured lisakoormused;

5. Ühe elastse kettaga sidur kompenseerib vaid nurksiiret.

Kirjeldada kahe elastse kettaga siduri tööpõhimõtet.

Millistest parameetritest sõltub elastsete ketastega sidurite valik?

Siduri valikul tuleb lähtuda tootja juhenditest,

Nimetage vedrusidurite omadused.

VEDRUSIDUREID on kahte liiki:1. Keerdvedruga vedrusidurid;2. Ühes tükis vedrusidurid

Vedrusidurite üldised omadused:

1. Väike ülekantav pöördemoment (kuni 40 Nm);

2. Hea tasakaalustatus ning võimalus kasutada kiirete ülekannetes (kuni 10 000 p/min);

3. Ühes tükis sidurite suur väändejäikus ning nurklõtku puudumine;

4. Lubatav nurkhälve kuni 20 º;

5. Lubatav radiaalhälve kuni 0,01d;

6. Lubatav pikihälve kuni 0,3 mm;

7. Valmistatakse terasest ja alumiiniumisulamitest

Millised on sülfoonsiduri omadused ja valikupõhimõtted?

SÜLFOON = õhukeseseinaline gofreeritud (lõõtsakujuline) toru- võib olla valmistatud ühes tükis või kokku keevitatud membraanidest.

Sülfoonsidurite üldised omadused:

1. Ülekantav pöördemoment kuni 400 Nm;

2. Kompenseerimise suur ulatus ja suur väändejäikus;

3. Nurklõtk puudub;

4. Hooldusvabad;

5. Tundlikud ülekoormuste suhtes – plastse deformatsiooni või väsimuse oht.

**Siduri valikul tuleb lähtuda tootja juhenditest

Milles seisneb liigendsidurite eripära?

Sidurite hargid peavad paiknema sümmeetriliselt.

Liigendsidurite üldised omadused:

1. Ühe liigendi korral ei ole siduri poolte pöörlemised sünkroonsed – see võib põhjustada väändevõnkumisi ja vibratsiooni;

2. Kahe liigendi korral on siduri poolt pöörlemised sünkroonsed, kui:

• sisendvõll ja väljundvõll on paralleelsed;

• kõik kolm võlli paiknevad ühes tasapinnas.

3. Kompenseerib suuremat nurkhälvet, kui teised sidurid, kuni (15 30) º;kuni (15 ... 30) ;

4. Tõenäoline tõrkepõhjus on ristmiku ja harkide laagerduste kulumine.

Kirjeldada magnet- ja võresidurite tööpõhimõtet.

Millal kasutatakse lülitatavaid sidureid ja pidureid ?

LÜLITATAV SIDUR = seade, mis tagab lülitatava ühenduse KAHE PÖÖRLEVA komponendi vahel.

PIDUR = seade, mis tagab lülitatava ühenduse PÖÖRLEVA ja PAIGALSEISVA komponendi vahel.

LÜLITATAVA SIDURI ja PIDURI konstruktsioon võib olla identne. Üks ja sama mehaaniline seade võib olla kasutusel nii SIDURINA kui ka PIDURINA.

Mis on lülitatavate sidurite ja pidurite ülesandeks masinates?

Lülitatavate SIDURITE ÜLESANNE:

1. Võllide SUJUV ühendamine; 2. Võllide piisavalt kiire lahtiühendamine.

PIDURITE ÜLESANNE:

1. Võlli piisavalt kiire peatamine – tihti kehtib nõue, et ajam tuleb peatada ühe täispöörde vältel või kiiremini;

2. Võlli pöörlemissageduse vähendamine.

Nimetage lülitatavate seondsidurite eelised.

-Pöördemomenti saab üle kanda mõlemas suunas (RISTNUKKiDEGA SIDUR)

-Lülitamine on kiirem ja võib toimuda ajami liikudes.(SPIRAALNUKKIDEGA SIDUR)

Milline lülitatavate sidurite tüüp on enamlevinud ja mis on selle siduri tüübi omadusteks?

Lülitatavate hõõrdsidurite ja -pidurite üldised omadused

1. Hinnanguliselt enamlevinud liik;

2. Hõõrdumine tekitatakse kahe või enama komponendi hõõrdepindade kokkusurumisel;

3. Vähemalt üks hõõrdepind on tavaliselt metallist ( malm või teras), teine hõõrdepind võib olla spetsiaalsest suure hõõrdumise tagavast materjalist;

4. Ketspidurites ja -sidurites võib kasutada mitut paralleelset ketast – mitme kettaga sidurid on kasutusel suure koormuse ja väikese pöörlemissagedusega ajamites;

5. Hõõrdsidur võib töötada kuivalt või määritult (õlivannis):

• kuiva hõõrdsiduri/piduri hõõrdetegur on ≤ 0,6;

• määritud hõõrdsiduri/piduri hõõrdetegur on ≤ 0,05

6. Hõõrdsiduri/piduri töövõimet piirab kontaktpindade TEMPERATUUR:

• töövõime tõstmiseks tuleb tagada jahutus;

• suure pöörlemissagedusega dünaamiliste ajamite on soovitav väiksem hõõrepindade arv, kuna siis on soovitav väiksem hõõrepindade arv, kuna siis on jahutuse tagamine hõlpsam.

Milliseid vabakäigusidureid teate, mis on selle tüübi siduri eripäraks?

-Põrkmehhanismiga vabakäigusidur, -Rullik-vabakäigusidur, - Vedru-vabakäigusidur.- Pöördnukk-vabakäigusidur.

VABAKÄIGUSIDUR= AUTOMAATNE seade,mis tagab lülitatavas ühenduses pöördemomendi ülekandmise vaid ühes ettenähtud suunas.

Vedrusiduri tööpõhimõte:

1. Sisendvõlli pööreldes keerdvedru keerud haaratakse kaasa, vedru siseläbimõõt väheneb ning haarab kaasa väljundvõlli;

2. Sisendvõlli peatudes vedru lõdveneb ning väljundvõll lülitub lahti.

Millal kasutatakse magnetsidurit ja mis on selle eelisteks?

MAGNETSIDUR= seade, mis tagab lülitatava ühenduse (Vastus=siis kui on vaja tagada lülitatava ühenduse...) elektromagnetvälja poolt tekitatud jõudude toimel.

Magnetpulbersiduri/piduri (üldised omadused) EELISED:

1. Ülekantava momendi väärtus on suurtes piirides muudetav;

2. Ülekantava momendi väärtus on täpselt reguleeritav;

3. Võimaldab pehmet starti ja pidurdust;

4. Rakendub vajadusel väga kiiresti;

5. Hõõrdumine ja kulumine praktiliselt puuduvad.

Nimetage millised on viskoosse siduri omadused.

VISKOOSNE SIDUR = seade, mis tagab lülitatava ühenduse vedeliku või puisteaine sisetakistuse poolt tekitatud jõudude toimel.

Vedeliksiduri (viskoosne sidur) üldised omadused:

1. Rakendub automaatselt sisendvõlli pöörlemissageduse suurenedes;

2. Tagab ajami eriti pehme stardi;

3. Summutab hästi lööke ja pöördmomendi ebaühtlusi;

4. Võllid ei pöörle KUNAGI sünkroonselt – alati esineb mingi väärtusega läbilibisemine;

5. Vajab jahutust – vedeliku sisehõõrdumine muundub soojuseks;

6. Võlle ei ole võimalik täielikult lahti ühendada- väljundvõlli peatamiseks tuleb kasutada pidurit;

7. Ülekantav võimsus on võrdeline läbimõõdu 5-da astmega (P ~ D 5-s aste);

8. Pidurina väheefektiivne – võimaldab pöörlemiskiirust vähendada, ei võimalda väljundvõlli

peatada.

Kirjeldada üldiseid lülitatavate sidurite ja pidurite valikupõhimõtteid.

Kuidas liigitatakse hõõrdpidureid?

Kasutatavaimad on hõõrdpidurid, need jagunevad:

• klots -,

• lint -,

• ketas -

• koonuspiduriteks.

Kirjeldada klotsi ja ketaspiduri tööpõhimõtet.

Klotspiduri rakendumisel suruvad piduriklotsid vastu pidurdataval võllil oleva piduritrumli (ehk piduritrummi) sise- või välispinda.

Ketaspiduris surutakse kokku seisev ja pöörleval võllil olev ketas (neid kettaid võib vaheldumisi olla mitu).

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

308 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

capmoq Õppematerjali autor

Siin kõik masinaelementide teise kontrolltöö teooria vastused. Kontrolltöö sai sellega väga hästi tehtud ja kõõik küsimused on põhjalikult vastatud.

masinaelemendid teooria seondliited hõõrdliited sidurid pidurid masinaelemendid

Sarnased õppematerjalid

doc

Masinaelemendid I - Kodutöö VI - Siduri valik

MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Siduri valik B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td

Masinaelemendid i

doc

Tootearendus

Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed t?

Masinaelemendid i, ii

docx

Reduktori projekteerimine moodul 1

Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt. Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min. Trumli nurkkiirus ω3 = 2πD = 60 n / 60 = 11,43 rad/s Kasulik võimsus võllil III: P3 = T3 ⋅ ω3 = 57

Masinaelemendid

pdf

Jõuülekanded konspekt

1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed

Jõuülekanne

docx

Jõuülekanne

- Rull-laagrid - Üherealised rull-laagrid - Kaherealised rull-laagrid - Vibratsiooni taluvad rull-laagrid( messingseparaatoriga ) - Sfäärilised kaherealised rull-laagrid - Koonusrull-laagrid nii meeter- kui toolmõõdud - Nõellaagrid - Liugelaagrid - Liigendlaagrid - Liigendpead - Pöördkehad - Tugirullid - Tugilaagrid - Lineaarlaagrid - Kinnitushülsid koonilise avaga laagrite kinnitamiseks - Survehülsid - Lukustusseibid - Võllimutrid - Stopperrõngad Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes. Laagrite klassifikatsioon hõõrdumise liigi järgiliugelaagrid veerelaagrid magnetlaagrid 7. Kardaanülekanne

Auto õpetus

pdf

Automaatkäigukasti planetaarülekanne

3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande automatiseerimi

Auto õpetus

docx

Jõuülekanne

Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 2

Auto õpetus

docx

Materjali Õpetus

Materjali õpetus Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm. Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm (valgemalm) või valumalm (hallmalm). Valgemalm On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks. Hallmalm Halli murde pinnaga, tugev, kulumis kindel, hästi töödeldav, hästi valatav, puuduseks on haprus ja vähene vastupidavus löök koormustele. Kasutatakse mootoribloki, kered, rihmarattad valmistamiseks. Tempelmalm Mehaaniliste omaduste poolest hallmalmi ja terase vahepealne. Tugev kannatab hästi löök koormusi on korrosiooni kindel, terasest odavam. Valmistatakse hammasrattaid, tagasillad, ketilülid jne.

Auto õpetus

Rohkem sarnaseid