Masinaelemendid teooria - KT 1 (6)

Q: Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinaelemendid teooria - KT 1

Q: Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinaelemendid teooria - KT 1

Q: Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinaelemendid teooria - KT 1

Q: Milliseid ajamite komponente teate?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinaelemendid teooria - KT 1

Q: Mis on telje ja võlli vahe?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinaelemendid teooria - KT 1

Q: Mida nimetatakse ülekandeks?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinaelemendid teooria - KT 1

Q: Mis on laagrite põhiülesandeks masinates?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinaelemendid teooria - KT 1

Q: Milleks kasutatakse sidurit masinates?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinaelemendid teooria - KT 1

Q: Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinaelemendid teooria - KT 1

Q: Milles sesneb standard- tüüp- ja originaaldetaili eripära?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinaelemendid teooria - KT 1

Tallinna Tehnikaülikool - Masinaehitus - Masinaelemendid i

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel?
Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb?
Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse?
Milliseid ajamite komponente teate?
Mis on telje ja võlli vahe?
Mida nimetatakse ülekandeks?
Mis on laagrite põhiülesandeks masinates?
Milleks kasutatakse sidurit masinates?
Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates?
Milles sesneb standard- tüüp- ja originaaldetaili eripära?
Milleks tahkse detaili või koostu struktuurianalüüsi?
Mis on nende ülesandeks?
Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul?
Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod?
Millega tuleks arvestada masinaelemendi õige kuju ja mõõtmete valikul?
Mis on masinaelemendi usaldatavus?
Milline on selle komponendi usaldatavus R protsentides ?
Milles seisneb masinaelementide tehnoloogilisuse jätkusuutlikkuse kriteerium?
Milleks kasutatakse eelisarvude ridu?
Mida nimetatakse mõõtmiseks ja tolereerimiseks?
Mis on detaili nimimõõde ja kuidas seda määratakse?
Mida nimetatakse mõõtme piirhälbeks?
Mis on ülemine ja alumine piirhälve?
Mida nimetatakse piirmõõtmeks?
Mida nimetatakse mõõtme tolerantsiks?
Kuidas defineeritakse ava ja võlli toote elementi mõõtmestamisel ja tolereerimisel?
Mida käsitleb ISO286 standard?
Mida näitab tolerantsijärk?
Mis on masinaehituses enamkasutatavad tolerantsijärgud?
Mida näitab täht tolerantsi tähistuses?
Milles seisneb ava- ja võllipõhise istu süsteemi erinevus?
Millist tüüpi iste eelistatakse kas ava- või võllipõhiseid ja miks?
Milleks kasutatakse geomeetrilisi tolerantse?
Mida nimetatakse baaselemeniks geomeetrilisel tolereerimisel?
Milleks rakendatakse mõõteahelaid konstrueerimisel?
Milliseid mõõteahelate arvutusmeetodeid kasutatakse?
Mida nimetatakse detaili pinna struktuuriks?
Kuidas see pinnastruktuur tekib?
Kuidas liigitatakse liiteid ja mis on nende otsatarveks masinates?
Kuidas liigitatakse keermeid?
Milliseid keermete profiile kasutatakse torustike keermesliidete korral?
Milliste profiilidega keermeid kasutatakse kruviülekannetes?
Milleks tuleb sätestada keermele vastavad tolerantsid?
Kuidas liigitatakse polte?
Milles seisneb kruvi ja poldi "erisus"?
Kuidas liigitatakse kruvisid?
Millised poldi ja kruvimaterjalid on enam kasutatavad?
Millest lähtudes valitakse poldikruvi kinnitusmomendi väärtus?
Millest lähtudes valitakse tikkpoldi keermestatud osa pikkuse?
Millal võib tekkida keermesliite lukustamise vajadus?
Kuidas vähendada keermesliite lõdvenemiseohtu?
Mis asjaolud põhjustavad keermesliite tõrkumist?
Mis olukorral võib tekkida poldi keerme "mahatulek"?
Mida tuleb silmas pidada poldi ja mutri materjalide tugevus ja omadusklassi valikul?
Kuidas vältida keerme "mahatulekut"?
Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli?
Kuidas sõltub poldi jäikus poldi pikkusest?
Mida nimetatakse keevisliiteks?
Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet valemid?
Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele?
Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid?
Kuidas tagatakse jootliidete kvaliteeti?
Millest see on tingitud?
Mis on optimaalseks liimikihi paksuseks?
Kuidas teostatakse katteliimliite tugevusarvutust valemid koos seletustega?

osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid

Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel?
MASINAD ja APARAADID, SEADMED jne.peavad töötama TÕRGETETA ja OHUTULT!!!

Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb?
Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega
MASINAELEMENTIDEST.

Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse?
MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid( Liited , Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid.

Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest.
1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter , võll, hammasratas, rihmaratas , vedru, jne.)
2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur , mootor, laager , reduktor, ülekanne, jne.)
3. Sõlm, s.t. detailide liide ( keermesliide , neetliide, liistliide, jne.)

Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest.
Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon , Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja deformeerimata. Tööpõhimõtte järgi: Ainesliited , Hõõrdliited, Geomeetrilise lukustusega liited.
Või siis ka polt-, liist -, keevisliited .

Milliseid ajamite komponente teate? Nimetada vähemalt 4 komponenti.
Teljed ja võllid, Laagerdused, Sidurid.

Mis on telje ja võlli vahe? Tuua näiteid võllidest ja telgedest (nende rakendusest).
Telg • Võib olla paigalseisev või pöörleb• Ei kanna üle pöördemomenti (Vaguni telg)
Võll• On tavaliselt pöörlev• Võib olla sirge, painduv või väntvõll• Kannab üle pöördemomenti (Käigukasti võll).

Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid.
ÜLEKANNE = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas.
HÕõRDUMISEGA ülekanded (ntx.Rihmülekanne)• Liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil • Võimalik on pöörlemiskiiruse sujuv muutmine
HAMBUMISEGA ülekanded: Liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hambumise abil. Ntx: Hammasülekanne, Kettülekanne

Mis on laagrite põhiülesandeks masinates?
• Toetavad masinate liikuvaid osi
• Juhivad masinaelementide liikumist
• Liikumine võib olla pöörlev või kulgev

Milleks kasutatakse sidurit masinates?
Kasutatakse: võllide ja muude komponentide ühendamiseks, - masinate juhtimiseks .

Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates?
Vedru –olenevalt rakendusest, tagab detailidevahelise jõu; käivitab mehhanismi;
amortisaatorina võtab vastu lööki seda summutades.
Korpused: • Tagavad masina komponentide vajaliku asendi üksteise suhtes
• Kaitsevad masina komponente väliskeskkonna mõjude eest
• Kaitsevad väliskeskkonda masina mõjude eest
• Annavad masinale steetilise välimuse jne.

Joonistada skeem konstrueerimisprotsessi üldiste faasidega (lisada skeemile märkused ja seletused ).

Nimetada masina (seadme) detailse lahenduse punktid.

Väljavalitud kontseptsiooni arendamine tooteks

Koostude, alamkoostude ja detailide konstrueerimise metoodika on samane seadme/toote konstrueerimise metoodikaga

Detailne konstrueerimine loob juurde teavet seadme kohta

Võib tekkida vajadus korrigeerida lähtemäärangut ja/või kontseptuaalset lahendust

Konstrueerimise protsess on alati ITERATIIVNE .

Milles sesneb standard-, tüüp- ja originaaldetaili eripära?
STANDARDdetailid 1. Vastab mõõtmetelt ja omadustelt üldtunnustatud standarditele
2. Kasutatakse paljudes erinevat tüüpi lahendustes 3. Hangitakse valmiskujul 4. Valitakse tootekataloogide ja käsiraamatute tabelitest 5. Tööjoonist ei tehta (ntxKruvid poldid mutrid , seibid, tihendid , jne)
TÜÜPdetailid 1. Vastab kujult mõnele standarditele 2. Mõõtmed kohandatakse antu lahenduse jaoks lähtuvalt materjalist ja koormustest 3. Konstrueeritakse käsiraamatute järgi käsiraamatute järgi 4. Tihti saab hankida toorikuna 5. Koostatakse tööjoonis (ntx Hammasrattad rihmarattad, vedrud , siduridetailid jne.).
ORIGINAALdetailid: 1. Antud lahenduse jaoks spetsiaalselt konstrueeritud detail
2. Koostatakse tööjoonis

Milleks tahkse detaili või koostu struktuurianalüüsi? Kuidas nimetatakse kolm struktuurielementi ja mis on nende ülesandeks?
Igat struktuurielementi saab konstrueerida kui iseseisvat eriliste nõuetega “komponenti”.
TÖÖelement (TE)- TE - peab olema kujundatud selliselt , et:• täidab seda üleasannet,
milleks antud detaili tarvis on, • oleks piisavalt tugev ja kulumiskindel • oleks esteetilise välimusega
BAASelement (BE)-Detaili see osa, mis määrab ära selle detaili asendi teiste detailide suhtes.
SIDEelement (SE)- Detaili see osa, mis tagab tööelemendi õige asendi baaselemendi suhtes

Kuidas liigitatakse masinate töökindluse mõjureid. Tuua näiteid enammõjutavatest töökindluse mõjuritest.
Füüsikalised allikad
Esmane tõrkepõhjus on füüsikaline:1. Materjalide väsimus (44 %); 2. Korrosioon (18 %);
3. ülekoormus (15 %); 4. Korrosioonväsimus (13 %); 5. Kulumine (10 %)
Inimlikud allikad
Esmane tõrkepõhjus on inimlik viga: 1. Hoolduse vead (34 %); 2. Konstruktsiooni vead (33 %);
3. Vale kasutamine (12 %); 4. Valmistamise vead (10 %); 5. Paigalduse vead (7 %); 6. Hooletus ja lohakus (4 %)
Juhtimislikud allikad- Juhtimissüsteemi ja meetodite puudused, mis võimaldavad inimlike vigade kordumist ja
nende avastamata jäämist

Nimetada masinaelementide jätkusuutlikkuse kriteeriumid.
OHUTUS; Majanduslik TASUVUS ; FUNKTSIONAALSUS

Millest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul , et tagada masinaelemendi jätkusuutlikkuse?
Et oleks ohutu (tugevusvaru etc), tasuks ära (optimaalne talituslik omadus), maj.tasuvus (hea hinnaga, võiamlikult palju ühte sama materjali jne).

Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul?
Nõutava varuteguri väärtus peab katma riskid , mis tulenevad:
1. Arvutusmetoodikate lihtsustustest ja analüüsitulemuste määramatustest
2. Insenerile teadmata võimalikest asjaoludest

Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod?
Materjalide, hoolduse, valmisprotsesside ja kontrolli kvaliteet; Katseandmete täpsus ja kogemus sarnaste komponentidega ; Info ja teadmised koormuste kohta. Kui need 3 nõuet on väga heal tasemel seda väiksema varuteguri saab valida pugsley tabelist (kui mõnes teadmised väiksemad siis tuleb suurem varutegur etc).

Millega tuleks arvestada masinaelemendi õige kuju ja mõõtmete valikul?
TUGEVUS( mahuline tug, pindtug.); Muud nõuded (vältida vibreerimist, ülekuumenemist, välimusmuutust); JÄIKUS (vältida suuri elastseid deformatsioone).

Mis on masinaelemendi usaldatavus ? Ülesanne: Statistiliselt on teada, et igast 100-st eksemplarist 5 tõrgub. Milline on selle komponendi usaldatavus R protsentides (%)?
Masinaelemendi USALDATAVUS = tõenäosuse statistiline määr, et see masinaelement ei tõrgu tavakasutuse käigus. R=1-5/100=0,95 (95%)

Milleks konstrueerimisel soovitatakse piirata materjalide nomenklatuuri ja kasutada võimalikult rohkem standardseid komponente?
Masinate, seadmete ja tarindite konstrueerimisel on otstarbekas MATERJALIDE
NOMENKLATUURI (erinevate materjalide ja nende markide kogum) MAKSIMAALSELT PIIRATA, sest:
1. Ettevõtte materjalidega VARUSTAMINE on odavam, kui tellitakse suuremaid koguseid sama materjali
2. Lihtsustub (odavneb) materjalide LADUSTAMINE ettevõttes
3. Odavneb TÖÖTLEMINE ja paraneb toodangu kvaliteet
4.Väheneb toodangu MATERJALIKULU

Milles seisneb masinaelementide tehnoloogilisuse jätkusuutlikkuse kriteerium ? Tuua näiteid tehnoloogislistest tehnilistest süsteemidest või detailidest.
Tehnilise lahenduse tehnoloogilisuse nõudeid:
1. Lahenduse vastavus ettevõtte tootmisvahendite võimalustele; 2 Lahenduse struktuuriline lihtsus; 3. Lahenduse võimalikult VÄIKE täpsus;4. Väike mehaanilise töötlemise vajadus;5. Väike arv koostamisoperatsioone ja –vahendeid; 6. Lihtne ja odav utiliseerimine

Milleks kasutatakse eelisarvude ridu? Tuua näiteid nende rakendusest.
Komponentide konstrueerimisel on otstarbekas detailide mõõtmete (pikkused,
läbimõõdud, nurgad jne.) määramisel lähtuda statndardsetest EELISARVUDE ridadest. Ntx standardsete parameetritega mõõteriistad, toorikud, komponendid jne.
osa 2. Masinaelementide vahetatavus ja täpsus

Miks tuleb konstrueerimisel, tootmisel, ekspluateerimisel ja remontimisel järgida vahetatavuse printsiipi?
Vahetatavuse prtintsiibi järgimine võimaldab:
• kiirendada tootmist ja alandada omahinda,
• korraldada hulgitootmist,
• spetsialiseerida tootmist,
• valmistada vajalikukus koguses masinate ja seadmete tagavaraosi,
• korraldada remonti kulunud masinaosade ja koostude väljavahetamise teel;
• lihtsustada tehniliste süsteemide ekspluatatsiooni ning remonti.

Mida nimetatakse mõõtmiseks ja tolereerimiseks?
TOLEREERIMINE = nimimõõtmete varustamine PIIRHÄLVETEGA.
Mõõtmestamine on toote ja selle osade suuruse ja kuju määramine. Objekt esitatakse tehnilisel joonisel koos mõõtmete, asendi ja kuju nõuetega.

Mis on detaili nimimõõde ja kuidas seda määratakse?
Nimimõõde projekteerimisel määratav esmasmõõde mis määrab komponendi esmasmõõde suuruse ja saadakse insenriarvutustest või muudest kaalutlustest lähtuvalt ning ümmardatakse eelisarvude rea lähima vastava (suurema või väiksema) väärtuseni. Nimimõõde (D).

Mida nimetatakse mõõtme piirhälbeks? Mis on ülemine ja alumine piirhälve? Tuua näide nimimõõtmest koos piirhälvetega.
Piirhälve – piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. - Ülemine hälve – suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. Ava läbimõõdu ülemine piirhälve ES = eU, hole = 1 mm
- Alumine hälve – vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve. Ava läbimõõdu alumine piirhälve EI = eL, hole = 0 mm

Mida nimetatakse piirmõõtmeks? Tuua näide nimimõõtmest koos piirhälvete ja piirmõõtmetega.
Piirmõõde – vähim ja suurim lubatav mõõde. D1 = D + EI = 150 + 0 = 150 mm v D2 = D + ES

Mida nimetatakse mõõtme tolerantsiks? Tuua näide nimimõõtmest koos piirhälvetega, arvutada mõõtme tolerants .
Mõõtme tolerants - mõõtme lubatav kõikumise ( hajumise ) ulatus ehk piirmõõtmete (või piirhälvete) vahe. Ava läbimõõdu tolerants: TD = D2 - D1 = 151 - 150 = 1 mm
TD = ES - EI = 1- 0 = 1 mm

Kuidas defineeritakse ava ja võlli toote elementi mõõtmestamisel ja tolereerimisel?
• Ava - mistahes haarav (seestpoolt mõõdetav) toote element
• Võll - mistahes haaratav (väljastpoolt mõõdetav) toote element

Mida käsitleb ISO286 standard?
Rahvusvahelist tolerantside süsteemi. ISO süsteem on eelkõige mõeldud silindrilistele detailidele, kuid on rakendatav ka teistele analoogsetele mõõtmetele.

Mida näitab tolerantsijärk? Mitu tolerantsijärku on kasutusel ISO 286-1:2010 standardi järgi? Mis on masinaehituses enamkasutatavad tolerantsijärgud?
Tolearntsijärk (IT) näitab tolerantsivahemiku laiust ehk piirmõõtmete vahet ehk mõõtme täpsust.
Standardi ISO 286-1:2010 kohaselt on kasutusel 20 TOLERANTSIJÄRKU IT01...IT20
1. IT01 - IT6 – täppisseadmetes: mõõteriistad kaliibrid , kiirekäigulised laagrid jt ;
2. IT5 ... IT12 – detailide istamisel: tööstuses koostamisel olulised mõõtmed;
3. IT11 ... IT16 – pooltooted;
4. IT16 ... IT18 – vabad mõõtmed ehitiste korral korral: koostamisel mitteolulised mõõtmed.

Mida näitab täht tolerantsi tähistuses?
Täht näitab mõõtme tolerantsi paiknemist nulljoone suhtes!

Mida nimetatkse istuks . Nimetada 3 istu liiki.
Ist näitab liikuvuse astet liites. Ist koostatava liite • võlli tüüpi komponendi välismõõtme ja
• ava tüüpi komponendi sisemõõtme vastastikune seos.
3 tüüpi : ping -, lõtk- ja siirdeistud

Milles seisneb ava- ja võllipõhise istu süsteemi erinevus? Tuua istu analüüsi skeemi näiteid ava- ja võllipõhistest võllide süsteemidest.

Millist tüüpi iste eelistatakse kas ava- või võllipõhiseid ja miks?
Eelistada tuleks üldjuhul avapõhiseid iste! Sest ava töötlemine on üldjuhul kulukam (muudetakse aint võlli mõõtmeid avapõhisel)! Kui ava piirmõõtmed ei ole kogu pikkuse ulatuses konstantsed aga võllil on siis võib ka eelistada võllipõhist. Või kui see on majanduslikult kasulik.

Millise toote elemendi tolerantsijärk peab olema väiksem, kas ava või võlli oma ja miks?
Võlli tolerantsijärk on üldjuhul väiksem ava tolerantsijärgust! Et võll mahuks avast sisse :D.

Milleks kasutatakse geomeetrilisi tolerantse? Tuua näiteid kuju, suuna, asendi ja viskumise geomeetrilistets tolerantsidest ja nende tähistusest.
Praktikas ei ole võimalik valmistada detailide geomeetriline kuju absoluutse täpsusega.
Detailide KUJU ja ASENDI häbed mõjutavad masinaelemendi ja /või istu töövõimet.
Detailide kuju ja asendi hälvetele tuleb sätestada mõistlikud piirangud
Kuju:Tasapinnalisus,Sirgsus,Silindrilisus,Ümarus,Pinnaprofiil,Jooneprofiil
Suund: Ristsus,Paralleelsus,Kalle,Jooneprofiil,pinnaprofiil
Asend:Asend,Samatelgsus,Punktide konts,Samatelgsus,Sümmeetria,Pinnaprofiil,Jooneprofiil
Viskumine : Täisviskumine,Ringviskumine

Mida nimetatakse baaselemeniks geomeetrilisel tolereerimisel?
LÄHE ehk BAASELEMENT = objekti teoreetiliselt täpne geomeetriline omadus, mille suhtes tolereerimine toimub (telg, sirgjoon, tasapind jne.).

Milleks rakendatakse mõõteahelaid konstrueerimisel?
Kui tolerantside “kuhjumine” ületab teatava piiri, siis masinaelementide kokkusobivus ei ole enamkokkusobivus ei ole enam tagatud ning siis tasub kasutada mõõteahelat.
Mõõtahelate omadused:1. Mõõtahel koosneb lülidest;2. Lülide vähim arv on kolm;3. Üks lülidest on sulgev lüli, mille väärtused :• saadakse komponentide koostamisel või detailide töötlemisel viimasenatöötlemisel viimasena• sõltuvad kõigi ülejäänud lülide väärtustest

Milliseid mõõteahelate arvutusmeetodeid kasutatakse?
1. MAX-MIN ehk HALVIMA JUHU meetod;
2. TÕENÄOSUSLIK meetod

Mida nimetatakse detaili pinna struktuuriks? Kuidas see pinnastruktuur tekib? Millal on pinnastruktuuri parameetrid eriti olulised?
*PINNASTRUKTUUR = detaili pinna lokaalne mikrogeomeetriline kuju.
*Pinnastruktuuri tekke mehhanisme:1. Mehaaniline töötlemine detaili valmistamisel;2. Detaili kulumine;3. Detaili korrodeerumine
*Pinnastruktuuri parameerid on olulised, kui
1. Tarvis on tagada antud pinna kontaktis teise masinaeleemendi mingi pinnaga (s.t.hõõrdepaaris) minimaalne KULUMINE ja stabiilne HÕÕRDUMINE;
2. Tarvis on tagada masinaelemendi VÄSIMUSTUGEVUS (s.t. tugevus tsükliliste koormustel);
3. Oluline on masinaelemendi VÄLIMUS.

Nimetada enamkasutatavad pinnastruktuuri parameetrid.
*pinna profiili ARITMEETILINE KESKMINE HÄLVE Ra
*Tihti on kasutuses ka profiili SUURIM KÕRGUS Rz
* mitme pinnastruktuuriparameetri kombinatsioon
osa 3. Keermesliited

Kuidas liigitatakse liiteid ja mis on nende otsatarveks masinates? Defineerida keermesliite (näiteks poltliite) tüüp lahtivõetavuse, tööpõhimõtte ja liite saamise viisi järgi.
LIIKUVAD liited • Vajadus on tingitud süsteemi kinemaatika nõuetest• Tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise.
Liikumatud liited- tagab liikumatu ühenduse.
Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited(polt,liist) , Kinnisliited( keevis ).
Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine(keevis), Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon(polt), Aine(te) olekut muutmata ja deformeerimata(liist).
Tööpõhimõtte järgi: Ainesliited(keevis), Hõõrdliited(polt), Geomeetrilise lukustusega liited(liist).
***polt-, liist-, keevisliited.

Kirjeldada keermesliite tööpõhimõtet.
Keermesliite TÖÖPÕHIMÕTE = liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes
nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku.

Nimetada keermesliidete eelised ja puudused.
Eelised: 1. Koostamise ja lahtivõtmise MUGAVUS:• suhteliselt väikese väärtusega pöördemomenti kasutades on võimalik saada
suhteliselt suure väärtusega kinnitusjõudud (poldi telgjõudu);
• keermesliite koostamisel kasutatakse standardseid tööriistu;
• võimalus kinnitada liidet igas asendis, sest keermed on isepidurduvad;
2. Standardsete komponentide lai VALIK
3. Madal MAKSUMUS laia leviku tõttu on keermesliidete komponendid ning ka vastavad tööriistad odavad.
Puudused: 1. LUKUSTAMISE vajadus tsükliliste koormuste korral – valesti konstrueeritud ja/või koostatud keermesliide võib tsükliliste koormustekeermesliide võib tsükliliste koormuste
(vibratsiooni) toimel lõdveneda;
2. Suur PINGEKONTSENTRAATORITE hulk, mis eeldab erimeetmete kasutamist tsükliliste koormuste korral – keermesliite konstrueerimisel tuleb arvestada väsimusnähtustega.

Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid.
Keeret iseloomustavad põhiparameetrid:*Keerme NIMILÄBIMÕÕT (väliskeerme max d) *Keerme PROFIILINURK (nurk telgtasandis keerme profiili külgede vahel); *Keerme SAMM((P) kahe naaberprofiili vaheline kaugus); *Keerme TÕUS; *Keerme KÄIKUDE ARV (mitmest sammust keerme tõus-täisarv)

Kuidas liigitatakse keermeid?
Keerme pinna järgi: 1,Silinderkeere; 2,Koonuskeere
Keerme profiili järgi:1,Kolmnurkkeere; 2,Trapetskeere; 3,Ruutkeere; 4,Ümarkeere
Pöörlemise suuna järgi:1, Paremkeere; 2,Vasakkeere;
Käikude arvu järgi: 1,Ühekäiguline keere ; 2,Mitmekäiguline keere
Kasutusala järgi: 1,Kinnituskeere; 2, Kinnitus -tihenduskeere; 3,Käigukeere

Milliseid keermete profiile kasutatakse torustike keermesliidete korral?
Kasutatakse silindriliseid torukeermeid (silindrilised sisetorukeermed ja koonilised välistorukeermed)

Milliste profiilidega keermeid kasutatakse kruviülekannetes?
ISO trapets -meeterkeermed, tugikeermed. Ümarkeermetel on üldotstarve.

Teha ISO meeterkeerme profiili joonis. Joonisel märkida keerme põhiparameetrid.
P = keerme samm
D = sisekeerme suurim läbimõõt,
D2 = sisekeerme keskläbimõõt,
D1 = sisekeerme vähim läbimõõt,
D1 = d – 1,0825P
d = väliskeerme suurim läbimõõt,
d = D
d2 = väliskeerme keskläbimõõt
d2 = D2 = d – 0,6495P
d3 = väliskeerme vähim läbimõõt
d3 = d – 1,2269P
h3 = väliskeerme kõrgus
h3 = 0,6134P
H = keermeprofiili teoreetiline kõrgus
H = 0,8660P
H1 = sisekeerme kõrgus
h3 = 0,6134P

Milleks tuleb sätestada keermele vastavad tolerantsid ? Millised on üldotstarbelised või ”keskmised” kinnituskeermete ISO tolerantsiklassid (välis- ja sisekeermele)?

Tuleb sätestada tolerants, sest keermesliidete puhul tuleb tagada: 1) Keermesliite vajalik ist 2) Komponentide vahetatavus.

Sisekeerme tolerants annab piirhälbed 1) Keskläbimõõdule D2 2) Vähimale läbimõõdule D1

Väliskeerme tolerants annab piirhälbed 1) Keskläbimõõdule d2 2) Keskläbimõõdule d2

Nimetada keermesliidete põhitüübid. Teha eskiisid, eskiisile panna kõik liite komponendid.

Poltliide

Kruviliide

Tikkpoltliide

Kasutatakse, kui: 1) Ühen-datavate detailide paksus ei ole suur 2) Poldi pea ja mutri jaoks on toetuspinnad 3) De-tailide materjal ei võimalda piisavalt tugevat keeret lõi-gata 4) Liidet tuleb sageli koostada ja lahti võtta

Kruviliiteid kasutatakse, kui: 1) Detailide materjal on piisavalt tugev, et saada vajalikku keeret 2) Liidet ei ole vaja sageli koostada ega lahti võtta

Tikkpoltliiteid kasutatakse, kui 1) Detailide materjal on piisavalt tugev,et saada vajalikku keeret 2) Liidet tuleb sageli koostada ja lahti võtta 3) Vajalik on parem väsimustugevus

Millist tüüpi keermesliidet kasutada kui on nõutud keermesliite parem väsimustugevus? Teha selle keermesliite eskiis, eskiisile panna liite komponendid. (5)

Kuidas liigitatakse polte?

Pea kuju järgi: Kuuskantpeaga, pesapeaga, ümarpeaga, petpeaga, vasarpeaga, aaspeaga, äärikpeaga.

Täpsuse järgi: normaaltäpsed, kesktäpsed, kõrgtäpsed.

Lukustuse järgi: nelikantlukustusega, hammaslukustusega, ilma lukustuseta

Keerme pikkuse järgi; täiskeermega, osakeermega.

Mööblipolt – osakeermega, nelikantlukustusega, ümarpeaga

Milles seisneb kruvi ja poldi ”erisus”?

KRUVI (polt) = varras mille ühes otsas on keere ja teises otsas on pea. FÜÜSIKALINE erinevus poldi ja kruvi vahel puudub – erinevus tuleneb kasutamisest: polti kasutatakse koos mutriga , kruvi kasutatakse ilma mutrita.

Kruvi ja poldi tavapärane eristamine praktikas:

1. Kruvi on väiksema läbimõõduga (kuni M4), seda keeratakse tavaliselt

kruvikeerajaga ning kasutatakse ilma mutrita;kruvikeerajaga ning kasutatakse ilma mutrita;

2. Polt on suurema läbimõõduga, seda keeratakse ja/või hoitakse kinni

mutrivõtmega ning kasutatakse koos mutriga

Kuidas liigitatakse kruvisid?

Pea kuju järgi: ümarpeaga, poolümarpeaga, silinderpeaga, peitpeaga, poolpeitpeaga, nelikantpeaga, ilma peata.

Keerme järgi: keeret lõikavad, kinnituskeermega, keeret muljuvad.

Keeraja otsa järgi: soonpeaga, ristpeaga, philips -ristpeaga, torx-peaga, sisekuuskant-peaga, sisenelikant-peaga.

Kasutusvaldkonna järgi: masinakruvid, plekikruvid, puidukruvid.

Otstarbe järgi: kinnituskruvid, seadekruvid.

Millised poldi ja kruvimaterjalid on enam kasutatavad?

1) Tava- ja legeeritud terased 2) Roostevabad terased

Kirjutada lahti tava- ja legeerterasest poldi omadusklass 8.8, 10.9 ja 9.8.

8.8 – tõmbetugevus 800 MPa, voolepiir 640 MPa, tinglik voolepiir 600 MPa, Katkevenivus 12%.

9.8 – tõmbetugevus 900 MPa, voolepiir 720 MPa, tinglik voolepiir 650 MPa, Katkevenivus 10%.

10.9 – tõmbetugevus 1000 MPa, voolepiir 830 MPa, tinglik voolepiir 830 MPa, Katkevenivus 9%.

Millest lähtudes valitakse poldi/kruvi kinnitusmomendi väärtus? Tugevusklassi ja diameetri järgi.

Millest lähtudes valitakse tikkpoldi keermestatud osa pikkuse?

Tikkpoldi korpusesse kinnitamise keerme pikkus sõltub KORPUSE MATERJALIST. Sõltuvalt korpuse materjalist on tikkpoldi vähimad lubatavad mõõtmed standardiseeritud (DIN).

Nimetada mutrite liigitused .

Võtme profiili järgi: Kuuskantmutrid, Nelikantmutrid, Ümarmutrid

Normaalkõrgusega: Kõrguse järgi, Kõrgendatud, Madalad, Sidestusmutrid

Üldise kuju järgi: Kübarmutrid, Tavamutrid, Äärikmutrid, Kroonmutrid, Tiibmutrid

Lukustuse järgi: Plastiklukustusega, Lõhislukustusega, Metall -lukustusega, Ilma lukustuseta.

Täpsuse järgi: Kesktäpsed, Täpsuse järgi, Normaaltäpsed, Kõrgtäpsed

Millistest materjalidest on tehtud mutrid markeeringuga: 8, 04, A2-035, A2-70?

Milleks kasutatakse seibe keermesliidetes?

SEIB = avaga plaat, mida kasutatakse valdavalt:

• poldipea ja/või mutri ning kinnitatava detaili kontaktiala suurendamiseks ;

• kinnitatava detaili pinna kaitseks poltliite pingutamisel

Millal võib tekkida keermesliite lukustamise vajadus?

Siis kui tsükliliselt koormatud keermesliidetel on lõdvenemise oht.

Kuidas vähendada keermesliite lõdvenemiseohtu? Vähendavad asjaolud :

1. Keermesliite suurem telgjõud – suuremad hõõrdejõud keermesliites takistavad liite

lõdvenemist;

2. Pinnakatted ja pinnatöötlused, mis suurendavad hõõrdumist keermesliites ning suurendavad hõõrdumist keermesliites ning selle elementide ja kinnitatavate detailide

pindade vahel.

Nimetada tänapäeval enamkasutatavad keermesliidete lukustamise meetodid.

1. Hõõrdejõudude suurendamine liite detailide kontaktpindadel – keermepaaris, poldi pea tugipinnal ja mutri aluspinnal – selleks deformeeritakse kontaktpindu elastselt või plastselt;

2. Piiraja kasutamine, mis takistab liite detailide suhtelist pöördumist;

3. Keermeliimi (laki) kasutamine keermepaaris.

Mis asjaolud põhjustavad keermesliite tõrkumist?

Keermses liide lõdveneb tsüklilistel koormustel

Keermesliite mõni element deformeerub või puruneb

Tuua näiteid keermesliidete elementide kahjustustest ja nende kahjustuste põhjustest (sisepinged)?

Mis on keermesliite väsimuspurunemise põhjusteks ja millised on peamised väsimusüpurunemise kohad? Purunemise põhjuseks on suure tõenäosusega väsimus, kui:

1. Detailile mõjuvad TSÜKLILISED koormused (millega kaasnevad materjalis tsüklilised pinged );

2. Tsükliliste pingete suurimad väärtused ei ületa materjali piirpinget (voolepiiri ega tugevuspiiri);

3. Purunemine on OOTAMATU , ilma materjali voolamiseta (sarnaneb rabedale murrule).

Nimetada meetmed keermesliite väsimuse vältimiseks.

1. Õige eelpingestatuse ja pingutusmomendi tagamine:

2. Kinnitusdetailide ülevaatus enne paigaldamist ning defektsete komponentide asendamine:

3. Mutri ja poldipea ristseisu tagamine poldi telje suhtes:

4. Poltide perioodiline vahetamine vastavalt juhenditele;

5. Õigest materjalist kinnitusvahendite kasutamine

6. Õige kujuga kinnitusvahendite kasutamine

7. Keerme väljajooks ei tohi paikneda mutrile liiga lähedal.

Mis olukorral võib tekkida poldi keerme ”mahatulek”?

Keere tuleb maha, kui poldi tõmbejõust põhjustatud nihkepinged sise- või väliskeerme materjalis ületavad vastava materjali nihketugevust.

Mida tuleb silmas pidada poldi ja mutri materjalide tugevus ja omadusklassi valikul?

Poltliite elemendid valitakse alati nii, et MUTTER on poldist TUGEVAM.

Kuidas vältida keerme ”mahatulekut”?

Õige tugevusega komponentide kasutamine

Keermepaari pikkus peab olema vastav

Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav

Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine

Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pingestamisel o väiksem

Kirjeldada (koos valemitega ) kuidas valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliite polti?

ISO tablist vaadatakse vastav polt ristlõike pindala järgi. Nt Aa >= 40 mm^2 (polt M10)

Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli?

Kirjeldada (koos valemitega) kuidas teostatakse lõtkuta poltliite tugevusarvutust.

Teha skitse põikjuõga koormatud keermesliite lukustuselementidest.

Kuidas sõltub poldi jäikus poldi pikkusest? Kirjeldada kuidas poldi jäikus ja ühendatavate detailide jäikus mõjutavad poldi pikisisejõu juurdekasu poldis (valem koos seletusega).

osa 4. Ainesliited (keevis-, joot- ja liimliited)

Mida nimetatakse keevisliiteks? Millised on keevisliite saamise meetodid ja keevitustemperatuuri allikad?

KEEVISLIIDE = kinnisliide kus kaks või enam detaili on püsivalt ühendatud nende servade KOKKUSULATAMISE teel.

Keevitustemperatuuri allikatena on kasutusel:

1. Gaasileek – kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu;

2. Elektrikaar – on enamlevinud metallide keevitamisel;

3. Laser – saavutatakse kitsas ja sügav keevisõmblus;

4. Elektronkiir – kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel;

5. Hõõrdumine – keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid;

6. Ultraheli – keevitatavate detailide kokkusurutud kontakti rakendatakse ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel.

Nimetada keevisliidete eelised ja puudused.

Eelised

Puudused

1. Tarindi väike MASS – ei vajata polt- ja neetliidete puhul tarvilikke tugevdusplaate, -nurkasid, jne.

2. Liite saamise KIIRUS, pole tarvis:

• avasid puurida,

• detaile täpselt kohale sobitada, jne.;

3. KOHANDATAVUS – sobib erineva otstarbe ja

erinevate nõuetega tarindite loomiseks ( raamid , surveanumad, jne);

4. Liite saab teha liidetavate detailidega VÕRDTUGEVA;

5. Liite saab teha HERMEETILISE;

6. Liide on JÄIK;

7. Liite konstruktsiooni saab vajaduse korral MUUTA;

8. Keevitamisega ei kaasne märkimisväärset MÜRA;

9. Liite saab teha esteetilise VÄLIMUSEGA;

1. Liite detailidel on oht keevitamisel DEFORMEERUDA – keevitusprotsessis detailid soojenevad ja jahtuvad ebaühtlaselt;

2. Keevisliidetel esineb HAPRA PURUNEMISE oht;

3. Keevisliidetel esineb VÄSIMUSPURUNEMISE oht -keevisõmblus on sagedane väsimusprao tekkekoht:

• keevisõmblus võib sisaldada tühimikke ja tahkeid osakesi;

•keevisõmbluse struktuur võib olla mitteühtlane;

• keevisõmbluse jäikus võib oluliselt erineda

detailide jäikusest;

4. Keevisõmbluse KVALITEEDI-KONTROLL on kallis ja tülikas tarvis on mittepurustava kontrolli seadet ;

5. Keevitajate ja õmbluste kvaliteedi kontrollijate KVALIFIKATSIOON peab olema kõrge:

• tagada tuleb keevisõmbluste nõutav kvaliteet;

• tagada tuleb praagi avastamine.

Kuidas liigitatakse keevisliiteid liidetavate detailide vastastikuse asendi järgi (teha skitse).

Põkkliited – detailid paiknevad tasapinnas

Katteliited – üks liidetav katab mingis ulatuses teist

Vastakliited – ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega (T)

Nürkliited – üks detaili serv on liidetud teise servaga (L)

Tuua näiteid põkkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega).

Tuua näiteid nurkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega).

Millistest reeglitest tuleb kinni pidada keevisõmbluste kujundanisel (tuua näiteid, teha skitse)?

Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)?

Kuidas arvutatakse põikkoormatud lõikele töötavat nurkõmblusega kattekeevisliidet (valemid)?

Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele?

Kuidas arvutatakse põikjõuga ja paindemomendiga koormatud nurkõmblusega vastakliide ?

Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid? Nimetada jootliidete eelised ja puudused.

Kuidas tagatakse jootliidete kvaliteeti?

Nimetada liimliidete eelised võrreldes neetliidetega.

Nimetada liimliidete puudused.

Liimliidete PUUDUSED on:

1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem – liite tugevuse suurendamiseks suurendatakse liimliite kontaktiala;

2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt – kriitilise temperatuuri väärtus sõltub liimist, tavaliselt on piirides (70 ... 180) ºC;

3. Liimliite vastupidavus keskkonna mõjudele sõltub liimi omadustest – arvestada tuleb liite kokkupuute võimalusega oksüdeerivate ühendite lahustite jt kemikaalidega;

4. Liimliite lõpliku tugevuse saavutamiseks kulub teatud aeg – liimi kõvastumise ajal tuleb liimliidet toetada;

5. Liimliite kvaliteet halveneb, kui liim ei märga liimitavaid pindu korralikult – pinnad tuleb spetsiaalselt ette valmistada ( puhastada , karestada);

6. Liimliite kvaliteedikontroll võib olla tehniliselt keerukas;

7. Mittekvaliteetset liimliidet ei ole tavaliselt võimalik parandada;

8. Liimliiteid ei ole tavaliselt võimalik remontida;

9. Liimid võivad olla kergesti süttivad ja/või mürgised – nende käitlemine ja vedu nõuab eritingimusi;

10. Kasutamata liimi kvaliteet võib pakendis aja jooksul halveneda;

11. Liimliite koostamine nõuab täpsust – liimijääkide eemaldamine dekoratiivpindadelt võib olla raskendatud.

Milliseid liimide tüüpe kasutatakse tööstuses ja milliste rakenduste korral neid kasutatakse?

Tööstuslike liimide peamised tüübid on:

1. ANAEROOBSED liimid – kõvastuvad kontaktis metalliga ilma õhu juurdepääsuta – baasiks on sünteetlised kummid :

• liidete lukustamiseks (keermeliimid);

• liidete tihendamiseks (tihendusühendid);

2. TSÜAANOAKRÜLAAT-liimid – kõvastuvad reageerides pindadel oleva niiskusega:

• lõtk detailide vahel peab olema väike;

• kõvastuvad sekunditega;

• väikeste plastik- ja kummidetailide liimimiseks;

3. SITKESTATUD AKRÜÜL-liimid – kahekomponendilised,

kõvastuvad komponentide keemilse reaktsiooni tulemusel:

• kõvastuvad kiiresti;

• ei vaja pindade põhjalikku puhastamist;

• liimivad paljusid materjale;

4. EPOKSIID -liimid – kõvastuvad komponentide keemilse reaktsiooni tulemusel:

• võivad olla ühe- või kahekomponendilised või kilena;

• vaigu ja kõvendi koostise saab valida vastavalt konkreetsele

rakendusele;

• väga tugev ja vastupidav liide saadakse paljude materjalidega.

5. POLÜURETAAN-liimid – tavaliselt kahekomponendilised, kõvastuvad komponentide keemilse reaktsiooni tulemusel:

• kõvastuvad kiiresti;

• saadakse tugev, elastne js löögikindel liide;

• kasutatakse klaaskiudplastide liimimiseks;

• kiire kõvastumine eeldab liimimismasina kasutamist;

6. MODIFITSEERITUD FENOOL-liimid – kõvastuvad soojuse toimel surve all

• saadakse kõrgtugev liide;

• metall -metall-liited, metall-puit-liited, pidurikatete liimimine metallile ;

7. KUUM-liimid – polümeerid, kasutatakse kuumalt , kõvastuvad jahtudes:

• kergelt koormatud liidetele;

9. PLASTISOOL-liimid – modifitseeritud PVC- dispersioonid , kõvastuvad soojuse

toimel:

• saadakse tugev ja elastne liide;

• kõvastuvad soojuse toimel;

10. KUMMI-liimid – baseeruvad lahustel või lateksitel, kõvastuvad lahusti või vee

aurumisel:

• ei sobi püsivalt koormatud liidetele;

11. POLÜVINÜÜLATSETAAT-liimid (PVA) – baseeruvad vinüülatsetaadil:

• sobivad poorsete materjalide (puit, paber jt.) liimimiseks;

12. SURVETUNDLIKUD liimid – ei kõvastu:

• kasutatakse kleepribades ja siltide liimimiseks;

• ei sobi püsivalt koormatud liidetesse;

13. ULTRAVIOLETT -KÕVASTUVAD liimid – kõvastuvad ultraviolettkiirguse toimel:

• ei sisalda lahusteid;

• liide on läbipaistev;

kasutatakse klaasi, metallide ja plastide liimimiseks;

Kas liimide tugevus on parim nihkel või rebimisel ja millest see on tingitud?

LIIMLIIDETE tugevus on parim NIHKEL. Liimliite PINGEKONTSENTRATSIOON on liite servades. Rebimisel lisandub liite serval täiendav tõmbepinge.

Teha skitse liimliidete põhitüüpidest, mis tagavad tugeva liite.

Mis on optimaalseks liimikihi paksuseks ?

Liimikihi OPTIMAALNE PAKSUS on tavaliselt (0,05 ... 0,15) mm.

Kuidas teostatakse katteliimliite tugevusarvutust (valemid koos seletustega)?

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 347 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

347 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

capmoq Õppematerjali autor

Osa 1 - Masinaelemendid ja nende valdkonnad, põhiprintsiibid
Osa 2 - Masinaelementide vahetatavus ja täpsus
Osa 3 - Keermesliited
Osa 4 - Ainesliited

Kokku 100 küsimust. Kõik vastatud põhjalikult.

masinaelemendid põhiprintsiibid masinaelementide vahetatavus täpsus keermesliited ainesliited

Sarnased õppematerjalid

odt

Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid

konstruktsiooni vead, vale kasutamine), juhtimislikud (juhtimissüsteemi ja -meetodite puudused). Nimetada masinaelementide jätkusuutlikkuse kriteeriumid. Ohutus (õiged konstruktsioonimaterjalid, vajalik tegevusvaru, kuju ja mõõtmed, et oleks tagatud tehniline suutlikkus ja nõutav töökindlus), funktsionaalsus (tagada optimaalsed talitluslikud omadused), majanduslik tasuvus (vastavus seadusandluse ja vajalike standarditega, saavutada parim tehnoloogilisus). Millest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul, et tagada masinaelemendi jätkusuutlikkuse? Mehaanilistest ja muudest omadustest ja töötlemise nõuetest ja tingimustest. Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul? Vastava masinaelemendi konstrueerimist käsitlevast standardist ja insenerikogemusest. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod? Võrreldakse numbreid ja arvutatakse? [S]=S1S2 Kasutatakse vaid siis, kui rangemaid kaalutlusi nõutava varuteguri väärtuse. Valikuks ei ole.

Mehhatroonika

doc

Spikker - Masinaelemendid Teooria

konstruktsiooni vead, vale kasutamine), juhtimislikud (juhtimissüsteemi ja -meetodite puudused). Nimetada masinaelementide jätkusuutlikkuse kriteeriumid. Ohutus (õiged konstruktsioonimaterjalid, vajalik tegevusvaru, kuju ja mõõtmed, et oleks tagatud tehniline suutlikkus ja nõutav töökindlus), f unktsionaalsus (tagada optimaalsed talitluslikud omadused), majanduslik tasuvus (vastavus seadusandluse ja vajalike standarditega, saavutada parim tehnoloogilisus). Millest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul, et tagada masinaelemendi jätkusuutlikkuse? Mehaanilistest ja muudest omadustest ja töötlemise nõuetest ja tingimustest. Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul? Vastava masinaelemendi konstrueerimist käsitlevast standardist ja insenerikogemusest. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod? Võrreldakse numbreid ja arvutatakse? [S]=S1S2 Kasutatakse vaid siis, kui rangemaid kaalutlusi nõutava varuteguri väärtuse. Valikuks ei ole

Masinaelemendid i

pdf

Masinaelemendid

ja liimliited Aine(te) oleku muutmine Poltliide Plastne deformatsioon Elastne deformatsioon Aine(te) olekut muutmata j deformeerimata ja d f i t Priit Põdra 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 3 MASINAELEMENDID 4.1. Keevisliited Priit Põdra 4. Ainesliited 4 K Keevisliide i liid ja j selle ll saamine i KEEVISLIIDE = kinnisliide kinnisliide, kus kaks või enam detaili on

Masinaelemendid

pdf

Masinaelemendid I konspekt-1

MASINAELEMENDID Moodul “Masinaelemendid”: • selgitab masina koostisosade ehitust ja otstarvet, • sobiva materjali valikut • tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Vaadeldakse üldotstarbelisi elemente, so neid, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Koolis. 182

Õppimine

doc

Tootearendus

Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed t?

Masinaelemendid i, ii

docx

Rakendumehaanika II

10.Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 11.Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Ne

Füüsika

docx

Masinatehnika eksam 2010/2011

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0; Fy = 0; M x = 0; M y = 0

Masinatehnika

doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude

Masinatehnika

Rohkem sarnaseid