Oska ja julge otsida abi (0)

Tartu Forseliuse Kool
Angelika Talantseva
9b
Oska ja julge otsida abi
Uurimistöö
Juhendaja : Kätlin Juurik
Tartu 2018

Sisukord

SISSEJUHATUS 1
1. HÜPERAKTIIVSUS 2
2. DEPRESSIOON 5
3. ÄREVUSHÄIRED 7
3.1. Ärevushäirete liigitamine 7
4. BIPOLAARNE HÄIRE 11
5. SÖÖMISHÄIRED 15
5.1. Söömishäirete liigitamine 15
6. ALKOHOLISM 20
7. NARKOMAANIA 23
8. UURIMUSLIK OSA 25
KOKKUVÕTE 28
KASUTATUD KIRJANDUS 29

SISSEJUHATUS

Minu uurimistöö eesmärgiks on anda lühike ülevaade noorte peamistest vaimse tervise probleemidest, ning anda infot, mis aitaks noortel otsida abi. Vaimne tervis on üldise tervise lahutamatu osa. Terviseinfo .ee andmetel HBSC (2014) uuringu järgi on levinumaks tervisekaebuseks poiste seas ärrituvus ja halb tuju, mida esineb 41% ning raskused uinumisel 40% poisil , tüdrukute seas on levinumaks probleemiks kurvameelsus 51% tüdrukul. Vaimse tervise probleemid võivad esineda ka mitmekesi koos või siis ühest probleemist saab alguse teine probleem.
Uuringud näitavad, et tänapäeval on väga tavaline, et noor kannatab mingi tüüpi vaimse tervise probleemi all ja liigagi tihti ei oska ta ise probleemi tõsidust märgata ja abi otsida. Sellepärast otsustasingi jätkata oma uurimistöös selle valdkonnaga, et saada rohkem teada noorte vaimse tervise probleemidest ja tutvustada neid eakaaslastele ning anda infot abisaamise võimalustele.
Arusaadavalt ei käsitle ma oma töös kõiki vaimse tervise probleeme vaid toon välja Eesti noortel enamlevinumad probleemid.
Ma sooviksin märkida, et see uurimistöö ei ole kindlasti selleks, et kellelegi diagnoosi panna. Toon välja erinevate vaimse terviseprobleemide peamised sümptomid, et lihtsustada probleemi äratundmist ja pakun võimalusi, kus saaks abi otsida või kellega võiks oma probleemidest rääkida.
Uurimistöö praktilises pooles koostasin küsimustiku ja palusin selle täita Tartu Forseliuse kooli eelmise õppeaasta 7. ja 8. klassi õpilastel. Soovisin teada, kui teadlikud on noored vaimse tervise probleemidest ja kui paljud õpilased on erinevaid vaimse tervise häirete sümptomeid mingil eluperioodil tundnud . Küsimustiku andmeid ei saa tõlgendada ja öelda kui paljudel noortel on vaimse tervise probleeme, vaid pigem kas nad on teadlikud ning kas nad on mingil eluperioodil ise erinevaid probleeme ära tundnud.
Minu töö valmis 8.klassis. Tänan oma juhendajat Kätlin Juurikut.

1. HÜPERAKTIIVSUS

Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Eestis kasutatakse veel termineid üliaktiivsus ja hüperkineetilisus (aktiivsus- ja tähelepanuhäire).
Need nimed kirjeldavad seisundit , mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumistele. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, üliaktiivsus ja impulsiivsus (hetkelise mõttesähvatuse ajel toimiv) [Eesti Lastefond , „Mis see on?“, http://www.ath.ee/est/ , 2003], pidev rääkimine, hoolimatus, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. (Hüperaktiivsuse sündroom, http://inimene.ee/h/ , 2013)
Hüperaktiivsusega samaaegselt võivad lapsel/noorukil esineda ka käitumishäired (valetamine, hulkumine), ärevus ja depressioon, unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakus ning agressiivsus . (Eesti Lastefond, „Mis see on?“, http://www.ath.ee/est/ , 2003)
Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi – vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli , töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. (Eesti Lastefond, „Mis see on?“, http://www.ath.ee/est/ , 2003)
Võimalikud tekkepõhjused:

Neuroloogilised põhjused- tegurid (nt. hapnikupuudus , verevarustuse häired, läbipõetud haigused), mis toimuvad lapsele looteeas või sünni ajal.

Pärilik eelsoodumus ( kalduvus ) - Peres esineb sugulastel (eriti meesliinil) sarnast käitumist, mis ajaga paraneb . Neil lastel ei ole närvisüsteemi kahjustust ega emotsionaalseid probleeme, esineb vaid varasest lapseeast hüperaktiivsus.

Emotsionaalne häire- esineb psühhosotsiaalne stress (kodus või koolis). Nende laste käitumine ja aktiivsus on muutlikud (nt. vaikne kodus ja üliaktiivne koolis või vastupidi). Vaatamata heale intellektile koolis läbikukkuv laps võib reaktsioonina hakata hälbivalt käituma. Mõned depressiivsed lapsed (eriti poisid) võivad enesessesulgumise asemel muutuda üliaktiivseks. Seetõttu on vajalik nii neuroloogiline kui ka psühholoogiline uurimine (võimalikud emotsionaalsed häired ja probleemid, intellekt , vasaku-parema poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu skriinimine koolieelikutel, käitumise jälgimine erinevates olukordades ).
(Hüperkineetilised e. aktiivsus- ja tähelepanuhäired lapseeas , http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html , Ruth Raielo)
Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla?
Soovitusi lapsevanemale :

Olulisim on: ole järjekindel.

Sea sisse rutiinid, kindel päevakava.

Ära muuda tegevusi äkki. On parem, kui lapsele eelnevalt öelda, et hakatakse tegema midagi erinevat, siis ta jõuab kohaneda ja idee omaks võtta.

Muusika võib soodustada lapse uinumist.

Julgusta last üksi mängima. Vali lapse arengutasemele vastavad mänguasjad.

Loo lapsele kindlustunnet, tasustades teda hästi tehtud asja eest.

Väldi võistlusmänge teiste lastega. See on frustratsiooniallikas (pinge allikas) ja tekitab agressiivsust.
Soovitusi pedagoogidele:

Oluline on teada häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega.

Võimalda lühemad õppimisajad.

Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske.

Anna võimalusi liikumiseks.

Oluline on tunni ülesehitus ja struktuur.

Vajadusel kasuta eripedagoogide abi.
Tähtis on veel teada, et kuigi üliaktiivsed lapsed on püsimatud ja rahutud, ei tohi neile anda rahustava toimega ravimeid. Häire sel puhul võib veelgi süveneda. Soovitav on pöörduda lasteneuroloogi, psühhiaatri või psühholoogi poole.
(Hüperkineetilised e. aktiivsus- ja tähelepanuhäired lapseeas, http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html , Ruth Raielo)
Üle-eestilised abi ja nõustamise kontaktid
24h Perearsti infotelefon 1220
Online nõustamiskeskus: www.lahendus.net
Vaimse tervise foorum : www.saeioleyksi.net.ee/foorum/
Vaimse tervise veebiportaal: www.enesetunne.ee
Noorte Usaldustelefon: 6466666 ja riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles).
Abi lapsevanemale ja õpetajale: http://www.ath.ee/est/ab i
Tugirühmad, loengud , seminarid, koolitused , teraapia, nõustamine, laagrid, trennid, hobid : http://www.ath.ee/est/ab i

2. DEPRESSIOON

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda), alanenud enesehinnang ja eneseusaldus , süütunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, suitsiidimõtted või –katsed, unehäired, halb söögiisu. (Depressioon, https://www.kliinik.ee , Anti Liiv) Depressiooni põdeval inimesel lähevad juba olemasolevate haiguste sümptomid hullemaks. Lisanduvad depressiooni füüsilised sümptomid, milleks on näiteks ärevus, seedehäired, iiveldus , peavalu ning vaevused lihastes ja liigestes . (Piret Lakson, Seitse asja, mida mõistavad vaid depressioonis inimesed, http://tervis.postimees.ee )
Depressiooni võivad esile kutsude näiteks pingelised suhted oma lähedaste või kooli-ja töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein , mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. Ilmselt mõjutab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. (Depressioon, https://www.kliinik.ee , Anti Liiv)
Arvatakse, et iga viies inimene põeb elu jooksul depressiooni. Depressioon võib tekkida igaühel, sõltumata vanusest , soost, rahvusest, haridusest, ametist või jõukusest. Eestis on depressiooni levimus viimastel aastatel läbiviidud uuringute järgi 5,6%- see tähendab, et uuringu toimumise ajal oli Eestis depressiooni käes kannatavaid inimesi ligikaudu samapalju, kui Pärnu, Viljandi ja Rakvere linnas kokku elanikke- umbes 75 000. (Depressioon, http://peaasi.ee )
Nõuanded depressiooni haigestunud lähedase või sõbra toetamiseks:

Kuula teda. Sageli võib ta samu asju mitu korda rääkida, kuid see on tema jaoks vajalik. Ära kiirusta nõuannetega, kui ta pole seda palunud .

Ole temaga kannatlik. Ta võib vahel olla ärritunud, eemale- tõmbunud, huvitu, lähedust tõrjuv, mõjuda tänamatuna. Ära võta seda isiklikult, see on tingitud haigusest.

Veeda temaga aega, julgusta teda tegelema kasvõi mõne igapäevase tegevusega . Aktsepteeri seda, kui ta tahab olla mõnikord omaette .

Sisenda talle lootust, et tal läheb paremaks.

Jälgi, et ta sööks ja jooks piisavalt.

Aita tal hoiduda alkoholist ja uimastitest.

Julgusta teda otsima ja vastu võtma professionaalset abi.

Ära jäta enesetapumõtteid tähelepanuta. Kui tal on enesetapumõtted või ta on ennast kahjustanud, veena teda, et ta sellest oma raviarstile räägiks. Enesetapuriski korral ära jäta teda üksi ja kutsu abi.
(Kuidas oma lähedase või sõbra depressiooni ära tunda?, http://peaasi.ee )
Üle-eestilised abi ja nõustamise kontaktid
24h Perearsti infotelefon 1220
Online nõustamiskeskus: www.lahendus.net
Vaimse tervise foorum: www.saeioleyksi.net.ee/foorum/
Vaimse tervise veebiportaal: www.enesetunne.ee
Arengukeskus Avitus: Depressiooni ja Bipolaarse häire rühma koosolekute info http://www.avitus.ee , rühmatöö toimub Tartus, Tallinnas, Valgas , Viljandis , Pärnus. ( Osalustasu õpilasele 2 EUR/kord)
Noorte Usaldustelefon: 6466666 ja riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles).
Hea enesetunde heaks äpid: http://enesetunne.ee/app/
Depressiooni küsimustik: http://peaasi.ee/depressioon/ (Teksti lõpus vajuta rohelist kastikest kirjaga „Kas Sind kimbutab depressioon?“)
Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus: http://tnk.tartu.ee/ (Saab leppida aja kokku psühholoogiga)
Enesetappude ennetamise keskus:
Telefon 655 8088 (eesti keeles) kell 19.00-07.00.
Telefon 655 5688 (vene keeles) kell 19.00-07.00
Psühholoogiline kriisinõustamine:
Telefon 631 4300
Töötab kõikidel nädalapäevadel, kaasa arvatud riiklikud pühad
kell 19.00 – 07.00

3. ÄREVUSHÄIRED

Ärevuse tunne võib olla tajutav erineval viisil – näiteks kripeldustunne kõhus, pinge mõnes kehaosas või peas, iiveldustunne , südame kloppimine, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli, surmahirm.
Ärevust on võimelised tundma reaktsioonina stressile kõik inimesed, mõnel eluperioodil, mõnes olukorras või kohas tuntakse seda rohkem või vähem. Näiteks mõningane ärevus enne eksamit , spordivõistlust, reisi või sünnipäeva on enamvähem igaühe jaoks tuttav tunne.
Ärevusest saab ärevushäire siis kui see hakkab igapäevaelu häirima, kui ta on väga tugev või kestab väga pikalt. Näiteks kui inimene ei suuda muremõtete tõttu uinuda või hakkab ärevust tekitavaid olukordi täielikult vältima – ärevust võivad tekitada ju ka kasvõi koolis või tööl käimine või isegi söömine. Ärevushäirete esinemissagedus on elu jooksul erinevate uuringute põhjal 10-28% inimestest. (Ärevushäired, http://peaasi.ee/ )

3.1. Ärevushäirete liigitamine

Üldistunud ärevushäireks võib nimetada inimese seisundit siis, kui ta on pidevalt ärevil, muretseb ühe või mitme olulise eluvaldkonna pärast nagu näiteks raha, perekond, tööasjad, kool, tervis. Kui muretsemine on kestnud vähemalt kuus kuud ning häirib inimese toimetulekut, on tegemist häirega. Selline muretsemine on reeglina ülemäärane, kardetud asjade juhtumine on suhteliselt vähetõenäoline ning muretsemine ei allu inimese kontrollile - ta ei saa oma muremõtteid kõrvale lükata. Sageli tekib ka mõne aja pärast muretsemine muretsemise pärast.
Põhjused on nii geneetilised, ajukeemiaga seotud, kui ka keskkonnast sõltuvad.
Tunnused:

Unehäired ( ei suuda uinuda, uni on katkendlik või ärgatakse vajalikust varem)

Lihaspinged

Rahutustunne

Keskendumisraskused (ei suuda püsida mõtte või tegevusega ühe asja juures, ei märka olulisi detaile)

Kergesti väsimine

Ärrituvus
(Üldistunud ärevushäire, http://peaasi.ee/ )
Paanikahäire põhitunnuseks on häirivate hirmuhoogude tekkimine, mille ajal võidakse tunda südamepekslemist või kiirenenud pulssi , hingetust, lämbumistunnet, valu rinnas, iiveldust või kõhuvalu, nõrkust, peapööritust või minestamistunnet, ebareaalsusetunnet, hirmu enesevalitsuse kaotuse, surma või hulluksminemise ees, higistamist, värisemist, käte ja jalgade kirvendust, külmavärinad või kuumahooge.
Kuigi paanikahoog on paanikahäire keskseks mõisteks, ei tähenda selle ühekordne esinemine veel psüühikahäire olemasolu, kuid on kindlasti märgiks sellest, et tuleks tähelepanu suunata oma vaimsele tervisele ja heaolule.
Paanikahoog võib tekkida inimesele täiesti ootamatult „kui välk selgest taevast“ või vallanduda mingi kindla olukorra, ärritaja, vaimse seisundi mõjul; paanikahood võivad esineda ka une ajal. Reeglina algavad paanikahood hilises teismeeas või kahekümnendates eluaastates.
Paanikahoogude ja paanikahäire tekkimisel ei ole ühte kindlat põhjust, tavaliselt on vaja mitut kokkulangevat tegurit, mille hulka kuuluvad keemilise tasakaalu häired peaajus, stressi tekitavad sündmused ja pärilikkus.
(Paanikahäire, http://peaasi.ee/ )
Sotsiaalärevus on väga laialt levinud, kuid kuni see elu otseselt segama ei hakka, ei saa seda häireks pidada. Sotsiaalfoobiaks võib nimetada seisundit, kus hirm olukorra ees, kus peab esinema või kus teised vaatavad , on väga tugev; isegi selleni välja, et taolistest olukordadest püütakse täielikult eemale hoida. Tavaliselt kardetakse, et öeldakse või tehakse kogemata midagi rumalat, imelikku, naeruväärset. Reeglina saab inimene ka ise aru, et selline kartus on ülemäärane.
Vahel näeb sotsiaalfoobia välja ka nii, et inimene kardab üldse enamikku suhtlemist nõudvaid olukordi- kas võõraid seltskondi, vestlusi endast vanemate, targemate või kõrgemal positsioonil olevate inimestega, üldse vestluse alustamist või pidudel käimist.
Reeglina tekib sotsiaalfoobia hilises lapsepõlves või noorukieas.
Nagu teistelgi vaimse tervise häiretel ei ole ka sotsiaalfoobial ühte kindlat põhjust, kokku peavad langema mitmed faktorid nagu ajukeemia häired, pärilikkus ja keskkonnamõjud.
Tunnused:

Hirm avaliku esinemise ees

Hirm avalikus kohas punastamise ees

Hirm avalike tualettide kasutamise ees

Hirm rahvahulkade ees

Hirm eksamite ees
(Sotsiaalfoobia, http://peaasi.ee/ )
Terviseärevuse korral jälgitakse väga hoolsalt oma keha toimimist. Oma keha seiratakse tähelepanelikult ja vahel annab mõni valuhoog või ebamugavustunne rohkelt põhjust muretsemiseks. Teinekord lisab muretsemisele hoogu netist saadav teave erinevate haiguste kohta. Kui oled mitmel korral pöördunud arsti poole, kes kinnitab, et Sinu analüüside vastused on korras ja põhjust muretsemiseks ei ole, kuid muretsed sellegipoolest, võib sul olla terviseärevus. Terviseärevuse mehhanism on üsna sarnane paanikahäire mehhanismiga.
(Terviseärevus, http://peaasi.ee/ )
Post- traumaatiline stressihäire tekib seoses läbielatud traumaga, sagedamini juhul, kui trauma on juhtunud inimese endaga, kuid ka mõne lähedasega juhtunud või juhuslikult pealt nähtud traumeeriva sündmuse tagajärjel. Traumeerivad sündmused on sellised, mis tekitavad hirmu ja õudustunnet ning abitust. Näiteks loodusõnnetused, avariid , vägivalla kogemine või pealt nägemine.
PTSHd saab diagnoosida siis, kui selle sümptomid on kestnud üle kuu aja ning häirivad elu ja toimetulekut oluliselt.
Tunnused:

Korduvad mõtted või kujutluspildid sündmusest

Sündmusega seotud õudusunenäod

Ootamatult tekkivad mälupildid sündmusest, mille ajal on sündmuse vahetu kogemusega sarnased tunded ja mõtted või ka käitumine

Püüe vältida traumaga seotud mõtteid ja tundeid

Püüe vältida traumaga seonduvaid olukordi või tegevusi

Emotsionaalne tuimus , tundub nagu ei olekski tundeid

Teistest võõrandumise tunne

Huvi kaotamine varasemalt meeldinud tegevuste suhtes

Ärevuse sümptomid nagu uinumisraskused, keskendumisraskused, ärrituvus.
(Post-traumaatiline stressihäire, http://peaasi.ee/ )
Obsessiiv - kompulsiivne häire
Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted on korduvad mõtted või kujutlused, mis oma olemuselt ei olegi antud olukorras tähtsad, kuid tükivad millegi tõttu pähe. Neid võib püüda eemale lükata või vältida, kuid sageli võib see olukorda halvendada. Sundmõtete sisuks on tihti asjad, mis inimesi hirmutavad või mida tajutakse ebameeldivana nagu näiteks vägivald enda või teiste suhtes, hirm, et triikraud jäi välja lülitamata või uks või aken on lahti. Sundmõtete käes kannatav inimene saab enamasti aru, et need mõtted on mõttetud, kuid ei suuda nende mõtlemist lõpetada.
Kompulsiivsed teod ehk sundteod on tegevused või rituaalid , mida inimene justkui peab tegema, et oma mõteteist tulenevat ärevust maandada. Näiteks võib tunduda vajalik sage käte pesemine, et leevendada mõnda haigusesse nakatumise hirmu või võidakse kasvõi mitukümmend korda kontrollida, kas uks sai ikka lukku, et leevendada hirmu varaste eest. Sundteod tunduvad küll ebamõistlikud, kuid nende tegemata jätmine paistab ärevust suurendavat, need võivad tekitada häbitunnet (oma ebamõistliku käitumise pärast) ja abitusetunnet (suutmatuse tõttu enda tegusid juhtida). Tavaliselt on sundtegudeks kas pesemine, ülekontrollimine või loendamine , kuid need võivad esineda ka mõne muu korduva tegevuse kujul.
Obsessiiv-kompulsiivne häire võib alata juba lapseeas või noorukieast varase täiskasvanueani.
(Obsessiiv-kompulsiivne häire, http://peaasi.ee/ )
Üle-eestilised abi ja nõustamise kontaktid
24h Perearsti infotelefon 1220
Online nõustamiskeskus: www.lahendus.net
Vaimse tervise foorum: www.saeioleyksi.net.ee/foorum/
Vaimse tervise veebiportaal: www.enesetunne.ee
Noorte Usaldustelefon: 6466666 ja riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles).
Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus: http://tnk.tartu.ee/ (Saab leppida aja kokku psühholoogiga).
Hingamisharjutus: Hinga nina kaudu sügavalt sisse ja suu kaudu välja. Katsu teha nii, et iga hingamistsükkel oleks eelmisest pisut pikem. Ära pinguta ega sunni oma hingamist takka, pigem jälgi seda ja märka, kuidas hingamine muutub aeglasemaks. Katsu teha vähemalt kümme sellist hingamist ning tunneta, kuidas ärevus ongi juba vähenenud.
Abiks, kui juhtub ärevusehoog:

• Vaata ringi.
  
• Leia 5 asja, mida sa saad näha, 4 asja, mida sa saad puudutada, 3 asja, mida sa saad kuulda, 2 asja, mida sa saad nuusutada ja 1 asi, mida sa saad maitsta .
  

4. BIPOLAARNE HÄIRE

Bipolaarne häire on seisund, mille all kannatajal esinevad suured meeleolu kõikumised. Bipolaarse häire korral esinevad seisundid on järgmised:

• Madaldunud meeleolu ehk depressiivne seisund- inimesel on tugevad depressiooni sümptomid.
  
• Kõrgenenud meeleolu ehk maniakaalne seisund- inimene tunneb ekstreemset rõõmu ja ülevustunnet, kõrgenenud energia taset ja impulsiivsust.
  
• Vahelduvad episoodid- mõlemad seisundid vahelduvad.
  

Uuringud on tuvastanud, et bipolaarset häiret on mingil eluperioodil kogenud üks inimene sajast. Tegevuse häiritus võib olla enam väljendunud nendel, kes haigestuvad enne 19 aastaseks saamist, kuna varane algus takistab sageli edasist hariduse omandamist, karjääri ning sotsiaalset arenemist. Keskmine vanus haigestumisel jääb vahemikku 17- 21 eluaastat . Haigestuvad nii mehed kui ka naised.
Bipolaarse häire alatüübid
I tüüp
Esineb üks maniakaalne episood , mis kestab kauem kui üks nädal. Mõnel inimesel ongi ainult maniakaalsed episoodid, kuigi enamustel esinevad siiski mõlemad variandid. Ravimata maniakaalne periood võib kesta 3- 6 kuud, ravimata depressiivne periood kauem, 6- 12 kuud.
II tüüp
Esineb rohkem kui üks raske depressiivne periood ja kergem maania periood. Seda nimetatakse ka hüpomaaniaks.
Kiiresti vahelduvad bipolaarse häire tsüklid
Esineb enam kui 4 meeleolumuutuse episoodi aasta jooksul. See võib esineda nii I kui ka II tüübi puhul.
Tsüklotüümia
Püsiv meeleolu kõikumine, mis hõlmab suurt arvu kergeid depressiooni ja meeleolu tõusu perioode , millest ükski pole küllalt raske või kestev, et vastata bipolaarse meeleoluhäirele. Tsüklotüümiast võib välja kujuneda bipolaarne häire või depressioon.
Mis põhjustab bipolaarset häiret?
Lõplikult veel ei teata, mis põhjustab bipolaarset häiret, aga senised uuringud kinnitavad järgmist:

• On leitud, et bipolaarse häire teguriks on geneetiline soodumus , mitte valest kasvatusest tingitud meeleolude kõikumine.
  
• Põhjuseks loetakse häireid sellistes ajusüsteemides, mis kontrollivad meie meeleolu. See seletab ka ravimite tõhusat toimet.
  
• Mõnikord esineb bipolaarseid episoode stressirohke kogemuse järgselt või kehalise haiguse korral.
  

Depressiivne periood
Emotsionaalsed muutused:

Kurbuse tunne, mis ei kao.

Kõrgenenud nutuvalmidus.

Huvi kadumine asjade vastu.

Huvi kadumine naudingute vastu.

Enesekindluse kaotus.

Tuntakse ennast kasutuna, ebaadekvaatse ja lootusetuna.

Ollakse enam ärritunud kui tavaliselt.

Enesetapumõtted.
Mõttemustri muutused:

Ei suudeta mõelda lootusrikkalt ja positiivselt.

On raskusi langetada ka lihtsaid otsuseid.

Keskendumisraskused.
Füüsilised muutused:

Isu- ja kaalukaotus.

Raskusi magamajäämisel.

Ärkamine varem kui tavaliselt

Suur väsimuse tunne.

Kaalutõus.

Kõhukinnisus.

Kehalised kaebused (nt. iiveldus, surinad kehas jne).
Maania periood
Emotsionaalsed muutused:

Inimene on üliõnnelik ja põnevil.

Ärritunud inimeste vastu, kes ei jaga tema emotsiooni ja vaateid.

„Tähtsust täis“ tunne.
Mõttemustri tunnused:

Inimene on täis uusi ja põnevaid ideid.

Liikumine kiirelt ühelt ideelt teisele.

Häälte kuulmine , mida teised ei kuule .
Füüsilised muutused:

Pidev energiavool, kiire füüsiline liikumine ühest kohast teise.

Suutmatus või tahtmatus magada .
Käitumise muutused:

Tehakse plaane , mis on ebarealistlikud või suurejoonelised.

Tavatu käitumine.

Kiire kõnepruuk.

Tehakse otsuseid hetke ajel, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed.

Hoolimatu rahakulutamine.

Kriitiline suhtumine teistesse inimestesse.
(Külli Kolberg, http://www.ph.ee/content/editor/files/Bipolaarne%20h%C3%A4ire.pdf , 05.2012)
Üle-eestilised abi ja nõustamise kontaktid
24h Perearsti infotelefon 1220
Vaimse tervise foorum: www.saeioleyksi.net.ee/foorum/
Vaimse tervise veebiportaal: www.enesetunne.ee
Arengukeskus Avitus: Depressiooni ja Bipolaarse häire rühma koosolekute info http://www.avitus.ee , rühmatöö toimub Tartus, Tallinnas, Valgas, Viljandis, Pärnus. (Osalustasu õpilasele 2 EUR/kord)
Noorte Usaldustelefon: 6466666 ja riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles).
Bipolaarse häire küsimustik: http://peaasi.ee/mis-on-bipolaarne-meeleoluhaire/ (Tekstist paremal on link , mille nimi on „Küsimusi bipolaarse häire hindamiseks“. Vajuta seda!)
Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus: http://tnk.tartu.ee/ (Saab leppida aja kokku psühholoogiga). Enesetappude ennetamise keskus: Telefon 655 8088 (eesti keeles) kell 19.00-07.00. Telefon 655 5688 (vene keeles) kell 19.00-07.00. Psühholoogiline kriisinõustamine: Telefon 631 4300, kell 19.00 – 07.00.

5. SÖÖMISHÄIRED

Söömishäired kuuluvad psüühikahäirete alla, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Viimastel aastakümnetel on muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased . Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18 aastaselt, sest see on tundlik iga, mis on kergesti mõjutatav. Tavalisem on söömishäire avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid , baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad (Söömishäired, www.wikipedia.org, märts 2013).
Selle grupi haiguste puhul on tõsiseks probleemiks see, et söömishäirete all kannatavad inimesed jätavad probleemi enese teada või isegi eitavad seda. Kuid mida varem seda tüüpi haigus avastatakse, seda suurem on eduka ravi võimalus
Söömishäiretega isikutel ei ole probleeme ainult söögiga. Need on pigem isiku sügavuses peituvate eluprobleemide sümptomid. Võimalikud põhjused võivad olla pingestatuse tunne, elu poolt rööpast väljalöömine või saamatuse tunne. Söömishäire on tavaliselt katse suunata oma elu ja leevendada pinget, viha ja ärevust. (Söömishäired, www.hm.ee)
Briti suurima toitumishäirete ühingu sõnul mõjutavad söömishäired saareriigis ligi miljonit inimest, kellest tervelt 20% on mehed. Söömishäirete all kannatavate meeste arv on 10 aastaga tõusnud 66% (Toitumishäirete all kannatavate meeste osakaal tõuseb pidevalt, www. forte .delfi.ee, 18. juuli 2011). Kirsti Akermanni on oma doktoritöös leidnud, et Eestis esinevad söömishäired 7,7% naistest ja 1% meestest. Eestis on nüüdseks juba üle 50 000 söömishäirega inimese, aga ravida saab neist korraga ainult kaheksat (T. Tammeorg, Eestis on juba üle 50 000 söömishäirega inimese, aga ravida saab neist korraga ainult kaheksat, www.delfi.ee , 23. September 2013).

5.1. Söömishäirete liigitamine

Anoreksia tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Selle tunnuseks on tahtlik ja teadlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri, mille tagajärjel 10-20% anoreksiat põdevatest inimestest sureb (Anoreksia, www.eriline.ee). Kaalu kaotus saavutatakse toidu vältimise, oksendamise , kõhulahtisuse esilekutsumine, ülemäärase treeninguga (Anoreksia, www.wikipedia.org, 28.oktoober 2014).
Anoreksia all kannatajale on tihti omane kinnisidee, mille kohaselt on nad ülekaalulised, mistõttu hakatakse toitu ja sellest saadavaid kaloreid vältima. Häire all kannatajad püüdlevad täiuslikkuse poole ka kõiges muus. Tihti keeldutakse igasugusest abist, sest teraapiat peetakse vaid viisiks neid sööma sundida (Anoreksia, www.eriline.ee).
Avaldumine:
1) Enda tahtlik näljutamine
2) Tugev ja püsiv hirm kaalus juurde võtta 3) Menstruatsiooni puudumine 4) Kehv mälu 5) Suur karvakasv kehal 6) Uimasushood 7) Kuiv nahk 8) Kahvatu nägu 9) Kergesti külmetumine
Avaldumine nooruki käitumises:
1) Kannab avaraid riideid kõhnuse varjamiseks 2) Võib esineda turseid või küünte lõhenemist 3) Joob palju vett 4) Sööb üliaeglaselt 5) Kannatab ärevuse, hirmu ja depressiooni all 6) Jätab söögikordi vahele 7) Keeldub teistega söömist 8) Väldib toiduaineid, mis sisaldavad kaloreid või rasva
9) Häirest hoolimata head õpitulemused saavutusvajaduse tõttu
(Anoreksia, www.kinnisidee.wordpress.com)
Buliimia algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal (kilokalorit). Vähese kehalise koormusega 19-30-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida , kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid (Buliimia, www.toitumine.ee). Erinevalt anorektikutest on buliimikud reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele (Buliimia, www.wikipedia.org, 31. Märts 2014).
Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2-3 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15-24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised (Buliimia. www.toitumine.ee). Tüüpiline buliimik kannatab madala enesehinnangu all. Tihti on ta kannatanud psüühilise või füüsilise vägivalla all. Tavaliselt söömishoogusid vallandavad negatiivsed emotsioonid , nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimikud on rohkem avalikult viha väljanäitavad kui anorektikud. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete (psüühikat mõjustav; nt alkohol, kokaiin , nikotiin, rahustid jne) ainete tarvitamine. Täielik paranemine buliimiast on võimalik. 1997 aasta uuringu põhjal leiti, et keskmiselt paraneb 50% haigetest. Paranemise protsent on aga tunduvalt väiksem, kui buliimiaga kaasneb muid häireid, näiteks alkoholism. Paljudel juhtudel kaovad buliimia sümptomid pikema aja möödudes ka ilma ravita . (Buliimia, www.kinnisidee.wordpress.com)
Avaldumine:
1) Hirm tüsenemise ees
2) Tugev kõhnumiskatse
3) Energiarikaste, kergesti seedivate ja suurte toidukoguste kiire söömine teiste eest varjatult
4) Liigsöömise järgne masendus ja enesehalvustamine
5) Normaalkaalulisus
6) Hambaemaili kahjustused
7) Suunurkade lõhenemine
8) Söömishoo lõppedes mao tühjendamine oksendamise või ravimite abil
9) Ajutised tugevad kehakaalu kõikumised
(E. Eensalu ja A. Tõnissoo, buliimia, www. kliinikum .ee, 2013)
Kontrollimatut ülesöömist võib esineda nii anoreksia- kui ka buliimiahaigetel, kuid kompulsiivse ehk kontrollimatu söömishäirega inimesed üldjuhul pärast söömist ei kutsu esile oksendamist. Kui kontrollile allumatut ülesöömist toimub keskmiselt kaks-kolm korda nädalas kolme kuu jooksul on tegemist kompulsiivse söömishäirega. Enamik tõsise kompulsiivse söömishäirega inimesi sööb ebatavaliselt suuri koguseid. Sellega kaasneb ka emotsionaalne häire, tihtipeale on ülesöömine tingitud stressist . Umbes pooled neist on lapsepõlves stressi all kannatanud ning sageli ajab neid sööma viha, kurbus , igavus või masendus.
Avaldumine:
1) Süüakse palju kiiremini kui tavaliselt
2) Süüakse kuni ollakse ebamugavalt täissöönud
3) Süüakse suuri koguseid hoolimata sellest, et kõht ei ole tühi
4) Süüakse üksinda, kuna on häbi söödud koguste pärast
5) Tuntakse tülgastust, masendust või süütunnet pärast söömist
( Binge , www.toitumine.ee)
Diabuliimia võib tekkida inimestel, kellel on 1. tüüpi diabeet . Diabuliimia tekib nendel diabeetikutel, kes ei süsti endale korralikult insuliini (Diabulimia, www.wikipedia.org, 24. Veebruar 2015). Esimest tüüpi diabeeti põdejate organism ei suuda toota piisavas koguses insuliini ja sellepärast ei ole ka veresuhkru tase normaalne. Liigne insuliin võib kehakaalu kasvatada, selle tõttu ei taheta seda süstida. Diabuliimia kõrvalnähud võivad olla eluohtlikud (Diabeeti põdevad noored naised võtavad kaalus alla ohtlikul viisil, http://elu24.postimees.ee , 21. jaanuar 2013) .
Võimalikud diabuliimia märgid:
1) Seletamatu kaalulangus
2) Depressioon, meeleolumuutused ja/või väsimus
3) Suurenenud söögiisu
4) Tühistatud arsti visiidid
5) Viivitus puberteedis ja/või seksuaalses küpsemises
(Diabulimia, https://www.nationaleatingdisorders.org )
Pika tuleb ladinakeelsest sõnast pica ehk harakas ning on häire, mille puhul inimene sööb korduvalt mittesöödavaid asju (Toitumishäired, www.kool.ee, 8. juuni 2010). Näiteks paberit, savi, metalli, kriiti, mulda, klaasi või liiva (Pica, www.wikipedia.org). Pika on enamasti levinud majanduslike raskustega inimeste, arenguhäirega inimeste, 2-3 aastaste laste ning ka rasedate naiste seas. Kuna haige võib süüa väga erinevaid esemeid, võib selline haigus üsna kergelt lõppeda surmaga või raske haigusega. Kindlasti on vajalik kiiresti pöörduda arsti poole ning tervisele kahjulikel juhtudel tuleb alustada ravi kiiresti. (Toitumishäired, www.kool.ee, 8. juuni 2010)
Ortoreksia on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides , mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga. Ta tarbib toite oma väljamõeldud „tervislikkuse“ reegleid järgides. Ortoreksia võib alata ka toiduallergiast, millele järgneb oma toitumisreeglite väljatöötamine. Ortorektikud ei ole võimelised valima endale toitu väljas einestades, sest nende arusaamise järgi sisaldab see palju rasva, saaste- ja lisaaineid.
Üldine ortoreksia all kannatajate käitumine on sarnane anorektikute ja buliimikutega, ainus erinevus on selles, et anorektikud ja buliimikud tunnevad muret tarbitava toidu koguse üle, aga ortorektikute põhimureks on toidu kvaliteet. Tavaliselt kannatavad ortoreksia all madalama haridusastmega inimesed. (Ortoreksia, http://toitumine.ee )
Postimehe terviserubriigi artikkel, mis räägib uuest söömishäirest väidab aga, et ortoreksia all kannatajad on eelkõige 30-aastased hea haridusega, edukad ja jõukad keskklassi esindajad (Uus söömishäire – orthorexia nervosa , www.tervis. postimees .ee, 2009).
Üle-eestilised abi ja nõustamise kontaktid
24h Perearsti infotelefon 1220
Online nõustamiskeskus: www.lahendus.net
Vaimse tervise foorum: www.saeioleyksi.net.ee/foorum/
Vaimse tervise veebiportaal: www.enesetunne.ee
Noorte Usaldustelefon: 6466666 ja riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles).
Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus: http://tnk.tartu.ee/ (Saab leppida aja kokku psühholoogiga).
Tartu Psühhiaatriakliinik, Söömishäirete osakonna, ravi ja suunamisvõimaluste kohta saab informatsiooni telefonil: 731 8802
Enesetappude ennetamise keskus:
Telefon 655 8088 (eesti keeles) kell 19.00-07.00.
Telefon 655 5688 (vene keeles) kell 19.00-07.00
Psühholoogiline kriisinõustamine:
Telefon 631 4300
Töötab kõikidel nädalapäevadel, kaasa arvatud riiklikud pühad
kell 19.00 – 07.00

6. ALKOHOLISM

Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohaneminesuurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele. ( Jaanus Mumma, alkoholism, https://www.kliinik.ee/ , 2009)
Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke ja koguni surma. (Jaanus Mumma, alkoholism, https://www.kliinik.ee/ , 2009)
Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel (pärilik), psühholoogilistel kui ka sotsiaalsetel (ühiskond) teguritel. Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks. Esimest tüüpi alkoholism algab hilisemas eas, on aeglasema kuluga ja pärilikkusest vähe mõjutav, kuid psühhosotsiaalsetel teguritel on selle tekkes ja kulus määrav osa. Seda tüüpi alkoholismi esineb kõikidel sugudel. Teist tüüpi alkoholismi iseloomustab varajane algus, kiirem kulg koos isiksusemuutuste ja düssotsiaalse (kalk, ükskõikne, agressiivne, vägivaldne, vastutustundetu) käitumise tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle patogeneesi (tõve tekke ja kulu) osas veel palju lahendamata küsimusi. (Jaanus Mumma, alkoholism, https://www.kliinik.ee/ , 2009)
Noorte alkoholitarvitamine. 11- aastaselt on alkoholi proovinud iga neljas noor.15-aastasena on juba seitse noort kümnest alkoholi proovinud. Keskmiselt proovitakse alkoholi 12,4 aasta vanuses. Uuringutes loetakse proovimiseks rohkem kui paari lonksu joomist . 15- aastastest poistest ei ole alkoholi proovinud 30%-ni ja tüdrukutest 27%. Pärast proovimist jõutakse üsna kiiresti regulaarsema alkoholitarvitamise juurde. Esmakordne purju joomine toimub keskmiselt 13,4 aastaselt. Vähemalt kaks korda on end purju joonud 1% 11- aastastest, 7% 13- aastastest ja 15- aastastest juba 30%. Regulaarselt ehk vähemalt kord nädalas tarvitavad alkoholi 7% 15- aastastest tüdrukutest ja 12% poistest. (Statistika, http://alkoinfo.ee/et/ )
Üle-eestilised abi ja nõustamise kontaktid
24h Perearsti infotelefon 1220
Online nõustamiskeskus: www.lahendus.net
Vaimse tervise foorum: www.saeioleyksi.net.ee/foorum/
Vaimse tervise veebiportaal: www.enesetunne.ee
Anonüümsed Alkohoolikud (AA)
Tartu, Kalevi rühm
Koduleht : http://www.aaestonia.com/
E-mail: kaleviaa61@ gmail .com, [email protected]
Address: Kalevi 76, Tartu (Salemi kiriku ruumides)
Telefon: 56 137 277
Tartu, Ülejõe rühm
Koduleht: http://www.aaestonia.com/
E-mail: [email protected]
Address: Kaunase 9a, Tartu
Tartu rühm
Koduleht: http://www.aaestonia.com/
E-mail: [email protected]
Address: Õpetajate tänav 5, Tartu
Telefon: 556 97 359
Osalemine on kõikidel tasuta. Koosolekute info: http://aaestonia.com/koosolekud
Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik:
Vastuvõtule saab registreerida internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine#top
Address: Raja 31, Tartu
Telefon: 731 9100, esmaspäev kuni reede 7.30-18.00.
Rohkem informatsiooni alkoholi ja alkoholismi kohta: http://noored.alkoinfo.ee/ (kaasaarvatud testid ja mängud).
Saab teha AUDIT testi: http://alkoinfo.ee/et/
Noorte Usaldustelefon: 6466666 ja riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles).
Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus: http://tnk.tartu.ee/ (Saab leppida aja kokku psühholoogiga)
Enesetappude ennetamise keskus:
Telefon 655 8088 (eesti keeles) kell 19.00-07.00.
Telefon 655 5688 (vene keeles) kell 19.00-07.00
Psühholoogiline kriisinõustamine:
Telefon 631 4300
Töötab kõikidel nädalapäevadel, kaasa arvatud riiklikud pühad
kell 19.00 – 07.00

7. NARKOMAANIA

Narkomaania ehk uimastisõltuvus on haiguslik tung tarvitada üht või mitut psüühikale mõjuvat ainet eneseuimastamise, ergutamise , mõnutunde saamise või erilise meeleseisundi saavutamise eesmärgil. Narkomaan ehk uimastisõltlane on narkootikumide või muude sõltuvust tekitavate ainete kuritarvitaja. Sõltuvusaine toime möödudes tekib narkomaanil erineva raskusastmega piinav võõrutusseisund, millest vabanemiseks püütakse saada uut uimastiannust. Iseloomulik on taluvuse tõus, mis väljendub selles, et esialgse toime saamiseks tuleb annust suurendada. Narkomaania põhjustab isiku vaimset, kehalist ja sotsiaalset allakäiku ning on üks kuritegevuse põhjusi. Tuntuimad on morfiin , heroiin, kokaiinisõltuvus, sõltuvus kanepisaadustest, amfetamiinist, uinutitest ja rahustitest. (Valdur Jänes, narkomaania, https://www.kliinik.ee )
Tüüpilised tunnused on: soov ainet tarvitada, ärrituvus, unehäired, valud ja alkoholismi korral üsna sageli psühhoos. (Narkomaania, https://et.wikipedia.org/wiki/ , 8. Oktoober 2015)
Narkootikumide tarvitamisele tõukavad põhjused võivad olla väga erinevad. Narkomaania levikut soodustavad muuhulgas sotsiaalsed probleemid nagu töötus, vaesus , alkoholism, vähene tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine. Võimalikud narkootikumide tarvitamise põhjused noorte seas: probleemidega toimetulek , meelelahutus , katsetamine, kaaslaste heakskiit , mõned uimastid on ühiskonnas aktsepteeritud (nt alkohol, energiajoogid , sigaretid). Kokkuvõtval võib öelda, et isiklikul tasandil on kuni 25- aastaste noorte seas levinumateks narkootikumide tarbimise põhjusteks uudishimu, soov eksperimenteerida, sõprade ja eakaaslaste eeskuju, pere- ja turvatunde puudumine, soov põgeneda probleemide eest ning ühekülgne arusaam uimastitest. (Narkomaania põhjused, http://www.terviseinfo.ee , 06. märts 2015)
Eestis tegeleb sõltuvushaigete raviga Wismari Haigla Tallinnas. Laste sõltuvushäireid ravitakse Tallinna Lastehaiglas, Jõhvi Lastehaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastehaiglas. (Valdur Jänes, narkomaania, https://www.kliinik.ee )
Üle-eestilised abi ja nõustamise kontaktid
24h Perearsti infotelefon 1220
Online nõustamiskeskus: www.lahendus.net
Vaimse tervise foorum: www.saeioleyksi.net.ee/foorum/
Vaimse tervise veebiportaal: www.enesetunne.ee
Noorte Usaldustelefon: 6466666 ja riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles).
Suitsetamisest loobumise nõustamise teenust osutatakse täiskasvanutele ja noortele Tartus: Tartu Ülikooli Kliinikum SA Südamekliinik, Puusepa 1a, Tartu. Eelregistreerimine: 731 9359
Narkomaania alase nõustamise, kriisiabi ja ravi alased kontaktid Tartus: Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik, Raja tn 31. Telefon: 73 18 700
Anonüümne narko , HIV ja AIDSi nõustamistelefon, kus kõnedele vastavad psühholoogid: 1707
Rohkem infot: http://www.narko.ee/
Enesetappude ennetamise keskus:
Telefon 655 8088 (eesti keeles) kell 19.00-07.00.
Telefon 655 5688 (vene keeles) kell 19.00-07.00
Psühholoogiline kriisinõustamine:
Telefon 631 4300
Töötab kõikidel nädalapäevadel, kaasa arvatud riiklikud pühad
kell 19.00 – 07.00

8. UURIMUSLIK OSA

Eesmärk.
Uurimusliku osas soovisin teada, kui hästi on Tartu Forseliuse kooli eelmise õppeaasta 7. ja 8. klassi õpilased informeeritud noorte vaimse tervise probleemidest.
Koostasin küsimustiku, kus palusin kaasõpilastel hinnata:

Kas nad teavad midagi eelpool käsitletud vaimse tervise probleemidest.

Kas nad ise on oma elus mingil ajahetkel tundnud mõnda eelpool käsitletud vaimse tervise probleemide sümptomitest.

Palusin ära tunda millised on konkreetsele häirele omased sümptomid, selleks, et saada teada, kas osatakse õigeid sümptomeid ära tunda.
Valim
Küsimustiku täitmine oli vabatahtlik. Jagasin oma koolis 7. ja 8. klassi õpilastele küsimustikud paberkandjal .
7. klassi õpilastest tagastas täidetud küsimustiku 14 noormeest ja 10 tüdrukut, 8. klassis 10 noormeest ja 5 tüdrukut. Kokku 24 noormeest ja 15 tüdrukut.
Joonisel 1 on toodud sooline ja klassidevaheline jaotus.
Joonis 1. Valimisse kuuluvate TFK 7. ja 8.b klassi õpilaste jaotus.
Küsimustikus küsisin õpilastel, kas sa tead midagi hüperaktiivsusest, depressioonist, ärevushäirest, bipolaarse häire kohta, söömishäirete kohta, liigse alkoholi tarvitamise ja narkomaania kohta? Võimalik oli valida vastuseks kas JAH või EI. Kaasõpilaste vastused on toodud joonisel nr 2.
Joonis 2. TFK 7. ja 8. klassi õpilaste vastused protsentides.
7. klassi õpilastest teab 96% noortest hüperaktiivsuse ja depressiooni kohta. Ärevushäirete kohta vajalikku infot teab 83% vastanud õpilastest. Kõige vähem teadsid 7. klassi õpilased bipolaarse häire kohta, kus 42% õpilastest hindas, et teavad selle häire kohta vajaliku infot/sümptomeid. 88% 7. klassi õpilastest teadis söömishäirete kohta. 92 % 7. klassi õpilastest teadis nii narkomaania kui ka alkoholismi kohta infot.
100% 8. klassi õpilastest teadsid hüperaktiivsuse ja depressiooni kohta, nende häirete sümptomid on ka kõige enam noorte seas levinud. Kõige vähem 40%, 8. klassi õpilastest teadis bipolaarse häire kohta. Märkimisväärne on see, et 7. klassi õpilastest teadsid rohkemad noored bipolaarsest häirest. Alkoholismi ja narkomaania kohta teadis 93%, 8. klassi õpilastest. Ärevushäire kohta 87%.
Selle joonise põhjal saab öelda, et 7. ja 8. klassi õpilaste teadmised erinevate vaimse tervise probleemide kohta on sarnased ja üle poole õpilastest on antud teemast teadlikud.
Veel soovisin ma oma küsimustikus teada, kas kaasõpilased on tundnud oma elus mingitel hetkedel mõnda vaimse tervise probleemile omaseid sümptomeid. Küsisin, kas nad on kunagi tundnud endal tähelepanu keskendumise ja hüperaktiivsuse, depressiooni, ärevuse, bipolaarse häire, söömishäire, liigse alkoholi tarbimise või liigse narkootikumide tarbimise sümptomeid.
Joonis 3. Õpilased hindasid, milliseid vaimse tervise probleeme nad on mõnel oma eluetapil tundnud. Andmed on protsentides.
Kõige enam on 7. ja 8. klassi õpilased tundnud ärevust, 60% kaheksanda klassi õpilastest ja 54% seitsmenda klassi õpilastest. Seejärel depressiooni sümptomeid 7. klassis 46% ja 8. klassi õpilastest 47%.
Kõige vähem õpilasi on tundnud liigse alkoholi (7. klass 8% ja 8. klass 20%) või narkootikumide (7. klass 13% ja 8. klassis 20%) tarvitamise sümptomeid. Kõige suurem õpilastest rohkemad (47% vastanutest) tunnevad oma elus mingil perioodil tähelepanu- ja keskendumisraskusi 7. klassi õpilased aga märksa vähem (25% vastanutest). Depressiivsuse sümptomeid kogetakse kahes klassi õpilaste poolt suhteliselt sama palju ehk siis 7. klassi õpilastest 46% ja 8. klassi õpilastest 47% vastanutest.
Uurimusliku osa läbiviimise ja tulemuste analüüsimisel sain teada, et Tartu Forseliuse kooli 7. ja 8. klassi õpilaste teadmised vaimse tervise probleemide kohta on üpris head. Küsimustiku vastuste tulemused näitavad, et erinevate häirete sümptomeid tunnevad päris suur osa õpilastest. Seega on minu uurimuslik osa ja töö esimene osa väga aktuaalne ning oluline.

KOKKUVÕTE

Psüühikahäired on maailmas noorte puhul enamlevinud töövõimetuse põhjustajaks. Ravimata ja märkamata jäänud psüühikahäired võivad muutuda elukestvateks ning mõjutada oluliselt nii toimetulekut koolis, tööl ja suhetes.
Noortel esinevaid vaimse tervise probleeme on rohkem kui mina oma töös välja tõin. Panin kirja seitse enamlevinumat psüühikahäiret: hüperaktiivsus, depressioon, bipolaarne häire, ärevushäired, söömishäired, alkoholism, ja narkomaania.
Iga aastaga on noorte seas aktsepteeritavamaks muutumas hoiak, et joomine, suitsetamine ja narkootikumide kasutamine on lahe ning selle tõttu on noored just need, kes kõige sagedamini sõltuvusainete küüsi satuvad. Viimase aastakümnega on elukeskkond muutunud, kiire tehnika areng, kõrged nõudmised, soov sama ajaga rohkem ära teha, konkurents koolis, trennis, tööl keerulised suhted sõpradega või perekonnas, kõik see võib olla noorele stressirohke. Siia juurde kuuluvad veel mitmed tegurid, mis mõjutavad noore inimese vaimset tervist näiteks tervislikud eluviisid ja piisav ning hea kvaliteediga uni või puhkeaeg . Kõigel sellel on oma osa meie vaimses tervises ja võimalike häirete kujunemisel.
Õnneks on tänapäeval palju rohkem psühholooge, ravikeskuseid ja tugigruppe, mis saavad aidata abivajavat inimesi.
Ma tõesti loodan, et kui keegi tunneb, et tal on probleem, siis ta leiab infot abi saamise kohta minu uurimistööst.

KASUTATUD KIRJANDUS

Mumma, J. Alkoholism. Kättesaadav: https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/alkoholism/id-63 (12.02. 2016 )
Noored statistikas. Kättesaadav: http://alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika (16.02.2016)
Kolberg, K. Bipolaarne häire. Kättesaadav: http://www.ph.ee/content/editor/files/Bipolaarne%20h%C3%A4ire.pdf (16.02.2016)
Liiv, A. Depressioon. Kättesaadav: https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/depressioon/id-220 (20.02.2016)
Eesti Lastefond. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), „Mis see on?“. Kättesaadav: http://www.ath.ee/est/info/hyperaktiivsus (20.02.2016)
Hüperaktiivsuse sündroom. Kättesaadav: http://inimene.ee/h/huperaktiivsuse-sundroo m (20.02.2016)
Jänes, V. Narkomaania. Kättesaadav: https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/narkomaania/id-1180 (27.02.2016)
Narkomaania. Kättesaadav: https://et.wikipedia.org/wiki/Narkomaania (27.02.2016)
Söömishäired. Kättesaadav: http://peaasi.ee/soomishaired/ (27.02.2016)
Anoreksia. Kättesaadav: https://kinnisidee.wordpress.com/soomishaired/anoreksia/ (25.03.2015)
Eensalu, E. Tõnissoo, A. Buliimia. Kättesaadav: http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/buliimia_PS.pdf (25.03.2015)
Binge. Kättesaadav: http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomishaired/binge (25.03.2016)
Toitumishäired- anoreksia, buliimia, ortoreksia ja pika. Kättesaadav: http://www.kool.ee/?9890 (26.03.2015)
Ortoreksia. Kättesaadav: http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomishaired/ortoreksia (25.02.2015)
Ärevushäired. Kättesaadav: http://peaasi.ee/arevushaired/ (28.02.2016)
Üldistunud ärevushäire. Kättesaadav: http://peaasi.ee/uldistunud-arevushaire/ (28.02.2016)
Paanikahäire. Kättesaadav: http://peaasi.ee/paanikahaire/ (28.02.2016)
Diabeeti põdevad noored naised võtavad kaalus alla ohtlikul viisil. Kättesaadav: http://w3.ee/openarticle.php?id=1546838&lang=est (26.03.2015)
Toitumishäirete alla kannatavate meeste osakaal tõuseb pidevalt. Kättesaadav: http://forte.delfi.ee/news/teadus/toitumishairete-alla-kannatavate-meeste-osakaal-touseb-pidevalt?id=49727053 (25.03.2015)
Uus söömishäire- orthorexia nervosa. Kättesaadav: http://tervis.postimees.ee/153384/uus-soomishaire-orthorexia-nervosa (26.03.2015)
Tammeorg, T. Söömishäired on seitsmel protsendil naistest. Kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/eesti/soomishaired-on-seitsmel-protsendil-naistest?id=51286560 (25.03.2015)
Aljas, R. Eestis on juba üle 50 000 söömishäirega inimese, aga ravida saab neist korraga ainult kaheksat. Kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/eesti/eestis-on-juba-ule-50-000-soomishairega-inimese-aga-ravida-saab-neist-korraga-ainult-kaheksat?id=66775385 (25.03.2015)
Söömishäired. Kättesaadav: http://www.eriline.ee/?page_id=424 (25.03.2015)
http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10917 (25.03.2015)
Söömishäired. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6%C3%B6mish%C3%A4ired (25.03.2015)
Diabulimia. Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Diabulimia (26.03.2015)
Pica disorder . Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Pica_%28disorder%29 (26.03.2015)
Buliimia. Kättesaadav: https://kinnisidee.wordpress.com/soomishaired/buliimia-2/ (25.03.2015)
Raielo, R. Hüperkineetilised e. aktiivsus- ja tähelepanuhäired lapseeas. Kättesaadav: http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html (15.01. 2017 )
Depressioon. Kättesaadav: http://peaasi.ee/depressioon/ (04.02.2017)
Lakson, P. Seitse asja, mida mõistavad vaid depressioonis inimesed. Kättesaadav: http://tervis.postimees.ee/2899659/seitse-asja-mida-moistavad-vaid-depressioonis-inimesed (04.02.2017)
Kuidas oma lähedase või sõbra depressiooni ära tunda. Kättesaadav: http://peaasi.ee/kuidas-oma-lahedase-voi-sobra-depressiooni-ara-tunda/ (04.02.2017)
Sotsiaalfoobia. Kättesaadav: http://peaasi.ee/sotsiaalfoobia/ (05.02.2017)
Terviseärevus. Kättesaadav: http://peaasi.ee/tervisearevus/ (05.02.2017)
Post- traumaatiline stressihäire. Kättesaadav: http://peaasi.ee/post-traumaatiline-stressihaire/ (05.02.2017)
Obsessiiv-kompulsiivne häire. Kättesaadav: http://peaasi.ee/obsessiiv-kompulsiivne-haire/ (05.02.2017)
Statistika. Kättesaadav: http://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/ulevaade-statistikast/ (08.04.17)
Narkomaania põhjused. Kättesaadav: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/narkomaania/narkomaania-pohjused (08.04.17)