Seedefüsioloogia (0)

1 Hindamata

SEEDEFÜSIOLOOGIA
Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele

Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel.
Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine .
Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu . Söögivaheajad on tihti pikad.
Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda ( tselluloos , hemitselluloos ).
Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks ( eesmagu , jämesool)
3 alarühma:
Browsers – roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased ) – toit kergesti seeditav
Grazers – rohu- ja heinasööjad – toit mahuka, kiurikas, madala seeduvusega (hobune, veis , lammas, elevant , jõehobu, antiloobid)
Intermediate feeders – söövad kõike seda, mis võimalik (kits, põder, põhjapõder, kaamel , osa antiloope).
Omnivoorid: Söövad nii taimset kui loomset toitu (siga, karu, inimene). Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega.

Keemilise, mehhaanilise , mikrobiaalse seede mõisted. Imendumise mõiste.
Mehhaaniline seede: Mälumine. Eesmao, pärismao ja soolestiku lihaskesta kontraktsioonid – toidu segamine , transport, imendumispinna suurendamine
Keemiline seede:
Imendumine on väikeste molekulide liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana.
Mikrobiaalne seede-

Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon.
Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin . Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni.
Humoraalne regulatsioon- gastriin , koletsütokiniin, sekretiin , glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid , vasoaktiivne soolepeptiid. Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis, stiimuliks närviimpulss või soole sisu ja mõjutavad seedenõrede sekretsiooni.

Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid.
Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka.
Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks. Näljatunne on seedeelundite eneseregulatsiooni funktsionaalse süsteemi oluline lüli. Reguleerivaks suuruseks selles süsteemis on organismi toitainete sisaldus.  Toitainete sisaldus avaldab mõju seedekulgla ja veresoonte retseptoritele, millest lähtuvad impulsid jõuavad toitekeskusesse (vt. joonis 2). Toitekeskuse osad asuvad kesknärvisüsteemi mitmes piirkonnas: piklikajus, hüpotaalamuses, limbilises süsteemis ja ajukoores.  Toidu maitse vastuvõtt oleneb sülje keemilisest koostisest. Sõltub ensüümisüsteemide omapärast

Toidu haaramine ja mälumine.

Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon.
Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Antibakteriaalne toime (lüsosüüm, antikehad ). Tärklise seede algus: süljes amülaas ja lipaas . Koosneb veest, elektrolüütidest.
Regulatsioon: Parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid.
Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta-adrenergiliste retseptorite vahendusel.
Endokriinne regulatsioon puudub ( erand seedenäärmete seas!)

Neelamine ja söögitoru talitlus.
Toidupala lükkamine keele abil kurku ( tahtlik ), edasi reflektoorne, 20-30 lihase koordineeritud talitlus. Reflektoorne kõrikaane tõus ja trahhea sissepääsu sulgemine ; hingamine peatub. Neelulihaste kontraktsioon ja toidu lükkamine söögitorusse.
Söögitoru talitlus: Kaks lihaskesta, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Söögitoru/mao sfinkter avaneb neelamise ajal. Paljudel loomadel söögitoru siseneb makku terava nurga all (eriti hobune), seega mao täitumisel toidu oksendamine võimatu.

Seede ühekambrilises maos: maonäärmed ja maonõre koostis ja omadused. Maonõre sekretsiooni regulatsioon.
Magu: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas – suurus varieerub liigiti ; käärimisprotsessid. Maonäärmed – kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed. Limanäärmed – lima kaitseb limaskesta maohappe eest. Parietaalrakud – toodavad soolhapet (HCl). Pearakud – toodavad pepsinogeeni.G-rakud – toodavad gastriini. Maolävi e. kardia: limanäärmed
Maopõhi e. fundus: pearakud → pepsinogeen , parietaalrakud → HCLimanäärmed
Maolukuti e. Püloorus. pearakud → pepsinogeen, G-rakud → gastriin
Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon:
Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena
toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele
makku - stimulatsioon
Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid ( peptiidid , aminohapped ) n. histamiin ja Gastriin. Pidurdab sekretiin. pH tõus stimuleerib, langus pidurdab.

Mao motoorika ja selle regulatsioon. Mao tühjenemine.
Söömisel adaptiivne lõtvumine – reflektoorne lõtvumine, refleks käivitub neelamiskeskuse vahendusel.
peristaltilised kontraktsioonid toidu edasilükkamiseks; proksimaalses osas nõrgad, distaalses osas ja pülooruses tugevad; koeral 15 sek intervall
Kontraktsiooni ajal rõhk maos tõuseb
duodeenumis
Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine – interdigestiivne müoelektriline kompleks
Kiskjatel mao tühjendamine mitteseeduvatest jääkidest oksendamise teel
Regulatsioon:
Närviregulatsioon
Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin)
Duodeenumi täitumisel sümpaatilise NS aktiivsus tõuseb ja parasümpaatilise NS aktiivsus väheneb – mao tühjenemine aeglustub
Humoraalne regulatsioon
Gastriin – stimuleerib motoorikat
Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP, madal pH peensooles , peptiidid ja rasv peensooles – pidurdavad motoorikat

Oksendamine ja seda põhjustavad faktorid .
Ärritavast maosisaldisest vabanemine
Muud ärritid – sisekõrva ärritused, emotsionaalsed tegurid,
Sügava sisehingamise järel kontraheeruvad kõhulihased, kõhuõõne rõhu tõus, maosisaldise väljalükkamine
Keskus piklikus ajus
Tavaline koeral ja kassil
Hobusel, rebasel raskendatud

Seede peensooles: protsessid ja seedenõred.
Peensool - keemiline seede ja imendumine
Seedenõred:
Sapp
Pankrease nõre

Pankreasenõre koostis ja sekretsiooni regulatsioon.
Pankreasenõre toimub peensooles, see on keemiline seede.
Pankreas on nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre
Langerhansi saared – endokriinne osa ( insuliin , glükagoon, somatostatiin)
Sagaratena paiknevad suured näärmerakud – eksokriinne osa - toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse)
Nõre: Seedeensüümid:
-- proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enteropeptidaasi toimel, karboksüpeptidaasid)
-- lipaas (aktiivne sapihapete manulusel, lagundab 1 ja 3 estersidemed)
-- fosfolipaas (lagundab fosfolipiidide estersidemeid)
-- amülaas (tärklis  dekstriin maltoos ja trisahhariidid)
-- ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid (RNA,DNA nukleotiidideks)
Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud)
Sekretsioon : Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele)
NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni
Endokriinne (koletsüstokiniin → duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin → duodeenumis vastusena maohappele, gastriin → maos vastusena mao venimisele ja ärritusele)
Sekretiin – stimuleerib HCO3 - sekretsiooni
CCK – stimuleerib ensüümide sekretsiooni
Gastriin- stimuleerib ensüümide sekretsiooni

Pankrease ensüümide toime valkudele , rasvadele ja süsivesikutele.

Maksa funktsioonid:

Glükoneogenees
Glükogenolüüs
Aminohapete ümberehitus, valgusüntees , sh verevalgud
Vitamiinide A,B, D, K, ja glükogeeni depoo
Ketokehade teke rasvhapete oksüdatsioonil – täiendav energia
Hormoonide, toksiinide ja ravimite detoksifikatsioon ja eritamine
Sapphapete produktsioon

Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel.
Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi , mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks.
Koosneb: Vesi, Sapphapped ja nende soolad , Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool ), Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3-.
Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles.
Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa.
Sapphapped on rasva emulgaatorid – rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad

Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles. Soolenõre koostis.
Soolenõre
Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku.
Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse
Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas
Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid : maltaas , isomaltaas, laktaas , sahharaas, peptidaasid
Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped
Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega.
Imendumine:
Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja
peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega
Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus!

Peensoole motoorika
Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade
(rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute ( suhkrute ) imendumine
Peensoole 3 osa:
-- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum
-- Tühisool e. jejunum
-- Niudesool e. ileum
Peensoole struktuur
Limaskest:
ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime).
Imendumispinda suurendavad:
ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x
soolehatud – mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x
mikrohatud – väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x

Süsivesikute imendumine peensooles.
Imenduvad ainult monosahhariidid! Disahhariidid tuleb sooleepiteeli pinnal enne lagundada

Maltoos→ Glu + Glu ( ensüüm : maltaas)
Laktoos → Glu + galaktoos (laktaas)
Sahharoos → Glu + Fru (sahharaas, ruminantidel puudub)
2 Na+ iooni transporditakse koos 1 molekuli glükoosiga enterotsüüti, sealt edasi verekapillaari liigub Glu difusiooni teel

Valkude imendumine peensooles.
Oligopeptiidid lagundatakse sooleepiteeli pinnal aminohapeteks ja di- või tripeptiidideks
Imendumisel koostransport Na+- ga
Di- ja tripeptiidid lõhustatakse enterotsüüdis aminohapeteks
Valgu imendumine võimalik vastsündinutel 24-36 t – passiivse immuunsuse omandamine emapiima immuunoglobuliinide abil

Lipiidide imendumine peensooles.
Sapi ja pankrease lipaasi toimel rasvhapete ja monoglütseriidide teke
Mitsellide moodustumine ja nende komponentide imendumine epiteelirakku
Rasvhapete ja monoglütseriidide imendumine difusiooni teel või spetsiaalse transporteri abil
Enterotsüüdi endoplasmaatilises retiikulumis triglütseriidide biosüntees
Külomikronite moodustumine ja imendumine lümfikapillaaridesse

Vee ja mineraalainete imendumine seedetraktis.
Paralleelselt soolade, glükoosi, aminohapete, jt ühendite imendumisega
70 kg inimene – 24 t jooksul imendub 9 l, sellest ainult 2 l joogivee ja söögiga saadud
Peensooles imendub 90% veest inimesel, karnivooridel, lambal
60-70% veistel.
Mineraalainete imendumine: Vastavalt organismi vajadustele
Raud seostub veres plasma transferriiniga või talletatakse soolerakkudes ferritiinina (varuvorm)
Kõige paremini imendub heemi Fe++
Kaltsium imendub nii difusiooni kui ka aktiivtranspordi teel, imendumist soodustab kaltsitriool ( vitamiin D3 aktiivne vorm)

Seede jämesooles , rooja moodustumine ja väljutamine.
Liikidevahelised erinevused mahus ja funktsioonis, NB! Herbivoorid

Mikrobiaalne seede
Vee ja toitainete imendumise lõpetamine
Rooja moodustumine
Soolenõret ei moodustu, ainsaks sekreediks lima
Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape
K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt
Valkude roiskumise tulemusena mürgised ühendid
Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40-50%, hobusel valguseede 39%, seal 3%; ulatuslik veemasside liikumine
Koprofaagia: küülik, pisinärilised

Pärasool:

Pärasoole väljavenimine stimuleerib defekatsiooni (pärasoole silelihaste ja alakõhu lihaste kontraktsioon)
Tahtlik kontroll: spinaalrefleksi pidurdamine ja välimise sfinktri kontraktsioon

Diarröa: põhjused ja tagajärjed.
Epiteelirakkude absorptsioonivõime alanenud – viirus, bakter , protozoa
Vee sekretsioon soolevalendikku suurenenud – bakteriaalsed enterotoksiinid, n. E.Coli
Infektsioosne diarröa: definitsioonid
Normaalse sooletegevuse muutumine → rooja vähenenud või vedel konsistents; mahu ↑; sageduse ↑
Epidemioloogilised uuringud: konsistentsi muutus ja sagedus ≥ 3 korda päevas
Infektsioosne diarröa: infektsioosne etioloogia + iiveldus , oksendamine, kõhuvalu
Kulu alusel
Äge diarröa – kestus ≤ 14 päeva
Püsiv diarröa - > 14 päeva
Krooniline diarröa - > 30 päev
Lokalisatsiooni alusel
Peensoole tüüpi diarröa
Jämesoole tüüpi diarröa
Gastroenteriit – prevaleerub oksendamine
Raskusastme alusel
Kerge diarröa – ≤ 3 korda päevas, elutegevus ei ole häiritud
Mõõdukas/äge diarröa - ≥ 4 korda päevas, kaasnevad valu, iiveldus, oksendamine, tenesmid, palavik , dehüdratatsioon → elutegevus on oluliselt häiritud
Tenesm – defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus
Faktorid, mis määravad diarröa tekke
Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon
Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp → koolera ; lapsed → rotaviirus , EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon → vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid → Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora ( konkurents
toitainetele), immuunsusmehhanismid

Mäletsejaliste eesmao ehitus ja funktsioonid.
Vats , võrkmik, kiidekas
Ei tooda seedeensüüme
fermentatsioon – mikroorganismide teostatud anaeroobne lagundamine
Võimaldab toorkiu, s.o.tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamist
Vats: seal toimub segunemine , liigub ringi, gaasid eralduvad välja. Lõhustuda aitavad mikroobid . Lendlevad rasvhapped:
1) võihape
äädikhape
propioonhape
Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada.
Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine.
Libedik: mikroobide hävimine , valgu esmane lõhustumine.

Vatsa mikrofloora kui terviklik kooslus.
Moodustab tervikliku koosluse; esindatud bakterid , seened ja ainuraksed . Toiduahel.
Üle 40 liigi baktereid, anaeroobid ja fakultatiivsed aeroobid , 1010 rakku/g
Ainuraksed (protozoa) 106 rakku/ml, anaeroobid
NB! Lagundavad tselluloosi ja hemitselluloosi, tärklist, suhkruid, valke ja rasvu, sünteesivad B-vitamiine
Sõltuvad täielikult looma poolt tarbitud söödast
NB! Järsud muutused söödaratsioonis, vee puudumine, suukaudu manustatud antibiootikumid võivad mikroobide elutegevust ohustada
Vatsa bakterid:
Tsellulolüütilised – lagundavad tselluloosi
Hemitsellulolüütilised (lagundavad hemitselluloosi)
Amülolüütilised (lagundavad tärklist)
Proteolüütilised (lagundavad proteiine)
Suhkrut kasutavad (kasutavad monosahhariide ja disahhariide)
Hapet kasutavad (kasutavad laktaati, suktsinaati, malaati)
Ammoniaagi tootjad
Vitamiinide sünteesijad
Metaani tootjad

Süsivesikute lõhustamine vatsas ja tekkivad produktid .
Lahustuvad suhkrud lagundatakse kõige kiiremini, tärklis aeglasemalt
Pektiin, tselluloos ja hemitselluloos (taime rakukesta materjalid, süsivesikud ) fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt
Ligniin (ei ole süsivesik ) vähendab tselluloosi seeduvust (hilissuvine hein!)
Lagundamise lõpp-produktideks lenduvad rasvhapped ja CO2

Valkude lõhustamine vatsas. Ruminohepaatiline lämmastiku ringlus .
proteiinid → peptiidid →aminohapped
Aminohapete desamiinimine ja ammoniaagi teke
Vatsas summaarselt: Bakteriaalse valgu süntees + lenduvad rasvhapped + ammoniaak
Bakterid ja vatsas seedumata valk lagundatakse libedikus ja peensooles seedeensüümide toimel.
Ammoniaak→ Vereringe →Maks → karbamiid →Vereringe→ sülg→ Vats
vats

Lipiidide lõhustamine vatsas.
Triglütseriidid → glütserool + rasvhapped
Propioonhape

Vatsasisu kihistumine. Vatsa motoorika.
Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsa pH on 5,8-7,0, madalam vahetult pärast söömist ja kõrgem söögivaheaegadel.

Mäletsemise mehhanism ja tähtsus.
toidu teistkordne suhusaatmine eesmaost
peenestatakse toit põhjalikumalt,
soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu,
segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisaldise happesust
Toit imetakse söögitoru kaudu suhu
mälumine kestab 0.5-1 min
Mäletsemine algab 30-60 min peale söömist ning kestab umbes tunni
Ööpäevas on umbes 6-12 mäletsemisperioodi, liikumise ja une ajal mäletsemist ei toimu
Mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt
Retseptorid paiknevad võrkmikus ja vatsas
Kiideka, libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub

Vatsagaaside teke ja röhitamine. Vatsa puhitus .
Peamiselt CO2 (60%) ja metaan (30-40%, tekib CO2-st metaani tootvate bakterite toimel)
Lämmastik ja vähesel määral hapnik
Väljutatakse röhituste abil
Kui gaasi tekib rohkem, kui väljutatakse, tekib puhitus e. tümpaania

Lenduvate rasvhapete tähtsus mäletsejaliste ainevahetuses.
60-80% loomale vajalikust energiast
Enamik LHR imendub vatsas, imendumine vabade hapetena
Ühe molekuli LRH imendumisel eritub valendikku üks molekul bikarbonaati
Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis;
Propionaat imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks
Butüraat modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta-hüdroksübutüraadiks – ketokeha

Mikrobiaalne seede hobuse jämesooles, tselluloosi seede võrdlus mäletsejalistega.

Lindude seedekulgla iseärasused

lõuad asendunud nokaga
hambad, põsed ja mokad puuduvad
söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu
magu jaotub näärme- ja lihasmaoks
soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt
pärasool avaneb kloaaki
haistmis- ja maitsmismeel vähe arenenud
toiduvalik toetub põhiliselt nägemisele
limarohke sülg neelamise hõlbustamiseks

Pugu, näärmemao ja lihasmao talitlus.
Pugu - toidu reservuaar
Pugus toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel
Pugupiim (tuvid)
Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu
Lihasmaos toit purustatakse tugeva lihaskesta, hõõrla ja gastroliitide toimel ning segatakse maonõrega. Algab valkude lõhustamine

Sooleseede lindudel. Mikrobiaaalne seede umbsooles.
Soolestikus pankreasenõre ning sapi toimel keemiline seede
umbsooles tselluloosi käärimine lenduvateks rasvhapeteks ja B-vitamiinide süntees bakterite poolt
Roe ning kusi segunevad kloaagis
toit läbib seedekanali kiiresti, 3-4 h peale söömist algab jääkide väljutamine ning ööpäeva jooksul väljub umbes 80%.
toidu läbimine kiireneb munemisperioodil ja välistemperatuuri langemisel , aeglustub haudumise ajal ja vitamiinivaeguse korral.
37.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

allotark Õppematerjali autor

Seedefüsioloogia meditsiin Mehhaaniline seede Keemiline seede Mikrobiaalne seede

Sarnased õppematerjalid

docx

Seedimisfüsioloogia

Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - taimtoiduline loom – loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Toidus on vähe rasva, taimses toidus on suurem osa energiat süsivesikutes, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Mikrobiaalse seede jaoks on seedesüsteemis mahukad osad (eesmagu, jämesool). omnivoorid - segatoiduline loom – loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega. Karu ja siga. 2. Keemilise, mehhaanilise, mikrobiaalse seede mõisted. Imendumise mõiste. Mehhaaniline seede – toiduosakeste suuruse vähendamine, mis kergendab neelamist ja toiduosa

Mikrobioloogia

doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d

h. mäletsejalisi). Karnivoorid toiduks liha, veri, rasvkude ja siseelundid. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Seedetrakt on lühike ja lihtsa stuktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivahejad tihti pikad. Herbivoorid Toidus vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsiesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda- tselluloos, hemitselluloos. Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) Mäletsejate eripära mitmeosaline magu eemagu - vats, võrkmik ja kiidekas, libedik talitlus vastab lihtmaole 47) Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks, antibakteriaalne toime lüsosüü, antikehad tärklise seede algus - sülje amülaas (omnivooridel), lipaas (noorloom), sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas Sülg koosneb:

Füsioloogia

doc

Kordamisküsimuste vastused

kasutatavateks komponentideks. Ehituse ja talitluse alusel eristatakse koduloomadel ühekambrilist (hobune, siga, koer, kass) ja mitmekambrilist magu (veis, lammas) suuõõs, neel ja söögitoru lihtmagu (inimestel nt) maks, sapipõis ja pankreas peensool, jämesool vatsaseede lõpp- produktid 47) Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks antibakteriaalne toime 1) lüsosüüm 2)antikehad tärklise seede algus 1) sülje amülaas (omnivooridel) lipaas (noorloom) sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas Sülg koosneb: vesi, elektrolüüdid, lima. Liigilised erinevused: mäletsejalistel tugevasti aluseline (CHO3), vatsa hapete neutraliseerimine, kogus 100- 200 l/ööpäevas, isotooniline. Koertel nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus.

Füsioloogia

pdf

Seedimisprotsesside füsioloogia

1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuse

Aktiviseerivad tegevused

pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspo

Anatoomia ja füsioloogia

docx

SEEDIMINE

VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseeriv

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Seedimine

SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutamine ja lõhu

Füsioloogia

docx

Seedimine maos

Seesmine maos Neelu ja söögitoru kaudu jõuab makku. POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ja toit pääseb edasi. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihaseid nii neelu- kui ka söögitoru piirkonnas. Samuti koordineerivad. Ajukahjustuste korral (peaaju või siis ka uit

Anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid