5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele? 6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP struktuur ja ülesanne, kuidas ja kus tekib, kuidas ja kus kasutatakse? ATP resünteesimehhanismid (anaeroobsed ja aeroobne), nende kestvus, efektiivsus, sünteesikoht rakus, puudused, milliste spordialade puhul kõige olulisemad? 8. Südame- ja veresoonkonna ehitus ja funktsioonid. Arteriaalse ja venoosse vereringe veresooned, mida, kust ja kuhu transpordivad? Südame neli osa ja vere liikumise suund? Suur ja väike vereringe (kust algab, kuhu liigub, kus lõpeb, millist verd transpordib)? 9. Mis on kolmas pumbasüsteem? Kuidas on selle häired seotud südamehaigustega? 10. Mis on süstol ja diastol
transportvormidena. Aktiivne on ainult vaba auksiin. Seotud IAA kogus taimedes on alati suurem kui vaba IAA hulk. Rakus on auksiin lokaliseerunud aluselise pH-ga piirkondades, eelkõige tsütosoolis. Kloroplastides esineb IAA-d samuti tsütosooliga tasakaalulises kontsentratsioonis. IAA konjugaadid esinevad ainult tsütosoolis. Seega IAA kontsentratsioon rakkudes on sõltuv sünteesi, lagunemise ja seostumise omavahelistest proportsioonidest. Auksiini transport taimes (mõju koht teine kui sünteesikoht) Auksiini liikumine taimes toimub peamiselt kahel viisil: 1) passiivne liikumine floeemis (~1m/h), IAA liigub seotult suhkrute ja aminohapetega. Selliselt toimub näiteks IAA kaugtransport - liikumine pealmaaosadest juurtesse mis on oluline kevadise kambiumi aktiveerumise ja külgjuurte tekkimise korral 2) energiat tarbiv polaarne liikumine juhtkimpe ümbritsevates parenhüümi rakkudes (2-15cm/h), IAA liigub seostumata kujul. Polaarse liikumise mehhanism.
annaabi.ee 
