Vereringeelundkond (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kest 4 Miks füüsilisel pingutusel südametöö intensiivistub?
Milles see avaldub Sinu kehas?
Milline tähtsus on vererõhu erinevustel veresoonkonna eri osades?
Milles väljendub veresoonte ehituse kooskõla nende ülesannetega?
Millistest veresoontest võivad olla eluohtlikult suured verekaod ja miks?
Millest võib tekkida?
Kuidas seda ära hoida?
Milline tähtsus on südames klappidel ja kus need asuvad?
Miks peab inimene treenima oma südant?
Millest sõltub vererõhu suurus?
Milliseid toitumisharjumusi ja eluviisi soovitad inimesele kellel on hüpertoonia?

Lõik failist

Vereringeelundkond

Kirjelda vere liikumist suures vereringes
Algab südame vasakust vatsakesest → liigub aorti → aordist arteritesse ( arteriaalne veri ) → kapillaaridest muutub veri venoosseks ( venoosne veri) ja liigub veeni → veri südame paremasse kotta

Kirjelda vere liikumist väikses vereringes
Algab paremast vatsakesest → liigub kopsuarterisse → voolab kapillaaride kaudu kopsudesse → kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse)

Mõisted

Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu

Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi

Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust

Aort – suure vereringe suurim arter

Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse

Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse

Hüpotoonia – madalvererõhutõbi

Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides

Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites

Kopsuarter – väikese vereringe veresooned , mis suunduvad kummasegi kopsu

Südamepaun – südant ümbritsev sidekoeline kest

Miks füüsilisel pingutusel südametöö intensiivistub? Milles see avaldub Sinu kehas?
Füüsilisel pingutusel vajavad lihased kiiremini rohkem hapnikurikast verd. Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama , et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse.
Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb
Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb
Löögimaht – süda pumpab kiiremini hapnikurikast verd (lihastele)

Keha ainuke veen , mis toob südamesse arteriaalset verd – kopsuveen

Tunnused, mis iseloomustavad veene:

Seinad on lihaselised
Seintel on klapid
Viivad verd südamesse
Kõige väiksem vererõhk

Milline tähtsus on vererõhu erinevustel veresoonkonna eri osades? Millistes veresoontes on rõhk suurim, kus väikseim?
Vererõhk südame lähedal on suurem, mida kaugemal südamest seda madalam. Vererõhu erinevus veresoontes paneb nendes vere katkematult liikuma.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

patrikunt1 Õppematerjali autor

veri klapid vereringe hapnikurikas vererõhk arteriaalne veri Vereringeelundkond

Sarnased õppematerjalid

pptx

Veresooned ja vereringe

Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri.

Bioloogia

docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

Kiire pulsiga treenides kogunevad lihastesse piimhappesoolad, mis raskendavad lihaste tegevust, mis koormab südant, millega võivad kaasneda ka südame rütmihäired.  Südame tööd saab uurida elektrokardiogrammi ehk EKG põhjal. Koormustestiga uuritakse ka südame tööd (Kehalise koormuse ajal (jalgrattal/jooksulindil) registreeritakse EKG-d ning vererõhku ja jälgitakse üleüldiselt inimese seisundit. Peatükk 7. Vereringe ja veresooned.  Vereringeelundkond koosneb kolmest osast – veri, veresooned ja süda.  Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt ringlev veri igasse koesse ja elundisse.  Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda.  Vereringe ülesanded on: siduda tervikuks kõik organismi osad; kanda CO2 kudedest kopsudesse; kanda O2 kopsudest kudedesse; kanda kehas laiali toitaineid, hapnik ja

Bioloogia

pdf

Südame ja vereringe füsioloogia

A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e

Bioloogia

ppt

Vereringeelundkond

Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse ... . Vere paneb soontes liikuma ... . Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... . Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... . 3. Mis on vereringe ülesanded? 4. Kuidas toimub vere liikumine inimese organismis? Pane loetletud vereringeelundkonna osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned

Bioloogia

ppt

VERERINGEELUNDKOND

Bioloogia

docx

Süda

Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest

Bioloogia

pptx

Veresooned ja vereringe

surub, venivad arterite seinad välja. Kui südame lihased lõtvuvad, tõmbuvad arterid jälle kokku. Arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine ongi PULSS, Veenides pulssi ei ole. Ära unusta! Mis on vererõhk? VERERÕHK on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Jätke meelde see! Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Täh el e p anu! Inimesel on suur ja väike vereringe. Väike ehk kopsuvereringe o Ülesanne on rikastada kopsudes verd hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. o Vere liikumine toimub südame ja kopsude vahel. o Veri liigub südame paremast Vatsakesest mööda kopsuartereid Läbi kopsude peenikeste vere- Kapillaaride ja kopsuveenide südame Vasakusse kotta o Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks Suur vereringe: o Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt ära viia jääkained.

Geograafia

doc

Süda

nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele. Ülemine vererõhk on kõrgeim rõhk arterites, alumine vererõhk on kõige madalam vererõhk arterites. Mõõtühikuks on mm/Hg. Normaalne vererõhk on 115-130/70-80 mm/Hg. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veri liigub südamest veresooni mööda kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ning sealt uuesti tagasi südamesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veri voolab kõrgema rõhu all olevast soonest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab keha kudesid hapnikurikka verega ja väikeseks ehk

Bioloogia

Rohkem sarnaseid