Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017. (0)

Q: Milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi?

Vastus leiad õppematerjalist: Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

Q: Millised neist annavad energiat?

Vastus leiad õppematerjalist: Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

Q: Mis on iso- hüpo- ja hüpertooniline lahus?

Vastus leiad õppematerjalist: Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

Q: Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

Q: Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus?

Vastus leiad õppematerjalist: Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

Q: Miks 4 Inimese põhikoed nende ehitus ja funktsioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

Q: Milleks vajab inimene energiat?

Vastus leiad õppematerjalist: Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

Q: Kui suur on päevane energiavajadus ?

Vastus leiad õppematerjalist: Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

Q: Kuidas ja kus tekib kuidas ja kus kasutatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

Q: Milliste spordialade puhul kõige olulisemad?

Vastus leiad õppematerjalist: Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi?
Millised neist annavad energiat?
Mis on iso- hüpo- ja hüpertooniline lahus?
Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon?
Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus?
Miks 4 Inimese põhikoed nende ehitus ja funktsioonid?
Milleks vajab inimene energiat?
Kui suur on päevane energiavajadus ?
Kuidas ja kus tekib kuidas ja kus kasutatakse?
Milliste spordialade puhul kõige olulisemad?
Mida kust ja kuhu transpordivad?
Mis on kolmas pumbasüsteem?
Mis on süstol ja diastol?
Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne üle 170 löökimin treening ?
Millised on organite verevarustuse põhimõtted?
Millised organid on parema verevarustusega ja miks?
Milline peaks olema südant treeniv koormus?
Miks just selline?
Miks on laste luud purunemiskindlamad kui vanematel inimestel?
Kuidas on punaste vereliblede hulk seotud toruluudega?
Milleks on vajalikud selgrookõverused ja kus need paiknevad?
Kuidas on seotud selgroovaheketaste kulumine ja alaseljavalud?
Millised on üla- ja alajäsemete peamised luud ja kuidas on need ühendatud kereluudega?
Kuidas toimub lihastöö koordineerimine ?
Mis tagab liigutuste täpsuse?
Millised on normaalse toitumise põhitõed vastavalt M Zilmeri loengule?
Kus toimub valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest?
Mida tuleks hinnata kannatanu puhul?
Mis on šokk Kuidas seda visuaalselt ära tunda ja millist esmaabi tuleks selle puhul anda?
Kes ja millal tohivad anda elupäästvat esmaabi?
Millised tunnused viitavad luude ja liigeste vigastustele?
Milline on esmaabi 24 Mida saab hinnata hingamispeetuse katsega?
Milline on kannatanu näovärv?

KORDAMISKÜSIMUSED. Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017 .

Nimeta ainevahetuse etapid, milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi? Milliseid toitaineterühmi peab inimene toiduga saama (6)? Millised neist annavad energiat?

Ainete aktiivne (kanalid, pumbad) ja passiivne ( osmoos , difusioon ) transport. Too näiteid mõlema transpordiliigi kohta. Mis on iso-, hüpo - ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus?

Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda , miks!

Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid?

Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele?

Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus ? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud?

ATP struktuur ja ülesanne, kuidas ja kus tekib, kuidas ja kus kasutatakse? ATP resünteesimehhanismid ( anaeroobsed ja aeroobne ), nende kestvus, efektiivsus, sünteesikoht rakus, puudused, milliste spordialade puhul kõige olulisemad?

Südame- ja veresoonkonna ehitus ja funktsioonid. Arteriaalse ja venoosse vereringe veresooned , mida, kust ja kuhu transpordivad? Südame neli osa ja vere liikumise suund? Suur ja väike vereringe (kust algab, kuhu liigub, kus lõpeb, millist verd transpordib)? 9. Mis on kolmas pumbasüsteem? Kuidas on selle häired seotud südamehaigustega?

Mis on süstol ja diastol? Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki /min) treening ? Kuidas tagatakse südamelihasrakkude toitmine ja varustamine hapnikuga?

Millised on organite verevarustuse põhimõtted? Millised organid on parema verevarustusega ja miks?

Milline peaks olema südant treeniv koormus? Miks just selline?

Luustiku ülesanded, luude koed . Kõhrkoe ehitus ja liigid, kuidas tagatakse kõhrkoele vajalik ainevahetus ?

Miks on laste luud purunemiskindlamad kui vanematel inimestel? Kuidas on punaste vereliblede hulk seotud toruluudega?

Selgroo segmendid. Milleks on vajalikud selgrookõverused ja kus need paiknevad? Kuidas on seotud selgroovaheketaste kulumine ja alaseljavalud?

Millised on üla - ja alajäsemete peamised luud ja kuidas on need ühendatud kereluudega?

Lihaste ehitus ja funktsioonid.

Kuidas toimub lihastöö koordineerimine ? Mis tagab liigutuste täpsuse?

Millised on normaalse toitumise põhitõed vastavalt M. Zilmeri loengule?

Kus toimub valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest? Millised on põhilised tunnused, mida tuleks hinnata kannatanu puhul?

Mis on šokk ? Kuidas seda visuaalselt ära tunda ja millist esmaabi tuleks selle puhul anda?

Kes ja millal tohivad anda elupäästvat esmaabi?

Millised tunnused viitavad luude ja liigeste vigastustele? Milline on esmaabi?

Mida saab hinnata hingamispeetuse katsega?
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
1) Hapnik, vesi ja toitaineid Jääikained – vesi ja CO2
Ainevahetus koosneb 4 etapist:
1) ainete vastuvõtt väliskeskkonnast
2) ainete ümbertöötlemine sobivasse vormi
3) ainete kasutamine vastavalt organismi vajadustele
4) jääkproduktide väljutamine väliskeskkonda
Toitainerühmad: süsivesikud , valgud , lipiidid ( rasvad ), vesi, vitamiinid , makro-ja mikromineraale.
2) Passiivne ainete transport
Passiivselt liiguvad vesi, gaasid ja teised väikesed molekulid difusiooni, osmoosi teel või transportvalkude abil. Selleks pole vaja täiendavat energiat.
Difusioon - CO2, O2 kõrgemalt madalama suunas.
Osmoos (ka aktiivne)– H2O lahusti molekulid liiguvad madalamalt kontsentratsioonilt kõrgema kontsentratsiooni suunas.
Aktiivne transport
Aktiivtransport toimub ainult läbi transportvalkudes olevate kanalite . Erinevaid aineid transpordivad eri valgud. Energiat saadakse ATP-st.
Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem võrreldava lahuse (nt vereplasma ) osmootsest rõhust.
Hüpotooniline lahus, mille osmootne rõhk on madalam võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust.
Isotoonilised lahused on võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist.
Füsioloogiline lahus on koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane vesilahus.
3) Aine omastamine /sünteesimine - assimilatsioon= anabolism
Näiteks: fotosüntees , valgusüntees, glükogeeni süntees
Aine lagundamine/eemaldamine - dissimilatsioon= katabolism
Näiteks: seedimine, hingamine
Trenn on töö: ülekaalus on lagundamine, taastumise ajal toimuvad valdavalt sünteesiprotsessid.
Dissimilatsiooni käigus orgaanilised ühendid lõhustatakse lihtsama ehitusega moleku - lideks. Dissimilatsiooniga kaasneb energia vabanemine.
Energia,mis vabaneb, talletakse energia- peamine makroergiline aine on ATP.
Assimilatsiooni käigus lihtsama ehitusega molekulid moodustavad keerulisema ehi- tusega orgaanilisi ühendeid: sahhariide,li- piide,valke,nukleiinhappeid.
4) Epiteel ehk kattekude :

Ehitus: paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe.
Ülesanne: katta teisi kudesid ja elundeid.
Näiteks: ripseepiteel, näärmepiteel.

Lihaskude:

Ehitus: rakud on pikliku kujuga.
Ülesanne: annab organismile liikumisvõime.

Närvikude:

Ehitus: koosneb tähtja kujuga närvirakkudest.

Ülesanne: kannab kehas laiali närviimpulsse.
Näiteks: neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad tugirakud ehk gliiarakud.

Sidekude:

Ehitus: rakud asetsevad hajusalt ja nende vahel on palju rakujvaheainet.
Ülesanne: kaitsevad ja seovad omavahel elundeid ja nende osi.
Näiteks: eri, lümf .

5)
6) Energiat on vaja:
1) liikumiseks
2) homeostaasi säilitamiseks
3) vajalike ühendite sünteesi läbiviimiseks
4) assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniproduktide transportimiseks sise- ja väliskeskkonda
Inimese organismi üldise energiakulu peamised komponendid:
APK - ainevahetuse põhikäive, KA - kehaline aktiivsus, TTE - toidu termiline efekt.
Näidatud on erinevate energiakulu komponentide proportsioonid
Noor aktiivne mees kulutab päevas (üldine energiakulu) 3000 kcal ehk 12,6 MJ energiat.
Päevasest energiatarbest tuleks:
50 - 60% katta süsivesikute,
25% - 35% lipiidide,
10 – 20% valkude arvelt.
Toiduenergia vähenemisel alla 1900 kcal/päevas peab valkude osakaal toiduenergiast suurenema.
7) ATP struktuur:

Ülesanne: universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus

(ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites. kloroplast ?

ATP kasutatakse biomolekulide sünteesiks, lihaskontraktsiooniks, ainete aktiivseks transpordiks , närviimpulsi ülekandeks. ATP+H20->(ENERGIA VABANEB) ADP + P

Fosfokreatiini süsteem ->anaeroobne, sest ei vaja hapniku

Ressurss ammendub 5-8sekundiga, lihas väsib.
ATP resünteesi mehhanismi võimsus (toodetava ATP hulk lihase massiühiku kohta igas sekundis) on suur, kuid mahtuvus (toodetava ATP koguhulk) väike. Ressurss ammendub 5-8sekundiga.
Sünteesikoht?
Mahtuvus väike
Kangi tõstmine, sprint

Glükolüüs / glükogenolüüs = glükolüütiline fosforüülimine ->anaeroobne

umbkaudu kuni 1,5 minutit
Aktiveeritakse lihases koheselt intensiivse kehalise pingutuse alguses. Glükolüüsil toodetakse üldkokkuvõttes rohkem ATPd kui PCr-süsteemiga, kuid väiksemate koguste kaupa (ATP/s)
Sünteesikoht?
Glükolüüsi väiksem võimsus väljendub liikumiskiiruse languses.
Ujumine,

Aeroobne mehhanism = oksüdatiivne fosforüülimine

Pika ajaline
Mahtuvus on väga suur, suudab töötada kaua, ei tekita ainevahetusjääkide kuhjumist.
Mitokondris
Võimsus on väike.
Maraton

8) Südame- ja veresoonkonna ehitus:
Südant ja veresoonkonda võib kujutada torust ringsüsteemina, millel on paremal ja vasakul poolel verele liikumisenergiat lisavad pumbad. Veresoonkond on kinnine ring, mis vahetab ümbritseva keskkonna ainet (hapnik, toitained ja laguproduktid) läbi veresoonte seina. Imendumine toimub vaid teatud veresoonkonna osas – lõikudes, kus veresoonte seinad on üliõhukesed ( kapillaarid ).
Südame- ja veresoonkonna funktsioonid:
Südame-veresoonkonna ülesandeks on kõige üldisemalt “transpordi” funktsioon. See tähendab, et veresoontest juht-teede abil kantakse mööda keha laiali või korjatakse ühte kohta kokku erinevaid elukorraldusega seotud aineid.
Arteriaalse vereringe veresooned – Aort , arterid , arterioolid , kapillaarid, kopsuveen.
Mida? Kannab hapnikurikka ehk arteriaalset verd.
Aort: südame vasakust vatsakeses arterisse
Arter: südamest kudedesse.
Arterioolid: algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.
Kapillaarid: arteriooli lõpust kudedesse
Kopsuveen: kopsudest tagasi südame vasakusse kotta.
Venoosse vereringe veresooned – Õõnesveev, veenid , veenulid , kopsuarter .
Mida? Kannab hapnikuvaest ehk venoosset verd.
Õõnesveen : veenidest südame paremasse kotta.
Veenid: kudedest südamesse
Veenulid: kudedest südame poole.
Kopsuarter: südame paremast vatsakesesest kopsudesse.
Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest.

parem koda

vasak koda

ülemine õõnesveen

aort

kopsuarter

kopsuveenid

12. hõlmased klapid

13. poolkuuklapid

vasak vatsake

parem vatsake

alumine õõnesveen
Vererõhk kindlustab vere liikumise soontes. Ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas ( veri ei saa tagasi valguda).
Suur vereringe ehk kehavereringe algab südame vasaku vatsakesest, millest hapnikurikas veri paisatakse aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku, kus toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis lähevad üle suuremateks veenideks. Need omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta.
Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab südame parema vatsakesest, millest süsihappegaasirikas veri surutakse kopsuarteritesse. Kopsuarterite kaudu jõuab veri kopsudesse, kus kapillaarides antakse ära süsihappegaas ja veri küllastub hapnikuga. Hapnikurikas arteriaalne veri tuleb südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu.
9) Regulaarselt kokkutõmbuv lihaskond moodustab kolmanda pumbasüsteemi.
Kui süda seiskub, ei suuda lihased üksi verd ringi liigutada, kuna lihastöö ja puhkuse tsüklilisus ei ole samasugused nagu südamel .
10) Süstoli ajal surutakse südamest veri välja, südame kokkutõmbe faas.
Diastoli ajal jõuab hapnikurikas veri südamerakkudesse, südame lõõgastumise faas.
Südame taastumisfaas jääb lühemaks. St südamelihas saab vähem toitaineid ja hapnikku. Samuti langeb südame töö efektiivsus.
Suur vereringe - Kapillaaride võrgustik viib toitained ja hapniku rakkudesse.
11) Põhimõte?? Vereringe läbib organeid kindlas järjekorras. Sõltuvalt organite talitluse intensiivsusest tagatakse organeid läbiv verevool arterioolide vahenduse.
Neerud, maks ja aju täidavad pidevalt olulisi ülesandeid, nende verevarustus püütakse hoida suhteliselt kõrge ja stabiilsena, sest need organid töötavad instensiivsemalt.
12) Terve inimese jaoks on südant treeniv koormus 130– 150 lööki minutis .
Treenitakse mitte niivõrd südame ainevahetuse kiirust, kuivõrd südame löögimahu suurenemist . Südame töö efektiivsus hakkab langema sagedusel 170 lööki minutis.
13) Luustiku ülesanded:
1) keha ja selle organite kandmine ja toetamine
2) organite kaitsmine (nt rinnakorv, kolju )
3) lihastes genereeritud jõu vahendamine liigutuseks
4) mineraalide varumine nt kaltsium ja fosfor, mida kasutatakse ka ainevahetuses
Luud on organid, mis koosneb mitmest erinevast koest: luu-, närvi-, kõhr- ja vedelast sidekoest ehk verest.
Sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem. Kõhrkude koosneb kõhrerakkudest ehk
Kondriotsüütidest. Kõhres puuduvad veresooned ja närvikiud ning seepärast saab kõhrele mõjuda suure surve - või tõmbejõuga.
Kehas esineb 3 tüüpi kõhrkudet: hüaliinne kõhrkude, elastne kõhrkude, kiudjas kõhrkude.
Kõhre ainevahetus toimub läbi mehaanilise surve, mis liigutab vett koos lahustunud toitainetega .
14) Laste luudes on suhteliselt rohkem elastsust tagavaid orgaanilisi ühendeid, mistõttu on laste luud purunemiskindlamad. Vananedes mineraalse aine osakaal suureneb (luu muutub hapraks).
Suur hulk punaseid vereliblesid esimeses eluaastatel on tingitud tugevnemisega aktiivsust vereloome, eriti luuüdi sisalduvate toruluude.
15) Selgroog jaguneb viide tsooni: 7 kaelalüli , 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli , ristluus 5 kokkukasvanud lüli, nn 4-5 liikumatust lülist sabakont ehk õndraluu .
Vertikaalsete jõudude amortiseerimiseks ja kehale liikuvuse andmiseks on selgrool kaela ja nimme piirkonnas kaks kõverust ettepoole ( lordoos ) ning rindkere ja ristluu osas kõverused vastavalt tahapoole ( küfoos ).
Selgroolülisid eraldavad kõhrelised kettakesed, mida nimetatakse ka diskideks.
Diski pehmet keskosa ümbritseb tugev sidekude.
Kui inimene liigub, muudavad elastsed lülivahekettad oma kuju ning lubavad lülisambal end kokku suruda või kõveraks muutuda.
Suure koormuse korral võib disk välja sopistuda. Närvijuurele surumine tekitab piinavat valu.
16) Ülajäse koosneb õlavarreluust, küünarvarrest ning kodarluust, randmeluudest ja labakäe luudest.
Alajäseme luud on reieluu , sääre- ja pindluu , põlvekeder ning jalapöia luud.
Ülajäsemed kinnituvad ees rangluu ja taga abaluu kaudu rinnakorvile.
17) Lihaste ülesanded:
1) Sooritada liigutusi.
2) Säilitada keha asend nii ärkvelolekul kui ka magades (pidevalt mõjutab gravitatsioon, liikumise inerts jmt).
3) Liigeste fikseerimine sihipäraste liigutuste sooritamiseks (nt pallivise, hüpe).
4) Soojuse tootmine: ligi 60% liikumiseks vajalikust energiast muutub liigutuse asemel soojuseks ja seetõttu on lihasmass (40 % kehamassist) peamine soojatootja.
Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva , närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil.
18) Lihaste tööd juhib kesknärvisüsteem. Liigutusi kontrollivad närvirakud (neuronid), mis asuvad seljaajus. Liigutuse õpitud peenhäälestus toimub suuraja poolkerade koores , motoorses keskuses . Peaajust liiguvad signaalid seljaajju ning sealt lihastesse. Ja seejärel kesknärvisüsteemi ( seljaaju , peaaju) tagasi.
Liigutuse täpsus sõltub lihaskiudude arvust, mida motoneuron mõjutab.
Motoneuron - kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp ja innerveerivad mitmeid lihaseid.
Innerveerima ehk närvidega v. närvierutustega varustama.
19) Tuleks normaalselt toituda, mitte pidada dieete. Tuleks süüa tasakaalustatud toitu (50-60% süsivesikud, 20-30% lipiide , 10-20% valku päevas),(taimset kraami ¾ ja loomset ¼). Teha trenni vastavalt oma keha füüsilise koormusele.
20) Valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest toimub kodus.
Kannatanu seisundi hindamine algab juba kannatanule lähenedes:

Kas kannatanu liigutab?
Kas ta on ebaloomulikus asendis?
Millisele võimalikule õnnetusele viitab kannatanu ümbrus ehk sündmuskoht?
Milline on kannatanu näovärv?

21) Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses.
Tunnused:

kahvatu (lubivalge) nahk,
külma higiga kaetud nahk;
huuled muutuvad sinakamaks,
pulss võib olla kiire ja nõrk või vastupidi aeglustunud,
kiire hingamine,
kannatanu on rahutu ,
võivad tekkida teadvusehäired.

ESMAABI:

Šokiasend: aseta kannatanu lamama, tõsta jalad üles. Võib üles tõsta ka käed
kata kannatanu soojalt
rahusta kannatanu
helista 112

22) Elupäästvat esmaabi saab anda inimene, kes on läbinud sellealase koolituse. Igal ajal.
23) Tunnused:

Valu

Turse vigastatud piirkonnas,
Jäseme liikumisvõime langus.
Jäseme väärasend.
Šoki tunnused.
Lahtise luumurru puhul verejooks .

Tegutsemisjuhised:

Ära liiguta kannatanut ilma põhjuseta ning vajadusel anna asend, kus valu on kõige väiksem (enamus juhtudest ta valib sellise asendi ise).
Kui luumurruga kaasneb suur väline verejooks, siis peata see koheselt!
Juhul kui luumurd on mujal, siis tõsta kannatanu jalad (või terve jalg) kehast kõrgemale.
Vaagna-, reie- või sääreluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles. Kata kannatanu soojalt.
Rahusta kannatanut.
Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga,
Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab , keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

24) Katse eesmärk on hinnata organismi kohanemisvõimet ebasoodsates gaasivahetuse tingimustes + teise ja kolmanda hingamispeetuse e apnoe lühenemine võrreldes esimesega viitab vereringe ja hingamissüsteemi talitluse puudulikkusele (pidime katse käigus kolm korda hinge kinni hoidma, üks kord = üks hingamispeetus ).

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 11 allalaadimist

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #1

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #2

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #3

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #4

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #5

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #6

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #7

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #8

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #9

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #10

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #11

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #12

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #13

Sport ja tervis eksamiks-Jaanuar 2017 #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

NeljasKerli Õppematerjali autor

1. Nimeta ainevahetuse etapid, milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi? Milliseid toitaineterühmi peab inimene toiduga saama (6)? Millised neist annavad energiat?
2. Ainete aktiivne (kanalid, pumbad) ja passiivne (osmoos, difusioon) transport. Too näiteid mõlema transpordiliigi kohta. Mis on iso-, hüpo- ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus?
3. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda, miks!
4. Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid?
5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele?
6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud?
7. ATP struktuur ja ülesanne, kuidas ja kus tekib, kuidas ja kus kasutatakse? ATP resünteesimehhanismid (anaeroobsed ja aeroobne), nende kestvus, efektiivsus, sünteesikoht rakus, puudused, milliste spordialade puhul kõige olulisemad?
8. Südame- ja veresoonkonna ehitus ja funktsioonid. Arteriaalse ja venoosse vereringe veresooned, mida, kust ja kuhu transpordivad? Südame neli osa ja vere liikumise suund? Suur ja väike vereringe (kust algab, kuhu liigub, kus lõpeb, millist verd transpordib)? 9. Mis on kolmas pumbasüsteem? Kuidas on selle häired seotud südamehaigustega?
10. Mis on süstol ja diastol? Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki/min) treening? Kuidas tagatakse südamelihasrakkude toitmine ja varustamine hapnikuga?
11. Millised on organite verevarustuse põhimõtted? Millised organid on parema verevarustusega ja miks?
12. Milline peaks olema südant treeniv koormus? Miks just selline?
13. Luustiku ülesanded, luude koed. Kõhrkoe ehitus ja liigid, kuidas tagatakse kõhrkoele vajalik ainevahetus?
14. Miks on laste luud purunemiskindlamad kui vanematel inimestel? Kuidas on punaste vereliblede hulk seotud toruluudega?
15. Selgroo segmendid. Milleks on vajalikud selgrookõverused ja kus need paiknevad? Kuidas on seotud selgroovaheketaste kulumine ja alaseljavalud?
16. Millised on üla- ja alajäsemete peamised luud ja kuidas on need ühendatud kereluudega?
17. Lihaste ehitus ja funktsioonid.
18. Kuidas toimub lihastöö koordineerimine? Mis tagab liigutuste täpsuse?
19. Millised on normaalse toitumise põhitõed vastavalt M. Zilmeri loengule?
20. Kus toimub valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest? Millised on põhilised tunnused, mida tuleks hinnata kannatanu puhul?
veel 4 küsimust!

sport tervis eksam bioloogia luud vereringe veri ainevahetus veresoonkonna energiakulu assimilatsioon veresooned sünteesikoht hingamispeetus

Sarnased õppematerjalid

docx

Vereringeelundkond

Vereringeelundkond 1. Kirjelda vere liikumist suures vereringes Algab südame vasakust vatsakesest → liigub aorti → aordist arteritesse (arteriaalne veri) → kapillaaridest muutub veri venoosseks (venoosne veri) ja liigub veeni → veri südame paremasse kotta 2. Kirjelda vere liikumist väikses vereringes Algab paremast vatsakesest → liigub kopsuarterisse → voolab kapillaaride kaudu kopsudesse → kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) Vä

Bioloogia

odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlem

Füsioloogia

ppt

VERERINGEELUNDKOND

VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid

Bioloogia

ppt

Vereringeelundkond

Bioloogia

doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu

Bioloogia

doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma kõrg

Bioloogia

odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine)

Füsioloogia

pdf

Südame veresoonkond

SÜDAMEVERESOONTE SÜSTEEM. VERI 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina ehituses * Arteri sein on

Anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid