Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vereringeelundkond (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis on vereringe ülesanded?

Lõik failist

VERERINGEELUNDKOND
Koostas: Kristel Mäekask
Vereringeelundkonna moodustavad:
süda
veri
veresooned
Südame ehitus:
Südant ümbritseb südamepaun,
mille õõs on täidetud vedelikuga,
mis vähendab hõõrdumist.
Vastsündinu süda lööb 130 korda
minutis, noorukil 70 korda ja
treenitud sportlasel puhkeseisundis
60 korda.
Süda paiskab iga kokkutõmbe
järel välja kuni 140 ml verd.
Minuti jooksul läheb kehasse
ligikaudu neli liitrit verd.
http://mudelid.5dvision.ee/syda/
1. parem koda
Inimese südames on neli kambrit -
kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda
3. ülemine õõnesveen
4. aort
5. kopsuarter
6. kopsuveenid
7. ja 12. hõlmased klapid
8. ja 13. poolkuuklapid
9. vasak vatsake
10. parem vatsake
Südame ehitus:
Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-
klapid ­ veri ühes suunas- kojast vatsakesse.
Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid
­ veri liigub vatsakesest välja veresoontesse.
Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad.
Südame töö:
Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme ­
A Kodade kokkutõmme südame löök
B Vatsakeste kokkutõmme Töötab automaatselt kogu
C Kogu südame lõtvumine elu
Elektrokardiogramm EKG
Südamelihaste kokkutõmmete graafiline
üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja
seisundit.
1. Täida tabel:
südame osa ülesanne
parem koda
vasak vatsake
parem vatsake
vasak koda
hõlmased klapid
poolkuuklapid
südamepaun
2. Lõpeta laused:
Vere liikumist organismis nimetatakse ... .
Vere paneb soontes liikuma ... .
Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... .
Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... .
3. Mis on vereringe ülesanded?
4. Kuidas toimub vere liikumine inimese
organismis? Pane loetletud vereringeelundkonna
osad õigesse järjekorda:
a) veenid;
b) süda;
c) kapillaarid;
d) süda;
e) arterid.
Vereringe ülesanded:
Seob tervikuks kõik organismi osad;
Kannab CO2 kudedest kopsudesse;
Kannab O2 kopsudest kudedesse;
Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku,
hormoone;
Kindlustab pideva ainevahetuse;
Osaleb jääkainete eemaldamises;
Ühtlustab keha temperatuuri.
Veresooned
Veresooned on torujad elundid
mida mööda veri ringleb.
Veresooni on kolme põhilist
liiki:
veenid, arterid ja kapillaarid.
Veenid
Mööda veene liigub veri
südamesse tagasi.
Veenid on õhemate seintega
kui arterid.
Veenide seintes on klapid,
mis takistavad vere tagasivoolu.
Veenides voolab veri sisaldab
keharakkudest pärit olevat
süsihappegaasi ja jääkaineid.
Arterid
Mööda artereid liigub veri
südamest eemale.
Arterid on jämedad
paksuseinalised ja elastsed
veresooned.
Arterid hargnevad järjest
peenemateks arteriteks ja
lõpuks kapillaarideks.
Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri
Vere liikumine arteris ja veenis
Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel.
Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate
lihaste kokkutõmbumine.
http://www.istockphoto.com/file_closeup/?id=372911&refnum=387890
Kapillaarid
Ühendavad artereid
veenidega.
Peenikesed õhukeseseinalised veresooned.
Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi
kapillaaride seinte keharakkudesse ning
süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre.
VEEN
ARTER
KAPILLAARID
Vererõhk
Kindlustab vere
liikumise soontes.
Tekib südame vatsakeste
kokku tõmbel, mis vere
arterisse suunab.
Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest
sinna, kus vererõhk on madalam.
Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest
kaugemal see väheneb. Kõige madalam rõhk
veenides.
Vererõhu mõõtmine
Vererõhu mõõtmisel antakse alati kaks arvu:
kõige kõrgem (kohe pärast südamelihaste
kokkutõmmet) ja kõige madalam (pärast
südamelihase lõõgastumist) rõhk arterites.
Noorel inimesel on
normaalne vererõhk 115-
130 / 70-80 mm
elavhõbedasammast.
Vererõhk kõrgeneb
inimese vananemisel.
Suur vereringe
Algab südame vasakust
vatsakesest, mis paiskab vere
aorti.
Aordist lähtuvad arterid, mis
viivad vere kõikidesse
kehaosadesse laiali ­ varustab
kudesid hapnikurikka verega.
Südamesse tagasi kantakse
veri kahe suure veeni kaudu ­
ülemine ja alumine õõnesveen.
Väike vereringe
Algab paremast vatsakesest, mis
paiskab süsihappegaasirikka vere
kopsuarterisse.
Kapillaarides annab veri ära
süsihappegaasi ja küllastub
hapnikuga ­ venoosne veri muutub
arteriaalseks.
Hapnikurikas (arteriaalne) veri
tuuakse südame vasakusse kotta
kopsuveenide kaudu.
http://www.innerbody.com/anim/card.html
Südameveresoonkonna haigused
Südameinfarkt - südame pärgarteri ummistumine
Kõrgvererõhutõbi ­ püsiv kõrge vererõhk
Veenilaiendid ­ jalgade pindmiste veenide
laienemine
Südame rütmihäired
Südameklapi rikked
Veri
Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja
valgelibledest ning vereliistakutest.
· Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd.
Vere punalibled ehk erütrotsüüdid
Transpordivad hapnikku
· Tekivad punases luuüdis
· Eluiga ligi 4 kuud, seejärel
lagundatakse maksas
· Ainsad tuumata rakud inimese
kehas
· Neid on veres kõige rohkem
(täiskasvanul umbes 35 triljonit)
Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on
rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk.
Vere valgelibled ehk leukotsüüdid
Kaitsevad haigustekitajate eest
· Tekivad luuüdis,
lümfisõlmedes ja põrnas
· Eluiga ligi 2-4 päeva
· Tuumaga värvusetud rakud
· Arv kõigub (norm on 4000-
9900 rakku mm3 vere kohta)
Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud.
Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid
Vereliistakud ehk trombotsüüdid
Osalevad vere
hüübimisel
Hemofiilia -
verehüübimatus
Vereplasma
Transportidib toitaineid, jääkained ja
süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja
antikehasid.
Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on
lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised
ained.
Vererühmad
ABO süsteem:
Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal:
0 vererühm
A vererühm
B vererühm
AB vererühm
Reesusfaktor
Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D-
antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on
reesuspositiivsed.
Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele
isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu
antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel
põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise.
Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja
reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast.
Doonor
Nõuded doonorile:
http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,27
veregrupp kellele kellelt
0 A, B, AB, 0 0
A A, AB 0, A
B B, AB 0, B
AB AB AB, 0, A, B
Rh+ Rh+ Rh+, Rh-
Rh- Rh+, Rh- Rh-
Kasutatud materjal:
· http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/syda.html
· http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/vere
· http://missinglink.ucsf.edu/lm/IDS_101_embryology_basics/images/f
· http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b7/Humhrt2.jpg
· http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Heart_numlabels.png
· http://www.g9toengineering.com/activities/EKG.jpg
· http://www.veins1.com/reference/PreviewCategory.cfm/14/24
· http://en.wikibooks.org/wiki/Wikijunior:Human_Body/CirculatorySy
· http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/74/Grafik_blutkrei
· http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,30
Kasutatud materjal:
· http://www.coolschool.ca/lor/BI12/unit9/U09L01.htm
· http://www.biolaster.com/hipoxia/rendimiento_fisico/hipoxia_HIF/red_capilar.jpg
· http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/9124.jpg
· http://healthinmotion.files.wordpress.com/2007/08/blood-pressure.jpg
· http://www.myveindoc.com/images/veinvalves.jpg
· http://www.cholesterolmdhealth.com/images/ART_heart_after.jpg
· http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/vereringe.htm
· http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Red_White_Blood_cells.jpg
· http://www.fi.edu/learn/heart/blood/red.html
· http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/Redbloodcells.jpg
· http://www.etv24.ee/failid/76576_01.jpg
· http://focus.aps.org/story/v4/st4
· http://publications.nigms.nih.gov/insidethecell/images/ch3_wbc.jpg
· http://library.thinkquest.org/3564/cell751.gif
· http://www.hemofiilia.ee/pics/jpg/joon4.jpg

Vasakule Paremale
Vereringeelundkond #1 Vereringeelundkond #2 Vereringeelundkond #3 Vereringeelundkond #4 Vereringeelundkond #5 Vereringeelundkond #6 Vereringeelundkond #7 Vereringeelundkond #8 Vereringeelundkond #9 Vereringeelundkond #10 Vereringeelundkond #11 Vereringeelundkond #12 Vereringeelundkond #13 Vereringeelundkond #14 Vereringeelundkond #15 Vereringeelundkond #16 Vereringeelundkond #17 Vereringeelundkond #18 Vereringeelundkond #19 Vereringeelundkond #20 Vereringeelundkond #21 Vereringeelundkond #22 Vereringeelundkond #23 Vereringeelundkond #24 Vereringeelundkond #25 Vereringeelundkond #26 Vereringeelundkond #27 Vereringeelundkond #28 Vereringeelundkond #29 Vereringeelundkond #30 Vereringeelundkond #31 Vereringeelundkond #32 Vereringeelundkond #33 Vereringeelundkond #34 Vereringeelundkond #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tomcik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
70
ppt

VERERINGEELUNDKOND

Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse ... . Vere paneb soontes liikuma ... . Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... . Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... . 3. Mis on vereringe ülesanded? 4. Kuidas toimub vere liikumine inimese organismis? Pane loetletud vereringeelundkonna osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned

Bioloogia
thumbnail
14
docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

Kiire pulsiga treenides kogunevad lihastesse piimhappesoolad, mis raskendavad lihaste tegevust, mis koormab südant, millega võivad kaasneda ka südame rütmihäired.  Südame tööd saab uurida elektrokardiogrammi ehk EKG põhjal. Koormustestiga uuritakse ka südame tööd (Kehalise koormuse ajal (jalgrattal/jooksulindil) registreeritakse EKG-d ning vererõhku ja jälgitakse üleüldiselt inimese seisundit. Peatükk 7. Vereringe ja veresooned.  Vereringeelundkond koosneb kolmest osast – veri, veresooned ja süda.  Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt ringlev veri igasse koesse ja elundisse.  Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda.  Vereringe ülesanded on: siduda tervikuks kõik organismi osad; kanda CO2 kudedest kopsudesse; kanda O2 kopsudest kudedesse; kanda kehas laiali toitaineid, hapnik ja

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Vereringe elundkond

Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad ver

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

Vererõhk (2 arvu: kõige nõrgem(südamelihaste kokkutõmme), alumine (südamelihaste lõõgastumine) · Kindlustab vere liikumise soontes. · Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab. · Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus vererõhk on madalam. · Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb, kõige madalam rõhk on veenides. Suur vereringe · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali-varustab kudesid hap.rikka verega. · Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veenia kaudu, ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe · Algab paremast vatsakesest, mis paiskab CO2 rikka vere kopsuarterisse. · Kapillaarides annab veri ära CO2 ja küllastub hapnikuga-venoosne veri muutub arteriaalseks.

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Organism, vereringe, immuunsus

Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel

Bioloogia
thumbnail
14
docx

VERERINGEELUNDKOND

VERERINGEELUNDKOND SÜDA PANEB VERE LIIKUMA KODA- Südame osa, milles koguneb südamesse voolav veri. VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Vereringeelundkond

1. Millised on vereringkonna peamised osad? Veri, veresooned ja süda 2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8) Pidev ainevahetus; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks ­ vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Inimese anatoomia

Skeletilihased koosnevad lihaskiududest ja kinnituvad kõõluste abil luudele. Allub inimeste tahtele. Tõõtavad pidevalt- liigutused, keha asendi muutmine/säilitamine. Sirutaja- ja painutajalihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku. Lihaste ülesanded: -Keha liigutamiseks -SIseelundite tööks -Annavad kehale kuju -Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda -veri -veresooned Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest. 1.parem koda 2.vasak koda 3.ülemine õõnesveen 4.aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub

Inimene




Meedia

Kommentaarid (2)

LiisLiisLiis profiilipilt
Liis Palumäe: Sain väga hea ülevaate riigieksamiks õppimisel :)
19:46 23-05-2011
Germoo profiilipilt
Germoo: Väga põhjalik ja ülevaatlik konspekt .
19:24 22-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun