Buliimia (1)

Buliimia
Tiina Linna (21.02.2008) M-07,
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Iseseisev töö .
Buliimia
Buliimia (bulimia nervosa ) on sündroom ,mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidupaksuks tegevat mõju kaotada – oksendamise ,lahtistite söömise, või muul moel.Buliimia on tänapäeva moodsa ühiskonna epideemiaÜhiskonnas levinud arvamuse kohaselt on paksus haiguse ja inetuse, kõhnus aga tervise, edu ja ilu sümbol. Seetõttu kasvab hirmuäratava kiirusega noorte arv, kelle enesehinnang sõltub vaid ühest näitajast: kehakaalust.Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt.Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda . Levinuim võte selleks on oksendamine , aga tarvitatakse ka lahtisteid , erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne.
Paljud buliimia all kannatavad inimesed on eelnevalt kannatanud anoreksia all.
Kõhnumine ja ägedad liigsöömisperioodid on kestnud tavaliselt aastaid enne ravile pöördumist. Vaid murdosa sedalaadi häiretega inimestest otsib oma sümptomitele abi.
Haiguse Tekkimise põhjused:
Nagu buliimia nii ka anoreksia tekkes on teatud osa kultuurilistel ja perekonna ning isiksuse arenguga seonduvatel teguritel.Nii liigsööjad kui haiguslikud nälgijad kannatavad sageli puuduliku eneseväärikustunde, depressiooni või muu ebastabiilsust põhjustava teguri all. Turvatunde puudumine lapsepõlves, seksuaalne ärakasutamine ja teised psühhiaatriliste häirete teket soodustavad tegurid, on söömishäirega inimeste elus sagedamini ette tulevad kui tervetel...
Vallandavad tegurid
Buliimiat vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse. Kõhnudes hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele tahtmisele süüa. Vallandavaks teguriks anoreksia korral on sageli teiste poolt tehtud märkused välimuse või kaalu kohta või mingid muutusi kaasatoovad elusituatsioonid, nagu näiteks kooli lõpetamine.Buliimiat vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse. Kõhnudes hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele tahtmisele süüa.
Kultuuriga seotud tegurid
Läbi infokanalite saame sageli sõnumeid, et sale naine on edukas, veetlev, õnnelik ja armastatud. Naise ideaal on tihti kõhn ja seda rõhutatakse ka edukuse eeldusena. Lääne maailmas ligikaudu 80% noortest tervetest naistest ütleb, et ei ole oma kaaluga rahul ja paljud proovivad seda mingil moel reguleerida.
Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud.
Haigus tabab sagedamini perfektsionistlikke inimesi, kes püüavad kõiges maksimumi saavutada. Buliimia esineb sageli ka lähisugulaste hulgas. Arvatakse, et üheks põhjuseks on perekonniti edasikanduvad toitumiskombed ja -seisukohad. Kaksikute uuringud aga viitavad ka teatavale pärilikule soodumusele. Psühholoog Heli Zilenski sõnul on ohu märk just see, et kõhnemaks saada tahavad ka ala- ja normaalkaalulised naised.
Häiret säilitavad tegurid
Ülesöömishood, mida esineb kõigil buliimia all kannatajatel ja 50% anoreksia häirega inimestel, on tekkinud äärmuslike dieedipiirangute tulemusel. Ületähtsustatud arusaamad figuuri ja kehakaalu olulisusest, sunnivad häire all kannatajaid kehtestama jäiku dieedireegleid.
Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal. Osad anoreksia tunnused on ilmselt nälgimise otsene tulemus, nagu näiteks mõtete keskendumine toidule, ülesöömisperioodid, masendusmeeleolu, ärrituvus, keskendumisraskused, ühiskondlik tagasitõmbumine jne.
Buliimikud söövad tavaliselt üksi, näiteks teleri ees, ning eelistavad soojale toidule saiu, kooke, võileibu.
Sümptomid e. avaldumine
Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Enim kasutatud ja hästi uuritud ravimudel buliimia korral põhineb kognitiiv-käitumuslikul raviviisil.
Dieedid vahelduvad söömishoogudega, paastuperioodil enesele rangelt keelatud kaloririkkaid toite nauditakse tohututes kogustes vastukaaluks enesepiitsutamisele.
Kognitiiv-käitumusliku mudeli lähtekohaks on, et kaalu alandamine põhjustab liigsöömist, mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks.
Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades.
Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine.
Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised.
Buliimik tunneb end elule jalgu jäävat ja püüab oma muret spontaanse söömisega hävitada. Sellest tekib füüsiliselt halb tunne, mis sunnib teda oksendama . Ajapikku võib iga väiksemgi suutäis toitu tema üldist ärevust nii kõrgele kruvida, et ta peab ruttu kusagile end tühjendama jooksma. Helju Vasara sõnul on buliimikul vastupandamatu tung süüa. «Pärast tekib tugev süütunne - miks ma selline olin, miks ma jälle ei suutnud vastu pidada. Printsess Diana biograafias on kirjas, et ta võis isegi öösel minna ja süüa ning oksendada. Ja pärast piinelda - miks ma nii teen, ma haisen okse järele,» kirjeldab dr Vasar liigsööja tundeid.

Diagnoosimine e. milliseid uuringuid võidakse teha

Buliimia diagnoosiga inimesi on vähem kui anorektikuid, peamiselt on nad lihtsalt ülesööjad. Tapeline haiguspilt ei põhjusta spetsialistile diagnostilisi raskusi.
Esmakohtumisel puma arst vestluse abil väljaselgitada söömishäire iseloomu, raskusastet, iseloomulike käitumisilmingute esinemist ja inimese kehalist seisundit.
Söömishäirete puhul võib vajalikuks osutuda EKG (südame uuring) ja vereproov , mis annavad esmase ülevaate selle kohta kas ja kui palju on haigus kehalist seisundit mõjutanud.
Häire paremaks jälgimiseks kasutatakse söömishäirete küsimustikke ja toidupäeviku pidamist. Kes meist ei oleks proovinud rannahooajaks valmistudes oma menüüd lahjematele toiduainetele reguleerida. Selles pole midagi taunimisväärset, kuni me ei lase kaloritabelitel ja kilogrammidel kogu olemise mõtteks saada. Samas võib mõnel inimesel tühiseimgi vihje kehakaalu kohta vallandada arutu kaalujälgimise. Enne kui kaalu vähendama hakata, tuleks endamisi arutada, parem kui koos kellegi teisega , kas olete tõesti ülekaaluline ja vajate saleduskuuri või püüate selle tulemusena leida väljundit sisemuses pakitsevatele probleemidele.

Ravivõimalused
Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus.
Buliimia all kannatav inimene on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksia häirega. Seetõttu buliimia korral ei ole haiglaravi enamasti vajalik.
Enim kasutatud ja hästi uuritud ravimudel buliimia korral põhineb kognitiiv-käitumuslikul raviviisil.
Haiglasse buliimiahaigeid tavaliselt ei panda, ka ravimeid ei kirjutata kohe välja. Buliimiahaiged peavad taas õppima regulaarselt sööma, lõpetama dieedid ning suhtuma leplikult oma kehakaalu.
Kognitiiv-käitumusliku mudeli lähtekohaks on, et kaalu alandamine põhjustab liigsöömist, mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks. Võhma peab buliimia puhul mõistlikuks aastapikkust aktiivravi ning 4-5 aastast järeltohterdamist.
Hästi teostatud uuringute põhjal on väidetud, et kognitiiv-käitumuslik raviprogramm kõrvaldab sümptomid umbes 70-80%-l inimestest ja paranenud seisund jääb püsima pikaks ajaks umbes pooltel ravitutest. On leitud, et buliimia korral on kasu ka antidepressantidest , kuigi nende efektiivsus ei ole võrreldav kognitiiv-käitumusliku raviga. Ei ole imestada, et patsiente, kel on buliimia saab ravida mõnede samade ravimitega, mis depressiooni. Kasutusel on fluoksetiin, mis aitab serotoniini ( neurotransmitter ) taset ajus normaliseerida.

Prognoos

Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. 5-10 aasta jälgimisuuringute põhjal on tõdetud, et ligikaudu pooled korralikult ravitud inimestest vabanevad sümptomitest püsivalt, 30%-il jätkub häire perioodiliselt ja 20%-il pidevalt. Alkoholi ja ravimite kuritarvitamine viivad halvale prognoosile.
Ravile pöördumata jäänute haiguse prognoosi kohta ei ole andmeid.
Söömishäired maailmas

• 90% söömishäire all kannatajatest on 12–25-aastased naised.
  
• 80% lastest on enne 4. klassi jõudmist pidanud dieeti .
  
• Rohkem kui 50% 9–15- aastastest tüdrukutest teeb kaalu alandamiseks trenni, 50% on vähendanud oma toidukoguseid ja 5% kasutab dieedipreparaate või lahtisteid. 2 naist viiest ja 1 mees viiest annaks 3–5 aastat oma elust ära, et saada vastutasuks soovitud ideaalkaal.
  
• Vähemalt 50 000 inimest sureb söömishäire tagajärjel.
  

Tagajärjed
Tartu Ülikooli kliinikumi endokrinoloogia arst-õppejõu Tatjana Vinogradova kinnitusel põhjustab söögi pidev tahtlik väljutamine tõsiseid terviserikkeid. Kuna organism ei saa kätte vajalikke aineid, võivad juuksed välja langeda, küüned hapraks muutuda ja hambad laguneda. Pidevast kaltsiumipuudusest tekib ka luuhõrenemine.
Pidev oksendamine kahjustab närvi, mis on meie kõhu ja aju vahel selleks, et öelda meile, millal kõht täis on. Sel hetkel kui närv on piisavalt kahjustatud, ei saa inimene enam aru, millal on kõht täis.
Oksendamisega oma kaalu kontrollivat buliimikut võib ära tunda ketendavate suunurkade järgi, kuna happeline okse mõjub esmalt sinna. Hambad muutuvad kahkjaks ja on kaetud katuga. Täielikult ei kao ka okselõhn.
Murdunud küüned, hammastesse tekib üha uusi auke, juuksed langevad välja, viimase kõhnumissööstu ajal kadus menstruatsioon . Pidevast pingule-lõdvaks pendeldamisest on kõhunahk välja veninud.
Lahtisteid kasutades pole väliseid märke näha, kuid olgu pealispind ükskõik kui sile, enda keha pole võimalik petta.

Ikka torti -vorsti-torti-sülti-kooki-kommi-torti, kuni ägisemiseni täispuugitud kõht surub püksiluku irvakile ja klombi kurku . Pärast õgimissööstu võtab buliimik lahtisteid või topib näpud kurku - ja sageli tunneb ennast hiljem sellepärast SÜÜDI.
Söömine on vahend oma rahulolematuse leevendamiseks. Paraku toob see kaasa veel suurema rahulolematuse – oma kehakaalu suhtes. Kui liigsööja liigub vähe, varitsebki teda paksuse oht.
Söömine on nagu ükskõik milline sõltuvus: alkohoolik januneb alkoholi järele, ülesöömishäirega inimene toidu järele. Mida rohkem sööd, seda rohkem tahad.
Mittesöömine võib aga ühel hetkel viia anoreksiani ja sealt edasi buliimiani. Tulevad söömise hood, mis lõpevad oksendamisega.
Kui me räägime rahulolematusest, siis mõõdukas rahulolematus pole halb. See paneb meid õiges suunas mõtlema: on vaja treenida, süüa korralikult jne. Aga kusagil on piir, millest edasi hakkab kaaluga tegelemine elu häirima.
Tüdrukutel on kõhnumine päevakorral tavaliselt seni, kuni kestab enesenäitamise ja otsimise periood. Kehaga rahulolematuse probleemid vähenevad, kui tüdruk leiab oma poisi . Ta tunneb, et on midagi väärt, olgu siis kilo raskema või kergemana.

Ennetamine

Lapsevanemad peaksid oma lapsi aktsepteerima sellistena, nagu nad on. Mingil juhul ei tohi kritiseerida teismelise välimust ja kehakaalu või tähtsustada ainult tema saavutusi.
Täiskasvanute ülesanne on jälgida ka seda, millised on nooruki hobid. Tähtis on leida seltskond , kus kaal ei ole kõige tähtsam. See on raske, sest ei saa ju noort käekõrval ühte või teise ringi viia. Sellegipoolest peaks noor leidma üles oma tugevad küljed, et areneks tema individuaalsus . Siis mahub ta igasugusena teiste hulka, kogu maailm ei keerle enam kaalu ümber.
Tihti on vanemad liiga hoolitsevad, konfliktid jäetakse lahendamata , üksteisele ei võimaldata piisavalt privaatsust.
Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted .
Juba algkoolis muutub laps küllaltki iseseisvaks, mistõttu vanemad hakkavad rohkem ringi liikuma. Nad arvavad , et laps on juba piisavalt suur ja saab ise hakkama. Saab küll, aga isegi 13–15aastane vajab veel kodus olevaid vanemaid. Kuna ta on jäänud üksi ja ei saa muuta seda, mida ta tegelikult tahaks, siis muudab ta seda, mida saab. Ta hakkab võitlema oma kaaluga.
Et vähendada haiguse kordumise tõenäosust tuleks jätkata ravi ning jälgimist vahetult peale paranemist. Inimene peab endale kohe teadmiseks võtma, et sümptomite kordumise korral, tuleb raviperioodi korrata.
Kuidas saavad vanemad hoida oma teismelist tütart söömishäirete eest? Retsept on lihtne: armastusega! On üldine tendents, et mida kõrgemat turvalisust tunneb laps suhetes vanemate ja sõpradega, seda kõrgem on tema enesehinnang.
Tavaliselt buliimikuid noomitakse liigse söömise pärast, öeldakse et ta on ülekaaluline või ta ise ütleb seda, ja kui talle vastatakse jaatavalt, siis see annabki talle julgust salaja edasi tegutseda.
Kui laps ei ole koolis või klassis hinnatud, peaks leidma mõne ringi, kus talle meeldib. Kui veidi pontsakam laps saab näiteks tantsutrennis hästi hakkama, siis ta ei põe enam oma keha pärast. Algkoolilapsed peaksid kindlasti käima mõnes ringis või trennis, sest erinevates kollektiivides on erinevad suhted.
Madal enesehinnang muudab inimese tundlikuks sotsiaalsete standardite suhtes. Ta mõtleb, et kui ajab enda keha vormi, siis meeldib teistele rohkem. Lisaks võidakse taandada kehale rahulolematus teistes eluvaldkondades.
Eks ole teisigi söömishäirete teket soodustavaid riske, mida vanemad ei saa kontrollida: näiteks välimuse pärast narrimine . Ent kõrgema enesehinnanguga tegelasel on lihtsam jätta pilked tähelepanuta.
Eelpuberteetikute maailm on üsna karm. Kui laps on ainult ühes kollektiivis , oleneb kõik sellest, millisel positsioonil ta on. Kui enesehinnang millegipärast kukub, siis on ükskõik, kui sale ja kena laps talle peeglist vastu vaatab – enda meelest on ta ikka kole .
Millest teada, kas näljutamine on haiguslik, õigemini - kas inimene on liiga kõhn?
Seda saab kontrollida kehamassiindeksi abil. Kehakaal kilodes tuleb jagada pikkuse ruuduga meetrites (2 X pikkus). Kui tulemus on alla 20, on inimene tõesti alakaaluline, 20 - 25 - normaalne, 25 - 30 - ülekaaluline, 30 - 40 - rasvunud ja üle 40 - äärmiselt rasvunud.
Kuidas peaks nooruk päevas toituma?
Tingimata peab olema päevas vähemalt kolm toidukorda. Kui lisandub ka kehaline treening , tuleb vahepeal süüa ka oodet: puuvilja, totsiku jogurtit või võileiva. Õhtusöök peaks olema kella 6-7 ajal, aga kui ülevalolek pikale venib , tuleks ka paar tundi enne magamaheitmist kerge eine võtta. Aga need on lihtsad ja kõigile ammu teada tõed.
Keda on rohkem, liigkõhnu või priskeid?
Ikka priskeid. Ja kordan veel: kergem on tüsedal inimesel alla kui kõhnal juurde võtta. Minu juures on käinud nõu saamas ka üle 150kiloseid noori, kes on ennast kaalunud mujal, sest meie kaal neid enam üles ei võtagi.
Aga ka väga prisketel inimestel võivad olla lisandunud tervisehäired. Näiteks võib neil olla kõrge vererõhk, tõusnud veresuhkur , mispuhul tuleb arsti käest abi otsida. Aga paljudel ei ole rahagi kaalujälgijate rühmas kõhnuda, arstiabi maksab aga kinni haigekassa.
On ka ravimeid juhuks, kui patsient ise ei jaksa oma toiduharjumustega toime tulla?
Liigsööjate jaoks kirjutatakse vahel aga ravim - xenical - mis ei võta isu, kuid ei lase rasval imenduda. Söödud rasv väljub organismist väljaheitega, tekitades sageli kõhulahtisuse, mistõttu ülekaaluline hakkab juba ise rasvaseid toite piirama. Parim kaalu langetamise viis on aga õige toitumine.
Soovitused buliimikutele

• Tunnista endale, et sul on probleem ja vajad kõrvalist abi.
  

• Räägi probleemist inimesele, kes sind ei arvusta.
  
• Pane arsti juurde aeg kinni ja MINE KOHALE. Tea, et kabinetis räägitu on konfidentsiaalne.
  

• Ela üks päev korraga. Tervenemine on pikk protsess ja ei toimu üleöö. Tagasilöögid on normaalsed ning aktsepteeritavad.
  

• Ütle endale: “Ma ei TUNNE, et ma olen paks, ma MÕTLEN nii!
  

Buliimia
Kasutatud kirjandus:
http://www.inimene.ee/pages.php3/06,43?haigus=136&text_type=2 , http://www.delfi.ee-otsing , http://et.wikipedia.org/wiki/Buliimia , http://www.eestinaine.ee/29390 , http://fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1434 ,
http://fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1434 , http://www.koolielu.ee/pages.php/020507,15726 , http://buduaar.ee/Artiklid/articleId,29367;sectionId,131 http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1570 , http://www.cosmopolitan.ee/est/200712/elust/index.php?newsID=1032 , http://www.terviseleht.ee/200125/25_peenike.php , http://www.perekodu.ee/19868