50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
143 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
getsik
Õppematerjali autor
säilinud ka profaan arhitektuur- linnakodanike elamud. Inglismaa: juurdus vara, seotud prants. gootikaga, isel: pikaks venitatud põhiplaan, rikkalikult kujundatud võlvid ja terav kaar (13 saj lõpuni). Solisbury ja Lincolni katedraalid. Dekoreeritud stiil (13 saj. II pool) - keerulisemad võlvid, rikkalik raamistik. 14.-16. II pool- saj: perpentikulaarne Madalmaad: sageli käsitletakse prantsuse kultuuri osana, suurejoonelised profaal ehitised: Bryche ja Brüsseli raekojad. Itaalia: gooti stiil tõi tsistertslastest mungad. Firenze toomkirikud. Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest
(Enamus euroopat oli ristiusu vastu võtnud. Enamus EU oli ristiusuline va läänemere idakallas) *Valitses naturaalmajandus(kaubalisrahalised suhted olid nõrgad) *Feodaalse killustatuse ajajärk-pidevad omavahelised sõjad. *Hakkasid välja kujunema tänapäeva euroopa osade riikide alused.(saksamaa prantsusmaa itaalia inglismaa skandinaaviariigid) Tekkis püha saksa rooma keisririik 962 ja vana vene riik ARHITEKTUUR Arhitektuurisüsteem- valitsev oli sakraal e. kiriklik kunst. Põhiliseks ehitustüübiks oli basiilika. Koosnes külglöövidest, pealöövist, põikilöövist e. transeptist, pealöövi ja transepti ristumiskohast- nelitisest, altar asus poolkaare kujulises apsiidis, apsiidi ja transepti vahele sageli moodustus omaette ruum-kooriruum, mille põrand oli sageli kõrgem ja mille all asus krüpt-maaalune kamber kus hoiti kiriku kõige kallemaid esemeid. Koori ja absiidi ümbritses kooriümbriskäik. Absiid oli mõnikord ümbritsetud ka kabelitepärjaga
· Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva
· Kompositsioon on range, figuurid varakristlikust mosaiigist tinglikumad, näoilmed karmid ning pidulikud, ent on püütud säilitada inimeste isikupära. Varakristlikule mosaiigile omane sinine foon on asendatud kuldsega · San Vitale Justinianus ning tema abikaasa õukondlaste keskel o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst sarnane klassikalise kreeka kunstiga o Ikoonimaal ja miniatuur o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI XII saj. Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus o Kullassepakunst vähe säilinud
Astmeliselt ahenev viil Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast, lossiarh. Pr.maalt, esialgu võeti üle reness. väline vorm; 16.saj. kujunes omanäoline stiil; arhitektid: K.Floris Antverpeni raekoda tiibade üksikud osasid liigendasid pilastrid (4kandilised poolsambad); keskmises osas kasutati kaart ja sammast vaheldumisi; Van Thienen Brüsseli raekoda, Antverpeni gildimaja Inglismaa: gooti püsis kaua, reness. tagasihoidlik; reness. maju peaaegu polnud - Ollaton Hall (Thorpe proj.) Hispaania: levis nn. platerskne stiil (kullassepa stiil); isel. hilis-gooti, vara-reness. ja mauri elementide segu; Escoriali loss (arh. Herrera ja de Toleda; valitseja residendiks väljaspool Madridi) SKULPTUUR: antiigi näited; võeti üle realistlik lähenemine; rõhutati realismi ilusamat poolt; Itaalia: üleminek gootikast vara-reness
Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused, Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas KÕRGGOOTIKA also: Prantsusmaa Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame V.Hugo-varagootika)..kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Põhiplaaniks ladina rist, külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks. Chartres’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud, Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik Amiens’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud
(Burgundi puukirikkasutati viikingite laevaehitusoskusi) Profaanarhitektuur: · Linnused, kindlused · Kindlusteks olid kivihooned ja mõned pühakojad · Linnuse tähtsaimaks osaks müür ja tornid · Arvestati looduslikke tingimusi (järsud mäenõlvad, veekogud) · Müüride taga olid hooned · Saksamaal tähtsaim osa kõrge torn e bergfried · Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST Reljeefkunst: · Peamiseks reljeefkunst, nendega kaeti fassaade ja portaale (patedel, tümpanonilviilu väli) · Siseruumis samba kaunistamine · Peamine ülesanne pühakirja illustreerimine e ,,vaeste piibel" st jutustava sisuga · Kujutav laad: figuurid tinglikud, esmane oli tunnete väljendamine
Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid