SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise
Seesmine maos Neelu ja söögitoru kaudu jõuab makku. POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine
Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett. Defekatsiooniga eemaldatakse pärasoole kaudu 1 roojamassid. Maks osaleb bilirubiini moodustamises, sapi abil lipiidide seedimises, toksiinide kahjutustamises. Maksal on tsentraalne roll süsivesikute, rasvade, valkude ja hormoonide ainevahetuses. Pankrease välissekretoorne osa sekreteerib rikkalikult HCO3-, valkude, rasvade ja süsivesikute seedimiseks toodetakse kõhunäärmes vastavaid ensüüme. 2.Seedeensüümid ja nende toimeks vajalikud tingimused Seedeensüümidest on süljes keelenäärmete lipaas (keele seroossetest näärmetest), mille toimeoptimum on pH 2,0...6,5
võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju. Koletsüstokiniin Tekib peensoole limaskestas rohkem rasva ja valgurikka toidu korral, läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekitab ka küllastustunnet. Leptiin on rasvkoe hormoon (suht . hiljuti avastatud), teda produtseerivad rasvarakud. Leptiin on küllastustunnet tekitav hormoon. Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja või küllastustunnet tekitavad hormoonid. Osad neist on mediaatorid. Kõige tugevam hormoon on neuropeptiid Y, mis stimuleerib näljakeskust hüpotaalamuses. 6.loeng (prindi välja peaaju- ehk kraniaalnärvid) PEAAJU EHK KRANIAALNÄRVID
toimib nagu sekretiin., aga laiendab ka kõhunäärme veresooni parem verevarustus. Maksa funktsioon Maks paikneb paremal roidekaare taga. Normaalselt maks ei tohiks roidekaare alt välja ulatuda, põletiku tõttu turse tõttu võib olla, teeb valu siis ka. Maks on kõige suurem nääre, mis inimesel on, aga tema funktsioonid on väga mitmekesised, mitte ainult kui näärmel, vaid ka ainevahetuse seisukohast mitu ülesannet. Funktsioonid: 1) Välissekretoorne funktsioon sapi funktsioon, maks produtseerib sappi; sapp koosneb sapihapetest ja nende sooladest, letsitiinist, anorgaanilistest ainetest HCO3 ja sapipigmente, mis annavd sapile iseloomuliku kuldkollase värvuse. Kuldkollane värvus asendub sapipõies rohelisega. Sapivärvust mõjutab pigment bilirubiin. Bilirubiini sisaldavad punalibled, kui need on oma eluea täis saanud, siis lagunevad põrnas (osad maksas), ja nendes sisalduv bilirubiin läheb sappi
ANATOOMIA 20 LOENG 26.10.11 Maonõre koostis ja omadused HCl seda produtseerivad mao limaskesta parietaalrakud. Maohappe ülesanded: 1) Loob maos happelise keskkonna, mis on vajalik valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. 2) Omab bakteritsiidset toimet, kaitsefunktsioon 3) HCl mõjul paisuvad, punduvad toiduga makku sattunud osakesed ja muutuvad ensüümidele paremini kättesaadavaks. 4) Peensoolde jõudnud hape stimuleerib peensoole limaskestast hormooni sekretiin vabanemist. Sekretiin läheb verre ja tema mõjul omakorda hakkab pidurduma HCl-i edasine sekretsioon. Sekretiinnäärmetele tagasi. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme nõre vedela osa ja vesinikkarbonaatioonide (HCO3)eritumist. Vesinikkarbonaadid omakorda aitavad neutraliseerida peensoole happelist sisaldist. See on vajalik kõhunäärme enda ja peensoole ensüümide toimeks
soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi kõhunääre - PANCREAS eritab kõhunäärmenõret ja hormoone ● Soolkanali limaskest toodab soolenõret. ● Imendumist (resorptsioon) juhivad: hormoonid, bioakt. ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes?
Gastriin- stimuleerib ensüümide sekretsiooni 13. Pankrease ensüümide toime valkudele, rasvadele ja süsivesikutele. 14. Maksa funktsioonid: Glükoneogenees Glükogenolüüs Aminohapete ümberehitus, valgusüntees, sh verevalgud Vitamiinide A,B, D, K, ja glükogeeni depoo Ketokehade teke rasvhapete oksüdatsioonil täiendav energia Hormoonide, toksiinide ja ravimite detoksifikatsioon ja eritamine Sapphapete produktsioon 15. Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel. Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks. Koosneb: Vesi, Sapphapped ja nende soolad, Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool), Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3-. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa.
eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest, (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0
Kui osmolaarsus suureneb üle normi, siis ADH eritamine suureneb ja tekib janu. Loomad kaotavad enam vett kui sooli kehast, osmolaarsus tõuseb loomulikult, ADH eritatakse rohkem, rohkem vett peetakse neerudes kinni. Kui osmolaarsus tõuseb 3%, siis stim. janukeskust. Loom joob ja taastab osmolaarsuse normi piirdesse. Joodud vee maht annab juba signaali, et piisab – ei oodata, kuni vesi imenduks. Hüpotalamus toodab peptiidhormooni – ADH ehk antidiureetiline hormoon ehk vasopressiin. Pärast sünteesi pakitakse need vesiikulitesse ja transporditakse piki aksonit hüpofüüsi tagasagarasse, kus neid hoiustatakse. Kui ADH tase tõuseb veres, siis neerud imendavad vett rohkem tagasi. See vähendab ekstratsellulaarse vedeliku osmolaarsust, uriin kontsentreerub ja samas maht väheneb. Kui ADH tase veres on madal, siis neerudest ei imendata enam nii palju vett tagasi, uriin lahjeneb ja maht suureneb.
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist
Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt,sest toit liigub sealt kiiresti edasi neelu.Neelus ja söögitorud seedimist ei toimu. Magu. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima.Ööpäevas eritub ligikaudu pootlesit liitrit maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme.Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks.Soolhape mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks.Maos olev hape on nii tugev, et võib söövitada isegi paberit ja riiet.Kui maonõre paiskub söögitorusse tekib happe mõjul valuline kõrvetustunne.Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest.Soolhape ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema.See on astmeline protsess.Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad.Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema.Pepsiin toimib ainult kindlal temperatuuril ja tugevalt happelises keskkonnas.Soolhape ja pepsiin võivad lagundada
päevas). Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina. DEFEKATSIOON – roojamine ehk pärasoole tühjendamine Pärakul kaks sulgurlihast – sisemine ja välimine. Sisemine on silelihaseline ega allu tahtele, välimine aga vöötlihaseline ja allub tahtele. Kui jämesoole sisaldis on liikunud sigmasoolde, siis ta põhjustab seal sigmasoole venituse. Selle venituse korral lõõgastub sisemine sulgurlihas, aga välimine tõmbub tugevalt kokku – defekatsiooni toimuda ei saa. Soolesisaldis lükatakse tagasi. Nii võib päeva korral mitu korda olla, ilma et järgneks defekatsiooni. Kui venitus küllalt tugev ja inimene tahteliselt on otsustanud, et ta soovib oma pärasoolt tühjendada, siis peaaju koores järgneb vastav käsklus. See käslus jõuab seljaaju ristluupiirkonda ja sealt edasi välisele sulgurlihasele. Kui sisemine lõtvub, siis lõtvub ka välimine
Maks asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus (1,5kg). Maks toodab sappi. Maksa küljes on põietaoline kotike-sapipõis. Seal on sapp, mis on kibeda maitsega rohekaskollane vedelik. Seda tekib pidevalt ja kuna seda pole nii palju vaja, siis talletub ülejääk sapipõies ja seda kasutatakse, kui süüakse rasvarikast toitu. Sapp muudab rasvad kergemini seeditavaks. Muutuvad tilgakesteks, mida hiljem lõhustatakse. Sapipõies võivad tekkida sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. Maks puhastab meid mittevajalikest ainetest. Soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ja maksaensüümid muudavad mürgised ühendid kahjutuks. Maks muudab sooltest verre imendunud üleliigse glükoos glükogeeniks (varuaine). Maks osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises. Kõhunääre (10-15cm) paikneb kõhuõõnes mao alumise osa taga. Kõhunääre eritab nõret (ööpäevas kuni 2l), mis suubub kaksteistsõrmiksoolde. Nõre neutraliseerib
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes
kutsuda: 1) Ioon-kanalite avamine ja memraanpotentsiaali tekitamine a. Ligand-gated ion channels – retseptor-kanal kompleks, mis avatakse lühikeseks perioodiks vastusena nende spetsiifilistele agonistidele. 2) Võivad otseselt aktiveerida membraan-seoseliseid ensüüme (proteiin-kinaasid, nt. Insuliin retseptor) 3) Võivad aktiveerida G-valguga seondunud ensüümid, mis võib moduleerida ioon-kanalid või muuta spetsiifiliste kemikaalide kontsentratsiooni intratsellulaarses ruumis (second messager) a. Second messagers sünteesitakse vastusena spetsiifiliste retseptorite aktiveerumisele 6 (retseptorid edastavad signaalid plasmamembraanilt
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid
süsivesikud ei lahustu, lõhustu. Mis on isumahl? EHK REFLEKTOORNE FAAS ON MAOMAHLA SEKRETSIOONI ESIMESEKS FAASIKS, MILLELE JÄRGNEB KEEMILINE FAAS Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas, mille käigus tekivad isumahlad. Keemiline faas, kui toit on juba maos Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred · Kõhunäärmenõre · Soolenõre · Sapp Sapi ülesanded seedeprotsessis · Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fregmendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs. · Sapihapped emulgeerivad rasva · Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis · Trüpsaiin lõhustab valke · Amülaas lõhustab süsivesikuid · Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment.
ANATOOMIA 19 20.10.11 SEEDEKULGLAS TOIMUVAD PROTSESSID: 1) Toidu peenestamine algab suus, jätkub maos ja peensooles 2) Toitainete lõhustamine toimub seedenõredes sisalduvate ensüümide mõjul 3) Imendumine põhiline osa imendumistest toimub peensooles ja süsivesikud on eelnevalt lõhustatud kuni monosahhariidideni (glükoosi, fruktoosi ja galaktoosini); valgud peavad olema lõhustatud aminohapeteni ja lipiidid glütserooli ja rasvhapeteni. Peensoolest imendub suurem osa vett, vitamiine ja mineraalaineid. Maos ja jämesooles imendub väike osa vett. Jämesooles ka, enne peensoolest maos suhteliselt tagasihoidlik osa. Mõningad ravimid imenduvad juba suus, keele all. 4) Peensoole ja mao, jämesooles motoorika ülesandeks seedekulgla sisaldise edasitransportimine 5) Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verre ja mis reguleerivad
c)Kurgunibulihas – kurgunibu sees Suupõhi (fundus oris) Moodustatud peamiselt lihaste poolt: a)Alt tugevdab kakskõhtlihase eesmine kõht b)Tähtsaim: alalõualuu-keeleluu lihas (m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdab lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt, vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursed! Pinnal on näha: keskel – keelekida (frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed (caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis). Kurgukitsus (isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgukitsust piiravad: ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar
I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. 10)
8) Radioaktiivne kiiritus kiiritusravi, nt kasvajate raviks (Suured tuumapommiõnnetused - Tsernobõl) väga tugev sümptom iiveldus ja oksendamine sellise olukorra puhul 9) Neeluärritus võimalus ise okse esile kutsuda (näpud kurku) Oksendamisele eelneb iiveldus tugev süljevool, higistamine, pupill laieneb. Esimesed oksendamisliigutused on häälekad öökimine. Kontraheerub kaksteistsõrmiksool ja magu, avanaeb söögitoru alumine sulgurlihas, hingamine peatub, surve kõhuõõnele suureneb ja mao sisaldis surutakse söögitoru antiperistantiliste liigutustega. Hingetoru kaetakse epiglottisega (kõripealis), et okse hingetorru ei satuks. Tugevama oksendamise korral võib kaksteistsõrmisksoole kaudu väljuda sapp(rohekas). Oksendamisega kaotab inimene palju happelisi aineid, mistõttu võib tekkida lühiajaline alkaloos. Nuuskpiiritust 10 tilka poole klaasi vee peale kutsub oksendamise kohe esile! mõjub kainestavalt.
söömisest. 14. Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas - "isumahl" Keemiline faas toimub kui toit on sattunud makku. Samuti reflektoorne, maomahla suurenenud eritumine. Ekstraktiivained kutsuvad esile eriti suure maomahla eritumise, neid leidub juurviljades ja lihas, ning nad erituvad keeduvedelikku. Seetõttu on nt suppi väga kerge seedida. 15. Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred Kõhunäärmenõre Soolenõre Sapp 16. Sapi ülesanded seedeprotsessis Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fermendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs Sapihapped emulgeerivad rasva Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi 17. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toiainete lõhustamiseks. Vesinikkarbonaat tekib pankreasejuha rakkudest pärineva CO2 ja vee ühinemisel
seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga tugev, kuid lima kaitseb maoseina maonõre söövitava toime eest. Mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüm pepsiini ja soolhapet sisaldava maonõrega. Soolhappe ja ensüüm pepsiini abil hakkavad valgus maos lagunema. Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel lagunema. Magu on ka mahuti, kus toit püsib, et seda saaks väljutada väikeste portsijonide kaupa peensoolde. Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi.
seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga tugev, kuid lima kaitseb maoseina maonõre söövitava toime eest. Mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüm pepsiini ja soolhapet sisaldava maonõrega. Soolhappe ja ensüüm pepsiini abil hakkavad valgus maos lagunema. Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel lagunema. Magu on ka mahuti, kus toit püsib, et seda saaks väljutada väikeste portsijonide kaupa peensoolde. Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi.
Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred * Seedenõred on sülg, maonõre ja peensoole nõre. * Seedenõret toodavad ka maks ning mao all olev kõhunääre. * Seedunud toit läheb läbi peensoole seina verre. Seedimata toit liigub: * Peensoolest jämesoolde * Jämesoolest pärasoolde * Sool lõpeb pärakuga Toit liigub meie kehas mööda seedekulgl
Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avaldada alles maos. Ööpäevas eritub sülge 1- 1,5 liitrit. 1.2. Neel on seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus seedetrakt läheb eestpoolt hingamisteede taha. Neelu ülemises osas paikneb nelja mandli moodustatud mittetäielik võru. Tavaline "kurguangiin" ongi kurgumandlite põletik. Tõenäolislet kaitsevad mandlid organismi suu ja nina kaudu sisenevate mikroorganismide eest. 1.3. Söögitoru on lihaseline, umbes 25 cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad alla neelatud võõrkehad kinni jääda. esimene kitsus on neelu üleminekul söögitoruks ja see on seedekanali kitsaim koht. Kui ese pääseb siit läbi, läbib ta ilmselt kogu seedetrakti otsast lõpuni, juhul kui allaneelatud ese pole eriti pikk või terveservaline. 1.4
tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine.Hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon. Reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu. Hormoonide inaktivatsioon ja eritumine organismist- Hormoonide sekretsiooni kontroll negatiivase tagasiside kontrolli mehhanism Hüpotaalamus - ADH, Oksütotsiin on mitmekülgne hormoon. Peale selle, et ta viib edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on oksütotsiin ka "mõnuhormoon", mis tekib kehas suguühte ajal, samuti vastuseks massaazile, silitustele, kallistustele ja rahuldusttoovale füüsilisele pingutusele.liberiinid (vabastajad faktorid), statiinid ( alandavad, vähendavad faktorid) 1 Hüpofüüs Hüpofüüs ehk ajuripats
Hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon. Reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu. Hormoonide inaktivatsioon ja eritumine organismist Hormoonide sekretsiooni kontroll negatiivase tagasiside kontrolli mehhanism Hüpotaalamus ADH, Oksütotsiin on mitmekülgne hormoon. Peale selle, et ta viib edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on oksütotsiin ka "mõnuhormoon", mis tekib kehas suguühte ajal, samuti vastuseks massaazile, silitustele, kallistustele ja rahuldusttoovale füüsilisele pingutusele.liberiinid (vabastajad faktorid), statiinid ( alandavad, vähendavad faktorid) Hüpofüüs Hüpofüüs ehk ajuripats. Adenohüpofüüs ehk ajuripatsi eessagar.
toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim
Jämesool *Sisaldis on poolvedel, kuid kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mida organism ei kasuta, need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Maks *Asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus. *Toodab sappi- ei sisalda seedeensüüme, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. *Maksa küljes paikneb sapipõis-seal võivad tekkida ka sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. *Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest *Maks on toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud ülemäärase glükoosi varuaineks. Kõhunääre *Paikneb kõhuõõnes mao alumise osa taga *Eritab suures kogustes nõret, mis suubub kaksteistsõrmiksoolde- see täidab seedimisel kaht olulist ülesannet 1. neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi 2. kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme, mis lõhustuvad süsivesikuid, valke, rasvu
Bioloogia: Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüümid teostavad organismis kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
