Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõhunääre (Pankreas) funktsioonid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kõhunääre (Pankreas)
Seganääre, mille välissekretroorne nääre toodab kõhunäärme nõret. Kõhunäärme ( pankrease ) nõre koostis (VT ÕISIS MATERJAL!!!)
Kõhunaarme nõre eritumine, regulatsioon
Regulatsioonis 3 faasi:
  • Ajufaas
  • Maofaas
  • Soolefaas
    Regulatsioonis eristatakse kolme faasi, nii nagu maoski. Ajufaas, maofaas ja soolefaas. Kõhunäärme regulatsiooni ajufaasi osa kogu regulatsioonist on umbes 25-50% maofaasil 10% ja soolefaasil 50-100%. Sekretsiooni käivitamiseks toidu lõhn, nägemine, söömine ise – toidu suhu sattumine . Süljenäärmetel suurim osa milleski .
    Mehhanism selles ajufaasis on järgmine: kõik stiimulid toidu lõhn, nägemine, rääkimine, söömine antakse vastavate närvidega nägemishaistmiskuulmis KNS-i ja lõppkokkuvõttes jõuab ta piklikkuajju uitnärvi tuumadele. Uitnnärvi kiud inerveerivad ka pankreast ja uitnärvi ärrituse tulemusena hakkab pankreas juba ajufaasis nõret produtseerima. Uitnärvi ärritus vabastas mao limaskesta G-rakkudes gastriini ja gastriin vere kaudu jõuab ka pankreaseni ja see stimuleerib ka pankrease talitlust, natuke nõrgemini siiski kui maonäärmete talitlust.
    Maofaas – Makku jõudnud toit venitab maoseinu ja toidu koostises olevad valgud , mis võivad osaliselt lõhustatud olla – peptiidid – või üksikuteks aminohapeteks lõhustatud, need stimuleerivad üheltpoolt gastriini vabanemist ja gastriin stimuleerib pankreast ja teiseltpoolt mao venitust , vallandab mao ja pankrease vahelisi reflekse. Täidesaatvad kiud pankrease näärmetele. Tema osatähtus kõige tagasihoidlikum – 10%.
    Soolefaas – Olulisim faas. Käivitajateks on peensoolde jõudnud või seal juba järk-järgult tekkinud lõhustamise käigus aminohapped , lõpuni lõhustatud happed , peptiidid – valgud, mis ei ole veel ühe aminohappeni väljalõhustatud tr-ni, rasvhapped ja monoglütseriidid – glütserool. Ka soolde jõudnud HCl ja sapp . Need toidu hüdrolüsaadid aminohapped, rasvhapped, monoglütseriidid vabastavad peensoole limaskestas hormooni nimega koletsüstokiniin ehk CCK. See läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja koletsüstokiniin vabastab just ensüümid pankrease näärmerakkudes. Sekretiin vabastab vee, pestakse ensüümid välja????? Koletsüstokiniinin on veel toimeid: teine toime on kutsuda esile sapipõie kontraktsioon – sapipõis tõmbub kokku, sulgur lõõgastus, sapp paisatakse välja, seedimise ajal vaja lipiidide lõhustamiseks; kolmas koletsüstokiniini toime – üks küllastustunnet tekitavatest hormoonidest – stimuleerib uitnärvi sensoorseid ehk tunderetseptoreid ja uitnärvi sensoorsete kiudude kaudu jõuab erutus piklikku ajju ja sealt hüpotalamusse küllastustunnet teket mõjutavatele närvirakkudele. Küllastustunde teke võtab aega, ei teki kohe. Sööd kiiresti ja palju, magu saab täis, aga küllastustunnet ei teki nii ruttu.
    Maohape, mis peensoolde läheb, vabastab teise hormooni peensoole seinas – sekretiin. Sekretiin läheb samuti verre, jõuab vere kaudu pankreasele ja stimuleerib pankrease koest vee ja vesinikkarbonaatioonide vabanemise ning pankreasse juhasse mineku. Vesi võtab ensüümid kaasa, ensüümid koos anorgaaniliste ainetega vee ja.....
    Soolefaasis omavad tähtsust ka vago-vagaalsed refleksid – parasümp NS-i alla kuuluvate neuronite osavõtul toimuvad refleksid. Samamoodi nagu mao ja pankrease vahel. Need on peensoole ja pankrease vahel. Reflekside vallandajaks peensooles olev toit, mis venitab seinu ja selle kaudud siis käivitab reflekse peensoole ja kõhunäärme vahel. Sekretiin ja CCK, VIP toimib nagu sekretiin., aga laiendab ka kõhunäärme veresooni – parem verevarustus .
    Maksa funktsioon
    Maks paikneb paremal roidekaare taga. Normaalselt maks ei tohiks roidekaare alt välja ulatuda , põletiku tõttu turse tõttu võib olla, teeb valu siis ka. Maks on kõige suurem nääre, mis inimesel on, aga tema funktsioonid on väga mitmekesised , mitte ainult kui näärmel, vaid ka ainevahetuse seisukohast mitu ülesannet.
    Funktsioonid:
  • Välissekretoorne funktsioon – sapi funktsioon, maks produtseerib sappi ; sapp koosneb sapihapetest ja nende sooladest, letsitiinist, anorgaanilistest ainetest HCO3 ja sapipigmente, mis annavd sapile iseloomuliku kuldkollase värvuse. Kuldkollane värvus asendub sapipõies rohelisega . Sapivärvust mõjutab pigmentbilirubiin. Bilirubiini sisaldavad punalibled , kui need on oma eluea täis saanud, siis lagunevad põrnas (osad maksas ), ja nendes sisalduv bilirubiin läheb sappi. Sapp koguneb maksast söömise vaheaegadel sapipõide, kus ta muutub kontsentreeritumaks. Osa vett imendub läbi seinte ära. Sapipõie tühjenemine toimub CCK mõjul, mispõhjustab põieseinte kokkutõmbumise ja sulgurlihase lõõgastumise.
    Sapi ülesanded seedeprotsessis:
  • Emulgeerib lipiide, rasvatilgakesi pole – selle tõttu kõhunäärme emulgeeritud lipiide lõhustada, muidu ta ei saaks. Maolipaas toimis emulgeeritud lipiididele, mis olid piimas, aga sappi lapse maks esimestel aastatel produtseeritakse vähe või üldse mitte, peale piima ei lõhustatakse loomseid rakke siis.
  • Sapp aktiveerib kõhunäärme lipaasi – lipiide lõhustav ensüüm
  • Sapp tänu sisalduvatele HCO3-ioonidele (vesinikkarbonaatioonidele) aitab neutraliseerida happelist peensoolesisaldist
  • stimuleerib soole motoorikat
  • Glükogeeni deponeerimine – glükogeen tekib maksas glükoosist, see on glükoosi talletamise tagala . Glükogeen saab vajadusel uuesti glükoosiks smutuuda energia saamiseks. Glükogeeni varyd maksas 200-300 gr – öö jooksul kasutatakse ära, hommikul otsas. (TULEB KINDLASTI HOMMIKUL SÜÜA)
  • Glükoneogenees - süsivesikute (glükoosi) teke aminohapetest glütseroolist, pürovaadist (viinamarihape) ja laktaadist ( piimhape ). Võimalus sünteesida glükoosi teistest organismis olevatest ainetest.
  • Vereplasma valkude süntees - (albuliinide, globuliinide süntees) – osmootne rõhu tekkel.
  • Osa vitamiinide depoo - B12 – oluline punaliblede tekkes , K- vitamiin oluline vere hüübimisel osaleva protrombiini tekkes.
  • Valkude transamineerimine – selle kaudu saab organism ise sünteesida teisi aminohappeid .
  • Detoksikatsioon – mürkidest vabanemine , maksas tehakse kahjutuks ammoniaak ja enamus ravimeid, muudetakse kahjutuks alkohol . Krooniline alkoholism viib maksarakkude kahjustamisele. Eriti ohtlik alkohol siis, kui maksas põletik, maks nõrk. Maksarakud hävivad ja asenduvad sidekoega.
    NH3+CO2 tekib karbamiid
    Sapp patoloogias...
    Kui sapp ja tema pigmendid satuvad verre, sisi värvivad nad naha ja limaskesta kollaseks. Nähtust nim. ikterusvõib olla põhjustatud maksapõletikust ehk hepatiidist, maks turses , sapp läheb verre. Kollasus võib olla tingitud ka sapipõiest, sapikivid – need võivad koos sapiga põiest välja minna ja jäävad kinni. Seetõttu et sapp ei saa edasi minna, võib tekkida ummistus! Ka hemolüüsis võib ikterus tekkida. Levinuim vastsündinu ikterus, mis võib olla põhjustatud reesuskonfliktist, verd juurde ei tule.
  • Kõhunääre-Pankreas-funktsioonid #1 Kõhunääre-Pankreas-funktsioonid #2 Kõhunääre-Pankreas-funktsioonid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor algloom Õppematerjali autor
    Lisamaterjal vastavale tunniteemale. Materjal pärit kohustuslikust kirjandusest ja õppejõu soovitatud lisalugemisest.

    Sarnased õppematerjalid

    SEEDIMINE
    16
    docx

    SEEDIMINE

    VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt

    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
    Seedimisprotsesside füsioloogia
    25
    pdf

    Seedimisprotsesside füsioloogia

    1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuse

    Aktiviseerivad tegevused
    Seedimine maos
    16
    docx

    Seedimine maos

    kurvatuur (kõverik). Magu koosneb kolmest kestast. Kõige sisemine on limaskest, siis tuleb lihaskest (millel on kolm kihti - pikilihas, pikilihas ja ringlihas kihid) ja kõige välimine kest – serooskest. Limaskest on hatulise (?) ehitusega, mis võimaldab väga suurt pindala. Limaskestas paiknevad mao näärmed, mis produtseerivad maonõret. Maol eristatakse ka eraldi osi. See on vajalik selleks, et kirjeldada erinevata maopiirkondade funktsioone. Funktsioonid kogu mao ulatuses pole kaugeltki ühesugused. Need osad on: 1) Maolävi (kõige kõrgemal – sealt, kus toit makku jõuab); 2) mao põhimik (fundus) – skeemil viirutatud ala; 3) mao keha ehk corpus – skeemil kollane ala; 4) antrum (koobas); 5)pylomus (üleminekuosa peensoolele) – ringjas sulgurlihas takistab kokkutõmbunult söögi üleminekut. Pylomuse kanal – mida ühendab. Mao osi on vaja funktsiooni kirjeldamiseks. Iga osa produtseerib eri aineid – eri hormoone ja ensüüme.

    Anatoomia ja füsioloogia
    ANATOOMIA 20-LOENG
    2
    docx

    ANATOOMIA 20. LOENG

    ANATOOMIA 20 LOENG 26.10.11 Maonõre koostis ja omadused HCl ­ seda produtseerivad mao limaskesta parietaalrakud. Maohappe ülesanded: 1) Loob maos happelise keskkonna, mis on vajalik valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. 2) Omab bakteritsiidset toimet, kaitsefunktsioon 3) HCl mõjul paisuvad, punduvad toiduga makku sattunud osakesed ja muutuvad ensüümidele paremini kättesaadavaks. 4) Peensoolde jõudnud hape stimuleerib peensoole limaskestast hormooni sekretiin vabanemist. Sekretiin läheb verre ja tema mõjul omakorda hakkab pidurduma HCl-i edasine sekretsioon. Sekretiinnäärmetele tagasi. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme nõre vedela osa ja vesinikkarbonaatioonide (HCO3)eritumist. Vesinikkarbonaadid omakorda aitavad neutraliseerida peensoole happelist sisaldist. See on vajalik kõhunäärme enda ja peensoole ensüümide toimeks. Sest need vajava nõrgalt aluselist või neutraalset kesk

    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
    Seedimine
    3
    docx

    Seedimine

    SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport

    Füsioloogia
    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
    33
    docx

    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

    edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest segmentidest, tglt nende segmentide vahel ajus vahesid ei ole. Seljaaju on üks tervik, aga selle sarnase sekmentaarsuse annavad närvikiud, mis seljaajju paariti sisenevad ja väljuvad, siis neid närviaju paare saab kokku 31 üksteise peale.

    Anatoomia ja füsioloogia
    Seedefüsioloogia
    10
    docx

    Seedefüsioloogia

    SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud

    Meditsiin
    SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
    26
    pdf

    SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

    jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi kõhunääre - PANCREAS eritab kõhunäärmenõret ja hormoone ● Soolkanali limaskest toodab soolenõret. ● Imendumist (resorptsioon) juhivad: hormoonid, bioakt. ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine

    Anatoomia ja füsioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun