iseloomustavad õgimissööstud ja liigne kehakaalu kontroll, mille käigus üritatakse kaotada toidu paksukstegevat mõju Põhjused Viis maandada vaimset ebakindlust ja stressi Proovitakse toidukordadelt kokku hoida ja süüakse korraga kogu päeva toit Anoreksia taastusravi tagajärg Vaheajus oleva küllastuskeskuse erutuse puudumine Tunnused Perioodilised salajased õgimishood Oksendamine Valud seedekulglas Kehakaalu kõikumine suurtes piirides Tarbivad lahtisteid Ovulatsiooni ja menstruatsioonihäired Õgimishoogude vahepeal kalorivaesed dieedid Tunnused Hambad kahjustatud Söögitoru limaskest rikutud Süütunne U 10% tarvitab alkoholi ja narkootikume Ravi Eesmärk: Korrastada regulaarne söömisreziim Esialgu süüa tihti, väikestes kogustes ja süsivesikurikkaid toite. Hiljem tõsta teiste toitainete koguseid. Vajalik ka psühhiaatriline ravi Anoreksia Anoreksia
leevendamiseks? Süüa kiudainete rikast toitu, juua palju, liikuda ringi, süüa ploomi, peeti. 18. Milliseid kõhtu lahistavaid preparaate on saada ja kellele neid manustada tohib (lapsed, rasedad, täiskasvanud)? Guttalax, laktuloos (duphalac) võib kasutada imetamise ajal, rasedatel, imikutel. Laktuloos ei sobi diabeetikutele, sest sisaldab fruktoosi ja glükoosi. Microlax sobib imikutele, rasedatele, imetamise ajal. 19. Milliseid lahtisteid võiks võtta pikema aja vältel? Millised pikaajaliseks kasutamiseks ei sobi? Osmootse toimega lahtisteid (laktuloos, duphalac, macrogool(forlax)). Ei sobi stimuleeriva toimega lahtistid (guttalax, senna, bisokadüül). 20. Millised on olulised kõrvaltoimed, mida lahtistid tekitada võivad? Soolelihaste nõrkust, ärritatud soole sündroom, seedehäired, kõhulahtisus, kõhuvalu. Stimuleeriva toimega lahtisid (guttalax, senna, bisokadüül) stimuleerivad soole
kehakaalust.Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt.Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Paljud buliimia all kannatavad inimesed on eelnevalt kannatanud anoreksia all. Kõhnumine ja ägedad liigsöömisperioodid on kestnud tavaliselt aastaid enne ravile pöördumist. Vaid murdosa sedalaadi häiretega inimestest otsib oma sümptomitele abi. Haiguse Tekkimise põhjused: Nagu buliimia nii ka anoreksia tekkes on teatud osa kultuurilistel ja perekonna ning
19-20% põdevatest sureb ja Eestis on anorektikuid väidetavalt ligi 4000. Teiseks toitumishäirete haiguseks on buliimia mis on samuti psüühika häire Buliimia on sündroom , mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Soovitakse liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimia puhul on tõsisemad probleemid oksendamise ja lahtistite kuritarvitamise tagajärjel tekkinud kahjustused .Tavaliselt on elekrtolüütide ainevahetuse häired ,mille tagajärjel võib buliimikul esineda lihasnõrkust ,krampe ning südame rütmihäireid
Laktuloosi võib kasutada imikutel, raseduse ajal ja ka imetades. Fortransikasutamisel lastel ja rasedatel/imetavatel emadel andmed puuduvad. Folraxivõib kasutada raseduse ja imetamise ajal. Mikrolax rektaallahus - Võib kasutada ka imikutel. Kuna ravimi toimeained organismis süsteemselt ei imendu, siis kasutamisel vastavalt soovitustele ei ole oodata kahjulikku toimet raseduse ja rinnaga toitmise ajal lootele/vastsündinule. 19. Milliseid lahtisteid võiks võtta pikema aja vältel? Millised pikaajaliseks kasutamiseks ei sobi? Pikema aja vältel – soolesisu mahtu suurendavad lahtistid. Laksatiive (Mikrolax) ei tohiks kasutada pidevalt. Pigem vajadusel. Regulaarne kasutamine võib nõrgestada soole enda töövõimet. 20. Millised on olulised kõrvaltoimed, mida lahtistid tekitada võivad? Seotud lahtisti tugevusega Kõhugaasid Kõhukrambid Kõhulahtisus Soolemotoorika häired
Buliimia: Buliimia on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada -oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Erinevalt anoreksikutest reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi. Anoreksia: Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri.
kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise, või muul moel Lühitutvustus · Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, mis viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne.. · Tavaliselt on buliimikud suhteliselt normaalse kehakaaluga. Kaasnevad probleemid · Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis. · See omakorda võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Tekkepõhjused
vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. Buliimia Süptomid Mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Tagajärjed Hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest. Paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete defitsiit, võivad põhjustada organismis ka füsioloogilisi muutusi, nt. elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, südame rütmihäired jms
Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 1930-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15 24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsiline tervis Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel
Paljud sportlased kannatavad buliimia all, mis justnimelt võibki tähendada seda, et tehakse liiga sagedasti sporti, nädalas 35 kuni 40 tundi, ning samal ajal ainult ühe korra päevas süües, aga siis meeletus koguses. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Buliimikute kehakaal on üldjuhul normaalne, aga ise ei olda sellega rahul. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Trenni tehes mõtleme enamjaolt sellele, et saaks ennast füüsiliselt hästi tunda, kuid inimesed,
iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise, või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Tavaliselt on buliimikud, erinevalt anorektikutest, suhteliselt normaalse kehakaaluga. See ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jne.)
ANOREKSIA Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Isegi keelitamine ja preemiad ei aita nälgimist lõpetada. BULIIMIA Liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult: oksendades. lahtisteid tarvitades. organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades. rangeid dieete kasutades. ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normaalkaalulised. ÜLESÖÖMINE Krooniline kontrollimatu emotsionaalne üleliigne toiduainete tarbimine. Tunnuseks on liigsöömishood, mille puhul tarbitakse päevasest soovitatud kogusest rohkem.
nõutav) Püütakse suurendada motivatsiooni oma keha muutmiseks. Korrigeeritakse dieeti. Vähendatakse füüsilist koormust. Tegeletakse psühhoteraapiaga. Buliimia nervosa Buliimia tähendab ,,hundiisu" bulimia nervosa aga täitmatut söögiisu korduvad liigsöömissööstud. ülmäärane kehakaalu kontroll on tavaliselt normaalses kaalus Tunnistavad oma probleemi ja vajadust abi järele. Tunnused ja sümptomid Kutsutakse esile oksendamine, kasutatakse lahtisteid. Liigsöömise aeg jõuab kätte tavaliselt öösiti pärast ranget päevase dieedi järgimist, aga ka stressiperioodil ja sihipäratu ajaveetmise käigus . Tegelevad ka palju füüsiliste koormustega. kahjustunud hambaemail, igemehaigused, suuhaavandid, eluliste mineraalide puudus, psüühika häired, kerge vastuvõtlikkus haigustele, Ravi Ravion kas ambulatoorne või statsionaarne Kasutatakse antidepressiivseid ravimeid ja psühhoteraapiat.
lapsele. Kui pere ajaloos on esinenud Angelmani sündroomi või lapsel on sündroom, on raseduse planeerimisel võimalus konsulteerida geneetilise nõustaja / arstiga. Ravivõimalused Angelmani sündroomile puudub ravi. Epilepsiat saab kontrollida, kasutades ühte või mitut tüüpi krampidevastaseid ravimeid. Paljud pered kasutavad melatoniini, mis soodustab uinumist. Sageli kasutatakse ka leebeid lahtisteid, et soodustada regulaarset soolestiku tööd. Oluline on ka varajane füsioteraapiline sekkumine liigeste liikuvuse parandamiseks ja kangestumise vältimiseks. Asendusravi keskendub suhtlemisele, söömisraskustele ja käitumisele. Millega peaks õde arvestama? Tihtipeale võib vanematel vaja minna abi- näiteks mõni tugirühm, sama diagnoosiga lapse vanematega kokkuviimine. Angelmani sündroomiga laste ravis tuleb
siis ta laseb end toidu meeltevalda ja ei suuda enam lõpetada. Pea kõik buliimia juhtumid ja pooled anoreksia juhtumid on tulnud ekstreemsestest dieetidest, mida võib leida erinevatest ajakirjadest. Need dieedid tuleks täielikult keelustada, sest need ei ole absaluutselt inimlikud. Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised. Söömishäirete ennetamine Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted. Et vähendada haiguse kordumise
· deletsioon või inaktivatsioon 15. kromosoomis komparaktiivse genoomi hübridisatsiooni raja (aCGH) või BACs-on-Beads tehnolooga poolt. Ravi ja hooldamine · Angelmani sündroomile puudub ravi. Epilepsiat saab kontrollida, kasutades ühte või mitut tüüpi krampidevastaseid ravimeid. · Paljud pered kasutavad melatoniini, mis soodustab uinumist. Paljud Angelmani sündroomi põdevad isikud magavad maksimaalselt 5 tundi korraga. · Sageli kasutatakse ka leebeid lahtisteid, et soodustada regulaarset soolestiku tööd. · Oluline on ka varajane füsioteraapiline sekkumine liigeste liikuvuse parandamiseks ja kangestumise vältimiseks. · Enamik AS-ga inimesi ei omanda rohkem kui 5--10 sõna, kui sedagi. · Nii krambid kui ka ülemäärane naer on haiguse tagajärjed, mis on varajase diagnoosi peamiseks takistuseks. Näiteid elust · Näitleja Colin Farrellil ja kirjanik Ian Ranklinil on Angelmani sündroomiga pojad. Angelmani sündroom
Süptomid: Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised. Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Enamasti on selleks toiduained, mida ta range dieedi ajal endale ei lubanud - eelkõige sokolaad, kartulikrõpsud jm ebatervislik. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine, depressioon. · http://www.lilly.ee/index.php?lehekulg=tekst&tekst_nr=113 · http://fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1434 Ennetamine: Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja
Buliimia Buliimia on sündroom, mille tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll. Lühitutvustus Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, mis viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne.. Kaasnevad probleemid Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis. Tekkepõhjused Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud. Naise ideaalsuse rõhutamine edukuse eeldusena.
Second level Third level Fourth level Fifth level Buliimia Buliimia ehk bulimia nervosa algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 1524aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Ortoreksia Ortoreksia ehk orthorexia nervosa on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides, mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga.
6. ''Parim enne'' kaupa võib müüa ka pärast säilivusaja ületamist, ''kõlblik kuni'' kaupa müüa ei tohi! 7. 100% süsivesik on suhkur 8. Kiudained on kasulikud, sest nad puhastavad soolestikku. 9. GMI- kehamassi indeks, arvutatakse kaal/ pikkuse². 10. Kaalujälgijatele tuleb soovitada kalorivaeseid toite. 11. Ortoreksia- Haiglaslik tervisliku toitumise jälgimine. 12. Anoreksia- näljutamine 13. Buliimia- Süüakse palju ja pärast oksendatakse välja või kasutatakse lahtisteid. 14. Eritoit- Mingit haigust põdevatele inimestele või lastele ja imikutele mõeldud toit. 15. Toote koostis osades kirjutatakse kõige enne see, mida toode kõige rohkem sisaldab ehk alanevas järjekorras. 16. Õige lõunasöögi pikkus on 20-30 minutit. 17. Valkude ülesanne on rakkude ehitamine ja parandamine. 18. Karatinoidid on värvained. 19. Orgaanilised happed annavad maitse. 20. Steriliseerimine on üle 100°C, kasutatakse pikaajaliseks hoidistamiseks. 21
õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. i Erinevalt anorektikutest on buliimikud reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu
hoolimata märkimisväärsest alakaalust ( Keski-Rahkonen jt, 2011,13). Neil on väärtaju oma kehast ja eitavad oma alakaalulisust ning tegelevad aktiivse kaalulangetamisega ülirange dieedi ja ülemäärase kehalise koormuse abil. Lisaks ülemäärasele kehalisele aktiivsusele ja ülirangele dieedile püüavad nad kaalu langetada vältides "paksuks tegevaid toitusid", nad kutsusvad tahtlikult esile oksendamise või kõhulahtisuse; kasutavad söögiisu vähendavaid preparaate ja/ või lahtisteid (RHK-10/ V). Anoreksia puhul esineb ulatuslik sugunäärmete talitluse pärsitus, mis on looduse poolne kaitseabiõu, takistamaks nälginud ja vanemluseks võimetu inimese soojätkamist (Keski-Rahkonen jt, 2011, 13). Samas võib naistel raseduspillide või muude suguhormoone sisaldavate preparaatide toimel menstruatsioon jätkutda ja haigus maskeeruda ( Keski-Rahkonen jt, 2011,13). TLÜ Haapsalu Kolledž 4
Söögikordade vaheajad peaks olema kolm neli tundi. BULIIMIA Buliimia on psüühikahäire , mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud. Buliimia tunnusteks on liigsöömishood suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult oksendades , lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist, või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normaalkaalus. Buliimiat vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse. Kõhnudes hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele tahtmisele süüa. Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult
Kateteriseerimine on antud asjaoludel parim lahendus, kui see ei ohusta patsienti. Fekaalne inkontinentsus võib olla sama piinav, kuigi tavaliselt esineb sagedamini kõhukinnisus, eriti kui valude vaigistamiseks kasutatakse oopiumi sisaldavaid narkootilisi aineid. Lisaks narkootilistele ravimitele aitab kõhukinnisuse tekkimisele kaasa füüsilise aktiivsuse puudumine, vähenenud vedeliku-ja toidutarbimine, seetõttu tuleb patsiendile anda profülaktilisel eesmärgil lahtisteid, mis aitavad vältida rooja kivistumise potensiaalset probleemi. Lamatised- Üldine jõuetus, vähenenud liikumine, vähenenud toidutarbimine, vitamiin C puudus ning meelte tundlikkuse vähenemine võivad tekitada surijal lamatisi. Lamatiste vältimiseks tuleks muuta regulaarsete ajavahemike järel haige asendit. Kuigi lamatiste vältimine on oluline, on veelgi olulisem surijale rahu ja mugavuse võimaldamine elu lõpuperioodil. Surijad on sageli väga tundlikud igasuguse surve
tule pärasoolest hästi välja. Tekib mekooniumi peetus. See omakorda jaguneb esmaseks ja teiseseks mekooniumi peetuseks. Esmane seisund tähendab seda, kus mingil põhjusel tekib soolestikus mekooniumi väljaliikumise aeglustus. Varsal tekivad tugevad valud, ta käib kõvera seljaga mööda boksi, saba püsti. Ta väsib ruttu, ei taha piima. Raskematel juhtudel viskavad nad selili ja rullivad end üle selja. Tuleb kasutada valuvaigisteid, energialisa, lahtisteid. Teisene mekooniumipeetus tekib enamasti kitsa vaagnaluuga täkkvarssadel- roojatükid ei mahu kitsast avausest läbi. Tähtis on, et neid mitte ise eemaldada. Pärasoolde võib õrnalt manustada inimeste apteegis saadaval olevaid mikroeneemasid (Mikrolax), ja seda mitmeid kordi, kuni tundub, et probleem laheneb. Page 5 Närvisüsteemi töö5 Närvisüsteemi toimimine omab täiendavat rolli vastsündinuperioodil , kus areneb tundlikkus, ema tajumine, käitumuslikud iseärasused
konkreetselt teha, et keha oleks kaalu languse suhtes vastuvõtlik ja ei tekitaks vastureaktsiooni, mis viiks seda vitaalselt nõrka seisundisse. Ma ei välistaks ka seda, kui treeningutel oleks toitumisloeng üheks normaalseks komponendiks, mis tähendaks seda, et noortele sportlastele tuleks anda täpne ülevaade, mida süüa ja kuidas erinevad toidu- ja toitained kehale mõjuvad ning mis juhtub kui inimene end näljutab, võtab lahtisteid või söödu välja oksendab. Usun, et naisvõimlejatele oleks toitumisloengutest väga palju abi. Neid võiks anda kasvõi oma treener, kes peaks olema sellises valdkonnas piisavalt pädev. TERVISESPORTLASED Inimesed, kes ei tegele spordiga tipptasemel, vaid külastavad iseseisvalt jõusaali või rühmatreeninguid võib samuti ohustada negatiivne tulem treeningu ja vale toitumise näol. Kahjuks peab tõdema, et paljud inimesed ei tea, kuidas tuleks treenida ja mitu
enam tuleb neid juurde, sest noored ei mõtle oma tervisele. Peaaegu samasugune haigus on buliimia. Buliimia iseloomulikud tunnused on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll. Inimene kellel on buliimia, tema mõtted keerlevad koguaeg toidu ümber ning kui nad toidu kätte saavad, siis söövad nad väga palju väga kiiresti korraga ära. Hiljem nad kahetsevad seda, ning püüavad kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda, selleks nad kas oksendavad, tarvitavad lahtisteid või erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda. Erinevalt aroreksiast on aga buliimikutel enamasti normaalne kehakaal. Noores eas võib olla kehakaalu langetamine seotud ka armumisega, kuna nagu teada on, siis paljud inimesed tahavad enda partneri jaoks hea välja näha, kuigi nad ei taha uskuda seda, et partnerile meelditakse sellisena nagu oled. Armunud inimestel on ,,liblikad kõhus" mis tähendab seda, et see tekitab täiskõhu tunde ja selle tagajärjel ei tahetagi süüa,
20. Metoklopramiidi kliinilised kasutamise võimalused on a) oksendamise pärssimine b) gastropareesi ravi c) diagnostiliste protseduuridel 21. Kõhukinnisuse põhjused? Stress ja vale dieet; endokriinsüsteemi haigused (diabeet); KNSi haigused (depressioon); ravimid; süsteemsed haigused (infektsioonid, hüpotüreoidism); neuroloogilised haigused (parkinsonism). 22. Millistel kliinilistel näidustustel kasutatakse lahtisteid? Milliste tagajärgedeni võib viia lahtistite kuritarvitamine? - Eakatel patsientidel, patsientidel südamehaiguste või songaga - Soole tühjendamiseks enne ja pärast kirurgilisi operatsioone ning enne diagnostilisi protseduure - Hemorroidide jt. anorektaalsete haiguste korral - Colon irritabile ehk ärritunud soole sündroom ja divertikuliidi ehk jämesoole sopistisepõletik. - Ravimitest põhjustatud kõhukinnisus - Sooleparasiitide väljutamiseks
Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 19–30-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Selline toitumiskäitumine jääb tihti aja jooksul märkamatuks, sest seda varjatakse teiste eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi.
kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anoreksial eristatakse kolme kujunemise faasi: 1.) Vähendatakse kaloririkaste toitude tarbimist ja suurendatakse kehalist aktiivsust; 2.) Jäetakse ära osad toidukorrad, hakatakse valetama oma lähedastele, suurendatakse kehalist koormust trennimaania; 3.) Minimaliseeritakse tarbitava toidu kogus, hakatakse kasutama lahtisteid ja veeväljuteid, tekivad haiglaslikud sundmõtted toidu ümber. Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega, usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksuses täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus.
Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 1930-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Selline toitumiskäitumine jääb tihti aja jooksul märkamatuks, sest seda varjatakse teiste eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi.
Soovitav oleks vedelikku tarbida 1,5-2 liitrit ööpäevas. Enne kõhulahtistite kasutamist tuleb olla kindel, et kõhulahtisus ei ole tingitud diagnoosimata haigusest, mis vajab spetsiifilist ravi. Piisava vedeliku ja kiudainete hulga tagamine dieedis aitab vältida või vähendada kõhukinnisust peaaegu kõigil kõhukinnisuse juhtudel; lahtisteid tuleks seetõttu kasutada ainult siis, kui dieedimuutus ei aita. III. LAHTISTID (=Laxantia) - ärritavad soolte limaskestas olevaid retseptoreid mehhaaniliselt või keemiliste ainetega - peristaltika tugevneb reflektoorselt Jaotatkse vastavalt toimele: - Soolesisu mahu ↔ F II Seedetrakti ravimid 8
asendusteraapiat, kõige sagedamini kontratseptiivseid vahendeid). Samuti võib esineda kasvuhormooni ja kortisooli taseme tõusu, türeoidhormooni perifeerse metabolismi ja insuliini sekretsiooni muutusi. (e) Kui algus on prepuberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi peetuvad (kasvu seiskumine, tütarlastel ei arene rinnanäärmed, primaarne amenorröa; poistel Bulimia nervosa Buliimiahaige piinab end tihti ülesöömisega ning seejärel kas oksendab, võtab lahtisteid, teeb trenni või paastub, et kaal ei suureneks. Ka buliimiku kinnisidee on olla sale, kuid ta ei suuda oma söömist piirata. Buliimia põhjused on psühholoogilised ja tihti tunneb seda põdev inimene, et tal jääb puudu enesekontrollist. Buliimiahood on erinevad - ülesöömist ja oksendamist võib ette tulla paar korda kuus, raskematel juhtudel aga kuni paar korda päevas. Ka see haigus võib kaasa tuua
kaalutõusu paanikaga. Huvitavat : Toitumishäired maailmas · 90% söömishäire all kannatajatest on 1225-aastased naised. · 80% lastest on enne 4. klassi jõudmist pidanud dieeti. · Rohkem kui 50% 915-aastastest tüdrukutest teeb kaalu alandamiseks trenni, 50% on vähendanud oma toidukoguseid ja 5% kasutab dieedipreparaate või lahtisteid. 2 naist viiest ja 1 mees viiest annaks 35 aastat oma elust ära, et saada vastutasuks soovitud ideaalkaalu. · Vähemalt 50 000 inimest sureb söömishäire tagajärjel. Haigestumine toitumishäiretesse Toitumishäired võivad tabada nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Tuntud on nad aga peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena, sest nende hulgas esineb toitumishäireid kõige rohkem ja nad on ära tuntavad oma klassikalisel kujul. Selles vanuses
koostöös. Varane ravi alustamine ja akiivne ravi on seotud parema prognoosiga. 4.1.1 Anoreksia avaldumine nooruki käitumises: · Kannab avaraid riideid kõhnuse varjamiseks · Peab ennast liiga paksuks, kuigi on ilmselt nälginud · Nooruk võib olla väsinud ja külmetub kergesti · Valmistab kodus meeleldi toitu, kuid ei söö ise · Menstruatsioon jääb ära, kasv aeglustub · Häirest hoolimata head õpitulemused saavutusvajaduse tõttu · Kasutab lahtisteid ja vedelikuväljutajaid · Nooruki perekonnas võidakse vältida otseseid pereliikmevahelisi konflikte · Noorukil võib olla raske väljendada agresiivseid tundeid. · Võib esineda turseid, lanugokarva või küünte lõhenemist. 4.1.2 Anoreksia levimus Anoreksia on peamiselt nooruki ealiste tüdrukute probleem ja häire levimus selles grupis on 0,2-1,1 % , sama vanadel poistel ainult kümnendik sellest. Anoreksia algab tavaliselt teismeea alguses, kuid võib alata ka hiljem
3.1 Buliimiast üldiselt Buliimia ehk bulimia nervosa on häire, mille tunnusteks on ülesöömine ja oksendamine. Buliimiale võib eelneda anoreksia, kuid ei pruugi. Buliimikud on enamasti normaalkaalus ja mõtlevad alatasa toidust. Keskmiselt võivad buliimikud päeva jooksul tarbida kuni 6000kcal kuigi päevane norm on ainult umber 2050 kcal. Peale õgimishoogu tekib buliimikul enamastu süütunne ja hirm kaalus juurde võtta ning sellepärast nad kutsuvad esile oksendamise või kasutavad lahtisteid. Sellist käitumist üritavad buliimikud varjata iga hinna eest, sest nad ei taha, et teised teada saaksid. Buliimiku tunneb ära tavaliselt selle järgi, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa pigem üksi, sest siis ei näe keegi, kui palju ta tegelikult sööb või kui külastab peale söömist kohe tualettruumi, ilmselt siis oksendamiseks. (6) Üldiselt on buliimikutel madal enesehinnang ning neil võis olla varasemas elus raskeid
Lahtistid ehk soole motoorikat soodustavad ained: • M-kolinomimeetikumid (vt eespool) • Antikoliinesteraassed ained (vt eespool) • Mehhaanilise toimemehhanismiga lahtistid • Neuromuskulaarse toimga lahtistid LAHTISTITE KÕRVALTOIMED: Pikaajaline kasutamine põhjustab harjumust (sool harjub ära:P), kahjustab plexus myentericust, jämesoole atoonia ehk pingsusetus. Tihti kasutavad lahtisteid noored tütarlapsed, kes soovivad kaalst alla võtta – aga see vale arusaam, lahtistid toimivad alles 5-7 h pärast, mistõttu võime eeldada, et toit on selleks ajaks ammu imendunud, seega kaalualandav efekt on küsitav, + kõrvaltoimed, nt soole muutumine passiivseks, ei funktsioneeri enam hästi. 3.1.1
sisaldust, vajalik vedelikku juurde tarbida). 15. Milliseid kõhtu lahistavaid preparaate tead ja kellele neid manustada tohib (lapsed, rasedad, täiskasvanud). Osmootse toimega: Laktuloos (duphalac) - kõik va diabeetikud. Microlax - kõik. Soolesisu mahtu suurendavad (ravimeid pole, kiudainete preparaadid). Stimuleerivad toimega. bisakodüül. Guttalax. (rasedatel ja lastel ainult arsti ette kirjutusel) 16. Milliseid lahtisteid võiks võtta pikema aja vältel? Millised pikaajaliseks kasutamiseks ei sobi? Stimuleeriv tekitab soolelihaste nõrkust. Pikemaaja vältel võtta osmootseid. 17. Millised on olulised kõrvaltoimed, mida lahtistid tekitada võivad? Kõhugaasid, kõhukrambid, soolemotoorika häired, oksendamine. Pikemal ajal pidamatushäired.
pettumus, igavus, üksildus, viha, frustratsioon, häbi, väsimus. Tarbitakse ebatervislikku, nn lohutustoitu (comfort food): kõrge kalorsusega; kiirtoit; vähem juurvilju → ülekaal ja rasvumine Liigsöömishood Emotsionaalne söömine on seotud liigsöömishoogudega. Liigsöömishoog: oluliselt suurema toidukoguse tarbimine lühikese aja jooksul; tunne, et söömist ei ole võimalik kontrollida. Bulimia nervosa (kehakaalu reguleerimiseks oksendatakse/kasutatakse lahtisteid/tehakse ebanormaalselt palju trenni); liigsöömishäire (puuduvad katsed kehakaalu reguleerida). Liigsöömine ja emotsionaalne söömine esinevad koos. Nende vahel on selge seos. Söömishooge kategoriseeritakse vastavalt sellele, kas kogeti kontrollikadu või mitte. Ülesöömine = kontrollikaota; liigsöömine = kontrollikaoga Teooriad: ● psühhosomaatiline teooria; igasugusele ebamugavale füsioloogilisele aktivatsioonile kiputakse söömisega reageerima
Tulemuseks on suur kaalu langemine ja tõsised kõrvalmõjud. Kõige rohkem levib anoreksia teismeliste tüdrukute ja noorte naiste seas. Sellised neiud ei taipa, et nad on haiged ja käituvad järgmisel viisil: - toit kutsub esile vastikustunde - petavad inimesi enda ümber väites, et nad on juba söönud, kui ise viskavad toidu ära - kutsuvad endal esile oksendamist, pärast toidu võtmist. - Võtavad suurte doosidega lahtisteid - Hüperaktiivsed - Tihedalt tegelevad spordiga või mõne muu füüsilise tegevusega [9]. 10 Joonis 4. Kaalu normid naisel sõltuvalt tema pikkusest Anoreksia haigetel võib kaal langeda kuni 30 kg. Kui kehakaal on alla 45 kg siis naistel lõpeb menstruatsioon, kehal esineb väike ude, naha all on märgatavalt näha lihaseid ja puudub rasvakiht. Füüsiline ja vaimne aktiivsus ei vähene [9].
toidu peitmine, kalorite lugemine jne. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde ning menstruaaltsükli või suguelundite arengu probleeme (1: 40). 4.4 Buliimia Bulimia on söömishäiretest kõige suurema ulatusega. Tavaliselt buliimik enne, kui hakkab suurel hulgal sööma, proovib kaua aega süüa nii vähe kui võimalik. Alla andes sööb ta korraga palju ja oksendab selle pärast välja või kasutab lahtisteid. Ülesöömine ei ole tingitud füüsilisest näljast ning selle episoodid võivad korduda mitmest korrast päevas kuni paari korrani kuus (12). Tüüpilisel buliimikul on eristatav kehakuju muutus ning hirm kaalu suurenemise ees. Sageli paistab buliimikute puhul välja psühho-sotsiaalse pädevuse puudumine ning nad kannatavad ärevuse, hirmu ja depressiooni all. Sarnaselt anorektikutega on buliimikud selgelt moonutatud tajuga (12). 4.5 Binge
Söömishäired, . millest levinuimad on eeskätt anoreksia (anoreksia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa), ohustavad psüühilist heaolu, füüsilist tervist ning elukvaliteeti tervikuna. Anoreksia on psüühikahäire, mille puhul inimene keeldub toidust ja nälgib kaalu langetamise eesmärgil. Buliimikutel keerlevad mõtted pidevalt söömise ümber, mis viib impulsiivsete söömishoogudeni, pärast mida kutsutakse esile sundoksendamine või tarvitatakse lahtisteid (Deikina, Jõeleht, 2010). Mõlema haiguse puhul tekib organismis toitainete, sealhulgas ka valkude ja aminohapete puudus, mis võib põhjustada eelpool kirjeldatud tervisehädasid. 10 Lisaks põhjustavad vastavad haigused naistel häireid viljakuses. Meestel võib vaegtoitumine valkude tasandil mõjutada halvasti täisväärtusliku sperma moodustumist (Vaher, 2011).
· Buliimikud on enam väljapoole suunatud, näitavad viha ja impulsiivsust enam kui anorektikud Anorektik eristub buliimikust · ANOREKTIK orienteeritud äärmisele saledusele o range näljutamine ja treening o enamasti äärmuslikult kõhnad · BULIIMIK toitumishäire väljendub kiusatuses süüa ja seejärel süütunne, o kaasnevad söömasööstud, mille järel oksendavad ja kasutavad lahtisteid o Enamsti normaalkaalus Spordi amenorröa · Amenorröale on iseloomulik menstruatsioonitsükli puudumine seoses madala östrogeenide tasemega o Eriti võimlemine, sõudmine, jooksualad o Toitumishäired o Taimetoit kiudainetega eritub ka palju östrogeenne o Vähene kaltsiumisisaldus toidus Amenorröa mõiste
mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal (kilokalorit). Vähese kehalise koormusega 19-30-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid (Buliimia, www.toitumine.ee). Erinevalt anorektikutest on buliimikud reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele (Buliimia, www.wikipedia.org, 31. Märts 2014). Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2-3 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15-24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised (Buliimia. www.toitumine.ee). Tüüpiline buliimik kannatab madala enesehinnangu all
ambitsioonid koolis ja hobides, varmas teistele süüa keetma. Buliimia- lapse tundeelu rohkem väljapoole suunatud, näitavad avalikult välja viha ja impulsiivsust. Buliimiat vallandavaks faktoriks on tihti tugev kõhnumiskatse. Kõhnudes aga hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele soovile süüa. Tunnuseks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett välja viivaid ravimeid manustades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. 40. Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjed. Seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mida laps täielikult ei mõista ning mille jaoks pole võimeline andma teadlikku nõusolekut või milleks laps pole arenguliselt valmis ning ei saa anda nõusolekut ja
Diagnostilised probleemid - Käesolevad AN ja BN diagnostilised kriteeriumid jätavad välja suure hulga probleeme - Söömishäiretega kaasenab palju psüühikahäireid ocd, alkoholiprobleemid jne Anoreksia nervosa: - Kaalukriteerium - Hirm kaalu tõusu ees - Amenorröa Buliimia nervosa: - Vaidlusi tekitab termin 'ülesöömishoog' - 22% ülesööjaest ei söönud kogust mis oleks oluliselt suurem mitteülesööjatest kuid 70% tarvitas lahtisteid - Olulised söömishoo indikaatorid kontrolli kaotus, meeleolu häirumine DSM-V - Amenorröa kui diagnostiline kriteerium on AN välja jäetud - Äärmuslikult madal kehakaal - BN puhul liigsöömishoogude sagedusekriteerium: vähemalt 1 kord nädalas kolme kuu jooksul. - Liigsöömishäire puhul sagedusekriteerium: vähemalt 1 kord nädalas kolme kuu jooksul - Eristatakse: - kerge, mõõdukas, raske, äärmuslik vorm
Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 1930-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Selline toitumiskäitumine jääb tihti aja jooksul märkamatuks, sest seda varjatakse teiste eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi.
psüühikahäirete kirjeldused (sünnitusjärgne psühhoos, palavikust tingitud deliirium, alkoholideliirium, melanhoolia, aga ka hüpohondria). Hippokrates tegi samuti tähelepanekuid psüühikahäirete kohta somaatiliste haiguste korral (sümptomaatilised psüühikahäired). Hippokratese arvates olevat suur tähtsus psüühikahäirete tekkes verevarustuse häiretel. Hippokrates kasutas psüühikahäirete raviks psühho- ja somatoteraapia võtteid ravimtaimi, lahtisteid, aadrilaskmist, veeprotseduure, dieete. Lähtuvalt humoraalteooriast pöörast ta tähelepanu ka elutingimustele. Kokkuvõtvalt kirjutab J. Saarma, et Hippokrates oli empiirika kaudu jõudnud säästva psühhoterapeutilise reziimi ja tegevusteraapia juurde. Antiikmaailmast vajaks veel mainimist Platon, kes oli üks esimesi, kes mainis psüühikahäirete põhjustajana teravaid psüühilisi elamusi (araablased hiljem korraldavad vastavas vallas loomkatseidki)
annaabi.ee 
