= 2 + 4 2 [ ] 7 Euergeetiline ehk IV tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( materjalid, mille piirseisundiks on paksuse teke) 1 IV = ( 1 - 2 ) 2 + ( 2 - 3 ) 2 + ( 3 - 1 ) 2 .või. ekv IV = 2 + 3 2 2 36. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Mõõtme tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus. T=Dmax-Dmin. T= ülemine piirhälve- alumine piihälve. Tolerants oleneb detaili koostamis- kvaliteedist. Tolerants sõltub piirhälbest(piirhälve-piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe) Oleneb suurima ja vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. 37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid).
tugevustingimus : max = [ ] 27. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele Wx materjalidele? 32. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu Kuna tihvt puruneb läbilõikamise tõttu detailide vahel, siis nihkearvutust nimetatakse [ ] ReH Konstruktsiooni tugevustingimus seisneb selles, et maksimaalsed selle ka lõikearvutuseks. [S] Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali elementide sees tekkivaid pinged ei ületaksid lubatud pinget, ehk max [ ] purunemisele vastava piirseisundi eel
Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ja kulumise intensiivsus?Nende sõltuvus ajast. Kulum-mõõtmete või massi muutumine.Kulumise intensiivsus-kulumi suurus ajaühikus või läbitava tee pikkuse suhtes.vt vihikusse. 7.Mis on nimimõõde ja mis on tegelik mõõde? Nimimõõde-arvutuste tulemusena saadud või konstruktiivselt valitud mõõde.Tegelik mõõde- ülemõõtmise tulemusena saadud mõõde. 8.Mis on tolerants ja millest oleneb tema arvuline suurus? Tolerants-suurima ja vähima piirmõõtme vahel.Tema arvuline suurus sõltub tolerantsi järgust ja nimimõõtme suurusest. 9.Ist ja selle põhitüübid(skeemid)? Ist on võlli ja ava omavaheline ühendus,mida iseloomustab vastastikuse liikuvuse. Lõtkuga ist tekib kui enne koostamist on ava mõõde võlli mõõtmest suurem. Pinguga ist tekib kui ava mõõde on enne koostamist võlli mõõtmest väiksem
lubatavat piiri. Vahetatavus lihtsustab masinate ekspluatatsiooni ja remonti. Vajalikud kompetentsed kontrollmõõtmised kui ka valmistusprotsessi pidev kontroll. Vahetatavus: - täielik (ilma täiendava sobitamiseta); - osaline (valikkoostamine, kompensaatorid, reguleerimine, justeerimine). Osaline vahetatavus vajalik suure täpsuse korral, individuaaltootmine); - väline, kus asendatakse suures kompleksis üks koost (nt elektrimootor treipingis); - sisemine vahetatavus, kus detailis asendatakse mõni osa). Vahetatavuse aste saab illustreerida teguriga, sõltuvalt vahetatavate detailide osakaalust detailide üldarvust koostus. Funktsionaalne vahetatavus: vahetatavus, mis tagab ühetüübiliste toodete optimaalsed ekspluatatsioonilised näitajad etteantud piirides. Selleks on vajalik teada ekspluatatsiooninäitajate seos GPS.
Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid
funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja
Millal kasutatakse tihvliiteid? Millised tihvtide liigid on korduskasutatavad? TIHVTLIIDE = liide, kus ühendatud detailid on geomeetriliselt lukustatud lõikele/muljumisele töötavate tihvti abil. Korduvkasutada saab koonustihvte, kärntihvte, vedrutihvte. 3. Milles sesneb vedrutihvti eripära?
10.Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad
1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada
8) Pronks vase sulamid teiste elementidega va. Tsink. On olemas tina ja tinavabad pronksid. Head mehhaanilised omadused, hästi valatavad, kulumis kindlad, korrosiooni kindlad, valmistatakse pukse kraane ventiile jne. 9) Silumiin alumiiniumi ja räni sulam hästi valatav, valmistatakse kolbe, mootoriblokke, karburaatoreid. 10) Antifritsioon Põhimaterjalid plii, alumiinium. Kasutatakse laagri sulamitena, pöörlev võll toetub kõvematele osakestele, laagripõhimass aga kulub, niimoodustub laagri liua sisepinnale kanalite võrk milles liigub määrdeaine. Joodised on metallid või sulamid, millega saab detaile kokku joota. Jootmisel sulatatakse ühendatavate detailide vahele joodist, mille sulamis temperatuur on palju madalam, kui kokku joodetavatel osadel. Joodise hangumisel liituvad osad üheks tervikuks. Ühendus on tihe, kuid mitte eriti tugev.
Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) Mosse on ise üks paras koost! :D (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) (Poltliide) Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Liikuvad liited tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise (sõrmliide)
Istud liigitatakse liigitatakse: · Liikuvad e. garanteeritud lõtkuga istud;. · Liikumatud e garanteeritud pinguga istud 5. Mida tähendab detaili mõõtmine? Teada detaili mõõte mm-ides-, cmides või kraadides või kõikvõimalikes mõõdetes. Mõõtmine on mingi suuruse võrdlemine vastava mõõtühikuga. 6. Kuidas määratakse istutolerantsi ja mida ta näitab? Koostamise täpsust iseloomustab istu tolerants , mis näitab, kui palju erineb lõtk valmisliidetes. TS = Smax - Smin = 0,075 - 0,025 = 0,050 mm. 7. Miks saadakse detaili töötlemisel kare pind? Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi , rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest.. 8. Missugused tunnussuurused iseloomustavad pinnakaredust? Pinnakaredust
· Aksiaal-radiaallaagrid, on kahe eelmise kombinatsioon Veel liigitatakse laagreid: · Lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad · Määritavad ja hooldevabad · Reguleeritavad ja mittereguleeritavad laagrid Laagrite liigitamiseks kasutatakse kindlat rahvusvahelist tähistust, ISO, mil kasutatakse numbrite ja tähtede erinevaid kombinatsioone: näiteks koonusrulllaagrit 7507 tähistatakse nüüd 32207. Liited Liikumatud liited Lahtivõetavad liited · keermesliide · liistliide · kiilliide · hammasliide · nuutliide Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere. Keermesliites on detailid omavahel ühendatud poltide, kruvide, mutrite, tikkpoltide, tõmmitsate vms abil. · 1 Keerme lõikamine · 2 Keerme põhiparameetrid · 2
tipunurk on 55o ja nimiläbimõõt on selle toru ava läbimõõt, millele keere on lõigatud. Kesknoolutus 300...400 oC eesmärk plastsus, säilib elastsus, väheneb tugevus, kõvadus. Keermel puudub radiaallõtk. Kõrgnoolutus 500...650 oC eesmärk sitkus, väheneb tunduvalt kõvadus, tugevus. Koonuskeere tihendab hästi ja võimaldab mõne pöördega saada hermeetilise liite. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Mehaaniliste ülekannete parameetrid. Suurima ja vähima piirmõõtme vahet nim. mõõtme tolerantsiks. Oleneb suurima ja Üheastmelisi ülekandeid iseloomustavad järgmised parameetrid: vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. võimsused sisend- (P1) ja väljundvõllil (P2);
(mittetasakaalus olev) martensiitstruktuur noolutamine (sitkus, kõvadus ja tugevus ning sisepinged) parendamine, sest meh. omadused on paremad kui lõõmutatud terasel. Madalnoolutus 170...250oC – eesmärk kõvadus. Kesknoolutus 300...400 oC – eesmärk plastsus, säilib elastsus, väheneb tugevus, kõvadus. Kõrgnoolutus 500...650 oC – eesmärk sitkus, väheneb tunduvalt kõvadus, tugevus. 43. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Suurima ja vähima piirmõõtme vahet nim. mõõtme tolerantsiks. Oleneb suurima ja vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. 44. Mis on avaja võllisüsteem (skeemid)? Avasüsteemi puhul jäetakse ava mõõtmed muutmata ning istud saadakse võlli mõõtmete Võllide tolerantsväljad Avade tolerantsväljad
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž
MASINAELEMENDID 4. Ainesliited 4.1 4.2 4.3 Keevisliited Jootliited Liimliited Priit Põdra 4. Ainesliited 1 Liit d ja Liited j nende d otstarve t t · Vajadus j on tingitud g süsteemi kinemaatika nõuetest LIIKUVAD liited · Tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise LIIKUMATUD liited · Vajadus on tingitud praktilisest
Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. ISTU SKEMAATILINE KUJUTIS 0 , 015 0 , 045 Variant nr 8: Ø90 0 , 022 02. AVA JA VÕLLI TOLERANTSIJÄRK TD =0,0300 Td = 0,0220 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. [01.1] 03. ISTU TOLERANTS Smax = Dmax – dmin = 89,985 – 89,978 = 0,007 Nmax = dmax – Dmin = 90,000 – 89,955 = 0,045 TS,N = TD + Td = 0,030 + 0,022 = 0,052 TS,N = Smax + Nmax = 0,007 + 0,045 = 0,052 [01.2], [01.3] 2 04. ISTU TÜÜBI MÄÄRAMINE Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine -. ehk võlli tolerantsijoon toetub vastu nulljoont altpoolt. [01.4] 05. KOKKUVÕTE
ebatasasused lihvpaberi abil. 19. Plaatide liimimine - Liimimisel ühendatakse üksikud liidetavad kokku kasutades liimi ja pressimist. 20. Osade, viilude kokkuliitmine ja liimimine - Viilude liitmisel servad lõigatakse või töödeldakse sirgeks ja liimiga need liidetakse üheks plaadiks. 21. Vineerimine - Kaetakse vineeriga hüdrauliliste liimimispresside abil. 22. Servliistuga katmine - Plaadi serva liimitakse liist. 23. Kuju pressimine - Valmistatakse kaarjaid esemeid (detaile) laminaatmenetlusega. 2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid. Tootmisprotsess tööoperatsioonid: tehnoloogilised-, transpordi-, kontroll operatsioonid. Tehnoloogiline - töölis(t)e kõik järjekordsed liigutused pingil ühe detaili või sõlme töötlemisel kuni üleminekuni järgmise sõlme töötlemiseni. Vaja töökohta, spetsiaalset töölist või tööliste rühma. Liigid: 1
Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax 90,000 5
Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints mille kandevõime on 800 kg ja maksimaalne tõstekiirus on 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekande kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel toetub võllile kahe rummu kaudu. Võlli materjal teras C45E EN 10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väikesed massi ja gabariit- mõõtmed. Materjalide mehaanilised omadused: teras S235 voolavuspiir Reh (Y) = 235 MPa tõmbetugevus Rm (U) = 370 470 MPa teras S355 voolavuspiir Reh (Y) = 355 MPa
Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: • Mehhaanilised - poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasratad, rihmarattad, korpused, sidurid jne • Mittemehaanilised - elektrilised, optilised, elektroonilised jne • Lõimitud - st sisaldavad erineva tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Põhimõisted Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (kasut ka mõistet “koost”). Agregaat - sõlmedest koostatud unifitseeritud koostamisüksus, mis masinas kindlat funktsiooni täidab (reduktor, automootor, vints jms). Agregateerimine on tootmismoodus, mis oluliselt lühendab tootmistsüklit (konveierile
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLA
........................................................................................................ 17 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 680 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väiksema massi ja gabariitmõõtmeid.
51 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras Lõigatud varras
51 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras Lõigatud varras
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18
[S] = 2 - varutegur L = 90 mm – rummu laius Pingist Ø50H7/r6 Materjaliks parendatud teras C60E 1.1 Rummu piirväärtused Ava Ø50H7 tolerants on: TD = 25 µm = 0,025 mm. Ava põhihälve on H: alumine piirhälve EI = 0, ülemine piirhälve ES = EI + TD = 0 + 0,025 = +0,025 mm. Seega ava mõõde peab olema vahemikus : D(50,000…50,025)mm 1
ühendatud vintsi trumliga. Üldised tehnilised nõuded: - Trossi kandevõime 1100 kg - Trossi liikumiskiirus 0,15 m/s - Ühendusviis – kettülekanne - Tagada konstruktsiooni võimalikult väike mass ja gabariitmõõtmed. Põhimaterjalid: Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark – S235J2G3 EN10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal – teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal – S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal – S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. teras S235 voolepiir – ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 370 – 470 MPa;
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast ....................
Küsimused: osa 11. Teljed ja võllid 1. Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates? Mis vahe on teljel ja võllil? Tuua näiteid võllidest ja telgedest. Telg/võll on detail, mis kannab masina ( või muu tarindi) pöörlevaid osi ning määratleb nende osade geomeetrilise pöörlemistelje. Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks( töötab ainult paindele). Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg).
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Keevisliite näited: a detailide ristühendus, b lapikühendus Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi Keermesliide:a-poldi ja mutru abil, b hammas- ja kiililiited. Telgede kinnitamiseks kasutatakse kolmnurk-keere kleemliited. Neis on klemmikujuline telje kinnitusava ja
Tooriku valikut mõjutavad järgmised näitajad: detaili sihitus, materjal, tehnilised tingimused; väljalaske maht ja tootmise tüüp, detaili tüüp ja konstruktsioon; detailide ja nende valmistamiseks kasutatavate seadmete mõõtmed; eelnevate näitajate põhjal valitud tooriku valmistamise ökonoomsus. 45. Mida kujutab endast koostamine masinaehituses? Milliseid tegevusi see sisaldab? Koostamine on toote koostisosade liidete moodustamine. Liited võivad olla lahtivõetavad ja lahtivõetamatud (liitmine kinnikruvimisega, sissepressimisega, keevitamisega, liimimisega jt). Tavaliselt koostamise tehnoloogiline protsess töötatakse välja etapiliselt: - väljalaske mahust (nõutud programmist) sõltuvalt määratakse koostamise takt ja rütm; - teostatakse koostejooniste tehnoloogiline analüüs konstruktsiooni tehnoloogilisuse väljatöötamiseks;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
