Romaani ja gooti kunst, renessanss (4)

ROMAANI KUNST (10.-12. saj)
Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused : ausõna, truudus ) õitseaeg. Naturaalmajandus . Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima . Euroopat ühendas ristiusk . Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270).
Arhitektuur :
Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline.
Basiilika – piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrgem), mille all asus krüpt. Krüptis asusid väärisesemed ja oli ka matmispaigaks. Sageli ümbritses apsiidi kabelitepärg. Müürid oli paksud (6-8 m) ning aknad kitsad .
Sisearhitektuuris oli kõige tähtsam avanev vaade pealöövile. Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas. Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein , kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid
Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik , mida ühendas abihoonetega ristikäik ( lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi).

• Prantsusmaa – romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda . Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid – surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid.
  

• Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike- Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks liigendamata ruum) -ja kodakirikud (löövid ühe katuse all). Mõned kirikud imiteerisid Rooma kirikute motiive (protorenessanss). Saint Gilles kirik .
  
• Lääne-Prantsusmaa: kuppelkirikud. Eri tüüpi kirikud, mille fassaadid olid rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal . Notre Dame la Grande , Fort Perigeux.
  
• Kesk-Prantsusmaa: empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel). Notre Dame du Port, Le Puy.
  
• Burgundia piirkond: hästi jõukas. Olid imposantsemad ehitised, domineeris basiilika. Cluny kloostri ehitamisel mitu etappi .
  

• Inglismaa – 1066 vallutasid normannid ning eeskujuks sai normandia arhitektuur. Romaani stiil = normanni . Tavaline oli pikaks venitatud põhiplaan ja tugevalt eeldunud külglöövid. Durhami, Southwelli, Cloucesteri, Winchesteri, Norwicki katedraalid.
  
• Hispaania – suur osa mauride mõju all, kuid eeskujuks oli Prantsusmaa. Santiago de Copostela palverännakute kirik (olevat maetud mauride kaitsepühak). Kataloonia Narbonne piiskopkond .
  
• Itaalia – ehituslikult hästi kirev . Piirkondadel olid oma iseärasused. Kirikud oli hästi dekoratiivsed .
  

• Lombardia: lameda laega basiilika, võlvima hakati 12. saj. San Zeno kirik Veronas, Modena katedraal.
  
• Veneetsia: tugevad bütsantsi mõjud. Püha Markuse kirik.
  
• Toskaana: Pisa toomkirik , kus on eraldi asetsev torn kampaniil.
  
• Firenze : Itaalia kultuuri häll, Vana- Rooma mõjud. San Miniato del Mante.
  

• Saksamaa – romaani stiil valitses kaua aega. Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist. Meizi, Wormsi, Speyeri, Limburgi toomkirikud. Alam-Saksamaal levis eriline telliskivi ehitus (Lübecki toomkirik).
  
• Eesti – lülitus Euroopa kultuuri alles vallutustega, see tõttu romaani stiil ei jõudnud levida , kuid Saaremaal ja Lääne-Eestis on mõnedes kirikutes tuntavad romaani elemendid.
  

Kujutav kunst:
Nii maal kui skulptuur olid arhitektuuri teenistuses, nendega kaunistati kirikuid, et seletada inimestele lahti piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid, riietatud kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süžeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal . Bayeuxi vaip .
GOOTI KUNST (12. II pool – 15. saj)
Erinevates maades erineva kestusega. Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal oldi väga vaimustatud enda ajast ja kõike eelnevasse suhtuti põlgusega, kuna see oli toores ja barbaarne. Samas osad kunstiajaloolased väidavad, et gooti stiil on Euroopa kunsti lagi .
Ajastu iseloomustus: algas keskajaga, kuid lõpus üleminek varauusajale. Religioon oli ikkagi ühendav, kuid ilmusid ka kiriku kritiseerijad. Oli linnakultuuri õitseajajärk, kuid killustatus jäi. Saja aastane sõda ( 1337 -1453). 1453 tungisid türklased Euroopasse. Lõppesid ristisõjad 1270. Suur katku epideemia, ägedaim 1348-1349. Alustati raharendi kasutusele võttu ja see kiirendas majanduse arengut. Ristisõdadest toodi kaasa idamaade luksuslik eluviis 1445 trükikunst. Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid.
Arhitektuur:
Kunsti tehti kindlate reeglite järgi ja meistreid hinnati reeglite täitmise järgi. Domineeris sakraalarhitektuur ja kiriku põhitüübiks basiilika. Kirik kaotas oma kaitsefunktsiooni. Ehitussüsteem võttis kasutusele teravkaare , roidvõlvid, tugipiidad ja tugikaared .
Tugikaar – oli võimalik ehitada kaari, mille kandekaugus oli erinev, kõrgus sama. Surve oli selle tõttu suunatud rohkem alla poole, mitte külgedele. Võimaldas teha kõrgemaid ja õhemaid müüre.
Roidvõlv – ogas võlvikus oli diagonaalis asetatud kaks raidkivist vööd, mis võtsid osa kandvast funktsioonist. Surve oli koondatud 4 punkti. Võlvide külgsurve langes tugipiitadele, mis olid ühendatud kirikuga tugikaarte abil. Sellist konstruktsiooni kutsutakse ka skelettarhitektuuriks. Aknad muutusid suuremaks ja peaaegu vaba seinapinda ei jäänudki.
Sisearhitektuuris alumise korruse moodustasid arkaadid , teise korruse peamiselt trifoorium (empoorid hakkasid kaduma). Valgmiku osas muutusid aknad suuremaks, ulatudes ligi põrandani. Seinamaali ei kasutatud, aknad kaunistati vitraažidega. Eelistati sammaste asemel kimppiilareid.
Välisarhitektuuris oli massiivse nelitistorni asemel oli sale ja sihvakas torn. Lääne fassaadile olid iseloomulikud kaks torni (kas kiivriga või tömbiotsalised). Kirikute tugipiitadel oli pisikesed peened tornid – fiaalid . Iseloomulik oli akende ja portaalide kohal kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid ja vimpergid olid kaunistatud mugulate e. krabidega. Kõik teravad osad tipnesid ristlillikuga. Need jätsid pitsilise mulje. Palju roosaknaid. Mõnikord oli peaportaali kohal skulptuuride rivi, mida tuntakse kuningate galeriina.

• Prantsusmaa – gootika sünnimaa Ile-de- France ’s, mis oli Prantsuse kuningate domeen (kuninga perekonna isiklik valdus ). Gootika levis sealt üle kogu Prantsusmaa  Euroopasse.
  

1) Varagootika (1140-1200) – Saint Denis abtkonna kirik, mis oli kauaaegne Prantsuse kuningate matusepaik. Alustati Notre-Dame ehitust, mida ehitati etapiviisiliselt. Nurgakivi 1163, esimesena valmis 1182 koorihoone, edasi pikihoone ning kõige viimasena kooriosa kabelid 1320. Senlis ja Laani katedraalid.
2) Kõrggootika (13-14 saj) – Saja aastase sõja algus. Tehti Prantsuse gootika pärlid: Reimsi ja Amiensi katedraal. Viimane pidi toreduselt üle trumpama kõik seni tehtud kirikud. Blauvau – taheti teha kõige kõrgem, kuid koori osa varises mitu korda kokku, pikihoone jäigi ehitamata. Saint Chapelle , mis oli kuningate lossikabel. Eristati ka erinevaid koolkondi .
3) Hilisgootika (15-16 saj algus) – tuntakse famboyant stiilina e. leekestiilina. Tavalise teravkaare kõrval ka mitmesugused lamedad kaared (Tudori kaar). Tõeline erinevus sisearhitektuurid: võlvid muutusid toredateks, uhketeks, erikujulisteks. Cambridge King ’s College kabel , Rouen’i katedraal.
Kloostritest kuulsaim Mont Saint Michel, mis asub Normandia lähedal saarel. „Õhtumaa ime”.
Ilmalikest hoonetest kindlustatud linnused, mis olid ümbritsetud võimsa ringmüüriga, milles olid ümmargused/neljakandilised tornid. Müüri osas kaitsekäik. Linnuse kõige tähtsam osa oli peator – donjon. Kodanlikust arhitektuurist avalikud hooned, raekojad, kohtupaleed, linnakodanike elamud. Ilusaimaks peetakse Jacques Caluri maja.

• Madalmaad – Prantsuse gooti osa, suured Prantsuse eeskujud . Tournaid ja Antverpeni katedraalid, Brüsseli raekoda .
  
• Inglismaa – tõuget Prantsuse stiilist. Teerajajaks de Sans, kes tegi esimese gooti stiilis hoone Cantebury katedraali. Eristatakse erinevaid perioode:
  

1) Early - English – pikaks venitatud põhiplaan, madalad nelitistornid, teravad kaared, sageli kooriruumi keskel eraldi Maarja kabel (Lady Chapel ). Soulspery ja Lincolmi katedraal.
2) Dekoreeritud stiil – toredus, rikkalikkus, lamedad kaared. Yorki , Exeteri katedraal.
3) Perpendikulaarne stiil – toredus äärmuseni viidud , vertikaalne tendents . Cambridge King’s College kabel, Westminster Abbey .

• Itaalia – mõjutas Burgundia ja L-Pr arhitektuur, antiigi võim. Piirkondlikud iseärasused. Võimsad katedraalid: Sienna, Firenze, Milano , Orvietto. Profaanarhitektuuris palazzode tüüp (jõukate linnakodanike elamud). Palazzo Vecchio, Doodžide palee.
  
• Hispaania – Pr eeskujuks. Mauri mõjud. Gootika jõudis läbi tsistertslaste . Erinevate elementide kuhjamine, toredus. Sevilla katedraal.
  
• Saksamaa – ideaaliks oli üle võtta kõik Pr üleloomulik. Kölni, Freiburgi toomkirikud, Strasbourgi katedraal. Hilisgootika (14.saj keskel) tuli Saksa erigootika, kus oli lihtsustamine , kainus ja asjalikkus . Telliskiviarhitektuur. Maarja kirik Lübeckis ja Tantrigis.
  
• Eesti – 13 saj. lülitus Euroopa kultuurikonteksti. Oli jagunenud mitme erineva poliitilise jõu vahel. Ilmalikus arhit. Olid võimsad linnamüürid (Tln müür)+tornid. Ordulinnused (Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Põltsamaa, Karksi , Kuressaare: väga heas korras, klassikalise Rooma kastelli eeskujul). Tln kodanlik arhit: raekoda, raeapteek, Kolm Õde, gildimajad.
  

Lääne-Eesti ja Saaremaa - ehitusmaterjaliks paas / dolomiit . Peamiselt ühelöövilised kirikud. Valjala , Muhu , Ridala , Püha kirikud.
Kesk-Eesti – kolmelöövilised kodakirikud. Ambla, Koeru , Pilistvere.
Põhja-Eesti + Tallinn – paekivi . Tallinn üks unikaalsemaid, kompaktsemaid gooti stiili näiteid Euroopas. Oleviste , Niguliste, Pühavaimu, Toomkirik, Pirita klooster .
Lõuna-Eesti + Tartu – praktiliselt gooti stiili näited maapiirkondades puuduvad, kuna on olnud palju sõdasid. Kolmelöövilised basiilikad: Urvaste kirik. Tartus Jaani ja Toomkirik.
Kujutav kunst:
Suuri muudatusi ei olnud, figuurid olid endiselt pikaks venitatud ja riietega kaetud.
1) Varagootika – romaani mõjud, kohmakam, rõhutati teemasid, mis mõjutasid tundeelu (Pieta – ristilt võetud Kristus+tagaleinajad).
2) Kõrggootika – mõnevõrra realismi, kujud kerges paindes (gooti S-poos)
3) Hilisgootika – kohati naturalistlik. Skulptuurid erinevatel katedraalides (Reimsi, Kölni, Strasbourgi).
Vitraažikunst: sügav erijoon. Chatre, St Demi abtkonna kirik.
Miniatuuris: 3 venda Limbourgi. Perry hertsogi palveraamat.
Eesti: B. Notke Niguliste kiriku altar, Surmatants , Trt terrakota skulptuurid
Giotto – renessansi teerajaja, võttis maalikunstis kasutusele perspektiivi.
RENESSANSS (15-16 saj.)
Ajastu iseloomustus – humanistliku mõtteviisi ja maailmakäsitluse tekkeaeg . Antiigi taassünd. Feodalistlikud suhted muutusid kapitalistlikeks. Linnaelanikkond kasvas ja muutus jõukamaks. 1492 algasid maadeavastused , mis avardasid maailmapilti, algas kolonisatsioon. Trükikunsti kaudu levisid teadmised. Algas reformatsioon, kus astuti välja kirikukorralduse vastu. Euroopa lõhened usuliselt, Augsburgi usutunnistus : kelle maa, selle usk. Õigeusk, katoliiklus, protestantism , islam.
Renessanss tähendab otsetõlkes taassündi, kuid tegelikult on ta antiigi vaimsuse edasikandumine. Tunduvalt laiened kunsti tarbijate hulk ( linnakodanikud ). Esile tõusis ka ilmalik arhit. Juhtiv osa läks Itaaliale (Firenze).Itaalia perioodideks

Eelrenessanss e. trecento (13. -14 saj)

Vararenes. e. quatrocento (15. saj)

Kõrgrenes. e. cinquecento (16. saj)

Hilisrenes ja manerism
Arhitektuur
Võeti üle antiikkunsti element. Kupliarhitektuur. Hooned ei pürginud enam kõrgusesse, vaid oli rohkem üksikute osade tasakaalustamine. Palju oli sambaid ja suuri kaari.

• Itaalia – teerajajaks Firenze, Medicite perekond. Kujunes välja lõplikult palazzode süsteem. Alumine korrus oli teostatud rustikas – suurtest tahumata kiviplokkidest, maalähedane. Ülemised korrused läksid aste-astmelt pehmemaks ja õhulisemaks. Palazzo Pitti, Medici, Strozzi. 15. saj keskel ilmus uus palazzode tüüp. Palazzo Ruccellai, mille teostas arhitekt ALBERTI (1404-1472). Rustikaalsus kadus ja kõigil kolmel korrusel oli antiigi vormikõne pilastrite näol (neljakandilised, poolikud sambad). Alberti üritas antiiki kõige järjekindlamalt jäljendada. San Francesko kirik Riminis, San Andrea kirik Mantognas.
  

BRUNELLESCHI (1377-1446) – projekteeris Firenze toomkiriku kupli ja väikesemaid hooneid antiikse portikusega (alumine toestik), leitud laste kodu, Capello Pazzi Santa Croce kiriku ümber. Hakkas ümber ehitama San Lorenzo kirikut.
Tuntumad vararenessansi arhitektid : da Sangallo, da Laurana, Lambardi, Tullio
Kõrgerenes. ajal saavutati täis hiilgus . Kunsti keskuseks kujunes Rooma. Rajajaks oli BRAMANTE (1444-1514), keda huvitas kuppelehitise probleem, 1499 kutsuti ta Rooma , kus ta tegi väikese Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuele. Alustas 16. saj algul Vatikani lossi ümberehitust ja kujundas Püha Peetri kiriku. Tema surma järel jätkas Michelangelo , kes on ekspressiivse loominguga valmistas teed barokile. 1506 tegi Julius II Bramantele ülesandeks teha Peetri basiilika. Ta plaanis seda tsentraalsena, vägeva keskkupliga ja ümbritsevate väikeste kuplitega. Michelangelo lihtsustas plaani, jättis ära nurgatornid ja väikesed kuplid. Ehitas võimsa kupli, mida peetakse tänapäevani kõige ilusamaks kuppelehituseks.
PALLADIO ( 1508 - 1580 ) oli viimane suurmeister. Oli silmapaistev teoreetik. Eriline tähendus oli sambal ning lõi ehitustüübi, kus sammas ulatus läbi kahe korruse ( Lunastaja kirik Veneetsias, Villa Rotonda). 18. saj klassitsismi tekkimisega taaselustati Palladio ideed – palladianism.
Tuntumad kõrgrenes. Arhitektid: Maderna, Sansorvino, Sanmichele, Tullaporto

• Prantsusmaa – renes . tuli läbi sõjakäikude. Algust loetakse 1494 Louis XIII naases Napolist ja tõi kaasa Itaalia kunstnikke. Alustati Amboise lossi ehitamist, millele järgnes Blois trepi juurdeehitus.
  

Vararenes. e. Francois I stiili parimaks näiteks on Cambord’i loss, millega kujuneb välja spetsiifiline Prants . Katusearhitektuur (kõrged katused, tornid, korstnad , kambrid). Loire jõe orgu ehitati terve rida losse . Le Breton projekteeris Fontainebleau lossi.
Kõrgrenes. 1535-1580 reisisid Prants. meistrid ise Itaaliasse uurimaks antiigi varemeid. LESCOT ( 1510 - 1578 ) alustas Louvre ehitamist. Keskaegne hoone lõhuti maha ning kavas oli ehitada 4 tiivast koosnev hoone, paviljonidega nurkades . Läänetiiva fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest e. mezzaninost. Lõplikult valmis Louvre 19. saj, kus arhitektid on püüdnud järgisa Lescot stiili e. Louvre stiili.
DEBORNE (1510-1570) projekteeris Anet lossi Henry II tellimisel Diane Poitiers ’i jaoks. 1553 Tuiliers’i (Pariisi kommuuni ajal hävitati) lossi ehitamine, mis ühendati Louvrega galeriidega.
BULLANT ( 1515 -1578) jätkas Tuiliers’i lossi ehitust, kuid teda seostatakse peamiselt Ecaueni lossiga, kus esines suur kolonnaad, mis ulatus läbi kahe korruse.

• Madalmaad – levis läbi Prants. 16. saj keskpaigas kujuneb välja oma stiil. FLORIS – Antverpeni raekoda, de Key – Leideni raekoda.
  
• Saksamaa – saavutused jäid tagaplaanile. Iseseisvat renes stiili ei suudetud kujundada. Valitsesid dekoratiivsed elemendid, Saksa iseloomulikud fassaadid (kolmnurksed viilud, mis ahenevad üles poole). Heidelbergi loss, Kõlni raekoja eeskoda.
  
• Hispaania – peatereskne stiil e. kullassepa stiil. Äärmiselt dekoratiivne , rikkalike kaunistustega. De Herrera ja de Toledo projekteerisid Eskoriali lossi Madridi lähedale Philippe II soovil.
  
• Inglismaa – gootika valitses kirikuarhit kuni 17. saj, profaanarhit. pääses renes võimule Elizabethi valitsuse ajal. Kujunes välja omanäoline stiil, mandri mõju puudus. Lossiarhit hinnati siseruumide otstarbekust jaa mugavust , välisarhit polnud nii oluline. Walton Wall .
  
• Tšehhis Praha lõbuloss
  
• Rootsis Kripsholmi loss
  
• Eesti – renes. ei ole väga palju säilinud. Tallinnasse ehitati väga vähe. Valitsesid madalmaade mõjud. Mustpeade maja fassaad.
  

Skulptuur
Olid tugevad antiigi mõjud, kuid ei olnud niivõrd kolossaalsed. Skulptuur muutus omaette kunstiliigiks.

• Itaalia – sünnikoht Firenze. GHIBERTI (1378-1455) osales Firenze toomkiriku pronksukse tegemise konkursil. Sõelale jäid Brunelleschi (kavand huvitavam) ja Ghiberti (kavand paremini ruumi komponeeritud, elegantsem). Uks koosnes erinevatest tahvlitest, mida ta teostas 12 aastat. Seejärel telliti talt ka bapisteeriumi pronksuksed e. paradiisiuksed. Need olid 10 plaati , mis kujutasid Vana Testamendi stseene.
  

DONATELLO (1386-1466) oli realist, kohati naturalist. Oli äärmiselt jõuline. Varesemad tööd olid Firenze toomkiriku ja Or San Michele kiriku niššides olevad kujud (Püha Jüri). Populaarseim töö on Taaveti pronksfiguur, mis oli mõeldud Medicite lossi õuele. See oli revolutsiooniline , kuna kujutas noort poissi, mis oli vaadeldav igast küljest. On teinud ka lauljate tribüüni Firenze toomkiriku jaoks. 1443 kutsuti Padovasse, kus valmis kuulsaim töö Gattamelata , mis oli pronksist ratsafiguur ja see oli esimene ratsafiguur pärast antiiki.
VERROCCHIO (1436-1488) tegi samuti Taaveti. Ta kujutab poisikest, kes on elavam kui Donatello Taavet. Taaveti näol olevat naeratust on ka teiste tema skulptuuride juures. Tegi Veneetsias Colleoni ratsamonumentdi.
Tuntumad skulptorid: perekond della Robbiad (Andrea della Robbia), kes võttis kasutusele majoolika – pisiskulptuuride tegemiseks, põletatud savi kaetakse värvilise glasuuriga; Rossellina da Settignano, Pisano…
Kõrgrenessanss: MICHELANGELO – Taavet, Medicite hauakambri skulptuurid, Pietad, Moosese kuju.

• Prantsusmaa – andis Itaalia järel skulptuuri olulise panuse. 15.saj skulptuur arenes realismi vaimus , mille heaks näiteks oli Sluter. COLOMBE (1430-1513) peatööks oli Bretagne hertsogi Francois II ja tema naise hauamonument Nantes ’i linnas. Portreebüstidest kuulsaim Burgundia hertsog Philippe IV ilusa büst. RICHIER (1500-1567) kuulsaim töö hauamonument de Chalans, mis kujutas surma motiivi skeletina. Kohati naturalistlik.
  

Prantsusmaal olid 1530ndail Itaalia mõjud, prantslased võtsid eeskuju, kuid kujundasid oma enda stiili. Kaks skulptorit Rossi ja Cellini. Rossi töötas Fointebleau lossi sisetöödel ja lõi Fointableau koolkonna, mida iseloomustavad graatsilised figuurid.
GOUJON (1510-1568) tema ajal oli Prants renes haripunkt. Tüüpilisem töö Süütute kaev Pariisis, mida kaunistasid reljeefid nümfidega. Iseloomulik oli antiik-Kreeka voldistik riietel. Võttis osa Louvre lossi sisekaunistus töödest, tegi Diana hirvega.
BONTEMPS ( 1507 -1570) l’i Francois I hauamonumendi St Demi abtkonna kirikusse. PILON (1535-1590) hakkas tellimusi saama hästi noorelt ja muutus Catharina de Medici soosikuks. Esimene tellimus oli Henry II mälestuseks valmistatud skulptuurigrupp Kolm graatsiat, kes kandsid oma pea kohal urni Henry II südamega. Konstrueeris mõlemale ka hauamonumendi.

• Madalmaad – domineeris dekoor. De Vries , kes tõi iseloomuliku motiivi kartušši – raam, mis aimas järele pooleldi ülesrullitud lehti.
  
• Saksamaa – oli elav tegevus. 15 saj parimad teosed on puust. Tähtsaks kunstikeskuseks sai Nürnbergi, kus tegutsesid kolm kuulsat skulptorit: Strass, Kraft, Vischer. Üleminekul kõrgerens. Oli kuulsaim skulptor Riemenscheider (Püha Jakobi altar Rottenburgis). Teiseks keskuseks sai Lübeck. NOTKE (1430-1509) tegutses pikemat aega Rootsis. Tähtsaim töö Püha Jüri lohega, mille tellis Rootsi riigihoidja Sten Stüre ja see asub Püha Nikolai kirikus Stocholmis. Tallinna jaoks tegi Pühavaimu kiriku altari. RODE (1468- 1504 ) oli rohkem tuntud kui maalikunstnik , on teinud nikerdatud altareid.
  
• Eesti – Vana- Liivimaa mõjud+põhja Madalmaade mõjud. Lisaks Notkele jaRodele nikerduskunsti näidised. Hans Paweli kenotaaf ( hauakiri ) Oleviste kiriku Maarja kabeli seina küljes.