14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)? ohtlik lõige on K- seal mõjuvad kahe sisejõu (N ja M) suurimad väärtused ( = 90º); 14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike paindepinge epüür? 14.6. Millal võib kõvera varda painde tugevusarvutustes kasutada sirge varda metoodikat? 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse: tugevusanalüüs kõvera või sirge varda metoodika järgi? Sirge varda metoodika järgi. 14.8. Missugune on tihe keerdvedru? Vedru keerud on tihedalt, keerud paiknevad vabalt 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedru ristlõigetes? ???Väändepinge ja lõikepinge, nihkepinge 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedrus? ???Väändepinge ja lõikepinge, nihkepinge 14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud silindervedru ristlõike ohtlik punkt? silindervedru sisepinnal 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg?
14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike paindepinge epüür? 14.6. Millal võib kõvera varda painde tugevusarvutustes kasutada sirge varda metoodikat? Väikese kõverusega varraste tugevusanalüüsiks 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse tugevusanalüüs kõvera või sirge varda metoodika järgi? Kõvera varda oma, sest sirge omaga leiame liialt väikse koormuse. Ei vasta reaalsusele. 14.8. Missugune on tihe keerdvedru? iga vedru keerd loetakse paiknevaks telje risttasapinnas 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedru ristlõigetes? Põikjõud Q, väändemoment T 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedrus? Lõikepinge ja väändepinge 14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud silindervedru ristlõike ohtlik punkt? Kõige seespoolne punkt ringjoone serval. 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg?
14.2. Keerdvedrude tugevus ja jäikus 14.2.1. Tiheda silindervedru tugevus Tihe silindervedru = iga vedru keerd loetakse paiknevaks telje risttasapinnas (vedru samm = 0) Keerdvedrude tugevusanalüüs põhineb A.M.Wahl'i teoorial (1929), mis käsitleb vedru materiali lõikepingete laotumist ja arvestab ka varda kõverust. 14.2.1.1. Staatiliselt koormatud keerdvedru Ümarmaterjalist (tasakaalus) tihe silindervedru on staatiliselt koormatud teljesihilise tõmbejõuga (Joon. 14.12): · sisejõudude tuvastamiseks tehakse vedru keeru (ümarristlõikega traadi) teljega risti (mõtteline) lõige; · tasakaalunõude tõttu mõjuvad lõikes kaks sisejõudu (rakenduvad keeru ristlõike keskmes): põikjõud Q ja väändemoment T;
Üksiku vedrulehe purunemisel on võimalik selle eraldi väljavahetamine. Puudused: Lehtvedru jäikus ei muutu koormava jõu suuruse muutumisel. Lehtvedrupaketi suur mass suurendab vedrustamata massi. Lehtvedrupakett vajab regulaarset hooldust. Neljas: keerdvedrustus Eelised: Väike mass Ei vaja hooldust Kompaktsus Puudused: Modifitseerimata keerdvedru jäikuskarakteristik on lineaarne Vajab lisahoobasid Keerdvedrul ei ole arvestatavat võnkumisi summutavat võimet Rooliajamite tüübid: Esimene: Võimendiga ja võimendita rooliajamid Võimendiga rooliajami puhul on löögid mida autoga sõites tunda võib palju väiksemad, ehk siis roolivõimend leevendab lööke juhi kätele ja on tunduvalt kergem rooli üldse keerata. Teine: Hammaslatt-hammassektor
10. Milles seisneb materjali väsimine? 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse 15.11. Iseloomustage vahelduvkoormust võrreldes tugevusanalüüs kõvera või sirge staatilisega! varda metoodika järgi? 15.12. Millest tekivad vahelduvpinged? 14.8. Missugune on tihe keerdvedru? 15.13. Mis on vahelduvpinge ja pingetsükkel? 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt 15.14. Loetlege ja kirjeldage pingetsükli koormatud keerdvedru ristlõigetes? parameetrid! Tähiste selgitus? 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt
· Filter- äravõetav filter peab kinni riidetupsud ja niidiotsad, mis muidu võivad pumba ummistada. · Pump- pesemis- või loputustsükli lõppedes tühjendab pump trumli. · Amortisaator- trummel toetub amortisaatoritele, mis aitavad leevendada vibratsiooni. · Küttekeha- enne trumlisse jõudmist kuumeneb õhk elektrilise küttespiraali toimel. · Õhupuhur- tiivikratas puhub õhku küttekehale, kust õhk edasi läheb trumlisse. · Keerdvedru- trumlil on riputivedrud, mis vähendavad vibreerimist. · Programmisättur- limbide ja nuppude abil saab juhtseadmele sättida soovitavat pesemis- või kuivatusprogrammi. · Uks- veetihedal uksel on läbipaistev aken, kust saab jälgida pesemist. · Tihend- asub ukse ja trumli ühenduskohas, kust vesi ei pääse uksevahelt välja. 4. Pesumasina põhimõtteline ehitusjoonis 5. Kasutatud allikad http://caperfrasers.wordpress.com/2011/02/18/do-you-remember-22/
kere ja teepinna vahe (vedru abil) samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud
96. Siduri valikul tuleb lähtuda tootja juhenditest. 97. 98. Tugevustingimus: 99. Millised on enamlevinud elastsete sidurite tüübid? 100. ELASTSETE sidurite levinud liigid on: 101. 1. KUMMIST VAHEELEMENDIGA sidurid pöördemoment kantakse üle elastse kummist vaheelemendi abil; 102. 2. ELASTSETE KETASTEGA sidurid pöördemoment kantakse üle elastsete ketaste abil; 103. 3. VEDRUsidurid pöördemoment kantakse üle silindrilise keerdvedru või sarnaselt töödeldud elastse metallist vaheelemendi abil; 104. 4. SÜLFOONsidurid pöördemoment kantakse üle sülfooni abil. 105.Nimetage millistes rakendustes on mõtekas kasutada rehvsidurit ja millega tuleb arvetada selle siduri kasutamisel. Millest lähtudes valitakse rehvsidurit? 106. REHVSIDURI kasutamisel tuleb arvestada, et: 107. 1. Sobivad suurte pöördemomentide ülekandmiseks: kuni 40 kNm vaheelement võib olla
amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp MacPherson vedrustus - MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine
1.2. Vedrustuse ehitus, iseloomustus ja kinemaatika Näidissõidukil on kasutusel McPherson tüüpi vedrustus nii ees kui ka taga. Esisillas on ühe õõtsa ja ühe reaktiivvardaga süsteem ning tagasillas on 2 põiki ja ühe pikihoovaga süsteem. McPhersoni vedrustust iseloomustab lihtsus, kompaktsus horisontaalsihis, suur käigupikkus, odavus massitootmisel ning lihtne vahetatavus. Komponendid: Stabilisaatorvarras Alumine õõtshoob Keerdvedru Amortisaatori püstak Elastsed elemendid: Ees: Õõtshoova puksid, tugilaagrid, pikivardapuksid Taga: Õõtshoova puksid, põiki- ja pikivarda puksid. Suunavad elemendid: Erinevad liigendid, rooliotsad, stabilisaatori varras. Summutavad elemendid: Amortisaatord, puksid, vedrud. 6 Sele 11. Toyota Avensis esisild (autori foto)
amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp MacPherson vedrustus - MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega
Teemad 7 ja 8. Üldotstarbelisi talitluselemente (mõned näited). Elastsed talitluselemendid ja detailid 1. Masinate mõned olulisemad üldotstarbelised talitluselemendid, nende süstemaatika 2. Pidurid otstarve, liigid, tunnusjoon 3. Klotspiduri arvutus. 9. Elastsete elementide süstemaatika.Vedrude konstruktsioon. 10. Elastsete elementide talitluskarakteristikud (vedru tunnusjoon). 11. Pinged silindrilises keerdvedrus. 12. Silindrilise keerdvedru deformatsioon. 13. Pinged spiraalvedrus. Spiraalvedrude arvutus. 14. Painde töötav keerdvedru (arvutuse alused). 15. Vedrude järjestikune, paralleel- ning segaühendus.
pööramisülesannet. Talaga tagavedrustus toetub lehtvedrude,keerdvedrude ja amortisaatorite abil. Balansiirvedrustus leevendab balansiiride ja vedrude abil sildade liikumisi ja on toestatud reaktiivvarrastega. PÜSIKIIRUSLIIGEND Silindriline,ühtlaste keerdudega, keskelt hõrendatud keerdudega, koonusvedrud. 1.põiktala 2.reguleerlehed 3.ülemineõõtshark4.kuulliigend 5.puhverpadi6.pidur 7.rattalaagrid 8.aluminekuulliigend 9.keerdvedru 10.alumineõõtshoob 11.amort 12.puksid Käändepoldita telikutega esisild 1.üleminekuulliigend 2.sillatala 3.ülemine õõtshoob 4.õõtshoovatelg 5.käändmik6.ketaspidur 7.puhverpadi8.alumineõõtshoov 9.alumise õõhthoova telg koos puksidega. 10.põikstabilisaator 11.keerdvedrud 12.amort 13.aluminekuulliigend 14.käändmikuhoob Torossioon,ehk väändvedrudega esisilla telliku ehitus. Küünalvedrustusega esisild. Sellle vedrustuse korral puudub ülemine õõtshoov.
Tavaliste amortisaatorite paigaldusviisid 07 2. MacPherson vedrustus Paigalduskomplekt MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja Alumine vedrualus amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve
Viimase ülesanne on kiirendada õhu- üle. Seetõttu on sobivaim lahjendatud küttesegu. 53 52 voolu ja nii soodustada bensiini imemist segukambrisse ning teda täielikumalt pihustada. Segukambri keskosas ori kaldlõikega segusiiber, mille seisu saab muuta poörd- käepidemega ühendatud trossi abil. Siibrit suleb ta ülaosas asuv keerdvedru. Segusiibriga saab muuta mootorisse ime- tava küttesegu hulka ja seega mootori võimsust ning pöör- deid. Bensiin saabub segukambrisse torukujulise pihusti kaudu, mille allosas on kaliibritud avaga kork -- d ü ü s. Viimane piirab segukambrisse antavat bensimihulka. Sisselasketaktil silindris (kahetakülistel mootoritel kar- teris) tekkiva hõrenduse mõjul voolab õhufiltris puhasta- tud õhk läbi segukambri. Segusiibri ja segukambri seina
annaabi.ee 
