Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide omadused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500
Kiikuva liikumisega Rotatsioonliikumisega 2. Poogna haaramise viisi järgi eristatakse: Mehaaniliste haarajatega Pneumaatiliste haarajatega 3. Olenevalt asukohast transporditava poogna suhtes: Ülemised Alumised 4. Konstruktiivselt eristatakse haarajaid olenevalt nende ehitusest: Liikuva peaga Liikumatu peaga Liikumatu võlliga Ektsentrilise võlliga Kuidas toimub trükitud poognate vastuvõtt? Poognate väljatoomiseks vajalik kett-transportöör Kett-transportöör on omapärasteks mehaanilisteks poognate kiiruse vähendamise seadeteks. Kiiruse vähendamine poognate väljatoomisel on aga kindlasti vajalik. Ilma kiiruse alandamiseta tuleks poognad vastuvõtu lauale liiga kiiresti.Kett-transportöör on omapärasteks mehaanilisteks poognate kiiruse vähendamise seadeteks. Kiiruse vähendamine poognate väljatoomisel on aga kindlasti vajalik. Ilma kiiruse alandamiseta tuleks poognad vastuvõtu lauale liiga kiiresti. Kuidas vähendatakse poognate kiirust masinast väljumisel
Kiikuva liikumisega Rotatsioonliikumisega 2. Poogna haaramise viisi järgi eristatakse: Mehaaniliste haarajatega Pneumaatiliste haarajatega 3. Olenevalt asukohast transporditava poogna suhtes: Ülemised Alumised 4. Konstruktiivselt eristatakse haarajaid olenevalt nende ehitusest: Liikuva peaga Liikumatu peaga Liikumatu võlliga Ektsentrilise võlliga Kuidas toimub trükitud poognate vastuvõtt? Poognate väljatoomiseks vajalik kett-transportöör Kett-transportöör on omapärasteks mehaanilisteks poognate kiiruse vähendamise seadeteks. Kiiruse vähendamine poognate väljatoomisel on aga kindlasti vajalik. Ilma kiiruse alandamiseta tuleks poognad vastuvõtu lauale liiga kiiresti.Kett-transportöör on omapärasteks mehaanilisteks poognate kiiruse vähendamise seadeteks. Kiiruse vähendamine poognate väljatoomisel on aga kindlasti vajalik. Ilma kiiruse alandamiseta tuleks poognad vastuvõtu lauale liiga kiiresti. Kuidas vähendatakse poognate kiirust masinast väljumisel
koodimuundurid vms. Seega koosneb andur füüsikalise suuruse muundamiseks ettenähtud tajurist, mõõtelülitusest ning normeerivast signaalimuundurist Anduri üldine plokkskeem Mehaaniliste suuruste muundamine Elektriliseks väljundsuuruseks võib lugeda tajuri aktiivtakistuse, induktiivsuse, mahtuvuse või genereeritava elektromotoorjõu muutumist sõltuvalt mõõdetavast sisendsuurusest Mehaanilisteks sisendusuurusteks on nt. kõik liikumisparameetrid nagu tahkete ja vedelete kehade asend, siire, kiirus, kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid, rõhk. Kuna erinevaid mehaanilisi suurusi on palju, siis toimub andurites täiendav mehaaniliste suuruste muundamine. Näiteks, anduri erinevate füüsikaliste sisendsuuruste: jõu, momendi, rõhu ja kiirenduse taandamine mehaanilisele
nimetatakse organismi, kelles parasiit veedab suguküpse osa oma elutsüklist või kelles ta suguliselt paljuneb. Vaheperemees on organism, kelles parasiit veedab oma vastseea või kelles ta paljuneb sugutult. Reservuaarperemeheks nimetatakse organismi, kelles toimub pasitaarsete organismide kogunemine. (1) 4.1. Siirdajad Siirdajad on verdimevad lülijalgsed. Spetsiifilisteks siirdajateks on organismid, kelle sees parasiit läbib mõne arengujärgu. Mehaanilisteks siirdajateks on organismid, kes ainult levitavad parasiiti. Mõnel juhul võivad siirdajad olla ka parasiidi looduslikud resevuaarid.(1) 4.2. Parasiidi mõju peremehele Parasiit mõjub peremehele patogeenselt ehk kahjulikult. Patogeensus iseloomustab parasiidi võimet peremehe organismis esile kutsuda patoloogilisi muutusi või haigusi, mille mõju iseloom võib olla erinev. Paljud hulkraksed parasiidid kahjustavad peremeest mehaaniliselt, vigastades
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri...
Geokeemiline barjäär on fundamentaalne mõiste. Peamine on siin elementide kontsentratsiooni järsk muutus, see on tsoon, kus üks geokeemiline olukord muutub teiseks. Geokeemilistel barjääridel kujunevad paljud maagimaardlad, geokeemilised anomaaliad, mis soodustavad ka keskkonna saastumist. Sõltuvalt aine ülekande viisist eristatakse difusioonilisi ja infiltratsioonilisi barjääre. On looduslikke ja tehnogeenseid barjääre. Looduslikud jagunevad: · Mehaanilisteks, kus migratsiooni intensiivsus väheneb järsult. · Füüsikalis-keemilisteks, kus temperatuur, rõhk, Eh, pH jt muutuvad järsult. · Biogeokeemilised, kus biogeense migratsiooni intensiivsus väheneb kivisüsi, turvas, elementide kontsentreerumine organismides. Ka tehnogeensete barjääride seas saab eristada mehhaanilisi, füüsikalis-keemilisi ja biokeemilisi. Geokeemiliste näitajate muutust migratsiooni suunas nimetatakse barjääri gradiendiks G: m2 - m1 G= l
TARTU ÜLIKOOL Sportlase lihashooldus Massaaz Referaat Meelis Kattai Avatud Ülikool IV Tartu, november 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................... 3 2. Massaazi definitsioon......................................................... 3 3. Massaazi ajalugu............................................................... 4 4. Massaazitehnikad.............................................................. 4 4.1. Silumine........................................................................ 5 4.2. Hõõrumine..................................................................... 5 4.3. Sõtkumine...................................................................... 6 4.4. Löökvõtted..................................................................... 6 4.5. Vibratsioon...................................
Tehakse vahet ka leelismetallid, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt. metallide vahel. Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide omadused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasvutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalised füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3. Enamkasutatavatel metallidel 1700..
..1620/16 keevitatud ja tõmmatud 5/0,5...110/5 Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- dused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitluslikud omadused. Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
Enne ohjamist tuleb selgitada välja kontrollitava populatsiooni suurus ja paiknemine ajas, mis aitab ressursside jaotamist efektiivsemaks muuta. Välja on töötatud mitmeid meetodeid, kuid paljud neist on suhteliselt ebaefektiivsed, kulukad ning soovitud mõju avaldub alles aastate pärast. Oleks vaja efektiivseid ja jõukohaseid meetodeid, mis oleksid nii seaduslikult kui ka sotsiaalselt vastuvõetavad. Praegu kasutatavad meetodid võib jagada akustilisteks, visuaalseteks, keemilisteks, mehaanilisteks, keskkonda muutvateks ja sigimist vähendavateks, lisaks surmamine ja lõksud. Kohaspetsiifiline ohjamine võib sundida lindude populatsioone ümber asuma teistele läheduses paiknevatele aladele. Seal kordub aga probleem uuesti. Efektiivne lindude kontrollimine toimiks kogu linna ulatuses, kus oleksid ühendatud meetodid, mis hõlmaksid suuremal või vähemal määral kogu lindude elukeskkonda. Ohjamise eesmärk ei ole lindude peletamine linnamaastikult vaid nende
Sõltub : · Elastsusmoodulist ja tihedusest · Puidu kiudude suunast (kiiremini kiudude suunas, aeglasem tanentsiaal) · Puuliigist; temperatuuri tõus takistab ja niiskussisalduse kasv aeglustab 39. Puidu resonantsi omaduseks nim. Omadust tugevdada häält või heli, ilma hääletooni muutmata. Kõige enam kasutatakse kuuske, nulgu ja seedri puitu. Mida kitsamate aastarõngastega ja mida ühtlasem on nende asetus, seda kõrgem on puidu võime resoneerida. Puidu mehaanilisteks omadusteks nim. Puidu võimet avaldada vastupanu välistele mehaanilistele jõududele. Välisjõud : · Staatilised e. Koormused toimivad sujuvalt, ühes suunas, jäädes suuruselt püsivateks või vähesel määral kasvavateks. · Dünaamilised e. Löögilised toimivad mingile kehale palju kordi- korduvalt ja täie jõuga. · Vibratsioon kui dünaamiline koormus mitmekordselt muudab oma suunda ja suurust. · Pikaajalised koormused Materjali e
..1620/16 keevitatud ja tõmmatud 5/0,5...110/5 Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- dused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitluslikud omadused. Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus
tootmiseks suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). 67. Ferriidid Ferriidiks nimetatakse süsiniku tardlahust -rauas. Eristatakse madalatemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahutuvus 727 kraadi juures 0,02 %, toatemperatuuril 0,01%) ja kõrgtemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 0,1%). 68. Tootmise mehaanilised meetodid Pulbrite tootmisel on mehaanilisteks meetoditeks: 1.Peenestus, jahvatamine ja 2. Sulametalli pihustamine. Saadud pulbri koostis ei erine lähtematerjali koostisest. 69. Virnvormimine Virnvormimine on üks masinvormimise tehnoloogia viis. Vorm koostatakse mitmest eraldi vormitud üksteise peale laotud osast, millel on ühine valukauss ja püstkanal. Tootmispinda kasutatakse efektiivselt. Toodetakse lihtsakujulisi valandeid. 70. Sügavtõmbamine Sügavtõmbamine on üks põhilistest lehtstantsimise kujumuute operatsioonidest
j – voolutihedus R – Halli konstant, mis sõltub voolukandjate konstantidest ja liikuvusest ning juhtivuse tüübist; Mehaanilised andurid. Mehaaniline andur on automaatsüsteemi element, mis muundab kontrollitava suuruse (rõhu, temperatuuri, nivoo, pöörlemissageduse, kiiruse) tahke keha, vedeliku või gaasi mehaaniliseks liikumiseks või jõuks. Mehaanilised andurid rõhu ja rõhulangu mõõtmiseks. Laevajõuseadmetes on vajadus mõõta rõhku väga suure diapasoonis. Mehaanilisteks rõhuandurite tajuriteks on elastsed elemendid, mis tasakaalustatakse vedruga. Väikeste rõhkude mõõtmiseks kasutatakse lamedaid elastseid ja jäiku membraane (joonis 0.2.21). Elastsed membraanid valmistatakse armeeritud kummist või plastmassist, jäigad roostevabast terasest või berüllpronksist. Jäikade membraanide puuduseks on nende vähene läbipaindeulatus ja seega ka mõõtediapasoon. Diapasooni suurendamiseks tehakse membraanid gofreeritutena
väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment. 24. Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted (lk 68) Kui hari mingisugusel põhjusel ei puutu kommutaatori külge kogu pinnaga, vaid ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad sädelemist kommutaatoril. Liigse voolutiheduse põhjuseks võib olla ka voolu tugevnemine harjas. Sädelemise põhjused kommutaatoril jagunevad mehaanilisteks, potentsiaalseteks ja kommutatsiooniliseks. Mehaanilised harjade nõrk surve kommutaatorile, kommutaatori ebaõige konfiguratsioon või kare pind, kommutaatori pinna mustumine, isolatsiooni välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina ekspluatatsioonil. Nendel põhjustel katkebkontakt harja ja kommutaatori vahel, mis põhjustab sädelemise.
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon. Reproduktiivne tervis - s.o. täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine või nõrk tervis valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ja selle talitlust ja toimimist. Reproduktiivtervis tähendab seega, et inimesed on võimelised elama vastutustundlikku, rahuldustpakkuvat ja ohutut seksuaalelu, on võimelised järglasi muretsema ning neil on vabadus otsustada kas, millal ja kui sageli nad seda soovivad. Vabadus seisneb meeste ja naiste õiguses omada ligipääsu ohututele, efektiivsetele, vastuvõetavatele viljakuse kontrolli meetoditele ning omada sellekohast teavet, samuti õiguses kasutada meditsiiniteenuseid, mis võimaldaksid naisele ohutult kulgeva raseduse ja sünnituse ning lapsevanematele terve lapse (WHO 1994). Erinevad aspektid: 1. "terve" seksuaalelu 2. võime lapsi saada 3. vabadus otsustada järglaste muretsemise ü...
suurendavad nimmelordoosi (koormust nimmelülidel) 3. LUUDE, LIIGESTE, SIDEMETE JA KÕÕLUSTE MEHAANILISED OMADUSED · Mehaanilised omadused ilmnevad mehaaniliste pingutuste toimel ja iseloomustavad kehade võimet taluda neid deformeerivaid koormusi · Luude, liigeste, sidemete ja kõõluste mehaaniliste omaduste uurimine on oluline traumade tekkepõhjuste ja tagajärgede selgitamisel Luude mehaanilised omadused · Luude põhiliteks mehaanilisteks omadusteks on: -tugevus -elastsus · Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormusi Luude tugevuse näitajad · Inimese luude tugevus ületab mitmekordselt neile elutegevuse käigus mõjuva koormuse · Pikitelje suunalisel tõmbedeformatsioonil on täsikasvanud inimese reieluu tugevuse piiriks kuni 150N/mm², mis on ligikaudu 30 korda suurem kui telliskivi · Inimese reieluu keskosa talub ilma purunemata pikitelje suunalist survet kuni 45 000
ja sujuvalt kõikide silindriteni viia. Sisselaskekollektorid on valmistatud üldjuhul malmist või alumiiniumist, mis on parem, peamiselt seepärast, et on kergem. Sissepritse Kütuse sissepritse põhimõte seisneb selles, et kütust ei pihusta õhu sekka mitte õhusurve karburaatoris ning vastavalt vajadusele karburaatori abisüsteemid, vaid konkreetne seade, mis pritsib surve all kütust vastavalt mootori vajadustele. Esiteks võib sellised sissepritsesüsteemid jagada mehaanilisteks ja elektroonilisteks. Elektroonilise sissepritse (EFI) alguseks võib lugeda 1980-ndate aastate algust, kus insenerid olid sunnitud otsima karburaatorist efektiivsemaid ja täpsemaid küttesegu segamise meetodeid, et rahuldada järjest karmistuvaid keskkonnakaitseliste eesmärkidega normatiive. Väljalase Jättes vahele teema, kuidas küttesegu sisselaskekollektorist silindrisse saab ja põlemisjäägid
jms seisukohtast, samuti seose tõttu kogutavate teemadega, kogude ajalooga ning nende interopreteerimise viisiga. 9) objektide kahjustusprotsessid Objektide kahjustumine on kompleksne ja keeruline valdkond. Kahjustusprotsessid ise on küll looduslikud, kuid nende mõjul objektides toimunud muutuste hindamine sõltub sotsiaalsest kontekstist ja kultuuris omaksvõetud väärtustest. Kahjustusprotsessid grupeeritakse füüsikalisteks, keemilisteks, mehaanilisteks ja bioloogilisteks.Erisugused protsessid toimivad enamikul juhtudel koos. Samuti võib üks keskkonnategur põhjustada erisugust tüüpi kahjustusi. Kahjustusprotsessid on pöördumatud. Füüsikaliste kahjustusprotsesside hulka kuuluvad materjalide niiskusesisalduse muutuste tõttu tekkinud pinged ning soojus- ja valgusenergia põhjustatud mõõtmete ja molekulaarstruktuuri muutused. Keemiliste kahjustusprotsesside hulka kuuluvad hulk reaktsioone hüdrolüüs, oksüdatsioon,
Veisel produtseerivad suured süljenäärmed ööpäevas u. 100-190 liitrit sülge. Keel on limaskestaga kaetud suuõõne llihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidu lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade abil maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust, keelekehast ja keelejuurest. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keelel asuvad papillid, mis jagunevad mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. Meh. papillide ülesandeks on abistada toidu haaramise ning karvkatte puhastamisel ja korrastamisel. 25. Hambad. Lühi- ja pikakroonilised hambad Hambad paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel ja kinnituvad hambasompudesse. Neid ei loeta skeleti luude hulka, sest nende struktuur erineb luukoest ja neile ei kinnitu lihased. Eristatakse hambajuurt ja hambakrooni – sombust väljaulatuvat osa. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist.
Selle tulemusena masina tööomadused halvenevad: G-l väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment. Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted Kui hari mingisugusel põhjusel ei puutu kommutaatori külge kogu pinnaga, vaid ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad sädelemist kommutaatoril. Liigse voolutiheduse põhjuseks võib olla ka voolu tugevnemine harjas. Sädelemise põhjused kommutaatoril jagunevad mehaanilisteks, potentsiaalseteks ja kommutatsiooniliseks. Mehaanilised harjade nõrk surve kommutaatorile, kommutaatori ebaõige konfiguratsioon või kare pind, kommutaatori pinna mustumine, isolatsiooni välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina ekspluatatsioonil. Nendel põhjustel katkebkontakt harja ja kommutaatori vahel, mis põhjustab sädelemise.
Et nimetatud puudusest lahti saada, täiendatakse diferentsiaali lisaseadise, blokeermehhanismiga. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeerivaid ehk iselukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. 4.3 Blokeeritav diferentsiaal Diferentsiaali blokeerumismehanismi ajamid jagunevad mehaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks (autode SCANIA telgedevahelised diferentsiaalid). Mehaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt. Sellisel juhul piisab, kui mehhanism kord sisse lülitada. Edasine sisse- ja väljalülitamine toimub ilma juhi igasuguse osavõtuta. Diferentsiaali blokeermehanismi täiturelement võib olla hüdrauliliselt
Seened toituvad juba valmis orgaanilisest ainest, lagundades seda. Mikroseened on vôimelised kasvama laias temperatuurivahemikus (- 5 ...+ 50° C), sobivaimaks kasvutemperatuuriks on + 18 ...+ 30° C. Seente kasvuks peab suhteline ôhuniiskus olema üle 65 %. Arhiivides võivad mikroseened soodsate keskkonnatingimuste korral kahjustada kõiki säilikuid, aga samuti ka riiuleid, sisustust ning ehitusmaterjale. Mikroseente poolt põhjustatud kahjustused võib jagada mehaanilisteks ja keemilisteks: Mehaaniline: Mingil materjalil kasvades katavad mikroseened selle mütseeliga, muutes nähtamatuks vôi raskestiloetavaks seal asuva kujutise Keemiline: Elutegevuse käigus eraldavad mikroseened keskkonda mitmesuguseid ainevahetuse produkte, mis toimivad materjalidele kahjulikult Putukad on väga olulised arhivaalide biokahjustajad. Enamik putukaid eelistab
neist sobivaim välja valida. Sidureid on otstarbekas liigitada 4 klassi: 1.klass - püsisidurid. Ei võimalda võlle ilma demontaazioperatsioonideta lahutada. Jagunevad kolme rühma: jäigad, kompenseerivad ja elastsed. On praktikas arvukaim klass. 2.klass - lülitatavad sidurid. Võimaldavad (sõltuvalt tüübist)võlle ühendada omavahel või neil asuvate detailidega kas seisu ajal, sünkroonsel pöörlemisel või ka ühtlustamata kiirustel. Tööprintsiibilt jagunevad mehaanilisteks, hüdrodünaamilisteks ja elektromagneetilisteks. 3.klass - automaatsidurid. Lülitavad võlle automaatselt sisse või välja sõltuvalt võlli pöörlemissageduse või pöördemomendi etteantud väärtusest. 4.klass - sidurid, mis eelmainitud kolme klassi ei mahu (näit. liitsidurid, mis koosnevad eelloetletute kombinatsioonidest). 21. Muhvsidur Lihtsaima ehitusega on jäigad sidurid. Nende kasutamine eeldab liidetavate võllide
vôimelised kasvama laias temperatuurivahemikus (- 5 ...+ 50° C), sobivaimaks kasvutemperatuuriks on + 13 18 ...+ 30° C. Seente kasvuks peab suhteline ôhuniiskus olema üle 65 %. Arhiivides võivad mikroseened soodsate keskkonnatingimuste korral kahjustada kõiki säilikuid, aga samuti ka riiuleid, sisustust ning ehitusmaterjale. Mikroseente poolt põhjustatud kahjustused võib jagada mehaanilisteks ja keemilisteks: Mehaaniline: Mingil materjalil kasvades katavad mikroseened selle mütseeliga, muutes nähtamatuks vôi raskestiloetavaks seal asuva kujutise Keemiline: Elutegevuse käigus eraldavad mikroseened keskkonda mitmesuguseid ainevahetuse produkte, mis toimivad materjalidele kahjulikult Putukad on väga olulised arhivaalide biokahjustajad. Enamik putukaid eelistab kasutada toiduks mitmesuguseid valke sisaldavaid materjale: nahka, pärgamenti, liimaineid, villaseid ja siidist tekstiile
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Joonis 50:Blokeeritav diferentsiaal. 49 Diferentsiaali blokeermehanismi ajamid jagunevad mehaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks (autode SCANIA telgedevahelised diferentsiaalid). Mehaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt. Sellisel juhul piisab, kui mehhanism kord sisse lülitada. Edasine sisse- ja väljalülitamine toimub ilma juhi igasuguse osavõtuta. Diferentsiaali blokeermehanismi täiturelement võib olla hüdrauliliselt kokkusurutavate
vaba pinda avivast keelejuurest ehk keelepärast. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keeletipu, -keha ja juure dorsaalne pind moodustab keeleselja. Mäletsejaliste keeleselja tagumises osas asetseb kõrgend keelemõhn, mida eespoolt piirab sügav ristvagu. Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. 22) Ninaõõs Hingamisteed algavad ninaõõnega. Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks. Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks
ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest ehk keelepärast. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keeletipu, -keha ja juure dorsaalne pind moodustab keeleselja. Mäletsejaliste keeleselja tagumises osas asetseb kõrgend keelemõhn, mida eespoolt piirab sügav ristvagu. Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. Süljenäärmed- nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised
..7 päeva enne mugulate koristamise algust, seemnepõllul 10...12 päeva. See kiirendab kartuli täielikku füsioloogilist valmimist, koore kinnistumist. Väheneb mugulate vigastumine koristamisel ja tõuseb nende haiguskindlus. Peale selle suureneb kartulikombaini läbilaskevõime ummistuste vähenemise ja mugulasegu sõelumistingimuste paranemise tõttu. Kartulipealsete 22 eraldamise viisid jagunevad mehaanilisteks, keemilisteks ja füüsikalisteks (termilisteks jms). Peedipealsed võib lõikur eraldada ühe-või mitmeastmeliselt. Üheastmelise eraldamise puhul lõigatakse pealsed lõplikult ühe madala lõikega. Kaheastmelise eraldamise korral tehakse esimene lõige peedi päid kopeerimata. Teise lõike tegemisel juhib lõikenuga kopeermehhanism. Pealsete lõikamisele järgneb tavaliselt veel juurika ülemise osa täiendav puhastamine pealsejäänustest.
Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim. 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 8 Murendi ja mulla mehhaaniline koostis Mulla massist moodustab ca. 80...90% mineraalosa, seega mulla omadused sõltuvad oluliselt mulla mineraalosa mehaanilisest, keemilisest ja mineraloogilisest koostisest. Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Mehaanilised elemendid jaotatakse suurusgruppidesse. Klassifitseerimine on kokkuleppeline ja seetõttu on eri riikides kasutusel mitmeid klassifikatsioone. Lihtsustatud jaotus: · osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi · osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv · osakesed alla 1 mm mulla peenes · osakesed üle 1 mm mulla kores Mulla kores jaotatakse: · 1...10 mm kruus · 1...10 cm peenkivid (rähk, klibu, veeris)
Karburaatoriks nimetatakse kvaliteetse töösegu valmistamist pihustunud või aurustunud kütusest, karterigaasist ja sisseimetavast õhust. Tööprintsiip: 1) õhu liikumine karburaatoris ja sisselasketraktis 2) kütuse liikumine kanalites ja läbi kalibreeritud düüside 3) kütuseemulsioooni liikumine pihustites 4) kütuse segunemine puhastatud õhuga, pihustamises ja aurustumises 42. Sissepritsesüsteemide tüübid Sissepritsesüsteemid jagunevad mehaanilisteks (MPS) ja elektroonilisteks sissepritsesüsteemideks (EPS). Tüübid: Ühepunktiline sissepritse, mitmepunktiline sissepritse ja otsene sissepritse 43. K-, D-,L- ja LH-Jetronic sissepritsesüsteemide iseärasused D-Jetronic sissepritsesüsteem on analoog sissepritse. Vaakum mõõdetakse rõhuanduriga, mis on ühendatud sisselaskekollektoriga.Kütuse rõhk ~2 bar. Igal
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillide...
Toimub pidev hüpoteeside püstitamine ja valik alternatiivide hulgast. Kõnetaju sensoorne tasand: Suulist kõnet tajudes jaotatakse akustilised signaalid elementideks ja muudetakse need närviimpulssideks. Ajju jõudnud impulssidest fikseeritakse sensoorse abstraktsiooni alusel kõne tajumiseks vajalikud (teised kustutatakse) ja säilitatakse need operatiivmälus kuni ütluse mõistmiseni. Esmane analüüs toimub kuulmisretseptoris, kus helid ja mürad muudetakse sisekõrvas mehaanilisteks võngeteks vastavalt heli kõrgusele, tugevusele, kestusele. Häälikuformantide äratundmine on aju funktsioon. Nimetatakse seda foneemikuulmiseks, s.o. võimeks kuulmise teel ära tunda ja eristada kõnehäälikuid ja nendest moodustatud kõnesegmente. Foneemikuulmine kujuneb füüsikalise kuulmise pinnal ja kujutab endast inimaju võimet ära tunda korduvaid signaale, antud juhul kõnehäälikute spektrisse kuuluvaid formante. Seega kujuneb foneemikuulmine alati sõltuvalt konkreetsest
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
lemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- Plii Pb 82 dused, mis on ühelt poolt määratud nende struk- Raud Fe 26 tuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide Tina Sn 50 valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused Titaan Ti 22 võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja Tsink Zn 30 tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloo- Vanaadium V 23 mustavad talitlusomadused. Vask Cu 29 Volfram W 74 Metall (vedel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
