Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade (0)

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud.
II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu - nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla.
III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage , pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama , mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi Pearule kuube ei andnud.
IV Oru perenaine ootas oma meest pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma , kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti.
V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai
ta „ei “- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud,
sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma viljast mõisa maalt- keegi ei tohiks sellest aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus mõisnikuga ja teistega saksatoas istus. Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse ,
VI Nelipüha ajaks oli vili juba maas . Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini
maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne. Nelipühade viimasel pühal käid Eesperes suurem müra, sest rahvas oli tulnud/mõned kutsutud pererahvast vaatama. Vastuvõtuga said noored hästi hakkama. Lõpuks toimus jälle ka rammu katsumine. Rahvas pidas kõige tugevamaks Tagapere sulast Kaarelit aga peale mintmeid katseid A ikkagi võitis.
VII Nelipühade lõpetamine- Andres ja Krõõt said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja võib ka öelda et omadeks inimesteks. Tagapere, Aaseme, Hundipalu ja Eespere rahvas leppis kokku et sõnniku vedamise teevad nad see aasta ühiselt. Andres saatis oma sulase, tüdruku ja hobuse nende juurde appi, sest tema pidi sõnnikut hiljem vedama, siis kui ta hakkas seda tegema saatsid teised oma rahva appi. Sõnnikut oli aga vähe. Andres unistas et järgmisel aastal oleks seda väga palju. Krõõt oli aga töö lõpuks (õhtul) rahul sellega et tundis ennast lõpuks ometi perenaisena. Teispere sulane Kaarel ja tüdruk Mai vahel oli silmnähtav keemia. Mehele meeldis neiu väga aga ei julgenud seda välja öelda, tunded olid vastastikused. Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka eivisanud sattus vesi ikka ainult nende peale.
VIII Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul , lüpsad lehmad , saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud. Töö ei andnud ka erilist tulemust- võsa maha võttes kasvas sinna peagi uus asemele ja viljasaak oli ka kasin. Andres sai aru et tema maa on ikka väga kehv võrreldes tagapere omaga , millel põldudel polnud eriti kive, mulda oli palju, jõgi oli lähedal. Ta sai ka teada et kunagi oli sellel maal kus tal nüüd talu on olnud kuusik . Algselt oli koha nimi Kuusiksaar aga peale seda kui üks mees hakkas sealt puid varastama. Kui mets võsaga asendus sai koht nimeks Vargamäe ja sinna peale ehitati talu.
IX Muutused- suvel ei saadud erilist saaki- kaer , oder, rukis ega lina polnud piisavalt. Kuigi vaatamata sellele pidid nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge
X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid , kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi koguaeg sellega et kes ikka enne selle ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere aiast sisse läinud (Pearu lõhkus aia ühest kohast ära), Krõõt sai nad aga oma kutsumise peale kokku ja pani nad aiaga ümbritsetud platsile, kus nad tavaliselt olid.
XI Esimene tüli- näha oli juba et elatakse teist aastat talus- sõnnikut saadi juba nii palju nagu eelmisel aastal loodeti. Põllud olid aga tühjad ja loomadel ei olndu kuskil rohtu süüa. Jaanipäeval muutus aga ilma paremaks ja rohi hakkas rohetama ja kiirelt kasvama, sellepärast pidid nad hakkama jälle rohkem tööd tegema. Peremees nagu ei maganudki millalgi- kui kõik vaatasid et ta silma oli kinni pannud loodeti et ta magab kuid hetk hiljem tõusis ta juba üles ja ruttas tööd tegema. Juss oli juba eelmine aasta väsinud kuid nüüd kui uus tüdruk Mari tuli püüdis ta rohkem tööd teha. Tihti lõõpisid nad kuskil ja narrisid teineteist. Mari ütles talle et too ei suudaks üle jõe ujuda- Juss läks seda aga kohe tõestama. Õnnetuseks tuli tal kramp kui hakkas tagasi ujuma - peremees pööstis ta. Noori ühendas see aga nüüd rohkem, sest nad olid silmitsi seisnud surmaga. Juss nägi Mari silmis esimest korda lapselikku hirmu. Peremehe arvamus poisist muutus ka sest ta nägi et Juss püüab rohkem tööd teha, ta pidas seda loomulikuks kuna too läks ju vanemaks ja arukamaks. Igapäevane töö edenes väga hästi. Kraav saadi ka valmis, aga siis ku Andres ja Pearu pidid koos vaatama minema kuidas esimene vesi sealt lastakse ei olnud Pearut kodus ja A koos Madisega avastas et tamm oli juba eest ära võetud. Varsti peale seda juhtus et A leidis oma hobused Tp maalt, mitu päeva oli nii järjest kuni sinna maani kui Pearu kutsus A oma hobuste järele. Mees saatis aga Jussi sinna- hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata millist kahju nad tegid kuid A pööras sellele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust.
XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi.
XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama. Tütre sünd tegi ta aga väga kurvaks sest mees tahtis ju poissi endale pärijaks aga jälle sündis tütar. Ta nuttis nii mis hirmus aga keegi ei näinud teda. Kui nad lapsega magasid tuli Andres koju ja ajas naise üles ja ütles et pole vaja muretseda et see ka tüdruk on- neil veel aega poegi saada. Samas oli aga mees pettunud sest naabril olid esimesed pojad ja töö tegemises läks neil paremini, olgugi et mees koguaeg kõrtsis istus. Ta ei saanud sellest aru kuidas selline asi võimalik on. Krõõt nuttis üldse väga tihti. Mari ja Krõõt hakkasid arutama kuidas tüdrukul läheb. Neiu palus perenaiselt lasta neil sauna koos Jussiga elada- lubas ka tööl käia ja kõige eest tasuda oma tööga. Krõõt ja Andres olid sellega nõus.
XIV Karja-Mart- sellelgi suvel jäid Mari ja Juss tallu töölisteks. Saunamees rääkis Pearule et varsti tuleb tal vist saunast lahkuda sest ühes talus ei saa ikka kaks saunameest olla. Ühel päeval nägi Matu, et kraavil on tamm ees. Mees läks kohe asja uurima ja nägigi et tammid olid ette pandud. Nad vaidlesid Pearuga selle üle et nii ei tohi teha, aga too ütles et kraavid on tema maal nii et tema teeb mida tahab nendega. A läks koju kirve järgi- P-l oli aga hirm juba nahas et mis nüüd siis juhtuma hakkab, kutsus oma sulase igaks juhuks sinna. Kui mõlemad mehed tagasi jõudsid olid tammid lõhutud ja mehed imestunud. Kodus sai A teada et Mart oli seda teinud- ültes talle et midagi kellelegi ei iitsataks. Pearu lasi uue tammi kohe ehitada- suurema ja tugevama kui eelmine. Ise jäi ta ka seda valvama kuid kui korra ära läks lõhkus Mart jälle tammi. See kord jäi ta aga vahele kuid viimaks lidus sohu kust Pearu teda kätte ei saanud. Järgminegi kord oli nii et poiss lõhkus tammi ära. P hakkas Matut taga ajama ja too teda kividega loopima.
XV Kohtuskäimine- Taga- ja Eespere rahvas ei suhelnud omavahel enam üldse ega rääkinud sõnagi. Kõik sai alguse sellest kraavist ja sinna tammide ehitamisest. Andres ja Krõõt hoiatasid Marti , et mees seda nii ei jäta ja tuleb alati silmad-kõrvad lahti hoida. Tihti sai Pearu poisile suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev viskas Matu Pearule kiviga otsaette, koer hakkas talle jaga kinni ja P tulistas koera . Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koera tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Pearu hakkas jälle tamme ehitama.
XVI Jussil ja Maril sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt- lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sellest mitte midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas lehmalauta ehitama, selle kõrval pidi ta aga ka talus abiks käima. Majja sündis kolmas laps kes oli aga jällegi tüdruk- jällegi nuttis naine palju ja ka mees ei olnud sellega rahul. Mari ei osanud enam see kord midagi öelda, ta ainult nuttis sellepärast et perenaisel nii halvasti siis jälle läks- ta oleks oma lapse andnud, et neil parem olla oleks aga asi lihtsalt läks nii. Andres ütles et kui sünnib jälle tütar siis ta ei tööta enam nii agaralt maal aga nagu näha ei muutnud see mehe töökust. Jussi ja Mari tõttu oli rohkem tööjõudu nüüd saadaval. Tehti väga palju tööd ja tulemused olid väga head- mitu uut aeda , põld oli kividest tühjem. Naabrid mõnda aega enam ei tülitsenud ja valitses rahu. Ühel päeval läks Pearu joobununa koju, sõitis jälle aia maha ja hakkas oma kätt naise külge panema. Jaagup (uus sulane) ei suutnud aga seda kisa taluda ja läks pererahvale vahele ja viis mehe sängi. Peremees hakkas aga kohe kätega talle kõrri kinni, siis hammastega põidlasse mille peale Jaagup noa võttis ja talle hammaste vahele pistis - sai vabaks. Mees võttis aga kivid kätte ja oli valmis viskama aga sulane kaitses ennast tooliga ja sidus Pearu käed kinni. Hommikul ei räägitud sellest enam midagi kuid peremees muutis sulase elu väljakannatamatuks selle eest. Sulane läks Eesperest abi küsima- P viskas ta selle peale majast välja ja palka ei andnud. Kui Pearu kõrtsist tuli peksti ta läbi (ei teata kes selles osalesid), Andres sõitis sealt just mööda ja viis maas lebava mehe koju ja kutsus veel arsti ka- (talvel). Sügiseks olid mehel jalad all ja ta käis jälle ringi. Tekkis järgmine kodutüli- naine jooksis kaitseks Eesperre. Pearu läks sinna järgi ja tahtis hakata naist kaasa kiskuma- A rääkis aga rahulikult et las naine ajab Krõõdaga juttu kui tahab, aga mees ei andnud järgi- lõpuks lõi mees A jalaga, mille peale A ta majast välja viskas. P tõi kodust oma seatappe-püssi ja lubas kõik maha lüüa, see jäi aga ainult mõtteks. Andres ei tahtnud ennast sellese sekkuda ja läks tuppa koos Krõõda ja Pearu naisega.
XVII Krõõda surm- viimane riid muutis meeste vahelise olukorra väga pinevaks. See käis mööda Oru maid- ühel päeval leidis Andres et sinna on aed vahele ehitatud, sel korral ta selle küll lõhkus kuid järgmiseks korraks oli ta endale oma maale tee rajanud. Kevadel oli Vargamäe muutunud selliseks nagu A unistas: 10-kond noort õunapuud. Sauna-Mari ootas nüüd oma teist last ja Krõõt neljandat , sellega oli naisel aga raskusi sest tervis oli halb ja raske oli olla. Krõõt rääkis mitu korda juba talle et kui midagi peaks juhtuma et ta siis hoolitseks tema laste eest ja aitaks neid. Sündis poeg. Krõõt ütles Andresele et poiss võttis talt hinge. Oma naise tervise ja elu nimel oleks mees loobunud oma pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad kuid sinna polnud enam midagi parata ja teha. Viimased sõnad mis naine mehele ütles olid et ta ei võtaks endale kurja naist.... lastele emaks. Peale seda kutsus ta Mari ning vaatas talle ainiti otsa ega ei öelnud midagi. Ka Oru nine tuli kohale. Mari ja Oru naine tegelesid surnuga. Matustele tuli väga palju rahvast, algul räägiti palju Krõõdast ja sellest kui hea ja töökas ta ikka oli. Hiljem olid aga paljud juba purjus ja räägiti kõigest. Pearu rääkis koguaeg kui väärt naine ta ikka oli olnud, tõsteti väga tihti tema auks klaas. Pearu tegu soosilla tee naise jaoks korda.
XVIII Mari ja Andrese suhted- kõik ootasid juba pikkisilmi et Andres otsiks endale naise aga seda ei juhtunud nii pea. Jõuludel läks Mari A mitte Jussiga kirikusse. Möödusid jälle mitmed kuud kuid peremees ei olnud endale ikka naist otsinud. A ja P läksid kõrtsis kaklema kuna viimane ütles et A oli Jussilt naise üle löönud. Kohus saatis A selle eest kaheks päevaks vee ja leiva peale. Selle aja sees käis Juss Marit jälle koju kutsumas aga Mari keeldus. Karistuselt tuli A koju verise jalaga.
XIX Juss poos ennast üles samas kohas kus nad kunagi Mariga selle kohta nalja olid teinud. Isegi silmus oli see sama. Mari oli lohutamatu. Jussi matused olid laupäeval ilma kirjuõpetaja ja kelladeta. Kohal olid Mari, Hundipalu Tiit, Aaseme Aadu ja Andres. Teiste imestuseks hakkas Andres palveraamatust laulusõnu ette lugema. Mari oli väga liigutatud ja sel hetkel tundis ta et on rõõmus mitte enam kurb, kuid nutt kippus siiski peale. Mari mõtles et peale matuseid läheb ta talust ära koos oma lastega aga seda ta siiski ei teinud.
XX Andrese vingerpuss -Algas tavaline argipäev, ainult et iga pühapäev käidi surnuaias ja kirikus. A tahtis Mari perenaiseks. See küsimus jäi aga mõneks ajaks sinnapaika sest tulid uued mured peale. Kevadel hakkas Pearu plaani pidama kuidas saaks
naabri maale vett paisutada, piiril aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada ja vingerpussi mängida. Varsti protsessitigi igasuguste asjade pärast. Juhtus ka selline asi et kui A ükskord koju tuli leidis ta Pearu hobusega oma rukkist - läbi odra sõitnud, et rukkise pääseda- hakke lõhkunud. Mindi kohtusse. Kõrtsis rääkis A kuidas P tegelikult põllule sai. Nad läksid kaklema.
XXI Mari jäi rasedaks -Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid
hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama. Andres rääkis tõsiselt et tahaks et Mari talle naiseks tuleks. Naine ei tahtnud talle vastata ja viis jututeema kohe kohtuasjale. Andres rääkis talle mis toimus ja siis ka selle et Juss haavas teda see kord kui tal jalg verine oli. Peremees ütles et naise lapsed saavad ka siis perelasteks. Nad läksid peale jutuajamist koos tagakambrisse ... . mõne aja möödudes teatas naine Andresele et ta on rase .
XXII Pulmad – Andres ja Mari läksid õpetaja juurde. Nende üllatuseks teadis õpetaja kõike mis nende vahel oli toimunud ja kuidas lood Eesperes on. Ta süüdistas neid nagu oleks neil südamed mustad ja valetaks- mitte otse aga midagi sellist. Andres sai teada, et saunanaine oli kirikus iga pühapäev rääkimas käinud mida keegi teeb või on teinud- midagi head see ei olnud. Pulmad peeti nagu kord ja kohus, ainuke asi mis halvasti läks oli see et tallu tulid mitmed võõrad kutsumata külalised. Laulu-Lullu hakkas seal vaikselt teiste sulaste ja võõraste seas laulma- kui nad vaikseks jäid siis kõik naersid. Andres tahtis ka teada millest laul käib aga kui ta nende juurde läks jäid kõik vait ja ütlesid et see laul pole peremehe kõrvadele mõeldud, sellepärast saatis mees ühe nendesugustest sinna maad kuulama . Kui ta teada sai millest laul oli lõi ta võõrad majast välja ja andis Lullule kõva hoobi. Mari leidis ühel hommikul kirstukapist lauluraamatu vahelt paberile millel oli see sama laul peal.
XXIII Tüli laulu pärast- Mari pani laulu kirstu põhja kangarullide alla ega rääkinud sellest enam
midagi. Peremees pani tähele et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult peale hobuse-kohut saanud.Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul tahtis A teada kus see on aga Mari ütles algul et seda ei ole ja siis et keegi olevat ära võtnud. A tahtis teda lüüa aga lapsed tulnud vahele.
XXIV Tasu rääkimise eest. Peres olid kõik aga tõsises- väga harva kuuldi kedagi naermas või vilistamas. Aga uue tüdruku ja sulase tulekuga see muutus. Maril sündis ka veel poiss, too oli aga nääpsuke ja nõrgake. Poisist arvati kirikuõpetaja saavat. Ristiisaks sai Hundipalu Tiit kes oli väga tark mees, kui ta juhtus nende talust mööda minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks. Temaga juttu ajades kasvas Mari nagu sauast välja ja muutus rohkem perenaiselikumaks. Olgugi et ta mõnest asjast aru ei saanud oli ta ikkagi õnnelik.
XXV Peale seda kui laps sündis oli A nagu uuesti sündinud. Ainult Indrek jonnis. Maret ja Liisi olid kantseldamisest tüdinud. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis see rohkem kui päriselu. Paljud mehed müüsid oma kartuli viina tegemiseks maha ja said selle eest korralikult raha. Üks vahejuhtum oli siis kui Pearu ja Andres jälle kahekesi kõrtsi sattusid- Andres tavaliselt seal ei käinud, see näitas ka et ta ei ole eriti rikas, mehele ei meeldinud eriti juua. Pearu hakkas oma rahaga ärplema ja tahtis näidata kui kõva mees ta on, nii viskaski ta ühe sajase teise järel lauale, Andresega vaheldumisi . Andres lasi aga Hudipalu Tiidul raha teistelt küsida ja siis talle anda. Nii juhtuski et Andres jäigi sajaseid laduma sinna, samal ajal kui Pearu juba oma viimaseid kümnekaid pani. See ajas mehe vihale, lõpuks suundus ta koos Kassiaru Jaskaga saksatuppa, kus ainult rikkamad inimesed olid. Paari päeva pärast koju minnes tahtis P et naine talle kapukad õieti serveeriks ja ka ise jalga paneks.
XXVI Jälle möödusid talvel päevad kui puhata ei saanud. Andres vedas materjali uue rehetoa ja reiaaluse ehitamiseks. Loomadele pidi ka süüa juurde tooma sest omad varud olid juba otsas ja midagi ei olnud ette anda. See kord ei olnud ehitamisel eriti kedagi abis sest ilm oli halb ja loomad ei jõudnu ka eriti palju vedada- laadida ei saanud eriti palju. Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Suvel lubasid poisid nisuleiva vastu oma leiba tuua aga ikkagi ei toonud. Kui Liisi ütles et ta enam neile laaste ei vii siis tõid poisid tüdrukutele odrakaraskit. Tüdrukud hkkasid uuesti saepuru viima. Kui Mari teada sai lubad ta Andresele mitte öelda. Mari ei lubanud eriti palju viia sest neil endalgi vaja
XXVII Maril ja Andresel sündis järgmine poeg, Ants. Loomadega oli häda, sest nad surid üksteise järgi. Mari arvas et nende naabrinaine on nad ära nõidunud või posinud ja et too käib öösiti midagi nende loomadega tegemas. Eesperes hakati pidama varrusid. Varrudeks tehti veel saia, sepikut ja magushaput leiba. Õhtul hakkasid aga mehed vaidlema köstri kõne üle. Järgmisena juhtus juba nii et Pearu viskas rätsep Taarile tema tehtud püksid pähe ja käis palja tagumikuga ringi ning ütles et ta palkab endale uue rätsepa. Pearu käskis oma naisel koju pükste järgi minna. Köstrile toimunu kohe üldse ei meeldinud ning ta tahtis sealt lahkuda, kuid otsustas natukeseks ikkagi jääda. Külanaistele tegi aga see pahameelt et Pearu püksteta ringi käis. Nii võtsidki nad vitsad ja nõgesed kätte ning nüpeldasid meest nii et tal oli selg punane ja veri lippas. Naine jõudis ka pükstega kohale peagi kuid siis ei pannud mees ikkagi neid jalga vaid käis samamoodi riides nagu ennegi.
XXVIII Õnnetus sai alguse Kassiarult, kui vana Jaska laadasõidult koju tuli jäid tema
lapsed üksteise järel haigeks . Ei jõutud sellele reageeridagi kui juba olid kaks last surnud. Peeti matused, kui aga koju jõuti leiti juba järgmised lapsed surnuna, neile järgnesid ühekaupa teised- kokku suri peres 6 last, alles jäi üks tüdruk- Maali. Nad ei saanud aru miks neil nii halvasti läheb, naine palus et teised saaks ka nii kannatada nagu tema. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi
polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga palavik ja ta pandi lõõri äärde. Peremees ja – naine kartsid laste pärast sest nad ju teadsid mis teistega lastega juhtunud oli, see hirm ei olnud aga asjata, sest Anni elutuluke kustus, teised said aga terveks. Peale seda tehti kohe kõik kambrid puhtaks- lasti kadakasuitsu täis ja viidi riided külma kätte. Lapsed muutusid aga kurvemaks kui nad enne olid olnud sest nende õigusi kärbiti ja ei lastud enam sinna kuhu nad oleks väga minna tahtnud- enne olgu peaaegu surm kui niisugune elu. Vanemad lapsed rääkisid noortematele rõõmsamatest aegadest ja tegudest, millest pisikesed aga midagi enam ei mäletanud.
XXIX Vargamäele tõi aga rõõmu uus sulane, noor tüdruk ja lapsekari. Sauna- Jaagup ei tahtnud mingi hinna eest minna kroonu - oli valmis ennast näljutama. Tööd tegi ta aga nõrkemiseni ja selles ei saanud keegi talle midagi ette heita. Öösiti luusis mees mööda küla ringi ja mängis pilli, kus tal seda paluti teha. Talle meeldis aga Põlluotsa Roosi, kellega ta sai kokku salaja et tema kätt hoida ja sosinal juttu ajada- naine oli kõige ilusam keda näinud oli. Mees teadis aga et naisel käivad ka teised kosilased külas kui teda ei ole. Leenale (talutüdruk) meeldis Jaagup väga aga mees hoolis ainult Roosist ega pannud teda tähelegi. Ühel pimedal õhul läks mees oma silmarõõmu vaatama, nad olid koos ja rääkisid juttu. Hiljem panid nad tähele et külapoisid olid akna taga ja tahtsid mehe nahka tuliseks ajada. Tüdruk juhatas ta hommiku vara majast välja ja rahulikult koju minna- enne ootas nii kaua kuni rahvas oli väljast minema läinud. Sügisel nägi ta naist aga kiriku juures, kus nad ka aja kokku leppisid millal koos olla saaks. Mees läkski jälle mööda laukaid aga imestuseks nägi ta et need samad külapoisid on ees- seekord ta aga ei pääsenud. Vargamäele jõudes Miina pani talle oma särgi selga ja Mari läks leige vee ja rätikutega sinna appi. Õhtul heitis Miina Jaagupi kõrvale magama. Mõne ajapärast pani perenaine tähele et Miina on rase, Jaagup ei teadnud aga sellest midagi kuni Andres talle rääkima hakkas et saadab naise minema sest ta ei taha et tema lapsed teada saaks et neil patust laps sündinud. Jaagup ei tahtnud endale kohustusi ja sellepärast hakkas salaja sööma et kroonu nüüd saada. Miina ütles talle aga et ta ei oleks pidanud sinna minema sest pole neil vaja abielluda kui mees ei taha. Nii läkski ta kroonu ja Andres viskas naise saunast välja. Indrek uuris aga miks Miina minema läheb, meelde jäi tal ainult see et oli tegemist patuga.
XXX Aasta poolteist pärast tuli Jaagup sõjaväest tagasi Miina juurde. Külastas Marit ja Andrest ka. Naine andis talle söögipoolist koju kaasa, sest mees ei töötanud ja Miina pidi kõik ise tegema. Jaagup pääses sõjaväest tänu sellele et ta jälle igasuguseid asju endale sisse võttis. Andres võttis endale tööliseks Matu, kes tal ka enne oli abiks olnud. Loomadega ei läinud Vargamäel eriti hästi- nad oleks justkui ära nõiutud. Mari oli Jussi pärast kurb ja A sai sellest aru ka.Pearuga kaevas piiripeenrad üles ja pani postid rohkem Andrese maale. Matu ja peremees panid need õigele kaugusele tagas, selle peale hakkas aga järgmine kohtuskäikude rada peale. Tihti juhtus et kui kohtus asju ei saadud lahendatud kallati viha pere peale välja. Nii läkski Pearu naine koos lastega Mari ja Andrese juurde kaitset otsima. Ükskord oli aga Mari ja Andrese vahel ka suurem tüli. Mees peksis naist keset õue. Pealt nägi Indrek, kes uksest sel hetkel välja tuli. Pearu pani kraavi kaldale orgid, paljud lõhkusid seal oma jalad ära. Matu kaevas need välja, kuid mõne ajapärast olid need jälle seal, nii pidi poiss need jälle välja kiskuma. Seekord otsustas ta aga et paneb need samad orgid Pearu maale. Mees oli vihane kui ta oma jala katki tegi ja see mädanema läks tänu neile orkidele. Soosillal oli ka kisma. Pearu oli selle korda ehitanud Krõõda matusteks aga nüüd viskas sinna koguaeg mulda peale. Sild muutus sopaseks ja märja ilmaga läbimatuks. Ühel õhtul kaevas Matu augud suuremaks ja tõstis turbalade sillal läbipääsematuseni kõrgeks. Pearu tuli joobununa kõrtsist koju ja jäi sinna kinni, hakkas kõigest kõrist karjuma. Andres ja Matu pakkusid abi kuid mees ei võtnud seda vastu ja jäi ootama oma meeste tulekut.
XXXI Matu rääkis kunagi lastele, milliseid trikke ja asju ta oli teinud. Poisid proovisid palju asju järgi teha, kuid tihti ei tulnud see neil välja ja nad mõtlesin et Matu rääkis niisama sellist valet juttu. Poisid püüdsid puude latvades tuule käes kõikuda. Kuid kõik ilusamad ja huvitavamad asjad olid Vargamäel enne toimunud. Andresele ei meeldinud see kui Indrek rääkis midagi, mida ta ise ei tundnud või aru ei saanud. Nende mõttemaailm oli hoopis erinev ja nad ei saanud üksteisest õieti aru. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja otsustas et ei tee enam vennaga nii. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt. Andres mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sellepärast viskas poiss pudeli puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et nii palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga ütlesid et kogemata on läinu. Aga kui ema ütles et enam neil ei ole kuskilt uusi võtta rääkis Indrek terve loo ära ja Andres sai karistada , mille peale too pisikesele poisile ka kätte maksis. Ükskord olid nad kartulit võtmas koos emaga. Indrek jäi jälle ühe kohapeale seisma ning vajus mõttesse, vanemale poisile oli see aga vastumeelt(tahtsin temaga mängida) ning võttis tolle mütsi, pani mulda täis ning viskas kartulite vahele. Indrek sai seekord väga vihaseks ning võttis suure kivi ning viskas Andrest sellega, too aga hüppas enne pikali ja ema sai kiviga pihta ning kukkus istuli . Poisikesel oli väga paha sellepärast ja palus mitu korda vabandus . Aasta hiljem küsis ta ikka et kas see koht ikka valutab või kuidas sellega ka on. See muutis Indrekut ja Mari veel lähedamaks, Andres tundis ennast nagu ei kuuluks sinna ja oleks täiesti võõras nende juures. Indrek teadis ka seda et ema nutab ikka tema pärast enamus aja. Olgugi et ta ei teadnud et põhjuseks oli aeg mil ta sündis (enne Jussi surma), kuid siiski ta aimas et tema pärast.
XXXII Andresele ja Marile ei valmistanud isegi see rõõmu kui nad said lauda ja kiviaiad valmis. Indreku tuju muutis see aga nukraks, ei teagi miks aga nii see oli. Poisid ehitasid valmis ahju, korstna , eluhooneid ja karjalauda. Andres hakkas aga piipe valmistama. Kõik pere liikmed pandi tööle peale seda kui väike Andres sai 14 aastaseks. Liisi ja Maret käisid paljudel pidudel, mis kuskil toimusid. Tihti oli nii et pereisa oli sellele vastu, kuid Mari mõtles koos tüdrukutega mingi vale välja ja nad saidki käia ringi ja lõbutseda. Mari hinge vaevas see küll et peab mehele valetama kuid laste õnn oli talle ka väga tähtis. Suvel ei saanud tüdrukud aita ka magama minna kuna Andres ei lubanud ja sellest ei saanud kuidagi kõrvale hiilida. Oru Joosepi ja Liisi vahel hakkas mingi keemia tekkima . Nad tahtsin koguaeg koos olla, kuid tänu sellele et pere koer Pollo ei sallinud poissi oli nende kokkusaamine õhtul suhteliselt raske. Halvaks asjaks oli ka see et Joosep oli ju Pearu laps. Selleks et noored koos saaks olla, kõrvaldasid nad Pollo. Osteti uus koer kuid ka teda ei suudetud ära meelitada ja too ei lasknud Joosepit üldse kodu lähedale. Õhtuti said Joosep ja Liisi kokku kui tüdruk sai kodust tulema . Teinekord aga juhtus et poiss pidi niisama ootama ja nad ei saanudki kokku. Poiss pidi aga sõjaväkke minema, lepiti kokku et vahepeal teistega ei suhelda ja peale sõjaväge minnakse Vargamäelt ära kuna seal kõik peale palgihunniku kurb.
XXXIII Sellest ajast kui Andres tööle pandi ei näägelnud nad eriti palju enam Indrekuga. Indrek ja Ants käisid tihti kalal , esimesel oli palju kannatust ja tahtmist kalda ääres istuda ja oodata. Antsul seda aga ei olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika , kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass , keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks , nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Tüdruk tuligi kohale. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad oma kassile. Vargsi hiilis ta pärast jälle minema, lootes et keegi ei näe. Indrek küsis järgmisel päeval Millit enda kätte, lubas temaga lihtsalt mängida, aga Riia kahtlustas teda ja võttis kassil tagajalgadest kinni ja ütles et ei anna ikka poisi kätte. Mõlemad sikutasid kassi ega lasknud lahti. Nii juhuski et kass lihtsalt suri selle sikutamise kätte ära. Riia oli väga kurb ja vihane. Nad matsid kassi maha ja Indrek lubas teha ka risti sinna peale, kuigi ta teadis et see kass oli paha. Järgmisel päeval oli aga Muska kassi välja kaevanud ja talu juurde toonud. Nii matsid nad jälle kassi sinna tagasi, kuid jälle juhus sama asi. Siis otsustati enda maja juurde matta, kuid ka sealt tassis Muska selle kassi ära. Lõpuks siis otsustasin poisid et põletavad
selle kassi ära, et siis vähemalt ei pea nad uuesti matma hakkama. Riia tuli ka lõkke juurde, küsis et mis imelik hais see on kuid poisid vaikisid. Mingil hetkel hakkas aga Riia rääkima et tema kass oli ikka kõige parem ja väga hea, selle jutu peale pahvatas Indrek kõik välja. Ütles et nägi kuidas tüdruk kassile linnupoegi söötis ja et see hais ongi ta kassi hais. Tüdruk käis siis kui kedagi talu juures ei olnud seda lõket vaatamas ja Millit taga nutmas. Poistel oli aga sellest ajast peale kui nad loo ära rääkisid palju parem magada.
XXXIV Vargamäel elati aastate kaupa nii et isegi jõulud peeti ilma naabriteta. Ükskord viis aga Liisi nende ajal Oru Joosepile leiba. Nad istusid jälle koos ning ajasid juttu. Kroonust pääses poiss tänu sellele et võttis liisku pahema käega, nii oli Liisi soovitanud. Tänu sellele läks Liisi teistega jõululaupäeval kirikusse. Koju jäid ainult vanemad ja siis Tiiu ning Kadri . Liine oli esimest korda kirikus ja vaatas koguaeg ringi. Ta oli aga nii vaike et ei näinud tihti midagi, mis ümberringi toimus, seda pani Joosep tähele ja võttis pisikese endale sülle, olgugi et ta enda väike vend ka midagi ei näinud. Selle peale võttis Liisi poisi ise sülle. Liine uuris kõike mis ümberringi toimus ja küsis väga palju küsimusi, eriti kuuse kohta mis kirikus oli. Minema hakates oli Andres üllatunud, kuna nende aisades hakkasid kellad helisema. Liisi sai kohe aru et see oli Joosepi töö. Nii sõitsidki nad kellade helisedes kodu poole, kihutati teistest kiirelt mööda. Välja all olles võttis Joosep kellad küljest ja sõitis teisele poole. Liisi ütles et sellest ei tohi kindlalt isale midagi rääkida, emale aga võib sest ema saab ju kõigest aru. Kambrisse jõudes olid lapsed imestunud et ema ja isa ikka veel loevad ja laulavad. Teises toas olles kuulis naine aga korraga kolksu ja läks vaatama. Naabri koer, Valtu oli tuppa tulnud ja urises nurgas. Andres tahtis ta majast välja visata aga koer jooksis eest ära ja ajas kõik asjad maha ja laiali. Koer kukkus külma vette, kerisele, märgade käppadega pühale raamatule ja lõpuks minema. Koer sai korralikult ikka tappa, nii et ei tulnud enam kunagi Eesperre. Kui kirikulised teada said mis toimus, kahetsesid nad et läksid. Vana Andres ei lasknud aga tuju sellest veelgi rohkem rikkuda. Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väikese A eestvedamisel hakati mustlasi mängima peale seda kui Suur A oli söönud.
XXXV Hakati koeraloo pärast kohtus käima. Koer oli nüüd poolpime ja- kurt, karv oli seljas lahti, nii et külmaga ei saanud väljagi minna. Kohus otsustas et kumbi ei pea juurde maksma ja võrdsustas kahjud. Ükskord kõrtsis rääkis Pearu, et Liisi magatab tema poega ja on veel lits ka. Andres ei uskunud seda sest ta ei teadnud asjast ju midagi. Lubas Pearu maha lüüa kui jutt ei vasta tõele ja tütre majast välja peksta kui asi nii oligi. Andres tahtis talle tegelikult kohe selle jutu peale peksa anda aga Pearu põgenes kõrtsmiku selja taha. Koju minnes ei andnud see jutt Andresele rahu ja ta oli väga vihane. Mingil hetkel hakkas ta aga mõtlema et kui Liisi abielluks Joosepiga siis saaks nad ju ka Tagapere enda perekonna kätte ja siis kuuluks kogu Vargamäe neile. Kodus uuris ta asja kõigepealt Mari käest, pärast juba rääkis Liisiga ja ütles et kui nad kohta endale ei saa siis nad ei abiellu ja kõik. Liisi ütles aga et nad ei taha kumbki Vargamäele jääda kuna seal on ainult halvad mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Liisi ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kallale, riidu. Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju. Poiss ütles et tema seda kohta ei taha sest nad kavatsevad nagunii minema minna sealt. Liisi püüdis midagi välja mõelda et isa nende abielule vastu ei oleks, plaaniks oli kohe laps saada. Mari kartis kohe et tüdruk nii mõtleb aga ta ei saanud sinna midagi parata. Andrese viis kogu see jutt ja siis veel kõrtsis toimuva pärast rivist välja ja haavas teda. Suvel ei käinud Maret ega Liisi enam pidudel ega ka eriti palju küla vahel sest rahvas vaatas neid halvustava näoga. Liisi oli ka käima peale saanud. Andres hakkas temaga sel teemal tõsiselt rääkima, sõimas teda ja viskas majast välja. Liisi aga ei saanud minna Tagaperre sest see oleks isa veel rohkem ärritanud. Mari tegi ettepaneku et ta läheks sauna elama nii kaua kuni kõik asjad maha rahunevad ja kõik korda saab.
XXXVI Liisil oli saunas pisut häid päevi, sest ta ei saanud tööd teha ja istus toas, samas ei saanud ta ka niisama istuda. Pearu ja Andres hakkasid üksteise võidu tööd rügama et ikka tugevamad välja paista. Madis rääkis Liisile et tegelikult on Andresel ikkagi paljused asjades õigus ka olnud ja et too on tegele väga hea mees, ainult et väga kange kuid millalgi murdub ka tema ja muutub leebemaks, seda tuleb ainult oodata. Saunatädi huviorbiidis oli Jaagup ja Liisi. Ta lootis et saab jälle keelt peksta kuid seda ta ei saanud, Joosep käis iga õhtu oma tulevast naist vaatamas. Poiss saatis oma vennad sauna vingerpussi mängima. Poisid jäid sauna esikusse seisma natukeseks ajaks ja siis hakkasid kellasid helistama nagu oleks sinna kosjalised tulnud. See tegi Liisi ja Mareti meele rõõmsaks, kuid samas ka kurvaks sest nad ei oleks kunagi suutnud arvata et Joosep Liisile nii kosja tuleb. Räägiti juttu, joodi viina ning lauldi. Viimaks läksid kosjalised minema, hobusele seoti kellad külge. Juhtus aga nii et hobune hakkas ümber sauna jooksma ja kelladega kolistama. Joosep ei suutnud teda oma vintis peaga kinni hoida. Nad arvasid et keegi ei kuule kellasid kuid Andres tuli nende peale isegi majast välja ja püüdis aru saada kust poolt need tulevad. Sellest ta aga aru ei saanud, kuid kahtlustas et Liisil oli kosjas käidud. Hommikul pakkus salaja Maret Marile ja teistele ka magusat viina ning rääkis mis õhtul toimunud oli. Isa ei saanud aga sellest midagi teada mis täpsemalt juhtus. Noored käisid õpetaja juures ja rääkisid et tahavad abielluda vaatamata sellele mis nende vanemad räägivad või asjast arvavad . Õpetaja sai neist aru sest teadis et Vargamäel on kahe pere vahel koguaeg tüli olnud ja midagi ei saa sinna ka parata. Pulmad olid tagasihoidlikud ja lihtsad. Andres sõitis selleks ajaks Vargamäelt minema oma vanemate juurde. Indrekule hakkas kõrva Kingu Priidu muusika ja ta ei suutnud mehe kõrvalt ära istuda. Pearu kartis et Maret ja Karla hakkavad suhteid looma, selleks püüdis ta neid igat moodi lahus hoida- ei lasknud neil koos igaks juhuks magada. Hommikul oli pulmapidu jälle hoos . Pearu hakkas Liisile jälle tema emast, Krõõdast rääkima ja siis veel kui hea ja tubli neiu ikka on. Liisile ei meeldinud meest kuulata, sellepärast vedas Joosep neiu varsti sealt ära ja ütles et neil on tegemist. Pearu ei jõudnud kunagi oma jutuga lõpule, rääkis ühte ja sama juttu mitu korda- jutu iva jäi puudu. Hilissügisel kolis noorpaar saunast ja Vargamäelt minema. Liisi ütles et ei lähe kunagi sinna tagasi. Nad said oma onu talus ühe toa, kus sündis ka nende esimene laps. Enne kui nad saunast lahkusid ütles Andres Marile et too peaks Liisile ikka midagi kaasa ka andma. Ta ei tahtnud seda ise teha sest siis oleks ta oma tõekspidamiste vastu astunud , selleks paluski seda Maril teha. Naine oli väga õnnelik et mees nii käitus, ta teadis et Andrese süda lõi nõrkuma kui Joosep Vargamäelt lahkus. Mees tuli koos oma naise ja lapsega sinna. Liisi oleks isalt andeks palunud kui too seal oleks olnud aga sel ajal oli jälle mees kaugele telliskive tooma läinud ja midagi ei olnud sinna parata. Liisi läks pisarsilmil seekord Vargamäelt minema. ta sai aru et isa armastas teda ikka väga.
XXXVII Peale Liisi ja Joosepi lahkumist algas Vargamäel nagu mingisugune lagunemine : noored kadusid isakodust üksteise järel. Maret ei suutnud nii hästi tööd teha kui seda Liisi tegi, ta tegi küll hoolsalt ja väsimatult kuid saanud Liisile vastu ei. Maret hakkas viimasel ajal tihti laulma, selle peale küsis ema temalt kas ta hakkab mehele minema. Mari ütles et kõik lapsed lähevad ära ja tal tuleb raske põli veel, sest puus ka valutab ja tööjõud saab otsa, talle ei meeldinud eriti endale abiks mõnda tüdrukut võtta. Elu oli rahulik- isegi kohtuskäimisi peale pulmade ei olnud, sest mõlemad mehed olid löödud. Peagi tahtiski Maret mehele minna- vigase jalaga Sassile, kes isale eriti tegelikult ei meeldinud kuna ta oli tisler. Andres oli algul raudselt vastu kuid siis kui Maret ütles et neil ei ole kiiret kuhugi ja nad ootavad üksteist nii kaua kuni isa ka nõus on. Mees vaatas tütrele silma ning nägi neis Krõõta, ta küsis veel korra tütrelt et kas ta kindlalt kedagi ei taha ja tütar vastas et ei taha jah. Selle peale ütles aga Andres et las kutsub siis Sassi neile. Maret oli väga rõõmus kuid ta ei näidanud seda välja. Mari olidki kardetud päevad käes- ta pidi võõra tüdruku appi võtma. Nii olidki vanemad oma suurtest tütardest lahti. Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst . Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning püüdis neist aru saada kuid ka need tundusid liiga keerulised olevat. Talle meeldis ka kuulata pealt tüdrukute juttu, olgugi et ta eriti midagi neist aru ei saanud. Liisi ja Maret laulsid tihti laulu mida isa neile õpetas, vahel olid nad lauldes väga kurvad ja pisarad voolasid. Indrek elas köstri juures, ükskord tuli külla köstri tütretütar Milli . Indrekule hakkas ta kohe meeldima ja tahtis näidata talle milliseid sõnu ta teab aga kunagi ei tulnud selle jaoks parajat hetke. Ükskord läks Indrek jälle koju, kõht oli hästi tühi ja kavatses kohe endale liha praadida. Enne ei olnud ta julgenud seda teha sest arvas et Millile ei meeldiks aga tema arust ei olnud tüdrukut seal. Niisiis tegigi ta pliidile tule alla ja pani pannile kaks lihatükki. Milli tuli aga vaikselt teisest toast välja ja ütles et nii ei tehta liha. Tüdruk tegi talle siis liha ja selle kõrvale kastet ka. Indrek sõi ära ja nad otsustasin välja minna, vilistamist ja norskamist õppima, Milli oli selle juba selgeks saanud. Surnuaia juures olid nad üksteisele väga lähedal, poiss olekski tahtnud nii jääda. Natukese ajapärast viskas Milli talle aga lund näkku ja jooksis minema. Need olid viimased päevad mis nad koos said olla. Milli läks emaga tagasi linna. Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi tüdruk poisil oma juukseid katsuda, sest eelmisel segas ema neid, nad ei saanud eriti palju rääkida kui tüdruk juba koju sõitma hakkas. Paari päeva pärast sai Indrek tüdrukult roosidega kaardi, millel oli Milli juuste lõhn küljes. Tal tuli see tuttav ette- lõpuks tuli meelde et sama lõhn oli olnud ka ema kirstul, mis aidas oli. Sellega seose tuli tal meelde kurbi mälestusi ja nüüd sai ta aru Joosepi ja Liisi loost , isa ja Liisi riiust, Liisi ja Mareti arusaamatutest kõnelustest ja imelikest näoilmetest. Koolis ei osanud ta esimestel tundidel eriti midagi rääkida kuid varsti paranes ta õppimine veelgi. Ta oleks kui värsket jõudu ja selgemat arusaamist juurde saanud. Teise kooliaasta kevadel läks Andres Indrekut koju tooma aga köster rääkis et poisile oleks hea kui ta saaks linna kooli minna. Andres ei saanud talle aga seda võimalust pakkuda, otsustati siis et poiss jääb veel üheks aastaks köstri juurde. Vallakirjutaja otsis endale abilist ja pöördus köstri poole. Too pakkus kohe välja et Indrek saaks sellega hakkama. Poiss käis katsetel nädal aega ja sai sellega hakkama. Asi jäi ainult Andrese taha et kas lubab pojal minna või mitte. Mees pidas nõu Hundipalu Tiiduga. Too rääkis et nende lastest ei taha keegi Vargamäele jääda, nii on see lihtsalt loodud. Tema pojad ei tule enam tagasi ja varsti jääb Andres ka oma poegadest ilma. Soovitas lasta Indrekul kirjutaja juurde tööle minna kuna poiss läheb nagunii hiljem minema ega jää tallu. Ta rääkis ka veel et nende, kahe vanamehe unistus oli kunagi elada seal, kus nad seda hetkel teevad. Nad on ehitanud selle koha üles: teid sillutanud, silde ehitanud, kive loopinud jne. Nende lapsed aga unistavad muust- elust linnas või mujal.
XXXVIII Indreku kooliminek. Andres lubas Indrekul sinna tööle minna ega olnud selle vastu. Terve pere tegi nüüd tööd ja palgati ka veel sulane. Mari oli selle vastu et lapsed hakkavad nii varakult rasket tööd tegema kuid Andrest naise arvamus ei huvitanud. Väike Andres oli küla tugevamaks meheks vahepeal saanud, kõiki teisi kutsuti tema kõrval könnideks. Ükskord hakkas ta aga Eediga rammu katsuma. Mehed olid mõlemad samavõrd tugevad, kuid seekord jäi siiski Andres peale, Eedi kukkus ja lõi pea veriseks. Poisil oli selline probleem et talle ei jäänud issameied meelde ja selleks jäi ta juba 3aastat järjest leeri. Noored mehed palusid seekord õpetajat et ta ei jätaks teda enam see aasta, nii ka läks. Andres uhkustas ja lõõpis oma rammuga kõigi ees sest ta oli tõesti tugevaim. Naised ja neiud kõik tema ümber. Poisile meeldis aga Kassiaru Jaska tütar Maali, kes oli teistest ilusam ja temast teadsid väga paljud. Enne kui Andres kroonu läks ütles ta Maalile et kui too on mehe tagasitulekuks abielus siis ta lööb lihtsalt selle mehe maha. Vanale Andresele tegi muret see et poeg nii palju külavahel ringi käib ja et ta üldse pühakirju eriti ei loe. Seda tegema ei oleks mees teda panna ka saanud. Ants oli kuulus karjapoiste keskel. Ta oli rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga ja alla ei vandunud kellelegi. Ükskord sai ta isa käest kerepeale kuna ta aasale magama jäi ja loomad rukkisse läksid. Talle ei meeldinud usse tappa nagu seda Andres oma lapsepõlves tegi. Ainult ühel korral kui uss teda hammustas ja ta endalt naha sealt maha lõikas tappis ta ussi ära. Ta sai tuntuks sellega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt elusast peast nahad maha ja hoidis neid mitme kaupa kõige paremini käes. Kirjutaja tuli iga aasta korra koos Indrekuga vähke öösel püüdma. Tema arust oli aga kõige vajalikum selle juures viin. Tänu sellele et ta viina jõi ja laulis koguaeg ei saanud ta kordagi ühtegi vähki kätte. Ükskord ostis ta endale uued kahvad millega pidi saama aga ikkagi ei saanud ta ühtegi, see oli nagu ära neetud. Kõik kolm kahva jäid tal järve põhja kinni. Oma kangusest läks ta neile südaööl pimedas kohe ka järgi. Kaks neist sai kätte kuid kolmandat ei leidnud ta mitte kuskilt. Avastuseks oli aga see et järve põhjas oli kunagi laas olnud, põhi oli kände täis. Kõik see kuuldu tekitas Andreses igasugu plaane ja mõtteid. Ta lootis kohe et sinna kasvab kunagi mets. Selleks tuleks aga sood kuivatada ja ehitada kraavid nii et vesi kiiremini ära voolaks. Mõttes oli kohe ajada rahvas kokku ja järve põhi kändudest puhtaks teha.
XXXIX Andrese kroonu minek. Suvi enne Andrese kroonu minekut oli väga imelik. Kõik teadsid sellest et ta minema varsti läheb. Pearu sai ka teada mis tähendab et noor Andres kroonu läheb. Nimelt hakkas jälle pihta jama kraavide paisutamise kohapealt . Ta rääkis et hakkab uut loodheinamaad looma ja selleks paisutabki ta vee enda maale, sellega paisutas ta aga vett ka Andrese maale. Vanamees mõtles et peaks kraavi vahele ehitama aga noor Andres ütles et ei ole mingit kraavi ehitamist ja et ta ajab asjad ise korda. Nii läkski ta koos Antsuga labidas ja kirves käes tammi juurde. Pearu oli ka samal hetkel seal ning ütles et kui nad tammi puutuvad siis lähevad mõlemad protsessi alla. Andres aga ütles selle peale et nad teevad oma poole lahti ja tema oma jätavad kinni. Andres ütles et kui Pearu kavatseb veel seda tammi ehitama hakata siis ta ei mõista nalja ja siis saab ta teada kes Andres tegelikult on ja mida teeb. Pearu oli selle peale väga vaikne ega osanud midagi kosta selle peale. Tammi ta ka lähima ajajooksul ei ehitanud. Vanamees tahtis ka teada saada mis seal õieti toimus kuid poisid ei rääkinud midagi selle kohta. Vana Andres lootis et noor tahab jääda Vargamäele peremeheks ja et teda tõmbab sinna miski kuid, poiss ei öelnud selle kohta mitte kui midagi ega näidanud ka huvi üles. Indrek otsustas et läheb linna kooli ja tuleb kirjutaja juurest ära. Ta ei küsinud Andrese käest nõusolekut ega soovitust mida teha. Maril oli selle üle hea meel et poiss linna õppima läheb. Vanematelt küsis ta natukene raha, sellest ei rääkinud ta aga midagi kellelt ta laenu kavatseb võtta. Kui ta kirjutaja juures töötas oli seal ka üks naine- Mai. Naisele meeldis köster Juhanile raamatuid ümber jutustada. Mees kolis aga tallu ja ei käinud seal enam tööl. Nii hakkaski naine talle kirju saatma . Tihti juhus aga nii et ta kirjutas kirja valmis ja läbi lugedes leidis et see ei ole ilus. Nii hakkaski Indrek tema jutustamise järgi kirju kirjutama ja saatma. Tihti pani ta sellised mõtted sinna sisse mida naine ei rääkinud vaid tundis ja unes nägi. Maile meeldisid kirjad väga. Ühel päeval tuli aga Juhan kosja, varsti peeti ka pulmad. Nende ajal suudles Mai Indrekut kui nad kahekesi olid ja läks siis vett jooma. Tagasi tulles avastas et poiss on ikka samal kohal. Ta rääkis et aitab teda kõiges ja et tal on 200 rubla kogutud ja annaks poisile laenuks et too saaks õppima minna. Keegi ei tohtinud sellest aga midagi teada. Indrek võttis Mai tungival pealekäimisel lõpuks raha vastu. Vargamäel valitses imelik meeleolu kui Indrek minema läks. Tiit tuli ka oma ristipoega ära saatma ja sõnu peale lugema, andis ka natukene raha. Mari muretses selle pärast kuidas poiss ikka linnas hakkama saab ja et kas ikka piisavalt süüa saab. Vennaga rääkisid nad ükskõiksetest asjadest ega osanud midagi tarka öelda. Andrese mineku ajal peeti suur pidu. Tehti hernesuppi, sülti ja joodi viina. Rahvast tuli suhteliselt palju kohale, sest paljudel ei läinud pojad kroonu ja kõik olid kutsutud. Maali nägi et Andrese uhkus oli kadunud ja oli selle pärast natukene kurb. Ta mõtles et kindlalt peab abielluma mõne mehega sellepärast et Andres pärast tolle maha saaks lüüa ja siis Siberiski mäletaks kes on Maali. Mari ja Andres ei saanud viimasel aastal eriti hästi läbi aga enne kui poiss minema hakkas ütles et ema ei nutaks ja et ta ei lähe sinna ometi mitte surema. Isale ütles poeg et ta ei taha Vargamäele elama tulla ja et too ei armastagi Vargamäed vaid hoopis oma isakodu. Keegi ei armasta Vargamäed sest siin oli liiga palju kurbust , viha, riidu ja õnnetus. Andres ei tahtvat sellepärast kohast loobuda et ta on nii palju ehitanud sinna ja oma elu kulutanud. Mõttetu tundus nüüd anda oma maa kellelegi võõrale. Vanamees viis Andrese vallamaja juurde. Enne kui ta koju läks käis Andres kõrtsist läbi ja vaatas mis seal toimub. Kõik oli muutunud. Kõrts oli kaotanud oma kunagise hiilguse ja sära. Nüüd olid saksatoas noored, kelle kiskleminegi oli väga lapselik. Viin ei läinud ka enam kurgust alla ja pidi kaua ootama kuni kurk kuivaks muutus. Pearu ütles et nüüd ei ole enam noort poissi ka Vargamäel kes teda jälle ähvardama tuleks. Koju minnes mõtles Andres kõige üle järele. Ilm oli sel hetkel samasugune kui siis kui nad Krõõdaga esimest korda Vargamäele tulid. Talle meenusid naise mõtted mändide ja ka elu kohta. Kodus ei rääkinud ta sellest mitte kui midagi. Ta võttis pühakirja lahti ja luges Hiiobi sõnu, mis muutusid talle tema enda mõteteks ja tundmusteks, muredeks ja vaevadeks, pettumusteks ja meeleheiteks. Talle meenusid tema poja Andrese sõnad et Vargamäel ei ole armastust tulnud ega ole ka tänapäevani. Ta rääkis oma jumalaga , seda kuulis Mari pealt- tahtis minna mehe kõrvale kuid teadis et siis oleks mees lihtsalt vait jäänud ja oma südame lukustanud tema ees. Voodisse heites leiab Andres padja märjana, ning saab aru et ka Mari on alandlikult oma jumalaga kõnelenud.
SAUNA MADIS:popsib pidevalt piipu ,sülitab ja on skeptiline . Ta annab naisele kere peale, kui too ei suuda keelt hammaste taga hoida. Tunneb Andrese ees aukartust ja peab tast lugu, sest Andres ei söö oma sõnu. Peale saunanaise keelelõksutamist ei meeldi talle enam ei Andres ega ka Mari. Sauna Madis oli ka omakasupüüdlik ja silmakirjalik .
HUNDIPALU TIIT: Elas üksinda teisel pool jõge. Kasvult oli ta keskmine. Ta hooples rohkem vaimu kui rammuga. Teised kuulasid teda kui köstrit. Ta oli ainus mees ,kes luges ajalehte. Oli ärpleva jutuga. Tihti lisas lausele ,et too ütles. Ta arvas end kõigile eeskujuks olevat.
JUSS: Juss oli alla 20 aasta vana, leeritatud, lühike ja tüse. Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest. Lõpuks poos end üles. Juss ei olnud eriti julge. Ta maeti surnuaia taha.
KASSIARU JASKA: Oli suure talu omanik, hobuseparisnik ja mõisale härgade ostja. Ta oli üleolev, käitus kõigiga nagu oma alamatega.Naisega nad koos kirikus ei käinud. Oli suhteliselt ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja.
MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival . Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest.
JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne.
RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist . Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda . Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu Taarile. Oli oma vilistamisega eeskujuks.