algkirjade ja dokumentide põhjal kindlalt Weydeni omaks pidada. Perekond · Weydeni vanemad olid Henri de le Pasture ja Agnes de Watrélos. · Tema naine oli Elizabeth Goffaert , kellega abiellus 1426a. · Kogu oma elu elas Brüsselis. · Oli 4 last , kellest kolm olid pojad ja üks tütar. · Ka tema pojast Peetrist sai maalija. Looming · 1427 hakkas Robert Campini juures maalikunsti õppima · 1435 sai ta Brüsseli linnamaalijaks. · Rogier van der Weyden rikastas madalmaade kunsti uue sisu ja uute vormidega. · Juba tema ainestik on teistsugune, see haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost · Ta kunst oli tolle aja vaimuliku teatri peegeldus, mille peateema oli Kristuse kannatuslugu. · Vastavalt ainestikule oli Rogieri käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline, tõsine ja karge, täis sügavat ilmekust ja paiguti meeleheiteni küündivat traagikat. · Ta ei teinud maalile
Referaat Renessanss madalmaades Sisukord Madalmaade renessanss .......................................................................................................................3 Jan van Eyck ja Hubert van Eyck...................................................................................................4 Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes................................5 Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem.................................................................................6 2 Madalmaade renessanss Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal
v Maalitehnikat valdas peensus ja realism v Tarvitati vaid õlivärve, mis lubasid lõputult värvidega mängida ning luua imepeeneid detaile v Looduse kujutamisel ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme v Maalid arenesid vastavalt kunstniku kogemustele, mitte tänu ettekirjutatud reeglistikule Kuulsaimad kunstnikud Madalmaades v J an van Eyck (1390 1441) Hieronymus Bosch (1453 1516) Rogier van der Weyden (1400 1464) v Jan van Eyc k (u. 1390 1441) v Koos oma venna Hubertiga maalis Genti altari v J an van Eycki maalid on värvide poolest säravad ja sisemiselt hõõguvad v Tsentraalperspektiivi ei pidanud nii oluliseks kui värviperspektiivi v Värvide abil lõi sügavaid illusioone, muutes toonide intensiivsust ja soojust Genti altar Belgias, Genti linna katedraalis. Altar koosneb 24-st pilditahvlist
inglid, Aadam ja Eeva. Jan van Eyck kasutas värviperspektiivi, mis lõi sügavillusiooni: eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaanil külmad toonid. „Arnolfini abielupaar“- Itaalia ärimees Arnolfini koos tulevase naisega. Peegli peegeldusest näha ilmselt ka autor van Eyck ise. „Madonna kantsler Roliniga“- Rolini kingitus Burgundias asunud katedraalile. Rogier van der Weyden- Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla. Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised. „Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus. Hugo van der Goes- tegutses Gentis. Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika. Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes
HUGO van der GOES (1430/40-1482) Goesi kunstile on omane teatav karge suurejoonelisus ja rangus niii figuurikäsitluses kui ka kompositsioonis. Haarav võimas realism ja sulav mahlakas maalitehnika. Tuntuim teos on Portinari altar (1475 tellis selle itaalia kaupmees Tommaso Portinar). See on suure tähtsusega teos, on eeskuju andnud ka itaalia meistritele, kes käisid seda imetlemas; itaallasi huvitas eelkõige suurepärane maalitehnika. DIRK BOUTS vanem (1415-1475) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, Bouts on dramaatiline, kuid ilma rahutuseta. Laadilt paiguti kaunis abitu ja kohmakas, figuurid puised, tardunud liigutustega. Huvutav on tema töödes hele ja elav värvilisus, toonide rikkalikkus, maastiku ja õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493)
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15
Vararenessanss Vararenessanss on renessansiaja osa, mis vältas umbes aastatel 1430-1500. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Arhitektuur: Keskuseks on Firenze Filippo Brunelleschi toomkirik (Firenze toomkirik) Roietega Matemaatiliste reeglite austamine Palazzo hoonetüüp, millest areneb välja palee Simsid eelduvad ribad korruste vahel Rustikaalne Palazzo 1. korrus, talupoeglik Hakatakse kasutama aknaklaasi kirikutes Skulptuur: Kujutatakse alasti inimest Donatello (1386-1466) ,,Püha Jüri" ja ,,Taavet" Seintel ja laes on palju maale 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst Madonnareljeefid Joon- ja värviperspektiiv Autorid: Sandro Botticelli Giovanni Bellini Pietro Perugino Madalmaades: Jan van Eyck Rogier van der Weyden
MADALMAADE KUNST Jan van Eyck Madonna kantsler Roliniga Arnolfini abielupaar Rogier van der Weyden Naise portree Kristuse ristilt võtmine Hieronymus Bosch Narrilaev Kadunud poeg Püha Antoniuse kiusamine Eedeni aed Hugo van der Goes Karjaste kummardamine Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinn...
3. Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaade loodud maale? Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule? Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid. Võimalus tuua välja ülipeeneid detaile. 5. Kes olid esimesed 15. sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck (Põhjas) ja Rogier van der Weyden (Flandrias). 6. Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajaid? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja sisemiselt hõõguvad. 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. 8
Genti altarimaali, mille Jan väidetavalt oma venna Hubertiga maalis, üle on aga kahtlus, kas vennad üldse selle koos maalisidki. Nimelt arvatakse, et kirjutisi raami tagaküljel on valesti tõlgendatud, ja Hubert on hoopiski raami ja selle skulptuuriliste kaunistuste autor, ning Jan maali autor. Bartomelo Facio biograafias , mis kirjutatud 1454 aastal, on nimetatud Jan van Eycki oma aja juhtivaks kunstnikuks Facio paneb ta samale pulgale 15. sajandi parimate kunstnikega Rogier van der Weyden, Gentile da Fabriano ja Pisanelloga. Facio tõdes ka, et Jan van Eyck oli haritud mees ja pidas lugu raamatutest.
M A D A L M A A D Genti altar Arnolfini abielupaar Madonna kantsler Roliniga Kristuse kristilt võtmine Portinari altar Selle elu naudingu aed E K Jan van Eyck Jan van Eyck Jan van Eyck Rogier van der Weyden Hugo van der Goes Hieronymus Bosch U N 1432 1432 1435 1435 1476-1478 1480-1505 S T 1 5s aj S A K S
Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Hubert ja Jan van Eyeck viisid tempera-ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni. Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunstis nähti vormi ühtse tervikuna. 2. Kes oli see see madalmaade kunstnik, kellest said inspiratsiooni hilisemad sürrealistid ja kes oli see madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusmaal selle aja arhitektuuris? Chambord, Blois. Lossidel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid renessanssipärased detailid
Madalmaade kunst 15. sajandil Gerda Rohi 29.11.2010 Taust Madalmaade kunst tekkis keskaegses ühiskonnas, mis sõltumatult itaallastest hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma Esialgu juhtus see ainult Madalmaades, kus oli rohkelt rikkaid linnu Madalmaade maalikunsti üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis itaalia kunstis, aga oluliste iseärasustega Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Antiikkunsti eeskujud ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud puuduvad Vähe märgata itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont Kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Inimest ei peetud maailma keskpunktiks, nagu seda tehti Itaalias Piltidel sageli moraalne, õpetlik tähendus Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Usulised meeleolud isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias Kunstnikuisiksuste kumm...
Madalmaade kunst 15. sajandil Karla Vahar Noarootsi Gümnaasium 11S 15. Sajand madalmaades Enamasti maalikunst Üldjuhul puudub antiikunsti eeskuju Kunst oli linnakodanike teenistuses Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Kunstis olid usulised meeleolud Inimeste hingeelu avamine 15.Sajand madalmaades Üsna sarnane tolleaegse Itaalia kunstiga (renessanss) Tahvelmaalide osatähtsus Õlivärvide kasutamine JAN VAN EYCK (1390-1441) Üks madalmaade esimesi maalikunsti suurmeister Maalis Genti altari koos oma venna Hubertiga Lõpetas selle 1432 Kasutas traditsioonili piiblistseene Realistlik ja elav Samal tasemel kui itaalased samal ajal Kasutas oma maalides värviperspektiivi Genti altar Genti altar suletud Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Renessanss 16.11.06 Ranesaanssi sünnimaaks on Itaalia 14. saj kuna seal on antiikarhitektuur nii lähedal sest renssanssarhitektuur võtab eeskuju aniigist. renessanssi võib jagada kolme perioodi 1) eelrenessanss 14 saj 2) vararenessanss 15 saj 3) kõrg renessanss 16 saj Renessanss lõppeb Manerismiga peale 1530 aastaid. Algul kunsti pealinnaks Firense hiljem keskuseks Rooma ja edasi Veneetsia. 16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või ümarkaarelised akna kohal ehis viil, interjööris silinder või kassett laed, interjööris palju ...
· Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. · Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid, koosneb 24-st pilditahvlist), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) · Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" · Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari · Hieronymus Bosch- inimene on tema tõlgenduses armetu ja loomalik olend, kes on määratud hukkumisele. Tema sürrealistlikud pildid on inspireerinud 20.saj sürrealiste. (,,Püha Antoniuse kiusamine", ,,Eedeni aed", ,,Narrilaev") Madalmaad 16. sajandil: · Konfliktid
Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!..." Maarja külaskäik Eliisabeti ja Sakariase poole on kunstnikke paelunud juba gootika ajastul (Giotto, Jean Fouquet). Renessansiajast on ehk tuntuim teos Louvre'is paiknev Ghirlandaio (14491494) maal, mis seal kannab pealkirja "Visitation". Kõigist ilmekam on ehk Madalmaade kunstniku Rogier van den Weydeni (u. 14001464) maal "Maarja külaskäik", mille originaal asub Leipzigis. Kaks naist, üks väga noor, teine väga vana, puudutavad käega teineteise kõhtu, rõõmustades tulevaste suurmeeste peatse ilmaletuleku üle. Ühe- või kaheaastast Ristija Johannest ennast kohtame sageli renessansiajastu madonnapiltidel. Nii näeme Raffaeli (14831520) imekaunil õlimaalil "Madonna roheluses"
- nii ilus! JAN van EYCK (u. 1390-1441) Tegutses Phillippe Hea õuemaalijana, sooritas kaugeid reise, arvatavasti seeläbi tunneb ka lõunamaa taimi ja loomi (Talle kumardamise pilt). Säilinud on ulatuslik Paele altar (1436); peenmaali meistriteos on väike ,,Kantsler Rolini madonna", mis on hämmastav oma detailides ja värvikirkuses (osasid detaile on võimalik vaadelda ainult luubiga). Samavääriline teos on ka ,,Abielupaar Arnolfini portree" täpsus ja sära. ROGIER van der WEYDEN (u. 1400-1464) Lõuna-Madalmaade koolkonna jõuliseim ja andekaim kunstnik. Ainestik Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. Käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline. Van der Weydeni maalid on tõsised ja karged, täis sügavat ilmekust ja kohati meeleheiteni küündivat traagikat. ,,Kristuse ristilt võtmine" püüab valu ja kurbust iga tegelase näol ja liigutustes erinevalt väljendada
· Rooma Peetri kirik-Bramante(tsentraalehitis), Michelangelo(kuppel), Maderna(lõplik) Renessanss Madalmaades: · Õlivärvid:erksamad värvitoonid · Tellijateks peamiselt kodanikud, sisu muutub · Katsetamine, kogemused · Antiikkunsti mõju väiksem · Peenmaalid, kehad enamasti rõivastatud, mitte nii suurejoonelised kui Itaalias 1)Vara- · Jan van Eyk-,,Arnolfini abielupaar", ,,Autoportree", ,,Kantsler Rolini Madonna", paraadportree · Rogier van der Weyden-,,Kristuse ristilt võtmine" · Hieronymus Bosch-,,Lõbude aed", ,,Risti kandmine" 2)Kõrg- · Albrecht Düren-sakslane, ,,Autoportree", ,,Neli ratsanikku", ,,Püha Miikaeli võitlus lohega", ,,Aadam ja Eeva" · Hans Holbein-,,Henri VIII", ,,Saadikud" · Mathias Grünewald-,,isenheimi altar" · Pieter Brueghel vanem-,,Jahimehed", ,,Laiskade maa", ,,Maastik Ikarose hukkumisega", ,,Pimedad", ,,Talupoja pulm", maastikumaalid Barokk
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism...
2. arvestuse materjalid Renessanss madalmaades 15. saj Tunnused: · Kunstitellijaks linnakodanik · Kunstnik-käsitööline · Puuduvad antiikkunsti eeskujud(teemad, alasti inimkeha kujut, elurõõm · Usulised meeleolud · Sümboolika · Peenmaalitehnika- väikseimad figuurid ja detailid välja joonistatud · Piltidel õpetlik-moraliseeriv tähendus · Hingeelu avamine · Tahvelmaali osatähtsus · Õlivärvide kasutamine · Realistlikum, maalähedasem · Kujutati tavalisi inimesi Jan van Eyck 1390-1441 · Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja · ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded · ,,Kristuse ristilt võtmine"- haaravalt traagilised miimika ja kehakeel. Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peen...
RENESSANSS-14.saj lõpp-17.saj algus kodumaa ajalugu ''Pluto röövib Prosephine''- habemega mees hoiab väikest naist, 15.saj- vararenessanss protestantide, katoliiklaste võitlus koer 16.saj-kõrgrenessass hea/halb, pimedus/valgus ''Püha Teresa ekstaas''- naine tapab noolega meest Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Carava...
Milliseid võimalusi maalide kaudu? need andsid kunstnikule? Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree. Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid. Võimalus tuua välja ülipeeneid detaile. 5. Kes olid esimesed 15. sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck (Põhjas) ja Rogier van der Weyden (Flandrias). 15. MADALMAADE JA EESTI KUNST 16. SAJANDIL 6. Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajaid? 1. Kirjelda olukorda Madalmaade poliitilises ja usuelus 16. saj.? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud
Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. Väliseltki pole maalid nii suurejoonelised ja monumentaalsed nagu Itaalias, kus tehti palju suuremõõtmelisi freskosid. Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn. peenmaali, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäeta. Madalmaade maalikoolkonna rajasid vennad Jan van Eyck (u. 1380-1441) ning Hubert van Eyck (u. 1366/70-1426). Suurepärased meistrid olid ka Rogier van der Weyden (1399-1464), tundeküllaste altaripiltide ning kaunites toonides rahulike ja väärikate portreede autor ning Hans Memling (1430- 1494). Rogieril oli palju jäljendajaid välismaal, eriti just saksa kunstnike seas. Memlingil on aga eriline tähendus meie jaoks, sest tema juures õppis tallinlane Michel Sittow (u. 1469-1525), kellest sai tunnustatud portretist Lääne-Euroopa kuningakodades. Väga hingestatud ja lüürilise maalimislaadiga oli Hugo van der Goes (u
Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha.Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.Hollandi meistritest võiks välja tuua hingestatud ja lüürilise maalimislaadiga Hugo van der Goes(1440-1482), Hans Memling(1430-1494), Rogier van der Weyden(1399-1464) ja muidugi Madalmaade maalikoolkonna rajajad vennad Jan van Eyck(1380-1441) ning Hubert van Eyck(1366/70-1426). Mida tehti renessanssi ajal Eestis? Eestis olid rahutud ajad,mis takistasid renessanssi levikut eestisse ja seetõttu on meil väga vähe mida võiks renessanssiks kultuuri. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus.Teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda
1Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine. 1Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsis kunstnikule? Õlivärvide kihtidena maalimine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, samuti võimaldab edasianda ülipeeneid detaile. 1Kes olid esimesed 15.saj kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck Põhjamaades, Rogier van der Weyden Flandrtias 1Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajat? Belgias Genti linna katedraalis asuv tiibaltar haarab vaatajat värvisära ja detailipeensuse, loodusvormide rikkuse ja uuelaadse maailmanägemisega. 1Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Sügavusillusiooni (eespoolsed objektid on maalitud puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaani aga murtud või külmades toonides) 1Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? Karjaste kummardamist
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja...
Arnolfini oli elanud samas linnas, kus Jan van Eyckki. Pildil on palju detaile, mis toovad välja sündmuse pühaduse: näitekst koer, kes sümboliseerib truudust, lühtris on süüdatud üks küünal, mis sümboliseerib jumala kõikenägevat silma. ,,Madonna kantsler Roliniga" - Nocolas Rolin oli jõukas Burgundia hertsog, see maal on Rolini kingitus Autuni katedraalile. samasuguse figuuripaigutuse, linnavaate ja kirju põranda mustriga maal oli ka Rogier van der Weydenil, mõlemad olid Burgundia hertsogi õukonnas. ,,Veenuse sünd" Sandro Botticelli Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust
liikumine horisontaalne. Tegelased selgete piirjoontega taustast eraldatud. Tugevad usulised meeleolud, inimeste võrdsus ja õigluse ideed, peen ja realistlik käsitluslaad, ilmekuse ja tundeelu väljendamine. Ainult tahvelmaal, ainult õlivärvid - Hubert van Eyck, Jan van Eyck, Rogier van 15. saj Vararenessanss Madalmaad ülipeened detailid. Õhuperspektiiv. Looduse kujutamisel pole rangeid skeeme. Taust der Weyden, Hugo van der Goes, Dirk Bouts, ja tegevus ühendatud, loodunähtused joonistuslikult realistlikud, suur Hieronymus Bosch, Pieter Bruegel vanem. värvivarjundirikkus ja säravad toonid.
ruttavad kohale pühakud ja märtrid, esiplaanil on vasakul prohvetid ja filosoofid, taga kristuse eest võitlejad, paremal apostlid ja kirikuisad ja nende taga palverändurid, üleval keskel Jumal isa, Ristija johannes ja teisel pool neitsi maarja, musitseeruvad inglid ja ääres aadama ja eeva kujud), Jan van Eyck oli ka tuntud kui portretist Kantsler Rolini madonna, prk Arnolfini portree, mees punase turbaniga. · Rogier vad der Weyden(1399-1464)- oli Brüsseli linnamaalija, peamiselt religioossed teemad, pateetiline kunst. Kristuse Ristiltvõtmine · Hans Memling(1430-1494)- Mõjutatud van der Weydenist, portretist, aga ka usulistel teemadel maalija. Viimse kohtupäeva stseen Gdanski Maarja kirikusse, täiuslik töö Ursula kirst, Vana Naise portree · Hugo van der Goes(u1440-1482)- Kuulsaim töö on Portinari altar, keskne pilt kujutab Kristuslapse kummardamist.
Arnolfini oli elanud samas linnas, kus Jan van Eyckki; pildil on palju detaile, mis tovad välja sündmuse pühaduse, nt koer, kes sümboliseerib truudust, lühtris on süüdatud üks küünal, sümboliseerib jumala kõikenägevat silma. Madonna kantsler Roliniga- Nocolas Rolin oli jõukas Burgundia hertsog, see maal on Rolini kingitus Autuni katedraalile. samasuguse figuuripaigutuse, linnavaate ja kirju põranda mustriga maal oli ka Rogier van der Weydenil, mõlemad olid Burgundia hertsogi õukonnas.Hieronymus Bosch: (u.1450-1516)inimene on tema silmis armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, tema kolme osaliste altarimaalide vasakul poolel on tavaliselt kujutatud paradiisist väljaajamine, keskel on maine patune elu ja paremal karistamine põrgus. Väga reaalne kujutamine, ta on inspireerinud 20. saj sürrealiste
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
saj renessanss Madalmaad Maalikunst: tugeva isiksuse ülistamine oli Maalikunst: võõras, esiplaanil inimeste võrdsus ja õiglus, Vennad Hubert van Eyck (1370-1426) veendumis inimeste patususest ja tühisusest, ja Jan van Eyck (1390-1441) inimest ei peetud maailma keskpunktiks, Rogier van der Weyden ( 1400-1464) tahvelmaal, ideaalne ilu võõras, inimese hingeelu Hugo van der Goes ( 1430/40-1482) avamine, ilmekuse ja tundeelu intensiivne Dirk Bouts vanem ( 1415-1475) väljendumine, peen ja realistlik käsituslaad, Hans Memling ( u.1433-1493)
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisonta...
sajandil. (vaata Lisa 3) Kilpi ümbritsev hermeliinmantel ja selle kohal olev kroon sümboliseerivad monarhiat. Hermeliinmantli kohal on üheksa algse provintsi lipud. Vapikilpi ümbritseb kuningas Leopold I kuningliku ordu kett ja toetavad kaks lõvi. Vapi all on rahvuslik deviis ,,L'union fai la force" (ühtsuses peitub jõud). Hümni ,,La Brabaconne" algsed sõnad kirjutas 1830. aasta revolutsiooniaegne näitleja Jenneval, hilisemad lõi 1860 Charles Rogier. Rahvuslind on tuuletallaja (Falco tinnunculus), rahvuslill kukemagun (Papaver rhoeas). Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 11 LOODUS Belgia jaotub maastikuliselt kolmeks loodusest kagusse kõrgenevaks piirkonnaks Alam-, Kesk- ja Kõrg-Belgiaks. Alam-Belgia hõlmab Flandria madaliku lääne- ja lõunaosa. Põhjamere rannikut ääristab peaaegu katkematu vööndina kuni 30 meetri kõrguste luidete
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst......................
Kuna kirjakeel on läbi käinud rohkem uurimusi kui suuline keel. Võib väita, et vene laene eesti kirjakeeles on läbinisti uuritud valdkond. Paljud keelemehed on tegelnud vene laenude uurimisega. Nende seas on Paul Ariste, Julius Mägiste, Andrus Saareste, Valentin Kiparsky ning teised, kes on kirjutanud laenudest. 1981. aastal sai valmis Anita Seppet väitekiri, kus ta on analüüsinud vene laensõnu eesti kirjakeeles enne ja pärast 1940. aastat. Samuti ka Rogier Blokland, kes on teinud suure pannuse vene laenude uurimisesse oma tööga ,, Vene laenud eesti kirjakeeles" või ,,Russian loanwords in literary Estonian". Niisiis, esimene laentüvede rühm tekkis eesti keelde 3000- 1000 e.Kt, neid nimetatakse euroopa ja indoiraani laenudeks. Need laenud olid võetud omaks soome-ugri, soome-permi ja soome-volga algkeelde lõuna pool elanud indoeuooplastelt. Neid laene eesti keeles ei ole palju: 23-43, s.o 0,42-0,78% tüvede koguarvust
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
Samas tähistab kaheksakand ka Kristuse sündi kuulutavat Petlemma tähte.19 Eesti sakraalses kunstis on kaheksakand levinud kirikute kaunistamisel, näiteks Saarema Karja kiriku laemaalidel. Kaheksakanda kasutas ka 15. sajandi Tallinna kunstnik Michel Sittow oma teosel «Madonna lapsega», kus seda on kujutatud vaibal Jeesuslapse all (vt ka pilt 3 ja 4). Kunstnik on ühendanud Kristuse tuleviku (ülestõusu) tema lapseeaga. Ka teised kunstnikud, näiteks Jan van Eyck, Rogier van der Weyden, Carlo Crivelli, on kasutanud sarnase teemaga teosel kaheksakanda. Eesti rahvakunstis omab kaheksakand koidutähe tähendust pruudipõlledel ja veimevaka kaantel, kus sümboliseerib samuti uue aja ehk abikaasaks olemise algust. 20 Pilt 3.M.Sittow «Madonna lapsega»20 Pilt 4.Kaheksakand samal maalil20 2.3. Kaheksakand tänapäeval Arvatavasti võib ka tänapäeval pidada kaheksakanda kõige populaarsemaks ornamendiks.
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
3. Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaade loodud maale? Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule? Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid. Võimalus tuua välja ülipeeneid detaile. 5. Kes olid esimesed 15. sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck (Põhjas) ja Rogier van der Weyden (Flandrias). 6. Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajaid? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja sisemiselt hõõguvad. 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. 8
452) Põhja-Madalmaade koolkonda kuulus lisaks vendadele van Eyckidele veel Petrus Christus (1443-1472)– tegu on puhtalt flaami koolkonnaga, mille peamiseks keskuseks on Brugge. Samal ajal tekkis ka Lõuna-Madalmaades oma koolkond, mille keskuseks oli Tournai. Selle kuulsaimateks esindajateks olid Flémalle’i meister, kelle tööd identsed Robert Campini (1378- 1444) omadega. Campin oli hea kolorist ja peenmaalija, hea siseruumide kujutamisel. Lõuna- Madalmaade tuntuimaks meistriks oli aga Rogier van der Weyden (1400-1464), kes rikastas Madalmaade kunsti uute vormide ja dramaatilisema sisuga. Tema kuulsaimateks töödeks on 1438. aasta „Kristuse ristilt võtmine“ ja 1446 valminud „Viimne kohtupäev“ Hospice de 5 Beaune’is Dijoni lähedal, kuid ta on kujutanud ka portreid ja mõjutanud oma tööga paljusid Madalmaade ja saksa kunstnikke. (Vaga 2004: 456)
· "Arnelti ja tema naise portree": maal on täis sümboleid, kuulsaks on see saanud seetõttu, et ta käsitleb väga hästi valgust. Koer on truuduse sümbol, üksiks pulmaküünal põleb, peegel tähendab tunnistaja juuresolekut, süütust ja puhtust, peegli ümber oleval raamil on stseenid kristuse elukäigust · "Kantsler Rolini madonna" on peenmaalitehnika maal · "Püha Ivo" portree · "Neitsi ja Luukas" · Naise portree Genti altar · Rogier van der Weyden (1400-1464) · sügavalt usklik · on teinud altaripilte ja väärikaid portreesid · püüdis väljendada tundeid ja emotsioone Hieronymus Bosck (1450-1516) · tema oomingus on segu reaalsusest ja fantastikast · maalidel on palju figuure, ei too esile peategelasi · oma töödel kujutas ta valel teel olevat maailma, kurjust, pahesid ja patte · taustaks meisterlik maastik
nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Kõige olulisem uuendus kunstikultuuris oli trükigraafika levimine 2) Mille poolest erinevad puulõige ja vasegravüür? Puulõige on tugevate nurgelised jooned, ning meenutavad vitraazi. Puulõige on vanim trükitehnika. Kuid vasegravüür on peenemate joontega, ning varjundirikkamad pinnad, ning vasegravüür on vanim sügavtrükitehnika. 3) Millega on kunstiajalukku läinud Martin Schongauer? Martin Schongauer, kes oli tuttav Rogier van der Weydeni ja teiste Madalmaade kunstnike loomingutega, läks kunstiajalukku sellega, et arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. 4) Kirjelda Matthias Grünewaldi peateost Isenheimi altarit! Tekitab külmavärinaid. Kristus mitme meetri kõrgusel ristilööduna, sünge ja müstilisel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Moonutatud, roheliseks tõmbunud kehaga ja
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
Danaë with a Nurse 1553-54 Oil on canvas, 129 x 180 cm Museo del Prado, Madrid Vararenesanss madalmaades Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level WEYDEN, Rogier van der Abegg Triptych c. 1445 Oil on oak panel, 102 x 70,5 cm (central), 103 x 31 cm (each wing) Abegg-Stiftung, Riggisberg near Berne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Christus on the Cross with Mary and St John c. 1460 Oil on oak panel, 325 x
kabinetmaale ja religioosse s�eega teoseid. Ta elas ja t��tas Antwerpenis 16. sajandi keskel; aastal 1554 sai temast P�ha Luuka gildi meister. Coffermansilt p�rinevad dateeritud t��d kuuluvad 1560 � 1570 aastatesse. Kunstnik omas suurt, �itsval j�rjel ateljeed. K�rvuti oma kompositsioonidega valmistas ta ka v�ikesem��dulisi koopiaid Madalmaade varasemate kunstnike, sealhulgas Hugo van der Goesi, Hans Memlingi, Rogier van der Weydeni ja Martin Schongaueri t��dest. Paljud sellised t��d olid populaarsed Hispaanias, kus neid v�ib senini leida riiklikes asutustes ja erakollekt- sioonides. Kaasajal on Marcellus Coffermansi teosed esindatud New Yorgi, Madridi, Br�sseli, Antwerp- eni, Liverpooli, Philadelphia, Sevilla, Barcelona, Baseli, Dublini, Sankt- Peterburgi ja Moskva muuseumites. Maal p�ha perekonna ja ingliga on �pris kindlalt �ks neist Coffermansi t��dest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
