kunstiajalugu renessansist romantismini (0)

Itaalia renesanssarhitektuur 15 saj 36-40 ((15.-16.   sajandil   toimunud   vaimne   ja   kultuuriline   murrang.   Renessansi   ja   uusaja majanduslik alus oli varakapitalistlike, st rahaliste suhete kujunemine linnades. Esirinnas olid Itaalia jõukad kaubalinnad, kus 14.-15. sajandil tekkisid esimesed pangad.)) Firenze kunstikeskus Filippo Brunelleschi (1377-1446) esimene renessanssi “suurmeister” mitmekülgne menu ehitaja ja kunstiteoreetikuna 1419   -   Firenze   toomkiriku   kaheksatahuline   kuppel   -  kuulsus arhitektina Firenze   Leidlaste   Kodu   -  fassaadi   ilmestab   peentele   korintose sammastele toetuv kaaristu Medicide tellimusel  San Lorenzo kirik  - lameda puulaega basiilika, lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared Pazzi   kabel  -   antiigipärased   sambad,   kolmnurkne   viil,   Siseruum kaalutletult   mõistuspärane,   näib   koosnevad   täpsetest   kuubi-   või poolkerakujulistest ruumiosadest Tsentraalperspektiivi õpetus Brunelleschi   veendunud,   et   hea   arhit.   =   õiged   proportsioonid, numbrites väljenduvad tsentraalperspektiivi leiutaja pilt kui aken, mi vaataja ja eseme vahel  vaatesuund → tuumpunkt
arvas,   et   saab   ehitada   võrgustiku,   mis   loob   ruumilise   sügavuse illusiooni Palazzod  -   kolmekordsed   neljast   tiivast   koosnevad   ehitised   nelinurkse siseõuega, madal katus vanemad palazzod rasked ja kindlusetaolised laotud tellistest, kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega portaalid 4 nurksed või ümarkaared, horisontaalne suund, masiivne ja tasakaalukas maaligidus, rõhutatud üksikosade funktsioonid


esimene korrus - massiivsem, teine korrus - kergema ilmega kuna ei kanna midagi Palazzo   Medici  -   alumine   korrus   -   välismüüri   kivid   suured   ja rohmakalt tahutud (rustika e. talupoeglik), teine korrus - väiksed ja ühtlaselt laotud, kuid jõulisemad kui kolanda korruse peen ja puhas laotus 15.   saj   keskel   palazzode   still   kergem   ja   peenem,   ei   varjanud rikkust, avanesid justkui tänava poole, järjest rohkem antiigist laenatud detaile Leon Battista Alberti (1404 - 1472) uus palazzotüüp - iga korruse akende vahel pilastrid → tasakaal elustas   fassaadi,   rütm   harmoonilisem   ja   rõhutas mittekindluslikkust kirikuehituses   antikeesi   kujud,   ühe   kiriku   fassaad   triumfikaari meenutavana kirjutised skulp, maal ja arhitk suure mõjuga Pidas täiuslikukst tsentraalehitisi ja ringi sisse mahtuvaid kujundeid (ruut, kuusnurk jne.) .Siiski jäi ta kavandades traditsioonilise pikihoone juurde Tema kavandatud on Sant‘ Andrea kirik Mantovas, Palazzo Rucellai Firenzes. alberti mõjul renessanssarhitektuuri ideaal tsentraalehitis Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias 16. saj (59-62) antiigi mõju suurenemine, suurejoonelise terviku püüdlus Bramante väike kabel  nn. Tempietto Samuti tegi ta esialgse projekti taastatavale Rooma Peetri kirikule (varem varisemisohtlik, basiilikalaadne) Ka tema ülistas tsentraalhooneid – Peetri kiriku kuppel pidi tulema poolkera   kujuline   nagu   vanaroomlaste   Panteon.   Ehitus   jäi   Bramante surma tõttu pooleli MICHELANGELO Buonarotti – ALLPOOL!!!


ANDREA PALLADIO – arhitekt Veneetsiast.  Matkis järjekindlalt antiiki. Väärikad eeskujud = ilusad hooned * kirjutas oma teooriat käsitleva raamatu   mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ehitise välisilme kujundatud sammastega *   San   Giorgio   kirik  -   fassaadi   keskosas   poolsammastele   toetuv kolmnurkne viil kasutas   tihti   poolsambaid   ja   sambaid   ,   mis   üle   mitme   korruse (kolossaalorder) * Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujuline põhiplaan, igal küljel kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid leonardo ja raffael 63-67 ✱   15.   saj.   on   Itaalia   killustatud   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism   rikkusest   ligi   meelitatud   Hispaania   ja Prantsusmaa sõjakäigud ✱   kunstielu   keskuseks   saab   Rooma   (paavstid   kutsuvad  vaimuinimesi   sinna hiilguse rõhutamiseks) Kõrgrenessanss ei   ole vaid vararenessansi ideaalide teostamine vaid ka neist eemaldumine → uued rõhuasetused ja eesmärgid. kunstniku tähtsuse tõus; kunstnik kui looja (mitte ainult jumal),
erineb tavainimesest → kunstniku inspiratsioon pärineb jumalalt ● LEONARDO   da   VINCI  –   kunstnik,   teadlane,   insener,   arst,   I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud *   nägemistaju,   visuaalse   kujundi   enda   jõud   ja   veenvus   (ei   jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns)


kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( süüdistused, põgenemine Pr.le) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn   heletumedus,   esiplaanil   olevad esemed  selged, tagumised hajutatud (varem tehti kõik selgelt)   õhuperspektiiv, loob ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism unistusliku meeleolu * “Püha õhtusöömaaeg” Fresko   Milanos   (Santa   Maria   delle Grazie  kloostris),   65   m²,   4   aastat,   perspektiivis,   kõik   figuurid   on   tehtud väga  kaalutletult kui loomulik mulje (perspektiiv, valgus-vari), Jeesus 12 jüngriga - iga nägu omaette psühholoogiline portree, kristuse esiletõstuks tema   nägu   varjus,   ruum   inimese   järgi,   mitte   vastupidi,   kompositsioon terviklik - harmoonia terviku ja detailide vahel kõrgrns olulisim tunnus * “Mona Lisa” inimese sisemaailma keerukus (naeratus),  täiuseni arendatud inimese välimuse jäljendus, kuid hingellu süvenemine enim hinnatud 20. saj varastati Louvre’ist   tohutu kuulsus ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ●  RAFFAEL:  *   eelkõige   maalija   (renessansi   kõige   meisterlikum?),   tahvelmaalid tähtsaimad * töötas paavstide heaks * kasutas hulgaliselt õpilaste abi * Raffaeli inimene = klassikaline ilu *   töödes   rahu,   harmoonia,   tasakaal   värvi   ja   vormi,   lüürilise   ja dramaatilisuse, keha ja vaimu vahel * lemmikmotiiviks Madonna (ülistab → emaarmastus, naiselik õrnus)
*   kompa   sümmeetriline   või   kolmnurkne:   keskel   tähtsaim,   kõrgemal, madalamal vähem tähtsam


* teema tähtsam kui detailid, maastik ja ümbritseb tagaplaanil üksikfiguuride ja paigutus kooskõlas pildi iseloomuga * eemaldus töödes reaalsest maailmast, kuid side säilis (idealiseerimine ja üldistamine nõnda kõrgel tasemel, et side ei kao) * “Ateena kool” kõige täiuslikum kompositsioon tema maalidest seinamaal Vatikanis, kaarte ja võlvide all trepistik, millel mõtislevad filosoofid
(Platon ja Aristoteles   ainsana nende pea taga hele taevas, perspektiiv neile ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism suunatud, kesksel kohal, nende õlgade kokkupuutepunkti koonduvad kogu maali
perspektiivjooned) tegeliku elu inimeste põhjal üldistatud kujud  „Sixtuse madonna“ madonna keskel, äärtes inglid * „Madonna roheluses“ * Autoportree * Looriga naine “Donna Velata” ● MICHELANGELO BUONARROTI  ○ Jätkas bramante tööd Peetri kiriku kallal, muutis kavandit, kuppel tundub kergem, hõljuvam, üldilme kergem ja kuppel esiletõstetud  ■ üle   kahe   korruse   ulatuvad   pilastriplaadid,   nendevahelised tumedad   varjud   rõhutavad   vertikaalset   suunda   ja   juhivad pilku üles ■ sama   suunda   ka   kuplit   kandvad   tambuuri   ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal ■ on   ka   horisontaalsust   rõhutavaid   detaile   nt   simss,   mis eraldab 2 ja 3 korruse akende rea ■ siseruum   -   terviklik,   suurejooneline,   valitseb   kuppel,   mida toetavad pillaarid, kupli alt ristiharudena 4 avarat saali ■ 17. saj ehitati idapool pikemaks, et oleks läänemaiseke ristiusu kirikusele
tüüpilisem - kreeka rist → ladina rist


■ pole enam tsentraalehitis ● loominguvõime   on   jumala   kingitus,   kellel   seega   erilised   õigused   ja   kohustused   → geniaalsus piinav koorem ● usk enda inspiratsiooni mitte teadusesse ja reeglitesse * raius skulptuure marmorrahnudest *   kujutas   inimesi   pingeseisundis   nt   kohtudes   ohuga,   mitte   tegevuses; piibliteemad enamasti mitte   vaid   kristlik   sõnum   aga   ka   individualistlik   ennastteostav renessansiinimene * „Taavet“ 1504. a;  5,5 m↑; tahtejõuline vägilane, marmor * „Mooses“ kujutatud   istuvana,   kuid   poos   ja   nägu   vljndb   raevu usutagajenate vastu ning karistussoovi(kuulus paavst Julius II hauamonumendi juurde), lõpetamata * Sixtuse kabeli lae ja altariseina maalid vatikanis tegi   üksi   (4 aastat), freskod idaseinas: “Viimne kohtupäev” lae keskel: “Aadama loomine”; kehad skulpturaalsed (varju ja valguse mängul), üldmulje jõuline ja dramaatiline,  Kirikutegelastele ei meeldinud alasti figuurid   värviti hiljem  ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism riidesse, 20. saj. restaureeriti tagasi, kuid sai kannatada piiblimotiivid, pinge (tajus selgelt ajastu vastuolusid) poosid vägivaldsed, kohati võimatud * (“Pieta Rondanini” ja) “Pieta” Rooma Peetri kirikus. Maarja hoiab  põlvedel surevat Jeesust * „Surev ori“  * Medicite hauakamber Firenzes Medicite   ideaalportreed   ühendatud   allegooriliste päevaaegade figuuridega, pessimism, ärevus (osad surid väga noorelt) michelangelo ja veneetsia koolkond lk 69-79 ✱ Veneetsia kunstnikud keskendusid värvidele (lähtuvad Bütsantsist, eredad


toonid) ● GIORGIONE: * „Magav Venus“ unistav, lüüriline meeleolu, soe koloriit,  maastikumaali arendaja * „Äike“ loodus esikohal, kuigi maalil on inimesed ja ehitised ● TIZIAN kasutab peamiselt õlivärve, mitmekesine temaatika * „Maarja taevaminek“ (1518)   hiigelpannoo,   kolmnurkne kompositsioon   moodustub   maarja   ja   pühakute   punastest   rüüdest,   tõi   talle kuulsuse, * „Flora“, “Taevane ja maine armastus”, “Tüdruk puuviljadega” - elurõõm ja maine ilu „Urbino Venus“  (erootiline)   juubeldav elurõõm ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism * “Maksuraha”, “paavst Paulus III”,  “keiser Karl V”  palju tellimusi, loominguvabadus kontrastsed, varjundite rohke, pintslitõmbed näha, maalis palju tähtsaid isikuid *   hiljem   kasutas   oma   töödes   paksult   värvi   (pastoosselt),   maalis   ka sõrmedega, vormid kaovad, kuid poolhämarast taustast ilmuvad helenduste ja värvidega vormid  maalimise põnevus tähtsam kui elu jäljendamine ●  PAOLO VERONESE: 16.   saj   Ii   pool,   psühholoogiliselt   pealiskaudsed, elurõõmsad, dekoratiivsed kompad, värviküllased vahel rakse pilidi piiblilist ainest näha   pahandused (õigustas, et kunstnik pea ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism olema omapärane)
* “Veneetsia triumf” * Doodžide palees maalid * “Pidusöök Levi majas” hiiglaslik   (13   x   5.5m),   veneetisa   kloostri söögisaali jaoks, algselt Püha õhtusöömaaeg, aga ta lisas muid tegelasi (purjus
sõdurid, koerad, narr jne)   inkvisitsioon käskis ümber teha, kuna püha teema ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism  andis maalile ls uue nime ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism


madalmaade renessanss kunst 15 saj lk 86-92 ✱ Euroopa II kõige arenenum paik (suured manufaktuurid ja sadamalinnad) ✱   skulptuuris   ja   arhitektuuris   jätkus   hilisgootika,   ei   levinud   uuestisünni ideoloogiat, seega pole päris renessanss ✱   maalikunstis   polnud   eeskujudeks   antiik   ja   jumalikkus   ning   polnud   ka itaalialikku toretsevust ja elegantsust ✱kunst linnakodanike teenistuses ✱ esiplaanil võrdsuse ja õigluse ideed, sageli põimus veendumusega inimese patust ja tühisusest inimene polnud maailma keskpunkt usulised meeleolud siiramad, kui Itaalias kristlik   sõnum   igapäevaelu   maalil,   olemlistel   esemetel   sümboolne tähendus tõid   taevaliku   olemelisse   (itaalia   vstpidiselt   idealiseeris   olmelise taevasse) õpetlik, moraliseeriv maal hingeelu avamine - põhiline eesmärk, inimese   keha   idealiseerimine   oli tundmatu ✱ kunstnikke ei austatud nii palju kui Itaalias Tahvelmaal: seinamaali ei tehtud  tahvelmaalid ja altarmaalid ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism Õlivärvid: * kogu 15. sajand * kuivasid aeglasemalt kui temperavärvid *   nendest   oli   võimalik   saada   lõpmatult   palju   erinevaid värvivarjundeid (segamise ja kihtidena maalimise tõttu)  * sai teostada ülipeeni detaile(luup+peenike pintsel) * maalimiseks polnud reegleid: katse ja vea meetod ● JAN van EYCK  * Vend Hubert van Eyck *  säravad   toonid,   ülipeened   detailid,   uuenduslik   värviperspektiiv


(kooskõlas   loomuliku   nägemisega,   loob   pildil   sügavusillusiooni,   eespoolsed objektid soojad, tagaplaanil murtud ja külmad toonid) * tsentraalperspektiivi ei kasutanud järjepidevalt * Genti altar: koos venna Hubertiga, peenmaalitehnika, reaalne ja elav, piiblistseenid, kauguses esemed sulavad helesinisesse udusse, koosenb 24st pilditahvlist * “Madonna kantsler Roliniga”: detailide rohkus, keerukad  * „Arnolfini abielupaar“: ülipeened jooned, peeglisse maalinud iseenda kui tunnistaja, detailid vihjavad abielu pühadusele ● ROGIER van der WEYDEN  * huvitus vähem detailidest ja ruumikujutusest  * dramaatiline tunnete väljendamine ja värvide kooskõla * „Kristuse ristilt võtmine“: miimika ja kehakeel traagilised * „Naise portree“ ● HUGO van der GOES * Portinari altar:  jõudis 1483 Firenzesse (pärast surma)   sensatsioon ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism (esmakordselt   nähti   nii   kõrgetasemelist   peenmaali   +   õlivärvide   võimalusi   +   võõrapärane inimese- ja usukäsitlus) (“Karjase kummardamine” altari kesktahvel) ● HYERONYMUS BOSCH  *   pessimistlik   inimesekäsitlus   (armetu,   loomalik,   määratud   hukule), fantasist  * sünged ja kummalised teemad (unenäolik põnevus, peene värvidemäng inspireeris 20. sajandi sürrealiste) * kolmeosalised altarimaalid: vasakul pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maise elu patud, paremal karistus põrgupiinadega (siin sünge ja sarkastilise fantaasia tipp) * „Lõbude aed“ – kolmikmaal, Eedeni aiast * „Kadunud poeg“ – teemaks Uue Testamendi mõistujutt * „Narrilaev“


* „Püha Antoniuse kiusamine“ saksamaa renessanss 16-17 saj lk 93-99 trükigraafika levik: * 15. sajand  valitseb kunstis hilisgootika *   kõige   olulisem   uuendus   trükigraafika   leiutamine   (raamatute   levik, pildid;  pilt+tekst=plokkraamat) * puulõige: Hiinas tuntud juba 6. sajandil, Euroopas 14. saj lõpul; lihtsad, tugevad, nurgelised jooned   mõjub tasapinnaliselt, vanim trükitehnika ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism * vasegravüür: leiutati 15. sajandi algul, vanim sügavtrükitehnika,  peenemad   jooned,   varjuderikkad   pinnad; enneolematult lai levik 15 saj graafika sisu usuline ja õpetlik ✱ 15. sajandi teisel poolel hakkas mõjutama Madalmaade realistlik kunst ● MARTIN SCHONGAUER  * muutis vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks *   madonna,   pühakute   pildid   +   olustikupildid   (R.   van   der   Weydeni mõjutus) * “Madonna murumättal” - vasegravüür ✱ 16. saj algus oli Saksamaal tormiline (reformatsioon, talurahvasõda); kunstis toimus õitseng ✱ kunstnikke huvitas inimeste omapära ja tundeelu, mitte nii väga ilu ● MATTHIAS GRÜNEWALD 


* hilisgootika ja renessansi piiril nähtav maailm allutatud tunntele Isenheimi   kiriku   altarimaalid:  kahe   tiivaga,   sünge   tühi   maastik, tumeda taeva foonil ristilöödu, keskaegne meeleolu + uusaegne kehade ruumilisus ja naturalism, Jeesus = inimlik ja jumalik loomus;  alati   välimistel   tiibadepaaridel   pildid,   millel   rõõmsalt   pidulikud värvid,   vastandus   karmile   ülevusele   -   vikerkaarevärvidega   võidukalt taevassetõuseb kristus * Kristus ristil (kannatav Jeesus, kõrval rahulik Ristija  Johannes,   teisel   pool   ahastav   Maarja   ja   apostel   Johannes), ülemisel tiival * Kristuse ülestõusmine keskosas ● ALBRECHT DÜRER  * kõrgrenessansi kunstnik, teadlane, graafikatehnika avardaja * Madalmaad + Itaalia + saksalikud traditsioonid → ühendas
* kunsti põhjendamine teadusega ja mõõtmine  olulisel kohal (inimeste kujutamisel   mõõtis   kaasaegseid,   mitte   antiikskulptuure),   detailidesse süvenev loodusvaatlus, süsteemi ja üldisuse taotlus * täitis katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi * puulõikesarjad: (puudub ühtsus), peene töötlus *  kujutasid   Maarja   elu,   Kristuse   kannatuslugu;  “Väike Passioon”  (pattulangemine) - Paradiisist väljaajamine; „Johannese  ilmutusraamat – apokalüpsis“ * “Ninasarvik”; “Aadam ja Eeva”(I saksa aktimaal), “Püha  Hieronymus” *  täiuslikumad maalid elu lõpu poole (portreed, nelja apostli kujutamine tahvelmaalil) reformatsiooni ideede vastuvõtmine, Luterlikud ideed tema kunsti võlu on fantaasiaküllasuses ja tunnete usutavuses * väärtustab kunstnikke, peab neid “loojateks” *  autoportree  -     I   kunstnik,   kellel   oluline   autoportree,   ühel


meenutab   Kristuse-kujutist   (viide   kunstniku   loomingu   sarnasusele   jumala tööga) *  “Rüütel,   surm   ja   kurat”;  “Melanhoolia”  -   meenutavad autorit, palju allegoorilisi detaile ● LUCAS CRANACH vanem  maalja ja graafik *   usulised   pildid,   portreed,   ka   antiikmütoloogia   teemad   (lähtub kaasaegsest olukorrast, inimestest, mitte antiigist)  *   väikeseformaadilised   ja   maneristlikud,   aristokraatide   privaatseks silmarõõmuks * ka edvistavad ja naiivselt erootilised tööd  *  „Venus ja Cupido“ ●  HANS HOLBEIN noorem  *  suurim saksa portretist (kuulsad isikud), graafik, raamatute illustraator *  Detailitäpsus, külm objektiivsus ja suur üldistusjõud * “Rotterdami Erasmuse portree” 1523 * tellimused Inglismaalt (elu II pooles) * “Henry VIII portree” - eriti kuulus * “Cleve Anna portree” * “Edward VI lapsena” prantsuse renessanss kunst 16 saj 107-111/117 ✱ renessanss jõudis sinna kuningate ja aadlike tellimuste tõttu ✱ sõjakäigud Itaaliasse ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism renessansi levik


✱ kunstnikke kutsuti Prantsusmaale ✱   nt   elas   Leonardo   viimased   aastad   Cloux’   lossis   Francois   I   (renessanslik valitseja, ehitas losse, täiendas neid) külalisena  Loire’i oru lossid: kõrgaadel tahtis kohta, kus eemal olla lihtrahvast  Blois’ loss: keerdtrepp õues kannab Francois I nime (losside ehitaja ja täiendaja) Chambord: segastiil (keskaja linnused  + renessanssi palazzod ),  3 korrust, katusekorrus, 3 hoonetiiba, linnuselik   -   (masside   jaotus,   ümartorne   meenutavad   vormid nurkadel ja kõrge katus) palazzod - (pole kindluslik välimus, fassaadil akende read ja renes. dekoratiivdetailid, eriti palju katusel)  Fontainebleau loss: seal   kujunes   välja   Fontainebleau   ((maneristlik)) koolkond (skulptorid, maalijad, arhitektid);  uhke sisekujundus - värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuurid maneristlikud   figuurid   (ebaloomulikult   pikad   jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, õõtsuv poos, näha ka gootikat) Louvre’i loss Pariisis:1546 lammutati Louvre’i linnus ja ehitati mitme sajandi jooksul uus loss (linnuse alusmüürid on alles kunstimuuseumis), 16. saj säilinud mõned hoone osad, idaosas 4 tiiba ümber ruudukujulise õue  PIERRE LESCOT - 16. saj tähtsaim arhitekt     kavandas Louvre’i läänetiiva hoovipoolse fassaadi 3 korrust, ülemine on atika- ehk poolkorrus kasutas ainult Itaalia renessansist pärinevaid detaile pole   kindluslik   (ümarkaarsed   paviljonid   veidi   meenutavad linnuseid) paviljonid   toonitavad   vertikaalne   suundumust   ning   samuti aknas (erinevus palazzodest) rütmiliselt liigendatud: I korrus: poolsambad ja pilastrid; II   korrus   akende   kohal   vaheldumisi   kaarjad   ja


kolmnurksed viilud, reljeefid;  atika - palju reljeefe   moodustavad siiski terviku ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism prantsuse renessanss-skulptuur: ●  JEAN GOUJON: * Louvre’i fassaadi skulptuurid (1 autoritest) * “Süütuse kaevu” nümfide reljeefid Pariisis: purskkaev,   korduvalt ümberehitatud ja tõstetud   osad reljeefid viidud Louvre’i muuseumi; maneristlik stiil, ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism aga elavamad; riietuses voolava voldistiku mäng ✱   skulptorid   pidid   palju   tegema   valitsejatele   ja   aadlikele   hauamonumente (osad jätkasid keskaja kombel (rõhutades inimkeha kaduvust) ● GERMAIN PILON  * uus renessanslik lahendus hauamonumentidele * Henri II ja kuninganna Caterina de’ Medici hauamonument Saint-Denis’ kirikus (Pariisi äärelinnas): teostas kuningapaari lebavate portreedena (Michelangelo kujutas ideaaltüüpidena, Pilon mitte); näitab lahkunute ilu ja väärikust * “Diana hirvega”: antiikjumalanna kaasaegse kaunitarina prantsuse renessanssmaal: ✱ jälgiti Itaalia eeskujusid, kuid portreekunstis oldi iseseisvad ● JEAN CLOUET ja poeg FRANCOIS CLOUET * parimad portreistid, töötasid õukonnas *õlimaalid: realistlikud, kuivad, täpsed * portreejoonistused: tundlikult kujutatud portreeritavate iseloom * Jean: “Francois I” ja “Henri III” * Francois: “Austria Elisabeth” ja “ Francois I hobusel” arhitektuur itaalias saksamaal barokk 17-18 saj lk 116-120 ✱ arhitektuuris peamine kirikute ehitus ✱ valitsev kirikutüüp pikergune hoone (kohasem liturgiale)


✱ üks avar saal (saalkirik )   ei jagune löövideks ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ✱ külglöövide asemel kabelite read (põhja- ja lõunaküljes) ✱   valgusallikaks   kupli   allosas   asuvad   aknad   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism   valgus   koondus   idaossa (koorile) ja tõstis selle esile ● GIACOMO da VIGNOLA    Il   Gesù  (Jeesuse   kirik)   jesuiitide   kirik   Roomas;   barokk-kirikute eeskuju, 16. saj kiriku sisemus: ✱   skulptuurid   ja   maalid   omandavad   taas   suure   tähtsuse   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism   eesmärk   pole enam   õpetada   ja   moraalitseda,   vaid   mõjutada   tundeid,   tekitada   imetlust, aukartust (dekoratiivsemad kui gooti stiilis) ✱ skulptuuridel pole enamasti üksikult tähendust, tervik annab mõtte ✱ laemaalidel arhitektuuridetailid ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism illusoorne efekt, raske vahet teha päris ruumil ja maalingul (püüti varjata ehituslikku poolt (nt materjale)) välisilme: ✱   oluline   tähtsus   kuplil   ja   läänefassaadil   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism   keskosa   2-korruseline,   alumine laiem, ülemine kitsam, neid ühendavad voluudid (barokile iseloomulik detail - voluut - spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv) ✱   muud   detailid   samad,   mis   renessanssis   (poolsambad,   pilastrid,   viilud, seinaniššides staatuad (püstkujud)) ✱ üldmulje erinev: detailid allutatud tervikule, dünaamiline, rahutu, maaliline (nagu siseruum) ✱ risaliidid - kogu fassaadipinna ulatuses ette ulatuvad osad ✱ mõnikord fassaadipind laineline, astmeline, nõgus ✱ vormide kuhjamine, ebasümmeetria ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism fassaad rahutu → valguse ja varju ootamatud kontrastid Rooma: ✱ Roomas hoogustus ehitustegevus


✱  Rooma  Peetri  kirikut   ehitati edasi barokipäraselt (maitse muutumine)   loobuti ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism tsentraalehitisest, ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis varjab kupli   ladina ristiline ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism põhiplaan ●  CARLO MADERNA: Peetri kiriku juurdeehituse autor, fassad sarnaneb   Michelangelo   kavandile   (pilastrid)   +   hiiglaslikud sambad   tihedalt   ebaühtlaste   vahedega   mõlemal   pool peaust (rõhutamiseks) Ruumiliste illusioonide loomine barokiaja lemmikvõte! ● LORENZO BERNINI: Skulptor ja arhitekt *  Peetri   väljak:ovaalne   põhiplaan   (mõjub   avaramana,  kiriku   fassaadil kõrgemana); piiratud 2-kordse kolonnaadiga (sammaste rida).  barokis polnud tähtis ainult üksikhoone vaid ka paigutus linnaruumis *  Navona   väljak  +   väljaku   keskel   olev   obeliski   ja   skulptuuridega purskkaev  ● FRANCESCO BORROMINI:  Püha Agnese kirik  Navona väljaku ääres; kaarjas fassaad Saksamaa: ✱   17.   saj.  kunst   tagasihoidlik   (30-aastane   sõda)   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism  sajandi  lõpp   ja   18.   saj. puhkeb õitsele (Lõuna-Saksamaa eeskujuks Itaalia barokk) ✱ kuulsamad teosed loodi 18. saj. I poolel, kui mujal Euroopas levis  rokokoo (piir ebaselge, nt hoone väljast barokk, seest rokokoo) ● JOHANN BALTHASAR NEUMANN:  *  Würzburgi piiskopiloss (sisekujundus barokk seguneb rokokooga) ● M. PÖPPELMANN  *  Zwingeri   Dresdeni   avar   peoplats  (kiviparketiga   sillutatud, sedaümbritsevad skulptuuridega kaunistatud galeriid ja paviljonid)


itaalia kujutav kunst 17 saj lk 121-126 ✱   Rooma   barokkmaailmas   kaks   suunda:  naturalistlik  ja  idealistlik   e. akadeemiline: ● CARAVAGGIO  *   lihtrahva  hulgast  pärit  kunstnik,       märkas   lihtrahva   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism igapäevast   elu  ,   oli vahend usuteema käsitlemiseks, et tavainimene peaks tõestisündinuks rajas naturalistliku suuna *   reaalne   elu   (vastandus   maneristidele);   idealiseerimise   puudumine (vastandus kõrgrenessansile) * uudne maalide kompositsioon : inimeste poosid ja asendid on juhuslikud, ei esine vaataja suunas, elavad oma elu   vaataja tunneb end pildi osalisena ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism * selged piirjooned  * heletumedus: ruumilisuse saavutamiseks, dramaatiline meeleolu *   “keldriluugivalgus”:   valgusvihk   langeb   pildidil   tähtsatelw sõlmpunktildele (ülejäänud tumeduses) *   eeskujuks   kogu   Euroopas;   lihtsa   inimese   elu   kujutamine   meeldis   ka protestantidele   (usuteemade   käsitlemine   kaasaegsete   inimtüüpide kaudu) * „Bacchus“ * „Peetruse ristilöömine“ ● ARTEMISA GENTILESCHI [džentileski] - naiskunstnik carvaggio stiili jätkaja itaalias, naistel raske kunstnikeks saada maalis piibli naistegelaso olmelistes aga dramaatilistes stseenides *  „Juudit   ja   tema   teenijanna“  -   Juudit   päästis   oma   kodulinna


assüürlaste  käest (võitis pealiku südame ja hiljem tappis ta) ✱   paljudele   tundus   Caravaggio   laad   liiga   karm   ja   proosaline,   ka   lihtrahvas eelistas kirikus näha ebatavalist ilu, mis erineks argielust ● ANNIBALE CARRACCI - lõi venna ja nõoga akadeemilise stiili ✱  Caraccid  ja  Bolognakoolkond  (tekkis   akadeemia   mõiste   – humanitaarharitlaste ühing) sooviti näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu bologna akadeemia loodi 1580 - annibale carracci juht ✱   Eristusid   maneristidest   (vaatasid   elu   poole)   võttes   appi   kõrgrenessasiliku
idealiseerimise *  Palazzo   Farnese   lagi  Roomas–   Sixtuse   kabeli   eeskujul,   kehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud, vaataja ja laemaali ruum ühendatud (maalitud on rohkelt illusoorseid arhitektuuridetaile, valgus suunduks justkui alt) ✱   Bologna   koolkonna   liikmed   maalisid   usulise   sisuga   paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. ✱  stafaaž  -   maastikumaalidel   on   teisejärguliselt   kujutatud   looma   või inimfiguure barokisisearhitektuuris   palju   maalikunsti   -   taevariiki   kujutavad   illusionistlikud paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid, kuulsaim oli: ● ANDREA del POZZO – illusionistlike laemaalide kuulsaim autor * Laefresko Sant‘ Ignazio kirikus Roomas (osav,  petlik ruumimõju) Barokkskulptuur: ● LORENZO BERNINI - kuulsaim meister (rahutus, muutumine ja liikuvus), vaadeldavad igast küljest (võitlus- ja röövimisstseenid)


kujud lasevad tunnetetada ümbrust ja ruumi, pole endassesuletud portreeritavad liikuvas, juhuslikus ja ilmekas poosis * „Püha Teresa ekstaas“ – marmoris kujutatud ka pilv lisaks pühakule ja inglile, tundeküllases näos ka magus valu *  Rooma   Peetri   kiriku   baldahhiin  –   alatri   kohal   spiraalsammastele toetuv ehiskatus e. baldahiin ((selle all tohib missat pidada vaid paavst, see ehitati Rooma Panteonilt maha kistud pronksplaatidest)) * „Taavet“ – kujutatud otseselt võitluses (Koljatit küll pole, aga pilgust ja poosist  on tema juuresolek tajutav) * Apolloni ja Daphne grupp - Daphne on nümf, keda Apollon ahistab, pääsemiseks  muudab jõejumalast isa ta loorberipuuks marmoris   on   edasi   antud   hoogne   liikumine   ja   õrna   inimkeha muutumine puukooreks, juuste muutumine oksteks hispaania flandria 127-134 barolk 17 saj skulptuur: ✱ 17. saj pole Hispaania kunstis peaaegu märgatagi renessansi mõju ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism tehaks keskaegsed   puunikerduskunsti;   katoliku   kirikult   suured   tellimused   (värvilised skulptuurid) ✱   barokiga   kaasnes   senisest   suurem   elulähedus,   mis   ulatus   naturalismini, skulptuurid olid illusionistlikult elavad (silmad tehti vahel klaasist, kasutati isegi päris juukseid ja riideid) maalikunst: ✱ elulähedus (suur rahvusvaheline menu) ✱ loobuti manerismist Caravaggio mõjul (17. saj. algus) ● DIEGO   VELAZQUEZ  –   suurim   realist   Hispaania   barokkmaalis;   maalis olmestseene ja kaasaegseid inimtüüpe, isegi mütoloogilistele teemadele andis olustikulise tähenduse; 


pärast   kuninga   õukonnamaalijaks   saamist,   hakkas   maalima   isiksusi (sügavad, veenvad, psühhologiseeritud);  lähtus Caravaggiost, aga oli varjunderikkam, värvikam, heledam *  „Vulcanuse sepikoda“  – Apollon teatab, et Venus petab Vulcanust Marsiga * “Innocentius X portree”- maalis paavsti veenvalt, pahaselt olevat ta öelnud, et portree on “liiga sarnane” *  „Õuedaamid“  -   keeruline   ülesehitus,   ees   on   printsess   Margareta, õuedaamid,   kääbused,   narr,   koer,   molberti   juures   on   kunstnik   ise maailmas   kuningapaari,   keda   näeb   peegeldusest   taga   peeglis   - olmestseeniks muudetud grupiportree *  „Breda alistamine“ - Hispaania ei saavutanud eriti sõjalisi võite, kui nad alistasid Madalmaades Breda linna, maalis Velaquez sellest maali; mõlemad osapooled on väärikad ja sümpaatsed * “Hispaania kuninganna Mariana portree” - Felipe IV teine naine * “Infant Baltasar Carlos” - infant - prints, maali eeskujuks on Tiziani “Karl V”  ● FRANCISCO   de   ZURBARAN  –   põhiliselt   realistlik   ja   usuline   looming; palju kiriku tellimusi - askeetlikud, fanaatilised, värvivaesed maalid, kuna tellisid mungaordud, kujundid heletumeduse abil *  „Püha Bonaventura surivoodil“  surm oli kogu ajastule iseloomulik teema ●   BARTOLOMÉ   ESTEBAN   MURILLO  -   sügav,   siiras   usutunne; idealiseerimine ja ilutsemine; ka olustikupilte tänavalastest * „Madonna ja laps“ * „Noor kerjus“ Flandria (Lõuna-Madalmaad): ✱ äärmuslik baroklik maalikunst ● PETER   PAUL   RUBENS  -   haritud,   jõukast   perest,   viibis   kõrgemas


seltskonnas    kasutas maalides palju õpilaste abi (vahel tegi ise vaid kavandi);  ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism teemad   väga   laiahaardelised:   piibel,   antiikmütoloogia,   allegoorilised   ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid ühendab   eluläheduse   ja   idealiseerimise   (kujutab   ebareaalset   võimalikult reaalsete   vahenditega);   ei   kasuta   reessansi   kolmnurga   kompositsiooni     kasutab ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ristuvaod diagonaale; 
fantaasiarikkus;   rahutud,   märatsevad,   väänlevad   poosid,   lopsakad, elujõulised   inimkehad   katavad   kogu   maali;   toretsev;   portreed   ja maastikumaalid on lüürilisemad;  kompositsioon on ühtne ja üksikfiguur kaotab tähenduse sari mütoloogilis maale medici tellimusel  itaalialik üldistamine ja värvitoredus + madalmaade üksikasjade usutav kujutamine paljudes mütol, piltides kristlusele vastupidiselt meeleleline nautlemine * „Helene Fourment lastega“ - kunstniku abikaasa lastega * „Ristilt võtmine“; „Õlgkübar“ naiseõde * „Minerva kaitseb Paxi Marsi eest“ Minerva - tarkusejumalanna, Pax - rahujumalanna * „Leukippose tütarde röövimine“ - Leukippos - Messeenia kuningas ● ANTHONIS  van DYCK  [deik]– 17. Sajandi üks kuulsamaid portretiste, paraadportree rajaja (inimese tähtsus, võimukus, suursugusus, toretsev riietus ja aumärgid, luksuslik interjöör),  avab siiski hingeelu, ei rõhuta ümbrust liialt; poos vaba ja juhuslik, käte kujund ja asend iseloomustamiseks *  Inglise kuningas  Charles I portree  -    töötas Inglismaal ja maalis kuningast portreesid  Banqueting Housi * „Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem“  ✱   Flandrias   oli   ka   kunstnike,   kes   viljelesid   olustikulist   teemat   rahvalikus naturalistlikus laadis ● JAKOB   JORDAENS  –   rahvalik,   naturalistlik   laad;   kujutas   talupoegi


pidutsemas   ja   söömas   (kõrtsistseenid,   logelevad   kaklevad   talupojad pooleldi karikatuurses iroonilises laadis) *  „Oakuninga   pidu“  -  kolmekuningapäevapidu,   kes   saab   koogitüki oaga, on peo  kuningas hollandi 17 saj kunst lk 135-146 ✱ 16. saj. saab Holland iseseisvaks ✱ 17. saj. Hollandi kunsti hiilgeaeg (palju raha ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism palju tellimusi); 2 keskust: Amsterdam ja Haarlem ✱   ehituskunst:   hinnati   praktilisust   ja   mugavust,   polnud   monarhistlikku paraaditsemist ✱ skulptuur tähtsusetu, maalikunst tõusis kõrgustesse ✱   looduslähedus,   realism,   polnud   antiikmütoloogiat,   maastik   reaalne,   ilma ilutsemiseta, ühemõttelisus ✱   protestantlik   riik     ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism   religioosne   kunst   puudub   (v.a.   Rembrandti   mõned välistellimused) ✱ kunstnike kitsas spetsialiseerumine ühele valdkonnale ✱   Peamisteks   žanrid:  olustikumaal  (jõudeelu,   lõbutsemine),   portreekunst (grupiportreed,   rahulolev,   energiline   kodanik),   natüürmort  (jahisaak,   lilled, vaagnad..) ja maastikumaal (meremaal) ● FRANS   HALS:   üks   suurim   portremeisterid,   oskas   tabada   inimese iseloomu, loomulikkus, elavus oskas tabad hetke, mil kujutatava iseloom avaldus kõige selgemini; maalis vabalt ja hoogsalt, tugevad pintslilöögid; ∼400 tööd * „Püha Georgi laskurite kompanii bankett“ * Pieter van den Broecke portree * „Haarlemi nõid“ * „Mustlastüdruk“ paljudel kunstnikel inimesed poseerivad ja psühholooliliselt pealiskaudsed olustikumaali   viljelesid   väga   paljud   kunstnikud,   tööde   formaat   väike     kutsutakse ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism “väikesteks hollandlasteks” olustikumaalides võistlesdi esemete illusionistlikus  kujutamises, satiiriline  või


moraliseeriv ● JAN STEEN kõrtsiteema, peod, hallikas-pruunikas koloriid * „Ristsed“ ●  PIETER de HOOCH maalis hollandlaste elamuid (rahulik idüll), punkad toonid * „Naine ja ta teenijanna õues“  * „Perenaine ja teenijanna“ portree ● JAN   VERMEER   van   DELFT:   teemad:   interjöörid   1-2   inimfiguuriga, töötegemine;  tegevus on pildil vähetähtis, võlu on meisterlikus teostuses tihti   külmad   toonid,   üle   kogu   pildi   hajutatud   valgus   (tekkis endastmõistetav sugestiivne ruum), vähe maale (alla 100, prgu ~30) * „Tüdruk pärliga“ ilmselt mõni kunstniku tütardest * „Piima kallav teenijatüdruk“, „Delfti vaade“  *   „Härrasmees   ja   veini   joov   daam“,   „Kunstnik   oma   ateljees“, “Pitsikuduja” natüürmort hollandis: ●  WILLEM CLAESZ HEDA  ja Willem Kalf * „Hommikueine homaariga“; maalisid   lopsakaid   lillekimpe,   puuviljavaagnaid,   hommikueine   laudu, jahisaak jne ✱ puhtrealistlikud maastikumaalid (esitles holl. ühetoonilise ja lihtsa looduse ilu), varem oli maastik teise teoseliigi tasutaks, hol. kujunes eraldi žanriks: ● JACOB van RUISDAEL  loodusvormide täpne kujutamine + romantiline meeleolu, ka merevaateid, heletumedus, traagika, ärevus * „Metsavaade“ MEINDERT HOBBEMA - ruisdael õpilane loomamaalid: ● REMBRANDT:   ei   pidanud   oluliseks   välist   ilu,   vaid   hingeelu   peen kujutamine (ülistus ligimesearmastusele) - vastand antiigile;  üldistused, mil sügavam sisu


inimese mõõdupuuks tema sisemaailm tume   taust,   küllaltki   tugev   kontrast;   palju   portreesid   naisest   Saskiast; tumedad, hallikad-pruunikad toonid viljeles   ka   religioosset   ja   mütoloogilist   kunsti   -   neis   töödes   inimhinge avamine eriti vapustav ja veenev, bravuure elurõõm, soojad toonid näha ka itaalia baroki mõjusid *   „Dr.   Tulpi   anatoomialoeng“  tunnustatud   grupiportree,   seltskonna ees on avatud laip *   „Vana   mees   punases“,    Saskia   van   Uylenburghi   portree, „Saskia Florana“ naine * „Danae“ aktimaal, maalähedasem, antiikmütoloogiast  * Pärast Saskia surma  1642.  aastal tabasid Rembrandti  majanduslikud raskused, looming aga arenes tõusujoones. vanaduses ei saavutanud emotsionaalset väljendusrikkust enam pooside ja miimika abil, vaid lõi selle lihtsamate ja igapäevaste vahenditega: „Püha   perekond“   1649,  Maarjat,   Joosepit   ja   Jeesust   kujutab lihtsa hollandi puusepa perena *   „Öine   vahtkond“    murranguline   teos   Rembrandti   loomingus, loobus   traditsioonilisest   grupiportree   kompositsioonist,   tellijatele   ei meeldinud, sest osad  olid jäetud varju, (3.8x 5m ), dünaamiline, ebatavalise - kasvas hollandi rahva ajaloolise võidu ideede kehastuseks viimase eluaasta teosed tema tipp - vabad, näiliselt juhusliku kompaga, lihtsad,   monumentaalsed,   valgus   on   mahedam   hajuvam,   psühh.   sügavus   ja humanismi täiuslik kehastus   tegi   palju  autoportreesid,  jälgis   enda   vananemise   protsessi; realistlikud „Kadunud poja tagasitulek“ viimane maal (tegi 4-5 sellist) ühtuse   tema   maalides   tagav   valguskäsitlus,   valgus   peamine väljendusvahend,   koodnuv   alati   sõlmpunkti   kompa   keskmesse,   teised hämaruses, valgu-vari piir on õrn ja mahe mitte nagu caravaggiol graafika - samas põhimõtted mis maalides - suur üldistus tavalise motiivi puhul, olulise esiletõst valguse abil


valguse   reaalselt   allikat   ei   eksisteernud,   selles   lasi   lahti   looduse jäljendusest prantsuse kunst 17 saj lk 147-156 ehituskunst: ✱ jätkub Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju (kõrged js järsud katused) ✱ Võimule  tuli Louis  XIV ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism kunst muutus absolutistliku  valitseja ülistamise vahendiks FRANCOIS MANSART - kõrge katuse alla lisakorrus - mansardkorrus ● CLAUDE PERRAULT *   ehitati   edasi  Louvre’i   lossi   idafassaadi ,   Bernini   kavand   ei   sobinud kuningale   arhitektiks sai Perrault + kuninga parandused ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism pr. meelids renes ja antiik, aga sai klassitsistlikum 3-korruseline fassaad soklikorrusele   (alumine)   toetub   üle   kahe   korruse   ulatuvad paarissambad (kolosaalorder) - rahulik ja pidulik rütm fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon üldmulje suursugune ja paraadlik ✱ Versailles’ loss:  Louis XIV otsustas rajada oma residentsi 40 km Pariisist   tahtis teisi ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ületada   parimad kunstnikud  ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ● JULES HARDOUIN-MANSART  - peaarhitekt varem asus seal jahiloos - laiendati - kogupikkus 580m lossi   juurest   kolm   teed,   üks   pariisi   suunas,   mööda   seda   minnes   näha künka harjas lossi keskosa ja eenduvate tiibe vahel pidulik marmorõu  ANDRE LE NOTRE Versailles’ pargi rajaja koos kuningaga * teisel pool lossi - lossiruumi jätkuna pidustusteks *  regulaarpark  -   prantsuse   stiilis   (ilu   tuleb   loodust   täiendades,


süsteemile allutada) *   telg   -   Pariisist   tulev   tee,   selle   ümber   sümmeetrilised   basseinid, reeglipärane   teedevõrk,   geomeetrilised   lillepeenrad,   kuubi/kera/silindri kujulised puud ja põõsad *   palju   allegoorilisi   marmorskulptuure   (fontäänide   osana,   gruppidena, ridadena tee ääres) ✱ Versailles‘ siseruumid:  * ruumide paigutus rõhutab kuninga tähtsust  keskmeks   kuninga   magamistuba,   koonduti   ärkamist   vaatama   ja   teda teenindama Peegligalerii:   suurim,   kauneim   saal;   kaaraknad   pargi   poole   ja peeglid täpselt vastasseinas, otstes on kaks salongi: Sõja salong: seotud kuninga ruumidega  Rahu salong: seotud kuninganna ruumidega tähtsamad   ruumid   külluslikult   värvilise   marmori,   valgete   või   kullatud stukkreljeefidega ja seina-laemaalidega kaunistatud Baroklik klassitsism:  versailles on baroklikum kui louvre, kuid siiski mõistuslikum kui itaalias, seega baroklik klassitsism Louis lasi ehitada sõjaveteranidele 4000-kohalise vanadekodu  Invaliidide kiriku: arhitekt J. Horouin-Mansart, Pariisis, kullatud kuppel Baroklik realism kujutavas kunstis: ● GEORGES DE LA TOUR: Caravaggio mõju, olustikupildid, peidetult piibli teemad   tumedus,   valgusevihk   küünlaga   -   loob   metalse   plastilisuse   ja südamliku, salapärase meeleolu inimesed kujutatud põlvedeni * „Karjased Jeesus-last kummardamas“ * „Valemängijad“, “Muusik”, “Unenägu” ● LOUIS LE NAIN : tegelikult vennad Le Nainid (3), Louis tähtsaim, olustikumaalid, kujutasid lihtrahvast (talupoegi)   väärikalt, näidates raskusi, viletust ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism


* „Heinamaalt kojutulek“ ● JACQUES   CALLOT:   karm   realist,   graafik,   sünge,   kujutas   erinevaid seisuseid jahe ja skepitiline kõrvalvaataja ● ofort - graafikatehnika (kujutis madalamas osas, sügavtrükk) * Ofordisari „Sõjakoledused“ („Mahalaskmine“; „Poodute puu“) * „Leierkastimees“ - ofort  1648 aastal asutati Kunstiakadeemia (õppeasutus);  1664   muutus   akadeemia   kunstielu   normeerijaks   ja   maitsekohtunikuks (valitses baroklik klassitsism), pea diktaatrolik võim kunstis Charles Le Brunil - tähtsaim versaille lossi sisekujundaja, laemaalide autor ✱ Prantsuse kunst muutus väga mõjuvõimsaks, aga kuna akadeemia õpetas, et väärtusliku   kunsti   peamine   allikas   on   Itaalias,   loodi   1666.  Prantsuse Akadeemia Roomas ● NICOLAS POUSSIN: töötas Roomas (barokliku klassitsismi esindaja)  * teemad antiikmütoloogiast ja-kirjandusest (teod: üllad, tõsised, nukrad meeleolu:   suursugune   ja   pidulik,   murelik,   tithi   nukker   vihje   surma paratamatusele antiikehitiste taustal, mõjub veidi teatraalselt, tegelaste tunded jahedad) pidi olema haridust, et mõista tema kunst on mõistuspärane, korrapärane, mõõdukas aga ka meeleline värskus *  Ideaalmaastik ehk heroiline:  pole tegelik, antiikdetailid, stafaažina antiikkangelased(e. heroiline maastik)  *  „Poeedi inspiratsioon“  Apolloni poolõde Erato (armastusluule muusa) ootab  inspiratsiooni * „Maastik Phokioni surnukehaga“ Phokion - Ateena riigimees, sõjavastane   mõisteti surma ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism


● CLAUDE   LORRAIN:  maastikumaali   arendaja,   uus   kompositsioon (külgedel kulissidena tumedad puud/varemed, keskel vaade kaugusesse), stafaaži osatähtsus on väike  maalilisem ja baroklikum kui poussini lüüriline meeleolu tekib õhu valguse kujutamisega * „Odysseus loovutab Chryseise tema isale“  Portreemaal: kujunes välja eraldi paraadportree tüüp - pole tähtis inimhing, vaid tore riietus, valitsejalik poos, luksuslik täpne interjöör. algul suurem Poussini mõju klassitsitlik laad, hiljem rubensi mõjul värvide osatähtsus nt Hyacinthe Rigaud looming barokkskulptuur: eeskujuks Bernini ● PIERRE PUGET: omapärane ja haarav looming, ühendad dekoratiivsuse jõulisusega, vahel traagikani emotsionaalne, „Krotoni Milon“ (antiikaja kuulus maadleja) ● FRANCOIS   GIRARDON:   sümmeetria,   tasakaal,   idealiseerimine, meenutab antiiki „Nümfid Apollonit ümmardamas“ rokokoo prantsusmaal j kesk euroopas 18. saj lk 157-164 ✱ Louis XIV ja Louis XV ajal toimus tohutu raiskamine (“Pärast meid tulgu või veeuputus”);   aadelkond   hindas   pealiskaudsust,   väljenduslikult   meisterlikku vaimukus,   tundeelu   peenenemine,   kergemeelsed   armusuhted;   lõbutsemine rahva raha eest ✱ kunstis toimuvad muutused ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism püütakse unustada argimured (lüüasaamised sõdades,   riigikassa   tühjenemine);   kunst   meelelahutuslik;   Louis   XIV   soovis vabamat,   rõõmsameelsemat   kunsti   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism   laskis   Versailles   parki   rajada   vähem paraadliku Trianoni pallee


Rokokoo sisekujunduses: (1710-1760)   (rocaille  –   merikarp;   e   orvand); KERGUS * põhielemendiks on orvand – merikarpi meenutav motiiv *   erineti   välisarhitektuurist   (loobuti   sammastest,   pilastritest   (liiga   raskepärased)   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism suured pannood (maalid), mida eraldavad peened liistud;  liistudest   hargnes   ebasümmetriline   õrn   ja   kapriisne   ornamentika (kullatud kips või stukk) * ornamentikas naturalistlikud, lopsakad taimed varred lehed, merikarbi poolmikku meenutav motiiv (orvand) * heledad seinad, suured peeglid, mööbel muutub „kergemaks“ Levib   Hiina   kunsti   mõju   (moes   eksootika   ja   erootika)–;   jõutakse jälile nende portselani saladusele (kõrge temp.), buduaarid hiina siidiga välisarhitektuuris jäi püsima barokk Riidemoes: mehed:   naiselikumad   kui   barokis   (kõrged   kontsad,   valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukas ja mingitud nägu) naised: kõrged parukad, alt laiad kleidid, mis pihast kokkunööritud Skulptuur:vormide pehmenemine, õrnemaks ja ümaramaks muutumine ● EDME   BOUCHARDON   „Amor   endale   Heraklese   nuiast   vibu tegemas“ rokokoolik vaimulaad pisiplastika (portselanist) tihti koketeeriv uhkustava maiguga ● ETIENNE MAURICE FALCONET „Ähvardav Amor“ (vaikimisvanne) ● Clodion - lõbutsevad nümfid ja faunid Maalikunst: kuninga   maitsemuutus     rahul   need,   kellele   ei   meeldinud ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism Kunstiakadeemia ranged reeglid (poussinistid vs rubenistid, viimased võitsid; värvid, uudsus, spontaansus) ● ANTOINE   WATTEAU :   õhk   +   valgus   +   loodus   +   uhketes   riietes   inimesed   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism nüansirohke tervik 
õrnad toonid peenete varjuditena (roosa, helesinine, sinalilla, kuldne);  elurõõm + melanhoolia + lüürilisus


temaatika:   lõbutsev   seltskond,   kuid   vaatleb   justkui   nukralt/irooniaga kõrvalt fantaasia ja tõelisuse mäng * “Peorõõmud”, “Tants“, “Pidusöök Veneetsias”, “Balli rõõmud” * “Gilles“ Pierrot (tegelane pr. teatris) ● FRANCOIS BOUCHER:  tüüpiline rokokoo esindaja, dekoratiivsed maalid, lodevad  allegoorilised süžeed  lodevad naisfiguurid, keda ümbritsevad kavalerid, õhus Erosed „Diana ja Endymion“ (lembestseen antiigist) ● JEAN   BAPTISTE  SIMEON   CHARDIN:   tähtsaim   18.     sajandi   Prantsuse maalikunstnik   Watteau   kõrval,     rokokoolik   realist,   aines:   keskkihi igapäevaelu,   kujtuleb   imetlevalt   inimeste   töökust,   ei   lasku üksikasjadesse, kuid siiski annab edasi asjade iseloomu  eeskujuks Madalmaade kunst, natüürmort * „Tüdruk sulgpalliga“ * „Briošš“ SAKSAMAA: ✱ tugev Prantsusmaa mõju; hilisbarokk + rokokoo (välisarhitektuur baroklik, sisu rokokoo) ✱ on ka täiesti rokokoolikke ehitisi: * Amalienburgi loss (Münchenis) * Sanssouci loss (Berliini lähedal, Friedrich II tellimusel, 1-korruseline) ● DOMINIKUS ZIMMERMANN:  * Wiesenkirche Lõuna-Saksamaal, laes stukkornament (vanikukujuline), hõljuv ITAALIA: ● GIOVANNI BATTISTA TIEPOLO:  ● *  Würzburgi   piiskopilossi  sisekujundus   (laemaalides   baroklik illusionism,   muidu   rokokoolikud(katkendlii   kompa))   koloriit   helesinine sidrunikollane


*   “Keisri   monumendi   püstitamine”   (Veneetsia   lähedal   Udine piiskopilossi maaliseerias) veduudimaalijad: Veneetsia   maalijad,   kes   kujutasid   kodulinna   vaateid (veduute) ●   CANALETTO:   veduudimaalija   (kodulinna   vaade),  detailitäpsus (ehituslikud dokumendid), õhu- ja valgusküllasus * “Doodšide palee Veneetsias” francesco   guardi   -   nii   detailitäpne,   et   on   kasutatud   ajalooliste dokumentidena inglise kunst lk 166-169 ✱  Inglismaal valitses tugev kuningavõim, aga selle mõju kunstile jäi väikseks (ei rajatud nii võimsaid lossiansambleid kui Prantsusmaal) ✱   õukond   pooldas   baroklikku   klassitsismi,   aga   veel   rohkem   kõrgrenessansi pärandit ● INIGO JONES  – arhitekt, vaimustatud Palladio loomingust   inglise palladionismi ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism rajaja
* Whitehalli kuningalossi kavand - valmis ehitati vähe, säilinud on vaid Banqueting House - fassaadi liigendavad õhukesed poolsambad ✱   kujutavat   kunsti   tellis   kuninga   õukond   enamasti   Mandri-Euroopa barokkkunstnikelt ● ANTHONIS   VAN   DYCK  -   flaam,   portreed   kuningast   ja kõrgaadlikest ● PETER PAUL RUBENS  - Banqueting Housi kuningat ülistavad maalid (selle hoone ette püstitati 1649. a tapalava, kus hukati Charles I   lõppes kunsti ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism tellimine ✱ pärast Londoni suur tulekahju 1666. a avanes arhitektidel uus tööpõld (uus


tõus) ● CHRISTOPHER WREN –tähtsaim Londoni ülesehitaja *     ehitas   54   kirikut   (Saint   Pauli   katedraal  -   sale   kuppel   toetub   2- korruselisele   tamburiile,   2-korruseline   läänefassaad,   mõlemal   korrusel paarissambad, keskosa klassitsistslik, tornid baroklikud) * erinevalt Jonesist polnud  Itaalias  käinud, ehitas graafikapiltide  põhjal (Palladio ja  Bramante - Tempietto ja Peetri kirik) ✱ 18. sajandil tugevnes taas Palladio mõju. ● WILLIAM KENT – arhitekt * inglise pargi rajaja (loodust ei saa allutada  sirgjoontele: juhuslik võlu, üksikud juhusliku võraga puud, looklevad teerajad, ojad ja looduslikud, paisutatud  tiigid, looduslikud kärestikud ja kosed purskkaevude asemel; muru aga hoolikalt pügatud) ✱ Kõrgetasemeline kujutav kunst taaselavnes alles 18. sajandil ● WILLIAM   HOGARTH  –   eeskujuks   Madalmaade   realistlik   maalikunst, õpetlik, satiiriline ja kritiseeriv   *  Pildisari „Moodne abielu“ - abielu tuleb sõlmida armastusest *  „Äge muusikamees“, “Valimiskampaania” ✱ 18. sajandi II poolel töötas Inglismaal ka suurepäraseid portretiste ● JOSHUA   REYNOLDS  -     proovis   luua   ideaalset   stiili   ja   rakendada ajalootemaatilistes   maalides   kutsuti   1768.   a.   loodud   Kunstiakadeemia juhiks * “Joseph Baretti portree” ● THOMAS GAINBOROUGH  – võrreldes Reynoldsiga spontaansem, rokokoolikum, vahetum, maalis provintsiaadlikke ja keskklassi, figuurid puised, elegantsed, istumas või seismas, õrn ja õhuline koloriid   lüüriline ja unistav meeleolu ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism * „Mr. ja Mrs. Andrews“


* „Krahvinna Howe“ eesti renessanss ja barokk lk 105-106 ja 175-177 KÕIK NÄITED KA Renessanss!!!! ✱ Eestis algab renessanss  reformatsiooniga  1525.  aastal (pildirüüste),  lõpeb 1630/50 (baroki tulek)  ● MICHEL SITTOW  * Eestist pärit kunstnik (päritolu avastatud alles peale II maailmasõda) * õppis Madalmaades (õp. H. Mesuling), töötas mitme Euroopa valitseja õukonnas (nt Karl V)   hinnatud portretist ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism * valdas peenmaalitehnikat   väikesemõõtmelised pildid ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism * “Christian II portree” Taani türannist valitsejaga * “Aragoni Katariina portree” Henry VIII esimene naine *  “Maarja   kroonimine”  maalis   Hispaania   kuninganna   Isabel   I (1/42st) * arvukalt altarimaale (säilinud pole) ✱ teisi Sittow’ taolisi polnud Eestis ✱ renessansskunsti hakati viljelema sajandi keskpaigas (Tallinnas ja Narvas)  ✱ Arhitektuuri ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism sisekujundus valgusrikkamaks (majadele ehitati ärklid) ✱ Elav oli raidkunst (etikukivid - väike terrass linnaelamus). ● ARENT PASSER  * 1589. aastal Hollandist tulnud kunstnik, suri Tallinnas * ideid Cornelis Florise mustriraamatust  * Pontus De la Gardie hauamonument Tallinna toomkirikus  (Prantsuse päritolu Rootsi väejuht, Liivimaa asehaldur, kuberner) * Mustpeade maja fassaadi ümberehitus (viiludel kõverjooned,  fassaadil vapid, reljeefid) ✱ 17. sajand levis Madalmaade manerismi mõju ✱   Renessanssehitistest   Eestis   veel  Rannu   kiriku   puukantsel  ja  Niguliste kantsel ja pingistik.


✱   17.   sajandil   ehitati   kirikute   kõrvale   kampaniile   -   eraldi   asetsev   kellatorn (tänapäeval lammutatud- säilinud Saaremaa kihelkonna kirikul) Eesti barokk!!! Rootsi aeg: ✱   17.   sajandil   oli   Eesti   Rootsi   suurriigi   idapoolne   provints   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism  domineerisid kaitseehitised          * rootslane Erik Dahlberg; bastionid Tallinnas, Narvas, Tartus, Pärnus,  Kuressaares ✱ tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas (Eestis tähtsaim, ilusaim linn)   * 1659. aastal tulekahju   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism  linn ehitati üles hollandipärases baroklikus klassitsismis *   elamud:   kõrge   sadulkatus,   pikem   külg   tänava   poole;   raidkivist ornamentikaga  kaunistatud  portaalid,   jõukamate   majade   fassaad   liigendatud pilastritega * II maailmasõjas hävis; taastati kõrge trepi ja saleda torniga raekoda ✱ 17. sajandist säilinud Kuressaare raekoda ja vaekoda (kaalumiskoda) ● CHRISTIAN ACKERMANN:  barokkstiili puunikerdaja *  Tallinna toomkiriku altar ja kantsel:  vana hävis 1684 tulekahjus; tegi uue altari ja kantsli, vapp-epitaafid (aadliperede mälestuseks) Vene aeg: ✱ Põhjasõda käis, kui Peeter I vallutas Tallinna ja lasi sinna ehitada lossi ● NICCOLO MICHETTI:  itaalia arhitekt * Kadrioru loss: itaalialik hilisbarokk; pole väga suur, kuid luksuslik; 3- korruselised: I  korrus   -   majandusruumid,   II-korrus   -   peod   ja   vastuvõtud,   III   korrus   - eluruumid; *   Peosaal   kaunistatud   meisterliku  stukkornamentikaga (vanikukujulised) suur   laemaal:   stseen   “Metamorfoosidest”   (kütt   supleb   nümfidega, jahijumalanna  Diana muudab hirveks, küti enda koerad rebivad ta tükkideks)


* reeglipärane park hekkide, skulptuuride, basseinide ja purskkaevudega Mõisahooned Eestis:  ehitati barokkstiilis (säilinud pajudes mõisates ja linnamajades);  * Palmse mõis  * Põltsamaa lossi sisekujundus rokokoo stiilis (hävis II maailmasõjas) klassitsistlik kujutav kunst 189-195 ✱ antiikeeskujude poole pöördumine skulptuur: jäljendati antiiki; marmorist; kaasaegsed inimesed tehti antiigilikult; antiikjumalused;   eelistati   alastifiguure;   üldistatus   ja idealiseerimine; soliidsus,  rangus, suursugusus ●  JEAN-ANTOINE HOUDON:  tõetruudus, jõulisus; portreebüstid * “George Washington” * istuv Voltaire + teised Voltaire’id ● ANTONIO CANOVA: [kanoova] rokokoolik pehmus, meeleline värskus  *  „Kolm graatsiat“  * „Paolina Borghese“ Napoleoni õde; jumalikult, poolakt ● BERTEL THORVALDSEN:  taanlane,   järjekindel   klassitsist,   suur eeskuju *  “Karjapoiss“ (marmorist) (“Tulge minu juurde”?) maalikunst: ✱ eeskujuks võeti skulptuuri ja reljeefid; joonistus tähtsam, värvid tagaplaanil (koloreeritud joonistused) varaklassitsistlik: ✱ kindlad normid, mehisus, eetika, moraal, õpetlikkus


● ELISABETH LUISE VIGEE-LEBRUN: [elisabet luiis vižee löbrön] portreed soojatundelised, sarmikad , rokokoo     ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism klassitsilikuks *   “Autoportree“  * “Kuninganna Marie-Antoinette sinises sametkleidis“ kõrgklassitsism: ✱ revolutsioon, sõjad; poliitilised ja eetilised ideaalid; teemad antiikajaloost ja mütoloogiast ✱  kompositsioon:   idealiseerimine;   tasakaal,   rahu,   sümmeetria;   tardunud poos; esiplaanil kogu tegevus, detailideta taust ✱ maastik ja olustik: jätkub ideaalmaastik (Poussin); vähe huvi looduse vastu (valgus); olustikku ei tehtud ● JACQUES   LOUIS   DAVID:  kajastas   poliitilisi   sündmusi   antiikaegse temaatika varjus, jakobiin * “Horatiuse vanne“ noormehed   vannuvad   isale   vapralt   võidelda, naised murest murtud *   “Tapetud   Marat“  revolutsiooni   tegelane,   tapeti   vannis    ettekääne ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism terroriks
* “Sabiinitarid“ pärast terrorit ja nende kukutamist maalis roomlased ja sabiinid leppimas    prantsuse ühiskonna leppimine  ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism *   “Napoleon   ja   Josephine’i   kroonimine   Pariisis   Notre-Dame’i katedraalis 2. detsembril 1804. a.“   * “Madame recamier“   * “Madame Seriziat pojaga“  ● JEAN   AUGUSTE   DOMINIQUE   INGRES:  võitles   klassitsistlike   ideede eest, maalis tõetruult; püüdles saada “kaasaegseks Raffaeliks”  *   „Suur supleja“ (tehtud Sixtuse Madonna järgi)


romantism ing hisp ja saks 201-206 ✱   esialgu   väheste   haritlaste   eneseväljendus   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism   graafika,   maalikunst   (odav teha, arhitektuur eeldas rikkust) Inglismaa: ● WILLIAM BLAKE: aineks kummalised fantaasiad; toetus nii mütoloogiale kui ka Piiblile; teosed käivad tihedalt kokku tema tekstidega (mõeldud  koos toimimiseks); tugev kontuur; akvarellvärvid; *  „Looja jumal“ - käsitsi koloreeritud reljeeftrükk ● WILLIAM TURNER: tähtsaim inglise romantik, romantiline nukker  meeleolu; alustas akvarellidega, hiljem ka õlivärvid; kasutas värvinuga;  kontuurid kaovad (tormine meri, atmosfäärinähtused); impressionistide  eelkäija *  „Temeraire’i viimane sõit“ purjelaevade kadu aurulaevade kasuks Hispaania: ● FRANCISCO GOYA:  läks kaasa valgustusideedega; kaunivärvilised  paraadportreed pilkava alltekstiga; patrioot - vihkas prantslasi, kes  tungisid Hispaaniasse (Napoleon); kasutab hästi valgust * „Karnevalistseen“  * „Manuel Godoy“  * „Hispaania kuninganna Maria Luisa“ * „Alba hertsoginna“ * „Alasti maja“ [mahha] tähendab andaluusia murdes naist * „2. mai 1808 Madridis” Napoleon tungis Hispaaniasse (sõda  prantslaste ja feodalismiga) * „Ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808“ * „Kapriisid“ ofordi tehnikas graafiline sari * “Uinunud mõistus sünnitab koletisi”  * “Sa ei lipsa minema”


* “Sina, kes enam ei suuda” Saksamaa: ✱   olukord   keeruline   ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism   tahe   põgeneda,   ainult   osa   kunstnikest   toetas, ülejäänud klassitsistid ● CASPAR DAVID FRIEDRICH: nii vormilt kui sisult uuenduslik  maastikupilt, tundeküllased motiivid; inimesed seljaga vaataja poole;  lõpmatu, avatud maastik  * „Rügeni kriidikaljul“  inimene seljaga (üksindus), vaade kaugusesse * “Kloostrikalmistu lumes” ● PHILIPP OTTO RUNGE:  üksikisiku hingeelu romantiline tõlgendus, uus  valguse käsitlus *  „Hommik“ ✱ natsareenide koolkond – naiivsus, siiras usuline meeleolu, keskaegsed  legendid ja muinasjutud, tõsine ja eepiline/idüllitsev ja magus