mis võimaldasid toime tulla raskete kiviplokkide paigaldamisega. Ürgaja arhitektuuri tähtsamad mälestised: · Newgrange-i käikhaud Iirimaal (3600.a. eKr) Sissekäigu kivi muster · Stonehenge-i kromlehh Suurbritaanias (2. at eKr) Stonehenge-i plaan (Dr.Stukely rekonstruktsioon) · Carnaci menhrite väli Prantsusmaal (2.at eKr) Menhrite allee Ehitustüübid: Elamuarhitektuur püstkojad, kivist ümarpõhjalised elamud, vaiehitised. Kultusarhitektuur menhirid, dolmenid, kromlehhid. Käikhauad. Suurbritaania kõige kõrgem Dolmen, Iirimaa menhiir, kaaluga ca 40t 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4.at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala põllumajandus tugines hästikorrastatud niisutussüsteemile
ookeanid, kliima jahe ja lülijalgsete areng (400) samblad, sõnajalgtaimed, kuiv, ulatuslik kõrbestumine taimed maismaale (420) loomade peamised ehitustüübid (540) hulkraksete taimede arenemine (1000) AGUAEGKOND vetikad, pehmed 2500 540 üks suur manner hulkraksete loomade arenemine (700) selgrootud
Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid Ristvõlv · XII sajandi alguses · Igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd Amiens`i katedraal Köln`i katedraal Reims`i katedraal Päiskivi King College , Cambridge Salisbury`i katedraal · Fiaal · Ristlillik · Krabi Siirud Saint Cabelle lossikabel Cologne katedraal Saint Denis`i kloostri kirik
sarnasuse alusel algust(käsnad) rühmadese(perek,suguk,klassid) 22. Kambriumi (plahvatus)alguses toimus u 10. Homolooglised-ehitusplaanilt sarnased 15 milj aasta jooksul tormiline hulkraksete organid(selgroogsete loomade loomade ehitustüüpide areng,ilmnesid jäsemeluud). tänap loomade ehitustüübid.(kamb ja ord 11. Maandunud elundid-nende ajal oli elu meres) esinemine,talitsuselt tähtsusetud 23. Siluris siirdusid maismaale esimesed elundid,mis teistel lähedase ehitusega taimed ja lülijalgseddevonis liikidel on välja arenenud ja selgroogsed. talitlevad(inimesel sabaluu,pimesool). 24. Ord-taastumine uute lülijalgste
MESOPOTAAMIA Mesopotaamia- suur tasandik Eufradi ja Tigirise jõe vahel. Alates 4000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamia aladele tekkis ja lagunes palju riiklikud moodustised. Varasematest aastatuhandest võeti üle ehitusstiilid ja ehitustüübid. Tähtsaks peeti niisutuskanalite võrgustike korrashoidu ja nende olemasolu. Vee olmasolu andis riigile kogu tema rikkuse. Mesopotaamias oli tähsaks ehitusmaterjaliks olemasolev savi ja veeti sisse ka teistest riikidest puitu. SAVIKULTUUR- savi oli materjalik nii elamutele kui ka nõudele, kirjutustahvlitele ja skulptuuridele. Ka mütoloogia tugines savile. Tuntuim ehitustüüp on TSIKURAAT. Tsikuraat on astmeline massiivsetest tüvipüramiididest valmistatud ehitis
musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid proportsioonid erinesid (ruudukujuline kivist ehitis, kolme ukse või pühakojaga ning suure eeskojaga puust ehitis, sambad, keraamilised kaunistused). Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid.
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Paleosoikum Paleosoikum ehk vanaaegkond on Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542-251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Paleosoikum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paleosoikumi elustik Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute h...
Klassitsism 18 saj 1) Euroomast levis klassitsism ka Ameerikasse, kestis 19saj, 30dateni. 2)Jäljendati antiiki. Jaguneb *varaklassitsism 1760- 1800 *kõrgklassitsism 1800-1830 3)Prantsusmaa, Itaalias ja SBs ilmnes klassitsism juba barakoajastul. 4)Kuna Inglismaal barokki pm polnud, siis seal jätkus pallodionism, mis oli väga sarnane klassitsismile. 5)Ehitustüübid: sakraalhoone, eeskätt kuppelkirik, tetrihoone, muuseumihooned, seltsimajad, lossid, mõisad, pargipaviljonid. 6)Ehitusmaterjalid: kivi teliskivi, malm, hakatakse valmistama kunstmarmorit. 7) Ehitustehnika: eelnevate perioodide oma täiustub, metalltarindid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist 8) Huvi antiigi vastu tekkis tänu väljakaevamistele, valgustusfilossfide teosed. Valgustusfilosoofide tegevus soodustas kodanlike ideaalide tekkimist, millele andsid tuge edusammud matas füsas ja keemias. 9) Prantsuse r...
kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopotaamias võtsid üksteise järel tekkinud riigid kõige varasematest aegadest üle usundi, kirja, ehitustehnika ja ehitustüübid. Suurt tähelepanu pöörati niisutuskanalite võrgule, mille korrastamisest pidi osa võtma kogu elanikkond (sümboolselt isegi valitsejad). Ehitustüübid: tsikuraat, palee-ehitised, kindlustusehitised. Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt. Puit (põhiliselt sisseveetud). Ehitustehnika: Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil. Ajastu ehitusmälestisi: Uri tsikuraat 3. at eKr Sargon II palee Horsabadis 8. saj eKr
Renessanss 1) See oli ajajärk mil toimus üleminek keskajalt uusajale 2) Sai alguse Itaaliast 14 saj. lõpul 3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad 7) Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu, majoolika 8) Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendused kuplite ja võlvide ehitamisel. 9) Renessanss (taassünd) tähendab eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. 10)Kiiresti arenema hakanud manufaktuurtööstus, kaubandus, ja pangandus. 11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus.
Barokk ja rokokoo 17 ja 18 saj. 1) 16 saj lõpus hakkas renessanssile iseloomulik taanduma 2) 16 saj lõpuks kujunes Itaalias barokk (erikummaline). Barokk ja sellele järgnenud rokokoo levis Euroomas 1580-1750. Ning jõudis Hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. 3) Jagunemine * varane barokk 1580-1620 * kõrgbarokk 1630-17 saj lõpp * hilisbarokk 18 saj 1. Pool * rokokoo 18saj. ( 20-60dad) 4)Ehitustüübid: kuppelkirik, basilikaalne kirik, lossid, areneb pargiarhitektuur 5) Ehitusmaterjalid: kivi, põhjapool telliskivi, interj. Stukkdekoorid 6) Ehitustehnika: räiustatakse eelneval perioodil saavutatut. Uusi võtteid pole 7) 16 saj lõpul Euroopas kujunema tugeva keskvõimuga rahvusriigid. 8) Veel kerkis esile kodanlus. Katoliku kirik oli kaotanud oma mõjuvõimu. 9) Usupuhastus e toonud rahu ja stabiilsust 10) Pidev võitlus eri ususuundade vahel. Mille tõttu toimus katoliku kiriku eestvedamisel vasturef...
tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima
polünukleotiidahelate , ei RNA ega DNA sünteesi. Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele,mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Maa vanus 4,55 miljr. Elu teke maal 4-3,5mlr. Vanimad elusoranigsmid olid ainuraksed tuumata organismid: bakterid ja arhed. Ürgeoon-maa teke. Maakore tardumine. Agueoon-bakterite ilmumine.tekkis hapnik ja osoonikiht.hulkraksed organismid.Kambrium-kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid. Hulkraksed,Lõpus hävisid lülijalged. Ordoviitsium-esimesed vetikad ja taimed maismaal. Silur-sõnajalgtaimed , lülijalgsed.Devon-maismaale tlid selgroogsed. Lõpul ulatuslik väljasuremine. Karboni-puukujulised osjad,kollad ja sõnajalad. Esimesed roomajad saurused. Osadel putukatel lennuvõime. Perm-maa ajaloo suurim väljasuremine. Keskaegkond: Juura-esimesed linnud,õistaimed ,putukad. Kriit-hävisid dinosaurused ja paljude mereloomad
) kujunes välja fotosüntees: atmosfääris vabanes vaba hapnik 2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid. Eelised: kuj välja rakusisene tööjaotus, DNA koondus kromosoomidesse, tekkis sug. palj. meioos, suurenes geneetiline muutlikkus, mis oli alus edaspidiseks evolutsiooniks 3.) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond 4.) arenesid regulatsioonisüsteemid. II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad, kui samadesse rühmadesse kuuluvate kaugete alade liigid. Sordi ja tõu aretus: Näitab evol. mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1.) füüsikaline ,,Suur Pauk" 15milj, maa 4.5 miljardit 2.) keemiline. Heelium, vesinik. *1860 L.Pasteur kõik elus pärineb elusast *1924 A Oparin atmosfääris puudus vaba hapnik * 1929 J
30. GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve t...
Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1) Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks? Saint-Denis` kloostri kiriku ümberehitust 2) nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemat tunnnust? Teravkaar ja roidvõlvid 3) Milliseid muutusi kirikuehituses võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Võimaldas võlvida laiu lööve, õhemaid seinu 4) - 5) Nimeta kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres’i katedraal ja Reimsi katedraal. 6) – 7) – 8) Millistel ehitusosadel oli gooti katedraalis konstruktiivses mõttes esmajärguline tähtsus? Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid ehk neljakandilise ristlõikega sambad. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1) Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminiter Abbey - on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 2) Va...
Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on
Sõnajalg taimedest on tekkinud kivi ja pruun süsi. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljuneva PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust 100 . . . 130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED. Loomariigi evolutsioon- 540 400 miljonit aastat tagasi hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. kambriumi plahvatus. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Lõuatud 480 miljonit aastat tagasi primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. 400 miljonit aastat tagasi tekkisid- Putukad Kahepaiksed Roomajad
- Tekkis endosümbioos - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega - Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid - Esimesed taimsed hulkraksed - punavetikad → pruun- ja rohevetikad → maismaa taimede eellased - Esimesed loomsed hulkraksed - pehmete kestadega selgrootud - Käsnad - Ainuõõssed (meduusid, korallid) - Limused (teod) - Ussid (kaanid) - Lülijalgsed - Okasnahksed (merisiilid, meritähed)
ühendid. IX Elu areng maal tekkis 4-3,5 miljardit aastat tagasi Ürgeoon: Maa teke, atmosfääri, ookeanite ja mandrite teke. Ainuraksete prokarüootide teke. Agueoon: fotosünteesivad organismid(bakterid), Vaba hapnik ja osoonikiht. Eukarüootide ilmumine. Meioosi ja sugulise paljunemise välja arenemine. Hulkraksed organismid. Paleosoikum: sõnajalgtaimed, sammaltaimed, paljasseemnetaimed. Ajastud: kambrium-ordoviitsium: loomade ehitustüübid, skeletiga organismide levik meredes. Silur-devon: korallriftide teke, keelikloomade kiire evolutsioon, organismide siirdumine veest maale, taimede, lülijalgsete ja neljajalgsete teke. Karbon-perm: maismaataimestik:osjad, sõnajalad; lennuvõime teke putukatel, algeliste kahepaiksete evolutsioon, roomajate teke. Triias-juura-kriit: paljasseemnetaimed, hiidroomajad, imetajate ja lindude teke, õistaimed.
8. vibur - Valkudest koosnev struktuur(flagelliin). Tänu pöörlevale liikumisele kindlustab raku liikumise keskkonnas. Vibur pannakse käima ratasülekandega - unikaalne. 9. gaasi vakuool - on täidetud gaasiga, hõlbustab vees elavatel bakteritel liikumist. 10. varuainete kogumid - vajalikud tagavaraks(varuvad sooli ja varuaineid). 11. tsütoplasma - poolvedel, valke ja teisi ühendeid sisaldav vesilahus, mis täidab kogu raku. Bakterite tsütoplasma on liikumatu. Bakterite ehitustüübid : 1) kerakujulised kerabakterid ehk kokid 2) pulkjad bakterid e batsillid 3) spiraalsed 4) keerdunud e keeritsbakterid 5) jätketega 6) koloniaalsed vormid.(eri rakud liituvad) 7) niitjad Bakterite elutegevus : Bakterid on kosmopoliidid - esinevad kõikjal, selle tagavad : a) väikesed mõõtmed. b) kiire paljunemine. c) erinevate toiteallikate kasutamine. d) vastupidavus keskkonnatingimustele. e) ehituse ja ainevahetuse lihtsus. Bakterite ainevahetus jaguneb : 1
Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust k.a hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut 3,7-4 miljardit a ainuraksed prokarüoodid tagasi 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, sõnajalgtaimed lülijalgsed veest maale 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad
Vetikad – 500-600miljonit aastat tagasi veekogudes Soontaimed – 410-440 miljonit aastat tagasi, siirdumine maismaale, paljunemine eostega, polnud lehti, varred ja risoomid Eostaimed – 280-360miljonit aastat tagasi – sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed – 300-350 miljonit aastat tagasi Katteseemnetaimed – 130-65miljonit aastat tagasi LOOMAD 540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. Kambriumi plahvatus. Trilobiidid - madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit aastat tagasi). Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Lõuatud - 480 miljonit aastat tagasi Primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Kõhrkalad - 400 miljonit aastat tagasi Iseloomulik kehakuju.
Silur 439 34 Sammaltaimed Ordoviitsium 508 69 Kambrium 543 35 Arenevad loomade 500 põhilised ehitustüübid Aguaegkond e Vend 650 107 Eükariootide proterosoikum ilmumine 2500 1960 Levib vaba hapnik 2500 2500 Ürgaegkond e 4000 1500 Elu ilmumine arhaikum
LK. 51 1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon. 2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamisek...
Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest, toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jääkmoodustis (pimesool, õndraluu, silmhammas)
Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põ...
Seda saab põhjendada nii: loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaatorgeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki ,,plahvatuse." Tuleb ka arvestada, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus võimalusi väga mitmesuguste kohastumisviisidega loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide (nt ainuõõnsete, usside, lülijalgsete ja keelikloomade) edasine evolutsioon. Edasist arengut mõjutasid oluliselt väiksem väljasuremine Kambriumi ajastu lõpul ja suured väljasuremised Ordoviitsiumi-, Devoni-, Permi-, Triiase- ja Kriidi ajastu lõpul. Kambriumi ajastul hävisid ajastule tüüpilised lülijalgsete liigid, kes moodustasid üle 70% Kambriumi liigilisest mitmekesisusest. 8
a) Seemnesõnajalad b) Kordaiidid c) Okaspuud õite ja viljade esinemine (nt käbi) d) Hõlmikpuud praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik (nt hõlmikpuu Peeter Süda tänavas, Tallinnas e) Palmlehikud tänapäeval on säilinud üks selts palmlehikulaadseid Katteseemnetaimed 140 miljonit aastat tagasi Loomariigi evolutsioon 540-400 miljonit aastat tagasi hulkraksete loomade areng vees, kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn Kambriumi plahvatus Trilobiidid madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas 550-250 miljonit aastat tagasi Käsnad veekogude põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed Esimesed selgroogsed kalad 500 miljonit aastat tagasi Lõuatud 480 miljonit aastat tagasi, primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik, uimedest oli olemas vaid suur sabauim
Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid Nendega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäärist, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Produktid: puriin- ja pürimidiinalused, kõik 20 aminohapet, Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini, alaniin, aspartaad, aminobutüraad, isegi ATP kui segusse oli lisatud P – fosfor. Manipuleerides veeauruga, vesinikuga, ammoniaagiga, metaaniga, ja elektrilaenguga nad said kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Atmosfäär mudelis oli koostatud veeaurust, vesinikust, metaanist ja ammoniaagist. Veeauru juhiti läbi kambri, milles oli ”ürgne” Maa atmosfäär. Kambrisse juhiti elektrilaenguid ja kondenseerunud veest võeti prove tekkinud ainete analüüsiks. Sellistes katsetes on saadud kõik 20 aminohapet, mõned suhkrud ja lipiidid, DNA-s ja RNA-s sisalduvad puriin- ja pürimidiinalused ja isegi ATP-d, kui segusse...
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
säilinud kivistisi) · ~ 700 miljonit aastat tagasi · Millise eelise andis organismidele hulkrakne ehitustüüp? · Hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organiteks · Tagas püsivama sisekeskkonna · Arenesid välja terviklikkust tagavad elundkonnad nt. Vereringe- ja närvisüsteem · Olulised muutused loomariigis toimusid 540 miljonit aastat tagasi. · Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid · Arenesid · Ainuõõssed käsnad, meduusid jt · Ussid rõngussid, lameussid jt 4 · Limused teod, nälkjad jt · Lülijalgsed putukad, liblikad jt · Okasnahksed meritähed, meriroosid Elu enne maismaad · Suureks pöördeks sai elu evolutsioonis sai vees maismaale siirdumine. · Taimedest olid esimesed samblad ja sõnajalad · Loomadest lülijalgsed (~400 miljonit a.t.)
Neis valitses joonele tuginev ja pinnaline laad, rohkelt kasutati ornamentikat(pühaku pildid). Kadus ruum, pildid olid väga fantaasiaküllased ja väljendusrikkad, keha ei olnud riietuse alt aimatav ja liikumist ei kujutatud. Tekstiilikunstist on säilinud piltvaip, mis on võrreldav Bayeuxi vaibaga, mis jutustab inglise vallutamisest(muudeti lapsemeelseks). Kullassepakunsti oluliseks ülesandeks oli relikviaaride valmistamine. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid. Gooti stiil tekkis 1144.a Saint-Denisi kloostri kiriku ümberehituse valmimisega. See kirik oli olnud Prantsuse kuningate matmispaik ja kuningavõimu sümbol. Sellest kirikust on säilinud koori ümbriskäik ja kabelite pärg. Nendes on näha peamisi Gooti tunnuseid-kergena mõjuv teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid sambaid ja suuri aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus oli suunatud ülevalt alla.
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
See sai võimalikuks kaarte ja võlvide meisterliku kasutamiseks. Colosseum moodustav ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Colosseum pidi mahutama üle 50 000 vaataja. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. § 17. Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur. Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil. Rooma ehitusmaterjal, ehitustehnika ja ehitustüübid olid üks vahend riigi ühendamiseks. Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Uhkeim neist oli Trajanuse foorum. Basilica Ulpia. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Marcus Aureliuse ratsamonument
,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed a tagasi prokarüoodid 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, lülijalgsed veest maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud
· tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. · Keskkonnaprobleemide peamised tekkepõhjused on: · toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine; · madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine; · keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus; · keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimimismehhanismide puudulikkus. Nimeta hulkraksete loomade ehitustüübid, iseloomulikud tunnused , esindajad liigid või muu süstemmatika üksus sellest ehitustüübist.( 8 ehitustüüpi) 1. KÄSNAD- Eestis 2 liiki- järve-ja jõekäsn 2. AINUÕÕSSED meduusid, hüdraloomad 3. LAMEUSSID laiuss, nudipaeluss 4. ÜMARUSSID limuksolge, naaskelsaba 5. RÕNGUSSID hulkharjasussid, väheharjasussid( näiteks vihmauss), kaanid 6. MOLLUSKID EHK LIMUSED teod,karbid ja peajalgsed 7
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima
Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus 2) Kasulikkus e funktrisionaalsus 3) Ilu esteetilisus Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest. Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja, ühiskondlik hoone või tööstushoone. Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus. Esteetiline väärtus seisneb tema sisu ja välimuse ühtsuses, kompositsiooni täiuslikkuses ja üksik osa suhtes kogu kompositsiooni näol. Arhitektruur väljendab oma aja stiili. Ajalugu näitab arhitektruuri pidevat arengut, pidevat uue ja vana võistlust, üldise stiili ja rahvusliku omapära suhet. Arhitektruuris on kõige iseloomulikum isepära selles, et ta kätkeb endas tehnika ja kunsti koostööd
Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus 2) Kasulikkus e funktrisionaalsus 3) Ilu e esteetilisus Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest. Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja, ühiskondlik hoone või tööstushoone. Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus. Esteetiline väärtus seisneb tema sisu ja välimuse ühtsuses, kompositsiooni täiuslikkuses ja üksik osa suhtes kogu kompositsiooni näol. Arhitektruur väljendab oma aja stiili. Ajalugu näitab arhitektruuri pidevat arengut, pidevat uue ja vana võistlust, üldise stiili ja rahvusliku omapära suhet. Arhitektruuris on kõige iseloomulikum isepära selles, et ta kätkeb endas tehnika ja kunsti koostööd
Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid · Matkiti Bütsansti · Pariisi koolkond juhtiv selles Saint-Severe´i apokalüpsis · Palveränduritele Bayeux vaip · Hastingi lahingut kujutav · Inglismaa vallutamine normannide poolt · 70x 0.5 m Kullasepakunst · Relikviaaride valmistamine · Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1144 Saint-Denis´ klooster · Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks · Sellepärast teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt · Traveede raskus vajus ülalt alla · Travee kohal ristuvaid võlve nimetatigi roieteks · Roiete vahel võlvisiilud, need õhukesed seega vähenes surve · Surve hoopis võlvi 4 nurgas, millelt edasi piilaritele (vertikaalne surve) · Külgsurve läks tugikaartele, mis toetusid tugipiitadele
võtmeensüümiks. Klorosoomid: esinevad rohelistel bakteritel. Piklikud lamedad ühekihilise membraaniga põiekesed, kus koonduvad vagustkoondavad pigmendid. Paiknevad rakumembraani all. Võimaldavad fotosünteesida ka nõrgas valguses. Parasporaalkehad: valgulised protoksiinid, paiknevad endospoori kõrval. Toksilised putukate vastsetele- biotõrje. Esinevad mõnedes batsillides (B.poppillae, B.sphaericus) Magnetosoomid: võimaldavad b-del orienteeruda magnetväljas. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Funktsioonid: 1)mehhaaniline kaitse 2)väliskuju säilitamine 3)viburi toestamine liikumisel 4)adhesiinid on seotud kestaga 5)retseptorid faagidele 6)ainult turgori all olev rakk saab kasvada Ehitus: 1)Mükoplasmad- RK puudub 2)g+ (RK paks, homogeenne) 3)g- (RK mitmekihiline, RKs välismembraan) 4)valguline (osad arhed) Peptidoglükaan, selle koostis. PDG on heterosahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad NAM ja NAG, mis on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega
Lossid kerkisid kui uue aja templid keset põldusid ja teed ääres. Palmse mõisa omanik von Pahlen tõi oma kodumõisa taastamisse kaasa toonase arhitektuuri armastuse puhaste vormide ja palladionistliku sümmeetria vastu. Mõisast üleüldse sai utoopiakujund. Kujunes Balti mõisale omane skeem, mille keskel oli härrastemaja idealiseeritud kuju, mille kinnituseks on Saare, Elistvere ja Luua mõisad. Püsisid Rootsi ajast pärinevad ehitustüübid ja vormid. Vana kombe kohaselt olid tollased aadlielamud laotud üles tahutud palkidest, värvitud mustaks või rootsipunaseks, kaunistatud siniste räästakarniiside ja valgeks lubjatud korstnapiipudega. Põltsamaa lossist sai taastamise käigus eestlasliku rokokoo hea stiilinäide. 1966. aastal mõisahoone saalis don Quijote teemaliste seinamaalide alt paljastunud maalingud kannavad tuntavalt Rousseau ,,Tagasi loodusesse" loosungit. Ka siin on kasutatud stseene ,,Metamorfoosidest". Toompea
Iseloomusta seda! Olemuselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux` /bajöö/ vaip. See asub Prantsusmaal Bayeux` linnas muuseumis. See on 70 m pikkune linane riie, kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglismaa-retk (1066 Normandia hertsog William/Guillaume tungis Inglismaale, pidas Hastingsi lahingu). Vaip on valmistatud 11. sajandil. Gooti stiil (§ 30 Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid, § 31 Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias jm, § 32 Gooti stiili kujutav ja tarbekunst, § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis, § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis, § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis) Mis on gooti arhitektuuri esikteos? Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Nimeta gooti arhitektuuri olulisimad tunnused! * teravkaarte kasutuselevõtt * roiduvõlvide kasutuselevõtt. Nimeta kuulsaid gooti katedraale Prantsusmaal! * Notre-Dame´i (Jumalaema) katedraal
nuuterseened Seente osa põllumajanduses.- üleval tekstis Parasiitseened ja taimehaigused.- Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel ja eriti taimedel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened jt. Seenhaigused, bakterhaigused, viirushaigused põhjustavad mädanikke, närbumist, laikusid, padjanteid, kirmeid, eritusi, mumifitseerimist, lehtede enneaegset varisemist. Protistid vetikad. Vetikate olemus, ehitustüübid ja levik. Vetikate kasutamine põllumajanduses.- suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas
,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed a tagasi prokarüoodid 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, lülijalgsed veest maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud
Algsed eukarüoodid olid ainuraksed ja elasid vees. § Eukarüootne ehitustüüp tegi võimalikuks hulkraksete organismide tekke. Esimesed hulkraksed organismid olid vetikad (~ 1 miljard aastat tagasi). 23 § Vanimad hulkraksed loomad olid ilmselt pehmekehalised selgrootud olesed. Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. Kujunesid välja peamised loomade ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, keelikloomad (~540 miljonit aastat tagasi). § Suureks pöördeks evolutsioonis oli elu siirdumine veest maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblad ja algelised sõnajalgtaimed (~410-440 miljonit aastat tagasi). Kivisöeajastul (~280-360 miljonit aastat tagasi) olid hiidsõnajalgtaimed. Sõnajalgtaimedest arenesid täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed: paljasseemnetaimed (~300-350 miljonit aastat tagasi) ja katteseemnetaimed
ribosoomidel). 3. Energeetiline funktsioon. Membraanis paiknevad energia hankimises osalevad valgud, elektrontransportahela komponendid, fotosünteesiaparaat. 4. Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. 5. Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. 34. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid ja maatriks. Taimeraku kestas on tugifibrillideks tselluloos ja maatriksiks hemitselluloos ja ligniin. Seeneraku kesta tugikomponendi moodustavad kitiin ja erinevad beetaglükaanid. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3
2. Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel). 3. Energeetiline funktsioon. Membraanis paiknevad elektrontransportahela komponendid. 4. Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. 5. Membraanile kinnituvad basaalkeha abil viburid. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid ja maatriks. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3. Viburi toestamine liikumisel. 4. Adhesiinid on seotud kestaga. 5. Kinnitumiskohad faagidele. 6. Rakukesta võib vaadelda ka kui algset mitootilist aparaati ning ainult turgori all olev rakk saab kasvada!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
