Seedimine (0)

SEEDIMINE
Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel , söögitoru, magu , peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis.
Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest . Endokriinsed rakud , produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine : toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool
Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH
SEEDIMINE SUUÕÕNES
Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutamine ja lõhustamine toimub sülje mõjul ja süljenäärmed jagunevad suurteks ning väikesteks süljenäärmeteks. Väikesed süljenäärmed asuvad põskede limaskestas , pehmes suulaes ja keelel. Keele süljenäärmeid kutsutakse Ebneri näärmeteks.
Sülje hulk, koostis ja omadused: Sülje kogus võib varieeruda, 0.5-2 liitrit. Sülje hulk ja koostis sõltuvad toidu konsistentsist. Kõige rohkem sülge eritub kuivale toidule. Sülje koostises on orgaanilised ja anorgaanilised ained, orgaanilistest ainetest on mitmesugused ensüümid, osa neist kaitsefunktsioonidega, kõige olulisem toitaineid lõhustav ensüüm ehk seedeensüüm on alfa-amülaas. Selle mõjul algab süsivesikute lõhustamine. See ei jõua tavaliselt suus ära lõhustada, jätkub maos - peensooles , pankrease alfa-amülaasi mõjul. Sülg on vajalik suu limaskesta niisutamiseks kõnelemisel. Kõnelemine stimuleerib sülje eritumist, kui mingil põhjusel suu väga kuivab ja süljesekretsioon on takistatud, pikemat aega polegi suuteline nt loengut pidama .
Sülje eritumise regulatsioon : eritumist reguleeritakse põhiliselt NSi kaudu, regulatsioon võib olla tingimatu-reflektoorne või elu jooksul omandatud e tingitud-reflektoorne. Tingimatu refleksi korral on sekretsiooni vallandajaks toidu suhu sattumine. Sensorid on keelel ja suu limaskestal ja erutus sensoritelt kantakse piklikajju süljeeritumiskeskusesse – näonärvikiud viivad edasi keelealusele ja ülalõua süljenäärmetele – sülg hakkab erituma tingimatut.
Tingitud refleksil on sülje eritumise vallandaks toidu nägemine, lõhn ja inimesel ka toidust rääkimine või toidule mõtlemine. Sensorid on tingitud refleksid silmavõrkkestas, nina limaskestas ja sisekõrvas.
Sümpaatilise NSi erutus põhjustaks süljerefleksi pidurduse. Tugev emotsionaalne ning füüsiline pingutus tekitavad suus kuivustunde. Selle juures eritub sülg on aga hästi orgaanilise aine rikas, paks. Parasümpaatiline NSi erutus soodustab süljenäärmete tööd.
Neelamisel eritatakse kolme faasi: a) suufaas b) neelufaas c) söögitorufaas
Suuõõnefaas on tahteline, inimene lükkab toidukämbu suuõõne kõige tagumisse ossa, keel suleb suuõõne eespoolt ja sellele kinnise tuumi tekkele aitavas kaasa ka pehme suulae lihased ja põselihas, järgneb neelufaas, kus toidukämp läbib neelu . Neelufaas on kõige olulisem, et epiglottis katab hingetoru pealt kinni, sulgeb hingetoru, väldib sellega toidu sattumist hingetorru. Neelu- ja söögitorufaas on juba tahtele mittealluvad. Kolmandas faasis toidukämp tänu söögitoru seinte lihaste lainelistele liigutustele liigub piki söögitoru mao suunas.
Söögitorul on kaks sulgurlihast, ülemine ja alumine. Ülemine on neelu ja söögitoru vahel, alumine on söögitoru ja mao vahel. Ülemine avaneb toidu minekul neelust söögitorru, järgnevad kirjeldatud peristantilised liigutused.
SEEDIMINE MAOS
Mao ehitus: magu on paunakujuline õõneselund, tema seinas eristatakse kolme kesta, eespool limaskest, keskel lihaskest , väljas serooskest. Limaskestal omakorda on veel kolm kihti. Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades. Maos eritatakse erinevaid piirkondi, et paremini kirjeldada erinevates mao osades toimuvaid protsesse. Maolävis – maopõhimik – korpus – maolukuti.
Mao limaskestas paiknevad näärmerakud, osa nendest on välissekretoorsed ja produtseerivad maonõret ja tema üksikuid komponente. Osa on aga sisesekretoorsed, need produtseerivad hormoone, mis lähevad näärme rakkudest verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust, osalevad regulatsioonis.
Maonõre koostise ülesanded: 1. HCl – soolhape , teda produtseerivad parietaalrakud ja tal on järgmised ülesanded: a) lood maos happelise keskkonna b) bakteriaalse toimega c) kalgendavad piimavalke d) mõjutavad maosisaldise üleminekut maost peensoolde e) selle mõjul vabaneb hormoon sekretiin peensoole limaskestas
2. ensüümid – põhiliseks maonõre ensüümiks on 7 isoensüüm pepsinogeeni 1-7, ned ensüümid mao limaskestas on veel mitteaktiivsed : ei lõhusta valke. Teine ensüüm on lipaas , mis on aga oluline lapseeas, kolmandaks on lima, kaitsefunktsioon happesöövitava toime eest ja neljandaks – sisemine vereloome faktor on oluline punaliblede vereloomes.
Maonõre eritumise regulatsioon: maonõre eritumist reguleeritakse NSi kaudu ja vers ringlevate ainete kaudu.
Happe teke: kohaks on mao limaskestas parietaalrakk, happe tekke regulatsioon tähendab parietaalraku reguleerimist. Happe tekke regulatsioonil on kolm faasi: a) ajufaas: stiimuliteks on toidu lõhn, maitse, nägemine ja toidule mõtlemine, need stiimulid ärritavad vastavaid sensoreid .
Aferentsed teed – peaajukoor – piklikaju uitnärvituum – paritaalrakk – hakkab tootma HCli
b) maofaas: stiimuliteks mao enda ärritus – maovenitus toidu mõjul, nt kohv, õlu, vein. Gastriit ja histamiin stimuleerib paretaalrakus happe teket c) soolefaas : mõningal määra stimuleerivad faktorid, kuid põhiliselt soole faasis käivituvad mao sekretsiooni pidurdava mõjud. Sekretsiooni pidutdus hakkab juba maofaasis ja jätkub soolefaasis. Peensooles vabaneb HCli mõjul hormoon sekretiin, mis vere kaudu jõuab mao parietaalrakule ja hakkab happe teket pidurdama ning eriti lipiidide lõhustusproduktide mõju, vabanevad hormoonid hakkad samuti happe teket pidurdama.
SEEDIMINE PEENSOOLES
Imendumine: Peesooles on kolm osa: 12sõrmiksool, tühisool ja niudesool . Maost peensoolde jõudnud toit ja jook lõhustatakse lõplikult. Lõhustamine peensooles toimub erinevate seedenõrede osavõtul – pankreasenõre, sapp , peensoole enda nõre, teatus määral ka maonõre. Tähtis on pH neutraliseerimine selle pärast, et pankrease ja peensoole enda ensüümid toimuvad kõige paremini nõrgalt aluselises keskkonnas. Peensooles aitavad HCli neutraliseerida kõhunäärmenõre ja sapi poolt produtseeritavad vesinikkarbonaatioonid. Peensoole sein on nii nagu kogu seedekulglaski kolmekihiline. Limaskest ise on rakulise ehitusega, mis suurendab tema pindala ja suurendab kontaktivõimalust ensüümide toimeks ning imendumiseks.
Peensoole motoorika: a) lainelised – toimuvad ringlihaste mõjul, kusjuures ringlihase kokkutõmme liigub lainena piki soolt mao poolt jämesoole suunas b) segmentliigutused – toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga erinevates piirkondades ühe korraga suhteliselt kitsal ala c) pendelliigutused – toimuvad pikilihaste kokkutõmbe tõttu.
KÕHUNÄÄRE
Nõre koostis, omadused ja eritumise regulatsioon: kõhunääre on seganääre, tal on sise- ja välissekretoorne osa. Välissekretoorsel osal eristatakse pea- ja sabaosa . Peaosa jääb 12sõrmiksoole poole. Sisesekretoorsed rakud paiknevad kõhunäärmekoes, aga moodustavad omaette saarekese, nendes rakkudes avastatud hormooni kutsutakse insuliiniks. Koostis: ensüümide omapära – valke lõhustavad ja lipiide lõhustavad ensüümid pankrease koes on mitteaktiivsed. Aktiivseks muudetakse nad alles peensooles. Süsivesikuid lõhustava ensüümid ei ole aktiivsed ka pankreases, kuna seal ei ole midagi lõhustada. Eritumise regulatsioon: 1. CCK läheb verre ja stimuleerib kõhunäärme ensüümide vabanemist 2. Peale selle põhjustab CCK sapipõie kokkutõmbamise ja sapiväljutuse 3. CCK põhjustab ka küllastustunde tekke.
MAKSAFUNKTSIOONID

Sapi produktsioon

Mürkide kahjutusktegemine

Glükoosi muutmine glükogeeniks ja selle salvestamine maksas

Vitamiinide salvestamine ja mineraalainete salvestus

Vereplasma valkude süntees

Endokriinne funktsioon

Glükoneogenees

Aminohapete transsmineerimine

Uute lipiidide süntees
Sapi koostis, teke, omadused ja väljutamine: üks maksa funktsioonidest. Teke: Produtseeritakse maksa valkudes. pH on 7,8-8,6. Maksas läheb sapp sapipõide, seal muutub ta kontsentreeritumaks ja omandab roheka värvuse. Väljutamine: Sapipõis tühjeneb CCK mõjul, mis vallandub söömise ajal ja järgselt. Sapp läheb sapijuha kaudu, mis enne peesoolde jõudmist ühinev pankreasejuhaga, 12sõrmiksoolde. Koostis: sapihapped ja nende soolad , rasvhapped, kolesterool , letsitiin ja mineraalsoolade ioonid. Omadused: a) emulgeerida lipiide ja muuta nad seeläbi kõhunäärme lipaasi toimele vastuvõtvaks b) aktiveerida lipaasi
SEEDMINE JÄMESOOLES. DEFEKATSIOON
Seedimine jämesooles: jämesoolde läheb küümus peensoolest sulguri kaudu, mida kutsutakse ileotsökaalsulguriks, see on suurema osa ajast kokku tõmbunud. Sulgur avaneb siis, kui tugevam peristantika aine jõuab peensoole lõppossa ja tekitab siin surve, rõhk tõuseb. Kui surgu avaneb, siis peensoole sisaldis läheb jämesoolde, mistõttu sulgurkaas tõmbub kokku. Kui surve või rõhk jämesooles tõuseb, siis see sulgur ei avane, vastupidist liikumist jämesoolest peensoolde ei ole. Jämesooles toimub rooja formeerumine, see toimub vee tagasiimendumisel ja jämesooles imendub veel palju vett tagasi ja roojaga eraldub lõpuks umbes 150 ml vett ööpäevas. Jämesoole motoorika võib toimuda küll mõlemas suunas, aga see ei tähenda, et jämesoole sisaldis saaks peensoolde tagasi minna. Rooja formeerumisel on kõige olulisem moment vee tagasiimendumine . Jämesooles lõhustatakse toidu kiudained .
Kiudained lammutatakse bakterite ensüümide poolt ja lammutusproduktideks on võihape, seda kasutatakse organismi poolt ära jämesoole enda ainevahetuseks energia saamiseks. Kahjulik on organismi jaoks kõhukinnisus, tekib kiudainete vaese toidu korral, bakterite ensüümide mõjul tekivad jämesooles valkude lõhustamisel mürgised ained. Kiudained seovad endaga kaltsiumi ja rauda, võivad tekkida nende saamishäired. Kiudainete puudusel lisaks kõhukinnisusele võib tekkida suhteliselt kergemini pärasoolevähk. Defekatsioon: reflektoorne protsess, mis käivitub siis, kui jämesoole lõpposa sigmasool venib, päeva jooksul umbes 3-4 korda, see ei tähenda, et alati peaks defekatsioon tekkima . Tahteline kontroll selle üle kaob seljaajuvigastusel, kui väline sulgurlihas on vigastatud või kui närvid on viga saanud. Defekatsioonist võtavad osa ka hingamislihased .