konstruktsiooni vead, vale kasutamine), juhtimislikud (juhtimissüsteemi ja -meetodite puudused). Nimetada masinaelementide jätkusuutlikkuse kriteeriumid. Ohutus (õiged konstruktsioonimaterjalid, vajalik tegevusvaru, kuju ja mõõtmed, et oleks tagatud tehniline suutlikkus ja nõutav töökindlus), funktsionaalsus (tagada optimaalsed talitluslikud omadused), majanduslik tasuvus (vastavus seadusandluse ja vajalike standarditega, saavutada parim tehnoloogilisus). Millest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul, et tagada masinaelemendi jätkusuutlikkuse? Mehaanilistest ja muudest omadustest ja töötlemise nõuetest ja tingimustest. Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul? Vastava masinaelemendi konstrueerimist käsitlevast standardist ja insenerikogemusest. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod? Võrreldakse numbreid ja arvutatakse? [S]=S1S2 Kasutatakse vaid siis, kui rangemaid kaalutlusi nõutava varuteguri väärtuse. Valikuks ei ole.
konstruktsiooni vead, vale kasutamine), juhtimislikud (juhtimissüsteemi ja -meetodite puudused). Nimetada masinaelementide jätkusuutlikkuse kriteeriumid. Ohutus (õiged konstruktsioonimaterjalid, vajalik tegevusvaru, kuju ja mõõtmed, et oleks tagatud tehniline suutlikkus ja nõutav töökindlus), f unktsionaalsus (tagada optimaalsed talitluslikud omadused), majanduslik tasuvus (vastavus seadusandluse ja vajalike standarditega, saavutada parim tehnoloogilisus). Millest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul, et tagada masinaelemendi jätkusuutlikkuse? Mehaanilistest ja muudest omadustest ja töötlemise nõuetest ja tingimustest. Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul? Vastava masinaelemendi konstrueerimist käsitlevast standardist ja insenerikogemusest. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod? Võrreldakse numbreid ja arvutatakse? [S]=S1S2 Kasutatakse vaid siis, kui rangemaid kaalutlusi nõutava varuteguri väärtuse. Valikuks ei ole
ja liimliited Aine(te) oleku muutmine Poltliide Plastne deformatsioon Elastne deformatsioon Aine(te) olekut muutmata j deformeerimata ja d f i t Priit Põdra 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 3 MASINAELEMENDID 4.1. Keevisliited Priit Põdra 4. Ainesliited 4 K Keevisliide i liid ja j selle ll saamine i KEEVISLIIDE = kinnisliide kinnisliide, kus kaks või enam detaili on
MASINAELEMENDID Moodul “Masinaelemendid”: • selgitab masina koostisosade ehitust ja otstarvet, • sobiva materjali valikut • tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Vaadeldakse üldotstarbelisi elemente, so neid, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Koolis. 182
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed t?
10.Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 11.Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Ne
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0; Fy = 0; M x = 0; M y = 0
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude
Tegin seda koos sõbraga terve päev :S
Kõik kommentaarid