Tõda ja õigus I (1)

„Tõde ja Õigus“ I
A. H. Tammsaare
I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma ( Maasik ) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja.
Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb – soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta.
II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale.
III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette vankrisse ning Andres läks sisse. Leidis sealt endalegi noore sulase ja tahtis naabrimehegagi paar sõna vahetada, kuid see istus saksitoas. Naine tegi väljas teiste küla eitedega tutvust ning sai ka endale tahetud tüdruku. Lõpuks sai Andres ka Pearu Murakaga juttu puhuda. Teine kutsus teda ka saksituppa, aga Andres keeldus. Läksid hoopis välja naist vaatama. Pearu ütles, et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Tahtsid ka rammu katsuda , kuid ei õnnestunud, sest Pearul polnud kuube . Pearu oli külas tuntud nägu.
IV Tagapere rahva pereelu . Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma , kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha.
V Saunatädi kuulis, mis Tagaperes oli toimunud ning sellest sai teada ka Eespere.
Eespere tegi kõvasti tööd, tassis kõik kivid põllult ära.
Andres läks Pearu juurde oma plaanist rääkima: maakuivendamine, kraav ja vesi. Pearu polnud ikka veel nõus, aga järgmine päev kui Madis tuli juba labidaga, läks Pearu oma ettepanekut tegema Andresele: kraav ja mättas tema maale, vesi Andresele. Ja saidki naabrid kokkuleppe.
VI Kätte olid jõudnud Nelipühad. Kodu seati pühade tulekuks valmis, toodi kasedki tuppa . Püha esimesel päeval mindi kirikusse, kuid karjapoiss- Eedi jäi koju, kuna riided olid nirud. Õhtul söödi ühiselt pereringis. Teisel pühal tuli suur hulk külainimesi Eespere tallu. Söödi, joodi ning katsuti omavahel rammu. Algul, ikka sulased, kuid siis juba peremehed ka. Tagapere sulane võitis peagu kõik ära, aga Eespere peremees oli tugevam. Kuid sulane ei suutnud seda endale tunnistada ning ütles, et kõrtsis on ikka õige kakelda , aga seekord nad sinna ei läinud.
VII Külas veeti sõnnikut ja nii ka Eespere talus . Tehti tööd ja nähti vaeva. Andres vaatas , et sõnnikut vähe, järgmine aasta teist rohkem vaja muretseda. Õhtul kojumineku ajal läks naabri Kaarliga kaasa Mai. Vankris juba lõõbiti üksteist, hoovipeale jõudes pidid kõik end pesema , aga ämbritäied sattusid ka naabri pähe. Ja nii Mai kastis Kaarlit ja vastupidi. Õhtul söödi ühiselt ning, kui Mai hakkas koju minema lubas Kaarel öösel tema poole tulla.
VIII Heinategu algas. Tööd tehti ka vihmaga, kuna pärast jaani pidi kuivaks minema ja siis ei saa pärast loogugi. Krõõt tegi tööd, seda jaguks tal igaks ajaks. Ta sai teada, et ta on arvatavasti rase , kuna toit ei taha enam sees püsida.
Andres võrdles erinevaid talusid ning rääkis ajaloost.
IX Suvi läks Eespere talus märkamatu kiirusega. Peremees kurtis nigela saagi üle, aga alles esimene aasta ka. Juss tegi korraliku tööd ja seda tegi ka Mai, kuid oli kurvastusest murdumas. Tema silmarõõm Kaarel, lahkus Tagaperest.
Eesperes nägi ilmavalgust ka esimene järglane ja selleks oli tütar nagu Saunatädi ennustas. Peremees ootas küll poega . Krõõdil oli suur väsimus peale tulnud.
X Kahte naabrit ikka võrreldi igas asjas. Pearu tahtis kõiges parem olla kui naabrimees, ega ta ei saanud alla siis jääda. Seda vaatasid ka teised külaelanikud, et seal ikka miskit kana kitkumas. Saunatädi rääkis, et ega neil kerge ei ole. Üks kord hakkas Pearu oma aeda lõhkuma, mis aga piiritles ühelt küljelt naabrite loomaaeda ning sead saidki Pearu rukkist sööma minna. Siis oli kohe kisa lahti. Kuid Eesperel oli kodus ainult Krõõt lapsega ning nii läkski ta oma väiksega koos sigu koju tagasi kutsuma ning teised tulid kohe heaga ära. Edaspidi ei julgenud Pearu selle aiaga midagi teha, jäi sinnapaika.
XI Oli kohe aru saada, et juba teist suve siin talus. Tööd ikka jagus ja seda tagid kõik, ka perenaine. Uus tüdrukki oli talus olemas- Mari. Mari tundis huvi Jussi vastu ja ega teine kitsi polnud näitas ennast igast küljest. Nokkisid ja naljatlesid üksteist.
Peagi sai mõne vingerpussiga hakkama, küll sattusid naabri hobused tema mäele ja häda oli tal koguaeg . Ühel õhtul kõrtsist tules tuli Eespere talust läbi- käis lepitust otsimas tema.
XII Tööd tuli aina juurde. Tuli sõnnik jälle põllule vedada ja uued kambrid ehitada. Teine lapski oli juba tulekul. Ka naabrimees saatis oma sulase appi. Mari läks Jussi nokkimisega liiale ning teine tahtis endalt juba elugi võtta, kuid Mari palumise peale Juss loobus oma plaanist. Plaaniti koos ühist elugi alustada.
XIII Teine laps sündis Eespere, kuna teisi polnud kodus ja laps nii ruttu tuli pidi ta üksi tütrekese vastu võtma. Teinegi oli tütar. Mari lohutas Krõõta, et küll tuleb poegi ka. Mari ja Juss rääkisid oma plaanidest pererahvale ning need olid rõõmuga nõus. Andres lubas pulmagi korraldada.
XIV Andres avastas, et tema karjamaa vett täis ning ühiselt ehitatud kraav ka vett täis ja tamm ees. Läks teine naabrimehega rääkima, et too tammi ära lõhuks, aga ei see lõhu. Andres lubas siis ise lõhkuma minna. Kui jõudsid kraavi äärde oli tamm juba lõhutud. Pearu aga ehitas uue ja jäi teist valvama, aga ühel silmapilgul kui ei jälginud lõhkus karja- Mart uuesti tamme ära. Tahtis Pearu küll keretäit anda, aga ei jõudnud järele. Ehitas uue ja valva jälle, aga Mart jõudis selle jälle ära lõhkuda. Mart alustas kivisõjaga ja ässitas koera kallale. Pearu lubas juba püssigi tuua, aga siis rahunes asi maha. Eit küsis Pearu käest veel saunaski, et mis sinised plekid need on, aga too ei vastanud.
XV Pearu lasi Valtu (koer) maha. Andres kaevas naabrimehe kohtusse, aga seal tunnistati mõlemad võrdseks. Matu sai veel tammi lõhkuda ja kaebas kohtu ka tammi ja kraavi. Ei toonud ka see tulu. Andres lasi Sauna- Madisel uue kraavi ehitada. Ei andnud kumbki kergelt alla.
XVI Juss ja Mari olid jalad alla saanud. Neile sündis esimene lapski –poiss. Juss ehitas lehmalaudagi ja oli ajutiselt abis ka perele. Krõõdal sündis, aga juba kolmas tütar. Pere oli kaubelnud uue tüdruku- Kaie , Krõõdale ta ei meeldinud. Tahtis Mari sugust tagasi. Pearu enam naabreid ei tüüdanud, kuid sai endale sulase ( Jaagup ), kes talle vastu hakkas. Viskas teise välja, Jaagup läks Eespere ning hakkas Pearult kohtu kaudu palka nõudma. Poiss sai oma palga kätte, aga Pearu ei jätnud seda niisama. Kõrtsist tulles kui Jaagup teda jälle rahustas jooksis Eespere, et sulane peksab teda ning läks jälle kohtu. Lõpuks sai Pearu ka võidu kätte, sulane aeti minema. Koduteel sai Peru peksa ning pidi kogu suve voodis veetma. Sügisel kui üles sai tahtis naist tapa , kuid teine jooksis jälle naabrite juurde. Tuli ka Pearu ise sinna, aga Andres viskas teise välja. Ulgus veidi väravas, aga kadus siis.
XVII Andres ehitas endale uue talitee enda maa pealt. Maril sündis juba teinegi laps- tütar. Krõõda neljas laps ei tahtnud kuidagi tulla, suure valu ja vaevaga ja seekord siiski kauaoodatud poeg. Krõõt ei pidanud enam vastu ning heitis hinge. Kõik olid kurvad, Mari võttis perenaise ameti üle ning tegutses. Peeti uhked matused, isegi naabrimees aitas ning tegi soosilla tee paremaks. Peielauas aina meenutas, kui „Väärt eit“ ikka Andresel oli.
XVIII Mari toimetas nüüd igapäev talus. Jussil oli saunas üksi igav, kuid Mari ei tulnud. Külaski liikusid jutud, et Mari nüüd peremehe juures. Jõulu keskmisel pühal läks Mari koos Andresega kirikussegi, eelmine päev oma Jussiga minna ei saanud. Juss käis naist ikka palumas, aga ei saanud tulla. Pearugi sai peksa selle eest, et Andresega Marist rääkis, kaebas Andrese kohtussegi. Naabrimees sai karistuse. Juss käis jälle Mari palumas, kui too ikka ei saanud peab peremehega rääkida. Üks õhtu kõrtsist tulles astus Andres soosilal endale midagi jalga, nii et kõik verine ja kodus Mari pidi ravima.
XIX Juss ei saanud rahulikult magada ning võttis pussi ja läks metsa äärde ootama. Kui Andres tuli virutas ta pussi peremehele jalga. Ise läks ning poos end metsas ülesse, seal samas, kus Mari aastaid tagasi palus.
Matused oli vaiksed , toimusid laupäeval. Ei olnud õpetajat ega midagi. Ära saatjaid oli peale nende veel Hundipalu Tiit ja Aaseme Aadu.
Mari mõtles peale matust Vargamäelt lahkuda, kuid Andres tegi tema südame nii helaks, kui luges palveraamatut puusärgi ääres. Pärast veel Andres küsis, kas jääd siia või lahku ise tead. Mari jäi esialgu Vargamäele.
XX Elati rahuliku elu. Pearu käis naabrirahvaga leppimas. Kuid ei jätnud jonni kemplesid ikka tuleval kevadel edasi ning rääkisid asja selgeks ainult kohtukulli silme all ja kõrtsileti ees. Viimane käik kohtu oli sellepärast, et Pearu oma vankriga Andrese rukkis oli ning Andres avastas ta sealt.
Kaklesid ükskord nii, et Andresel habe rikutud ja nägu verine, kuid Pearu täiesti terve. Sisimas Andres võitis.
XXI Andres tuli kõrtsist koju ning Mari läks värava peale vastu. Mees rääkis kõrtsist juhtunust ja kuidas see hobune tegelikult koos vankri ja Pearuga tema rukkisse sai. Andres ise oli kõige selle taga, ta sosistas seda kõrtsis ka Pearule kõrva. Mehel oli teinegi saladus, kuid seda Mari juba aimas ette. Nimelt tol ööl, kui ta oli katkise jalaga koju oli Juss see, kes tee ääres pussiga ootas. Kui kõik saladused olid räägitud palus peremees Marit perenaiseks ning kõik lapsed saaksid perelasteks. Kuid Mari vastas talle alles paari kuu pärast jaatavalt.
XXII Andres ja Mari läksid kirikuõpetaja juurde, teine ei tahtnud neid paari panna, kuna neil oli liiga palju patte hinges. Nõusse jäi ainult tulevase lapse pärast. Pattude kohta kuulis õpetaja Sauna- tädi käest. Teisel korral käisid nad oma pattude eest südant puhtaks rääkimas. Maril jäi ikkagi üht- teist hingele .
Peeti tavalised pulmad kodus, külla oli tulnud palju võhivõõraid nende hulgas ka Laulu- Lullu , kes laulis pererahvast halvustavat laulu. (Pearu tellitud.) Andres viskas laulja välja.
Mari päris laulu järgi, kuid Andres ei rääkinud sellest. hoopis hiljem leidis laulusõnad kirstust lauliku vahelt. Mari jättis sõnad alles ning sellest ajast hoidis aida ust lukkus.
XXIII Andresele tundusid kõik Vargamäe naised kurvad. Kõrtsi juhtudes rääkis Pearu naabrile laulust, mis too oli juba unustanud. Aadu rääkis veel, et ka Marile see laul saadeti Saunatädiga. Koju jõudes nõudis laulu näha. Mari läks aidast tooma , kuid ei julgenud välja tuua, peitis teise kohta ära ning ütles seda ka Andresele. Too jäi algul uskuma, kuid Mari ei osanud seda laulda tahtis Andres teda lüüa, aga ei löönud, kuna lapsed tulid kaitsma. Seepeale tõi Mari laulu välja. Ta enne ei julgenud ning Andres tahtis, et ta alati kõigest räägiks.
XXIV saunatädi sai peapesu Andreselt ja keretäie oma mehelt.
Eesperes olid päevad veidi rõõmsamaks läinud. Uus tüdruk ja sulane kilkasid talus. Perre sündis Mari ja Andrese esimene laps- poeg Indrek. Ristiisa Tiit nägi temas tarka poissi.
XXV Eesperes kasvab 7 last, kõige rohkem vajab abi väike Indrek. Ta ei ole millegagi rahul, ainult karjub ja nutab . Teistel lastel on koplis oma väike Vargamäe, kus on kõik olemas nagu päris Vargamäel. Vanemad tüdrukud peavad Indrekut hoidma. Talus jagub tööd kõvasti. Vahel harva käib Andres kõrtsis. Ühel korral vaatasid nad Pearuga kummal rohkem raha taskus on. Andres jäi peale, kuna oli enne Tiidul käskinud raha koguda. Hiljem tuli kõrtsi Kassiaru Jaska, kes koos Oru Pearuga taha saksituppa kadus. Lasid kõrtsmikul teistele viina anda, nemad maksid. Kui Pearu järgmisel õhtul koju läks hoidsid kõik temast eemale.
XXVI Naabrilapsed salaja suhtlesid. Andres tegi uut rehealust ja –tuba ning vanemad tüdrukud tassisid naabripoistele saepuru ja laastusid, Üks õhtu jäid nad Marile vahele ning pidid kogu loo ära rääkima. Kuna tüdrukud olid poistelt kuulnud, et nende ema pole tegelikult Mari, pidi Mari neile sellest rääkima. Tüdrukud vedasid edasi ning poisid ehitasid sellest endale kindlused ja pidasid sõda.
Salakivid põllul.
XXVII Ants sündis . Mari ja Andrese vestlus kumb on tähtsam ehitada, kas karjalaut või aidad. Tulemas on Antsu vaarud ning lapsed peavad tööd tegema. Varrudel on palju külalisi, seekord ka terve naabripere. Pearu kempleb rätsepa ees ja viskab tema tehtud riided talle tagasi ning käib ringi püksteta. Eitedele ei meeldi see.
XXVIII Sel talvel oli Vargamäel õnnetu. Kassiarust sai kõik alguse. Lapsed hakkasid surema, neil jäi alles ainult väike Maali. Järjest läks haigus edasi ka teistesse taludesse. Puutumata jäi esialgu veel Mäe ja Aaseme, kuid ka sinna jõudis haigus. Andresel ja Maril surid Juku, Kata ja Anni. Arvati, et Juku ja Kata surid Jussi pärast. Anni suri nende kahe matusepäeval, käis lumehanges ning jäi haigeks . Pärast laste surma tehti suur puhastus tubades. Liisi ja Maret jutustasid poistele hanges käigust.
XXIX Mõeldi ikka surnute peale. Juss ei tahtnud Maril kuidagi meelest minna ning see ei meeldinud Ale.
Talus oli uus sulane Jaagup ja tüdruk Leena. Jaagup vaatas aina Põlluotsa Roosi poole, kelle juures enne tööl oli olnud. Leena üritas ikka Jaagupile silma teha, aga see mõtles ainult Roosist . Jaagup näljutas end, et mitte kroonusse minna. Käis ööseti seal ning sai sealsete poiste käest peksa, kuna nemad tahtsid Roosit endale. Nüüd ravis teda uus tüdruk Miina , kellele Jaagup ka lapse tegi. Mees hakkas salaja jälle sööma, et ikka kroonusse saada ning saigi . A viskas Miina välja, kuna talle ei meeldinud, et oma lapsed sellist asja ei näeks (laps väljaspool laulatust). Miina tahtiski ainult last, tal polnud Jaagupist lugu.
XXX Jaagup läks Miina juurde tagasi.
Mari kaitseb kõiki lapsi, laseb ennast peksta nende eest. Mari saabki Indreku ees peksa.
Eesperre tuli sulane Mart (Matu) tagasi. Nii kui Matu jälle majas oli kohe ka probleeme jälle Pearuga. Küll jageleti piiri pärast, siis aga pani Pearu kraavi kaldale orad maa sisse. Paljud käisid ringi nüüd katkiste jalaalustega. Matu tõstis need ära Oru rahva teele ja siis jälle tõstis Pearu tagasi. Pearu tulistas poissi, aga püss oli tühi.
Üks päev läks Matu soosilda kaevama ning kui öösel Pearu kõrtsist tuli sõitis auku . Välja ei lubanud teistel kaevata kui ainult enda meestel.
XXXI Andres ja Indrek olid juba suureks saanud ning Matu tutvustas neile Vargamäe elu. Rääkis kaskedest, mille otsas oli rippunud. Nõnda proovisid ka poisid järgi, aga ei õnnestunud nii nagu Matu oli kirjeldanud. Rääkis Matu neile ussist ja sipelgatest, proovisid poisid kohe järgi. Kuuse otsas oli varesepesa ning ühel päeval ründas seda kull. Üks poiss ühe linnu poolt, teine teise ja nii oli paljude asjadega.
Kui läksid Marile põllu peale vastu hakkasid üksteist kividega pilduma ja ühe Indreku kiviga sai Mari pihta, siis läks Indrek ema juurde nutma ning Andres tundis end seal võõrana ja läks koju. Sellest ajast peale hakkas ta end aina rohkem võõrana tundma ning nüüd tegutsesid poisid rohkem omaette .
XXXII Sulast ja tüdrukut enam ei palgatud. Selle töö tegid ära nüüd omad lapsed. Tüdrukud olid juba leeriski käinud, ning olid nüüd igale poole külapeole kutsutud, kuid isa ei lubanud minna. Jällegi oli Mari see, kes lasi tüdrukutel igale poole minna. Liisi ning Oru Joosep hakkasid üksteisele meeldima, otsiti kohta kus saaks kahekesti olla. Isa aita tüdrukuid ei lubanud ning ka pere koer ei Polla ega Muska poissi aknast tuppa lasknud. Noored leidsid palgivinna, kus taga said öösel kohtuda ja seda kuni sügiseni. Joosepil oli aeg kroonu minna.
XXXIII Indrek ja Ants käivad koos karjas, aga Indrekut meelitab jõgi rahumaalt ära kalu püüdma nagu Matu õpetas. Ants ei tahtnud üksi ka loomi valvata, aga ei jäänud muud üle. Üks kord sai ise ka jõe äärde , aga kala ei näkanud ning ta ei viitsinud seal niisama istuda. Naabrid olid võtnud endale tüdruku Riia, kellel oli kas Milli . Milli sõi Indreku karjalinnu pojad ära, kuid Riia ajas vastu. Indrekule meenus, kuidas Andres kindlaks tegi, et Pollo linnupoegi sõi. Järgmine kord valvas poiss linnupesa juures, kui Riia jälle oma kassiga sinna tuli. Hiljem tahtis Indrek Milliga mängida ja Milli suri, kuna Riia ei lasknud temast lahti. Matsid teised suure kase alla, aga Muska kaevas ta sealt kaks korda välja. Nüüd ei jäänud muud üle, kui kass ära põletada. Riia kutsuti ka tule juurde, aga ta ei teadnud, et kass ka lõkkes on. Alles veidi aja pärast sai teada, kui Indrek linnupoegadest rääkis, siis ütles ka seda.
XXXIV Mäele viimased lapsed sündisid Tiiu ja Kadri ning Orule Jüri. Joosep ei saanudki kroonusse. Andresel ja Pearul oli ikka kemplemist ja kohtu vahet käimist küllaga.
Jõulude ajal läksid lapsed kirikusse kõige nooremad jäid vanematega koju, aga Liinel oli esimene kirikus käik ning uudistamist ikka jagus. Kirikust tagasi sõideti reega, millel oli Joosep pannud kellad külge, aga sellest ei tohtinud isa teada saada.
(Naabrikoer) Valtu ronis Eespere tuppa jõuluõhtu ning sai Andreselt korralikku keretäie aga julgenud enam naabrimaal nina näidata.
Kirikust tagasi jõudes söödi jõululauas ning siis katsusid noor ja vana Andres rammu. Mustlasvõitlemisega jäi vana ikka peale, aga kingsepaga pidi võidu pojale loovutama.
XXXV Andres ja Pearu käisid terve talve kohtu vahet. Kui kõrtsiletti ääres kokku said rääkis Pearu naabrile, et nende Liisi ajab Oru Joosepile ligi. Muidugi ei meeldinud see kummalegi mehele, aga ka noored ei andnud alla.
Andres sai teada, et Liisi Joosepilt last ootab ning viskas tütre kodust välja. Mari soovitas Liisil sauna minna ja läkski.
XXXVI Sauna- Madis võrdles Liisiga oma ja tüdruku isa. Aina rohkem ta neis kahes sarnasusi leidis, mõlemad kasvatasid Piibli tõekspidamiste järgi.
Ühel õhtul tuli Oru Joosep Liisile kosja ning järgmisel päeval läksid nad õpetaja juurde nõusolekut saama.
Peeti tavaline pulm, Andres läks selleks ajaks ära. Pearu tahtis täispeaga nii väga oma miniaga rääkida, aga ei saanudki tarviliku öeldud. Liis jäi algul sauna, aga juba sügisel läksid noored Joosepi onu juurde, kus sündis ka väike Joosep. Joosep läks koju oma kaasavarale järgi ja seda nägi ka Andres. Ta käskis Maril anda Liisile kaasavara . Kui noored Eesperre järgi tulid oli jälle Andres kodust ära läinud.
XXXVII Vargamäel oli nüüd vaikne ning naabridki ei kiskunud riidu. Karla saadeti kroonuteenistusse ja Maretile tuli tisleri - Sass kosja. Algul küll Andres ei tahtnud leppida, et tütar lombakale läheb, aga nõustus lõpuks.
Noort Andrest ootas aasta pärast kroonu. Indrek tegi suvel tööd ning talvel käis köstri juures õppimas. Vana köster oli ära surnud, kõik käisid saatmas v.a rätsep Taar .
Indrekule meeldis väga igasuguseid raamatuid lugeda ning kuulata täiskasvanute juttu. Sel ajal, kui Indrek koolis käis ela ta kirikumehe juures. Seal käis vahest külas Milli linnast koos emaga. Indrek armus iseteadmata Millisse. Indrekule pakuti tööd vallakirjutaja juurde, poisile töö meeldis, kuid Andres ei tahtnud teda sinna lasta. Läks Hundipalu Tiidu juurde jutule. Arutasid ikka, et Vargamäe ja Hundipalust lähevad omad lapsed ära ning alles jäävad Oru lapsed. Kes haridust saavad lähevad ära.
XXXVIII Indrek sai loa jääda vallakirjutaja juurde. Maret käis kodus abiks. Andres käis leeris. Ta oli tuntud külavahel kõigile sulastele koha käte näidanud jõuga. Andrese ja Kassiaru Maali vahel oli midagi.
Ants jäi karjas magama ning sai isalt vitsa selle eest. Ants oli ka Vargamäel parim konnapüüdja. Konnadega püüti vähke. Vahest tuli kirjutaja koos Indrekuga Vargamäele vähke püüdma.
XXXIX Andres pidi sügisel kroonu minema ja oli viimast suve kodus. Lõhkus Pearu tammi ära ning seepeale ei julgenud too enam väga midagi teha. Poeg oli isast kangem. Noort Andrest ei huvita Vargamäe ning isa on selles pettunud. Indrek läks linna kooli, käis isalt raha laenamas ning enamuse sai Maielt, aga sellest ei tohtinud keegi teada.
Enne äraminekut käis ristiisa teele saatmas. Valmistati ette üht- teist, mida linna kaasa panna ning noor Andres saatis venna vaksalisse. Andres saadetakse kroonu, ärasaatmiseks korraldatakse pidu. Isa viib poja vallamaja ette, poeg arvab , et ei tule Vargamäele tagasi.