Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tammsaare "Tõde ja õigus" ülevaatlik kokkuvõte (2)

4 HEA
Punktid
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad , et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima . Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega . Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last.
Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus , Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda.
Palju tööd, Krõõt sai tütre. Kraav sai valmis. Kõigil on raske, kuna tööd oli palju. Juss kurtis,et peremees tapab teda ja ennast tööga. Sead läksid Pearu maale, Krõõt tuli lapsega neid tagasi kutsuma. Andres laenas Pearult rege, Pearu tegi sellest kõrtsis numbri, et Andres on vaene mees. Näis , et kahe talu vahel toimub võistlus. Mai lahkub , kuigi tal oli kahju, kuna Krõõt oli talle meeldinud. Küllap lahkus Kaarli pärast. Andrese hobused said koplist välja, käisid Pearu kapsaid söömas. Andres tahtis ka Aaseme Aaduga kraavi kahasse kaevata, kuid Aadu polnud kindel, kas ta sinna elama jääb. Mari lõõbib Jussi kallal. Juss tahab Marile näidata, et on kõva mees, ujub üle jõe ja tagasi. Hakkab uppuma , peremees päästab ta, Mari on hirmunud. Krõõt kartis , et elu läheb järjest hullemaks. Algas uute kambrite ehitus. Pearu omad tulid küsimata appi. Ühel õhtul teevad Mari ja Juss heinu, Mari jälle lõõbib, et Jussil on lühike kael ja kõverad jalad. Juss tahab ennast üles puua, Mari lubab talle naiseks minna ja tahab sauna kolida .
Krõõdil sündis teine laps, jällegi tütar, Krõõt pidi ise ta ilmale sünnitama ja pesema , kuna oli üksi noorema lapsega kodus. Andres oli pettunud . Krõõt nuttis. Mari räägib perenaisele saunakolimise plaanist. Eespere karjapoiss lõhkus tamme ära, kuna Pearu uputas Eespere maid. Nn sõda Pearu ja Mardi vahel. Pearu laseb Andrese koera maha, kohus näeb võrdsena maha lastud koera ning Pearu söödud tetresid. Pearu veab koera laiba enda maale, nagu oleks see seal maha lastud. Andres tahab tõega õigust nõuda, ei lähe läbi. Tagapere sauna Madis kaevas Andresele uue kraavi.
Juss ja Mari said lapse, poisi . Krõõt saab tütre. Pearu ja tema sulase Jaagupi tüli. Jaagup kaitses Pearu eite, Pearu hakkas Jaagupit kiusama. Jõuti kohtuni, ei aidanud. Kõrtsis tehti kokkulepe. Algas uuesti Jaagupi piinamine . Pearu mõtles kaval olla ja läks Eesperre kaebama , Jaagup sai 50 piitsahoopi karistuseks. Pearu oli vihane , et Jaagup Eesperre oli pakku pugenud. Hiljem sai Pearu peksa, arvatavasti Jaagupi omadelt, Andres viis Pearu tuppa , kus see mitu kuud kosus. Mardist sai Matu. Pearu eit tuleb Eesperre pakku, Pearu lärmab ja tahab oma eite tagasi. Mari sai tütre, kohe pidi ka Krõõdal laps sündima, poiss. Krõõt suri. Matused, Pearu sillutas tema jaoks teed ja rääkis terve õhtu Andresele, kui väärt eit tal on, tuletades seda sigadega oluorda meelde. Mari tuli Krõõda palvel perenaiseks ja hoolitses laste eest. Loodeti, et Andres otsib endale uue perenaise. Juss igatses Marit. Mari ja Andres lähevad kirikusse.
Juss käib Mäel Maril külas, et teda sauna tagasi kutsuda. Mari ei tule laste pärast. Kaklus kõrtsis, Pearu räägib, et Sauna- Maril ja Andresel on midagi.Pärast kaklust läheb Andres kinni ning ta jalg saab viga. Juss läheb pussiga metsa, kuuskede vahele. Kukub ja puss lõikab jalga, võtab siis pükstelt tolle sama vöö millega eelmine kord tahtis ennast üles puua ja poobki ennast üles. Juss maeti laupäeval, kuna siis palju rahvast ei liigu, maeti surnuaia müüri taha, mitte surnuaeda. Andres pidas ise kõne. Mari otsustas Mäele jääda, tema lehmgi toodi tallu. Mari ja Andres käivad surnuaias, ei lausu sõnagi. Pearu tuleb Eesperre, täis, räägib Jussist ja Krõõdast, nutab . Andresel ja Pearul oli väga palju kohtuprotsesse üksteisega. Andres läks ühel ööl koju ja nägi, et Pearu on tema rukkis vankriga, ise täis ja magab . Andres kutsus pealtvaatajad. Kohus tunnistas Pearu süüdi. Kõrtsis ütles Andres Pearule 30 rubla eest, et ta ise vedas Pearu rukkihakkisse. Kodus räägivad Mariga. Andres räägib Marile saladusest. Mari ütleb, et teab, et Juss oli Andrese jalga pussitanud, kuna nägi Jussi pussi.
Mari ootab Andrese last ning minnakse kirikuõpetaja juurde. Õpetaja ei taha neid enne paari panna, kui nad on oma patte kahetsenud. Laulu-lullu laulab Pearu käsul lorilaulu. Mari peidab sõnad aita ning on masendunud. Pärast räägib ta Andresele tõtt. Mari tunneb endiselt, et on Sauna-Mari, mitte perenaine . Sauna-tädi rääkis kirikuhärra eidega palju, klatsis. Sellepärast kirikuhärra kõike hästi teadiski. Sauna-tädi said peapesu Andreselt , Andres ähvardas isegi saunalised välja visata . Sauna-Madis lubas oma eide eest paremini hoolt kanda. Maril sündis Indrek. Peres oli kokku 7 last: Krõõda tütred Liisi, Maret , Anna ja poeg Andres, Jussi lapsed Juku ja Kata, Mari ja Andrese poeg Indrek. Indrek oli teistsugune laps, nõrgem, vajas rohkem hoolt. Hundipalu Tiit, tark mees, ristiisa , arvas , et sellest lapsest saab tark laps.
Andrese ja Pearu rahavõrdlemine kõrtsis. Liisi ja Maret sõbrustasid Pearu poegadega Karla ja Joosepiga. Tüdrukud viisid neile aiaaugust saepuru ja muud pahna. Neil oli saladus Mariga, et Marile räägitakse kõigest ning Mari kaitseb neid Andrese eest. Andres oli aastaid teinud tööd, kuid tundus, et töö ei saa ikka otsa. Kivid ei läinud kuhugi , soo ei kõlvanud ikka põlluks jne. Loomade seas hakkasid liikuma haigused. Mari arvas, et Pearu kätetöö, Mari soovis, et loomi paremini kaitstakse. Sündis Mari ja Andrese teine laps Ants. Varrud( pidustus lapsele nime andmiseks), suurem pidustus. Ka nelipühad. Suurem rahvas on koos. Köster peab kõnet. Taar , rätsep, otsustab, et ei õmble enam Pearule. Pearu võtab püksid jalast, paneb need rätsepale pähe ja saab naiste käest peksa. Rätsep üritab Köstrile oma teenuseid pakkuda. Räägitakse isamaalistel teemadel . Räpsepa arvates saab olla alles siis isamaaline, kui on piisavalt varandust hinge all.
Järgmisel talvel suri palju lapsi haigusesse. Arvati, et asi sai alguse Kassiaru Jaskalt, kes äritses hobustega. Oru 2 nooremat , Ämmasoo oma, Võõsiku, Hundipalu 2 last, Rava ja Kukessaare. Kingu Priit pidi õnnelik olema, kuna tal polnud veel naist ega lapsi. Surid ka Jussi lapsed Juku ja Kata, lisaks Andrese ja Krõõda Anni. Indrek lohutas Marit. Lapsed käisid talvel paljalt õues tuisku nautimas. Mari ja Andrese vestlus : Andres arvab , et Mari leinab ikka Jussi. Andres arvab, et on vaja eluga edasi minna.
Jaagup oli Andrese uus sulane, kes ei tahtnud kroonu minna. Vaatamata sellele, et ta näljutas ennast, oli ta tubli töömees. Talle meeldis Roosi . Leenale meeldis Jaagup. Jaagup käis tihti Roosi juures nagu ka teised poisid. Ükskord sai Jaagup Roosi poolt tulles poistelt peksa. Siis andis Miina talle oma särgi ja Jaagup oli Miina asemel. Miina ootas Jaagupi last. Jaagup lasi end kroonu, kuna arvas, et peab Miina ära võtma. Lasi end välja heita, kuna see polnud tõsi. Miina läks ema juurde. Kui Miina ema suri, tuli ka Jaagup kroonust tagasi ning läks Miina juurde. Matu tuli tagasi Eesperre. Taas kohtuprotsessid maa pärast Pearu ja Andrese vahel. Andres nõudis ikka õigust, kuigi alati ei pruukinud see olla tõde, mida ta rääkis. Nõudis ka kodus õigust. Mari kannatas palju, kuna Andres peksis teda. Ka Pearu peksis oma naist. Pearu naine oli vahel Sauna- Madise juures varjul .
Kraavis olid teravad vaiad . Sauna-Madis ütles Matule, et need on Pearu töö. Matu pani need Pearu kraavi. Pearu peaaegu tulistab Matut. Pearu hakkas sillale muda viskama . Ühel õhtul vajus ise sisse. Indreku ja Andrese tülid. Ussid pannakse sipelgapessa. Andres peksis Indrekut. Vareste ja kullide võitlus puu pärast. Vanem põlvkond muutus nukramaks, noored olid lõbusamad. Andresest sai tööpoiss. Vana Andres ei lasknud Liisit ega Maretit aita. Mari valetas tüdrukute pärast isale , et nad peole saaksid minna. Liisi ja Pearu Joopsep olid lähedased. Joosep ei meeldinud Pollole. Vanast koerast saadi lahti, kuid ka uus parem polnud. Arvati, et kui inimesed on halvad, siis on ka koerad halvad. Noored on palgihunnikul, Joosep peab kroonusse minema. Indrek püüab kala. Indrek näitab Pearu tüdrukule Riiale linnupesa . Riia kass Milli sööb pojad ära. Riia ja Indrek venitavad Millit, Muska on Millist huvitatud. Indrek lubas risti teha, ei teinud. Milli põletati, kuna Muska kaevas teda pidevalt hauast välja.
Liisi hääl oli nagu Krõõdal. Joosep pääses kroonuteenistusest. Liisi, Maret, Andres, Indrek, Ants ja Liine läksid kirikusse. Liinele meeldis suur kuusk kirikus. Tiiu ja Kadri jäid Mari ja Anresega koju. Pearu peni Valtu tuli Mäele ning Andres peksis ta läbi. Noor ja vana Andres katsusid jõudu. Mustlases oli vana tugevam, kingsepas sai vanem pähe. Kohus: Pearu väärt koer Valtu on nüüd kurt, pime ja karvutu. Võidab Andres, kuna tema alandlikkus ja usklikkus meeldis kohtunikele. Kõrtsis ütles Pearu, et Liisi magatab Joosepit. Pearu andis Joosepile valida, kas Oru või Liisi. Joosep tahab Liisit. Andres ütleb Liisile, et kui ta valib Joosepi, viskab ta Liisi majast välja. Viskaski. Liisi jääb Joosepist rasedaks. Liisi läheb sauna. Sauna-Madis räägib oma noorusest Sooväljal, Vihuksel. Pühakiri on võimas. Selle liigne lugemine ei tee head. Tüli allikaks on Soovälja ja Vargamäe. Liisi ja Joosep käivad õpetaja juures ning toimuvad kosjad saunas. Ka vana Andres saab sellest oma moodi osa, kuuldes kosjahobuse ehk Karla kelli.
Liisi ja Joosepi pulmad on tagasihoidlikud. Vana Andres läheb ära selleks ajaks kodust. Pearu ja Rava Kustas seovad koosmagavatel noorukitel jalad kokku. Karla jalad seotakse posti külge, kuigi alguses oli Maret tema kõrval. Pearu üritab Liisiga juttu ajada. Kui Andres näeb, et Pearu annab Joosepile kaasavara kaasa, läheb ka tema süda heldeks. Annab ka Liisile kaasavara. Enne seda sündis Joosepil ja Liisil laps. Maret tahtis minna sandile Sassile tislerile. Isa oli nõus. Indrek käis noore köstri juures õppimas. Julius andis Indrekule uue raamatu, millest Indrek midagi ei mõistnud midagi. Indrek luges ka õdede saladuslikke raamatuid ning mõistis, et loomade teatud käitumine, Liisi äraminek ja tüli isaga on omavahel kuidagi seotud. Indrek ööbis köstrihärra juures, kus oli ka Milli. Nad said omavahel hästi läbi. Indrekule meeldis Milli juuste lõhn ja nende pehmus. Vestlus Hundipalu Tiidu ja Andrese vahel: noored ei taha Vargamäele jääda, nad tahavad ära minna, tahavad paremat elu. Vana Andres lubas Indrekul minna kirjutaja juurde tööle. Andres sõimas paljusid könnideks. Kui ta Eedil pea lõhki lõi ja see nutma ei hakanud, ei olnud Eedi enam könn. (Pearu: Joosep, Karla, Riia, Jüri)
Ants jäi karjas magama ja sai isa käest peksa. Ants oli kõva konnakoorija. Rava Kustas sõi elusalt vähke. Indrek tuli kirjutajaga suvel vähki püüdma. Kirjutaja püügiriist jäi kännu taha jõkke kinni ja ta käis südaööl neid ära toomas. Vargamäe kohal oli kunagi laas? Pearu tahtis jälle ujutama hakata. Noor Andres läks tammesid lõhkuma, Ants oli kaasas. Indrek läks linna kooli. Küsis isaltki selle jaoks raha, laenuks andis ka Mai, kes palus Indrekul raamatute ümberjutustusi kirjutada ning need Juhanile saata. Noor Andres pidi kroonuteenistusse minema. Kassiaru Maali on nukker , kuna Andres ei tahtnudki enam tema meest maha lüüa, kui kroonust tagasi tuleb.
Vana ütleb:” Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.” Noor ütleb:”Sina oled seda teinud ja minu ema tegi, ega ta muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel.”
Peale noore Andrese vallamaja ette viimist läheb vana kõrtsi. Seal on ka Pearu, kellega jälle juttu aeti, kuid väga paljud asjad on muutunud seal. Andres loeb öösel Hiiobi lugusid ning magama minnes märkab, et ka Mari on vaiba all nutnud ning jumalaga kõnelnud.
Tammsaare-Tõde ja õigus-ülevaatlik kokkuvõte #1 Tammsaare-Tõde ja õigus-ülevaatlik kokkuvõte #2 Tammsaare-Tõde ja õigus-ülevaatlik kokkuvõte #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 135 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Noor Kuu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tõde & Õigus - I osa
3
doc

Tõde & Õigus - I osa

Esimene anne. I ­ kohaleminemine ; lehm II ­ lk.15 ­ tutvumine III ­ lk.23 ­ kõrts ; tutvumine Pearuga IV ­ lk.33 ­ Pearu kojutulek ja vägivaldsus V ­ lk.42 ­ kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI ­ lk.51 ­ Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII ­ lk.64 ­ sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII ­ lk.72 ­ heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX ­ lk.84 ­ konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X ­ lk.93 ­ Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI ­ lk.105 ­ teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule

Kirjandus
Tõde ja õigus I ja V
2
doc

Tõde ja õigus I ja V

XVII ­ Krõõt ootab neljandat last. Sündis poiss. "Sa pead omale teise Madis arvab, et kui Andres jumala kangeid sõnu loeb, siis need teevad naise võtma," ütles Krõõt nüüd. "Aga ära võta kurja... lastele emaks." Andrese südame kangeks. Madis arvab, et Andres peab võitlust Krõõt suri, matused. Pearu parandas soosilda. Pearu nuttis ja halas Krõõda Vargamäega, kuna aga õigus on selle käes, siis võidab Vargamäe. pärast. Joosep tuleb aisakellade ja viinaga Liisile kosja. Liisi ja Joosep käivad XVIII ­ Sauna Mari askeldab Andrese talus, perenaise asemel. Andres kirikus armu palumas. Nad teevad pulmad, kus Pearu ja Kustas seovad palub Marit naiseks, nad käivad koos kirikus. Andres andis Pearule peksa noorpaare kokku

Kirjandus
Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte
5
doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine.

Eesti keel
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa
3
doc

Tõde ja õigus I osa

"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel

Kirjandus
Tammsaare- Tõde ja õigus-kokkuvõte
3
doc

Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte

Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine

Kirjandus
Anton Hansen Tammsaare-Tõde ja õigus-kokkuvõte ptk kaupa
10
doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma maale vedanud ning valetas nüüd, et koer oli tema maa peal tedre poegi püüdnud ning tallegi kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita. Järgimse kohtuskäigu põhjuseks oli Pearu loomade pääsemine Andrese maale, kus nad ädalat sõid. Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui kohtunik loomade tekitatud kahju tuli vaatama, oli Mart jõudnud just tammi ära lõhkuda. Seega jäi Pearu jälle võidumeheks. Andres pani Madise taas uut kraavi kaevama. XVI Jussil ja Mril sündis poeg. Mari muretses, et pojal samasugused jalad ei olek nagu Jussil. Krõõdal sündis kolmas tütar

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa
4
doc

Tõde ja õigus I osa

A.H.Tammsaare ­ ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna ­ Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma

Kirjandus




Kommentaarid (2)

taurts profiilipilt
taurts: tänan sain enamus vastuseid
19:04 08-11-2012
K2rtz profiilipilt
K L: aitäh sulle :)
21:46 09-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun