kogu organisatsiooni hõlmav, protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise." (Armstrong 2003) Tulemusjuhtimine on osutunud juhtimisteooriates läbimurdeliseks alates 1955 aastast, kui Peter Drucker tutvustas eesmärgipärase juhtimise kontseptsiooni. Võib kinnitada, et tegemist on laialt praktiseeritava, pikaajalise ning valdavalt positiivse hinnangu saanud teooriaga (Eensalu 2012: 197). Inimressurssi tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise võimekust kui ka oskust hakkama saada iga töötajaga eraldi, arvestades tema tundeid, soove, huve ja võimeid. (Virovere 2004) Kontseptuaalselt tähendab tulemusjuhtimise peaidee seda, et tähelepanu koondatakse firma tegevuse lõpptulemustele. Sisuliselt tähendab see seda, et lepitakse juhi ja alluva vahel kokku tulemused, mis alluval tuleb saavutada teatud ajaperioodi jooksul.
...............................................................7 2.3 Evi Lauer.........................................................................................................................8 2.4 Urmo Sitsi........................................................................................................................9 2.5 Indrek Lillsoo..................................................................................................................9 2.6 Olev Eensalu..................................................................................................................10 2.7 Eduard Makejev.............................................................................................................11 2.8 Kaupo Liiva...................................................................................................................12 3.KEHRA NOORTE KÄSIPALLURITE PARIMAD SAAVUTUSED LÄBI AEGADE.......13 4.KÜSITLUSE ANALÜÜS.................
(Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmused alguse (mingi aju osa) ning mis neid esile toob. Tundmused annavad värvigu kogu meie elule. Nad on mitmetahulised, läbivad tervet meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele
ABORIGINES Renate Eensalu Australian Abrorigines Came to Australia for more than 50,000 years ago from the southeast of Asia. From the beginning. Hunter-gatheres. Dreaming. World – a shapeless mass of nothing. Ancestors. Tribes. Aboriginal art Present day The Aborigines today are in trouble. Widely discriminated against. Has a long way to go. Aboriginal lifestyle Nomadic life Following the seasons and food. Learned to live in harsh and inhospitable outback simply. Lived in camps or caves. Aboriginal hunters Aboriginal kids
kogu organisatsiooni hõlmav, protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise." (Armstrong 2003) Tulemusjuhtimine on osutunud juhtimisteooriates läbimurdeliseks alates 1955 aastast, kui Peter Drucker tutvustas eesmärgipärase juhtimise kontseptsiooni. Võib kinnitada, et tegemist on laialt praktiseeritava, pikaajalise ning valdavalt positiivse hinnangu saanud teooriaga (Eensalu 2012: 197). Inimressurssi tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise võimekust kui ka oskust hakkama saada iga töötajaga eraldi, arvestades tema tundeid, soove, huve ja võimeid. (Virovere 2004) Tulemusjuhtimise peaidee seisneb selles, et firma kogu tähelepanu suunatakse lõpptulemustele. Töötajad lepivad koos juhiga kokku tulemused, mida tuleb kindla ajaperioodi jooksul saavutada ning hakkavad tegutsema. Selleks, et tulemusjuhtimine
kindlasti kerakujuline. Võta kartul ja torka sellesse kõrred või taimed. Kui nende vars on nõrk või väga peenike, tee kartulisse sobiva jämedusega nõela abil auk ette. Krässi võid teha ka ainult kuivatatud õlelilledest, sel juhul lõika vars ära ja pista õied nööpnõeltega kartulisse nii, et kogu pind on tihedalt õitega kaetud. Kui sul on mitut värvi õlelilli, siis võid teha eri värve palle. Riputa need pärast erinevatele kõrgustele ja saad lõbusa lilleseade (Eensalu 1989). Kärolin, Kaisa, Reelika 2016
BMW Läbi aegade Silver Eensalu BMW 3/15 · BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913 lennukimootorite tootjana (Bayerische Flugzeug-Werke) Milbertshofeni linnaosas Münchenis. See kant asus Gustav Otto Flugmachinenfabriku, Saksamaa lennukitootja lähedal. · Aastal 1927 alustati Eisenachis väikese Dixi tootmist, mis kujutas endast litsentsi all toodetud Austin Sevenit. BMW ostis firma järgmisel aastal ja sellest sai firma esimene auto, BMW 3/15. II Maailmasõja agajärjed · Pärast sõda möödus palju aega, enne kui oli võimalik uuesti tootmist alustada. Liitlased keelasid 3 aastaks ära BMW-de tootmise, seetõttu ei tootnud BMW autosid aastani 1952. · Idas võttis firma tehase Eisenachis üle riigifirma Awtowelo grupp. See firma pakkus BMW autosid müügiks aastani 1951, millal Baieri firma keelas kaubamärkide kasutuse: nime, logo ja "topelt-neeru" radiaatori iluvõrel. ·...
Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid ütlevad meile, millal on kohane mingit emotsiooni välja näidata. Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid realiseeritakse kolme järgnevat meetodit kasutades: l Maskeerimine on katse emotsiooni peita. l Moduleerimine on emotsionaalse näoväljenduse suurendamine või vähendamine. l Simuleerimine on katse väljendada emotsiooni, mida antud hetkel ei ole. Kasutatud kirjandus: l Arma Eensalu (2011). l Emotsioonid.http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/emotsioonid l Aavo Luuk (2003). Psühholoogia alused. l Loengukonspekt II osa. Tartu. l http://valter.planet.ee/ela/Lennundus%20ps%FCholoogia/Psa_2.pdf l Jüri Uljas, Thea Rumberg (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. l Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo. Tänan kuulamast! Благодарю за внимание!
muusikateaduse üliõpilane Aleksandra Dolgopolova. Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves tsellol, Maksim Stsura klaveril. Süit vanas Stiilis kandsid ette Eva-Maria Sumera viilulil ja Jaan Ots klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge ja kurvameelne, eriti klaveri esitluses. Hiljem see muutus veelgi raskemaks ja tekitas hirmutunde. Seejärel tuli vaikus. II osa In Tempo di Valse, mis jätkus alguses esimese osa meeleolus, kuid muutus seejärel tantsulisemaks
ja inimlikumale lähenemisele.13 Personalijuhi roll vahetub kaitsja ja vaatleja rollist planeerija ja muutuste läbiviija rolliks. Personalijuhtidest on saamas ogranisatsioonide uued võtmeisikud. Tänasel päeval pole võimalik saavutada häid majandulikke tulemusi ilma korras personalisuheteta.14 10 S. S. Artikkel ,,Emerging trends in HRM". Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.articlesbase.com/human- resources-articles/emerging-trends-in-hrm-1282468.html. 11 Eensalu, M. jt. Personalijuhtimise käsiraamat. 2. täiendatud trükk. Eesti Personalitöö Arendamise Ühing. lk 291. 12 Sama. 13 Sama. 14 Sama. PERSONALITÖÖTAJA ROLL TULEVIKUS Tulevikus peab personalitöötaja kandama hoolt tööjõu arengu eest kõigis aspektides. Personalitöötaja vastutus laieneb ka karjääriplaneerimisele ja arendamisele, organisatsiooni arendamisele, sotsiaalse õigluse tagamisele. Personalitöötajalt eeldatakse muudatuste läbiviija
1919 oli viimane aasta kui Artur Kapp oli Lõuna-Venemaal Astrahanis muusika juht. Solistideks olid Teet Järvi ja Mari Järvi. Kolmandana esitati Helena Tulve "Und von liehte vinster" ( "Ja valgusest pimedus"). Loodud fagotile keelpillikvartetile. See oli kogu kontserdi üks pikimaid ja vaiksemaid lugusid. Pidi väga teravalt kuulatama, sest mõni hetk jäi mulje, et muusikat ei oleks. Solistideks olid Lasse Joamets (viiul), Peeter Sarapuu (fagott), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola) ja Leho Karin (tsello). Järgnevalt tuli esitamisele Eino Tambergi " Teekond tsello ja löökpillidega" op128. Teos on loodud aastal 2007. Selle teose esiettekanne toimus 2007. aastal Eesti Noorte Heliloojate festivalil. Ja on ka öeldud et Eino Tamberg on üks Eesti kõige lõbusamaid heliloojaid. See teos oli ka kogu kontserdi üks lõbusamaid lugusi, mis tõi kohe endale ja tundus ka et saali hea tuju. Eelviimasena tuli esitusele Tõnu Kõrvitsa " Rändaja Laul"
„Mõtisklus“ „On hetki“ „Hõbedaselt helgib juuksekuld“ „Naeratus“ „Paili Raci laul“ „Meremehe laul“ „Elu, armastan sind „Maailm samme täis“ „Olgu jääv meile päike“ Tallinnas asub ka Georg Otsa nimelin muusikakool sealt on alustanud paljud pfofesonaalsed ja tuntd muusikud nind dirigendid nagu näiteks Arvo Pärt, Eri Klas, Neeme Järvi, Olav Ehala, Tarmo Leinatamm, Hirvo Surva, Erkki-Sven Tüür, Heli Lääts, Anu Kaal, Urve Tauts, Vello Jürna, Marika Eensalu, Eve Randkivi, Toivo Tulev, Sven Grünberg, Heli Veskus, Raivo Tafenau, Henn Rebane, Raul Vaigla, Mart Soo, Toomas Rull ja palju teisi. Viimased eluaastad Georg Ots põdes tollel ajal rasket haigust ajuvähki. Mille tagajärjelhakkas ta kaotama nägemist. Tema viimastel salvestamistel võib teda märkata tumetad prilliklaasid ees. Georg Ots suri 5 septembril 1975 aastal Tallinnas olles ,vaid 55 aastane. Georg Otsa viimastel eluaastatel Kasutatud allikad 1.http://maaleht.delfi
väga tunnustatud autor. Aastal 2006 tabas maestrot osaline halvatus ja insult, mille tagajärjel oli ta sunnitud oma töökohalt, milleks oli Scarborough' Stephen Joseph Theater'i kunstiline juht, loobuma. Seal oli ta töödanud ligi kolmkümmend aastat. Hetkel ta ainult kirjutab ja lavastab näitemänge. Eestis tõi etenduse lavalaudadele Vana Baskini Teater. Olulisemad tegijad, kes näitemängu lavale toimetasid: teatri kunstiline juht - Eino Baskin, etenduse lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Mare Raidma, liikumisjuht Oksana Veselova ning tõlkija Jüri Karindi. Osades olid tuntud eesti näitlejad: Kärt Reemann, Maria Klenskaja, Kadri Adamson, Terje Pennie, Meelis Sarv, Tõnu Kilgas ja Madis Milling. Lava ülesehitus oli suhteliselt lihtne. Moodsa korteri elutuba koos kööginurgaga, tagaseinal oli aken ja rõduuks, kust paistis ka rõdu. Lugu ise jutustas paarist, Justin'ist (Meelis Sarv) ja Julie-Ann'ist (Kärt Reemann), kes olid
Rõngu keskkool Auguste Rodin Referaat Koostaja: Merlin Russak 12. klass Juhendaja: Ellu Eensalu Rõngu 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................1 Elulugu...................................................................................................2 Skulptuur................................................................................................3 Põrguväravad.........................................................................................4 Teosed...................................
Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks kõik igapäevased
hakkama ennast õigustama. Sel moel kaob uuringu mõte töökorralduse juhtimise ja arendamise vahendina. Tulemused võetakse teadmiseks, aga nende põhjal ei otsustata ega muudeta midagi. Tihti juhtub nii, et uuringu tulemuste esitlemisel sõnastatakse küll peamised tegutsemist nõudvad valdkonnad, aga õige pea vaibub nendega tegelemine igapäevaste kiirete ülesannete koorma all. 10 Kasutatud allikad Eensalu, M-L. 2012 Organisatsiooniuuringud. Personalijuhtimise käsiraamat. PARE Akadeemia raamat http://www.heival.ee/wp-content/uploads/2011/05/T%C3%B6%C3%B6tajate-rahulolu- uuring.pdf http://www.netsurvey.se/en/create-employee-engagement/employee-satisfaction-index/ http://www.emor.ee/tootajate-puhendumuse-trim-3/ 11
eesmärgiks on seatud aidata kompenseerida või ületada tervisest tulenevat puuet või takistust töötamisel nii, et puudega isik saaks selle tulemusena võimaluse konkureerida töökohtadele, mis töötu eriala ja töökogemust arvestades talle sobivad. See omakorda toetab puudega inimestele võrdsete võimaluste loomist ning nende sotsiaalset kaasatust laiemas tähenduses. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eensalu, K.; Jõgi, K. Haridus, tööhõive ja karjääriteenused Eestis. Tallinn: Elukestva Õppe Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus, 2005, 104. 25.10.2007. 2. Malvet, M.; Mikkola M. Sotsiaalhoolekanne. Helsingi: AS Sinisukk, 1998, 141. 25.10.2007. 3. Paavel, V. Sotsiaaltöö ümber mõtestamine. Tallinn: GREIF, 2004, 151. 29.10.2007. 4. Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste tööhõive. [http://www.sm.ee/est/pages/index.html]. 29.10.2007.
ligi ¾ sellise kogemuse. Oma positiivsest kogemusest räägitakse keskmiselt 4,1-le inimesele. Soovituskommunikatsioon on valdkonniti erineva ulatusega. Toidukaupade puhul räägiti positiivset keskmiselt 2-le inimesele, auto ostu kiideti 7,6-le inimesele, teenindus oli rahulolu põhjuseks 51%-l, toote või teenuse kvaliteet 43% juhtudest, soodne hind aga 22%-l. (Pärnu Turunduskonverents 2006, Mari-Liis Eensalu ja Esta Kaal). KOKKUVÕTE Integreeritud turunduskommunikatsiooni kasutamine võimaldab lahendada keerukaid kompleksülesandeid, millega turundaja kokku puutub. Kasutades erinevaid kommunikatsioonikanaleid saab turundaja jõuda erinevate eesmärkide saavutamiseni. Igale turunduslikule eesmärgile tuleb vaid leida oma kanal, mis selle ülesande täidab. Nii saavutataksegi sünergiline efekt. (2: lk 78).
TARTU KUNSTIGÜMNAASIUM SILVIAN KARU 10. klass ISIKSUS JA ISIKSUSHÄIRED Referaat Juhendaja: Arma Eensalu Tartu 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Isiksus................................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust.......................
Teisiti ei lähe seegi kord - Krolock lööb ballisaalis kaunile Sarah'le hambad kaela, imeb ta verd, ent teadusejüngritel õnnestub poosurnud Sarah kaasa haarata ja põgeneda. Keset lumist Transilvaania laant vannuvad Sarah ja Alfred teineteisele igavest truudust ja armastust - kuid ühtäkki paljastab neiu oma hirmuäratavad kihvad ja langeb noormehele kaela. Lavastus oli Eestis publiku ees kümme korda Tallinna Linnahallis novembris ja detsembris 2000. Muusikali lavastas Ivo Eensalu, tantsud seadis Marge Ehrenbusch, XXI Sajandi Orkestrit "Vampiiride tantsu" saatis Eestis suur menu muusikali produtsent Anne Veesaar on seda nimetanud kõige kasumlikumaks muusikaliks, mille nende produktsioonifirma Smithbridge on lavale toonud. Ämbliknaise suudlus Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" muusika on kirjutanud John Kander, sõnade autor on Fred Ebb ja libretist Terrence McNally. Muusikal põhineb Manuel Puigi samanimelisel romaanil, millest autor kirjutas 1983
(Buliimia, www.kinnisidee.wordpress.com) Avaldumine: 1) Hirm tüsenemise ees 2) Tugev kõhnumiskatse 3) Energiarikaste, kergesti seedivate ja suurte toidukoguste kiire söömine teiste eest varjatult 4) Liigsöömise järgne masendus ja enesehalvustamine 5) Normaalkaalulisus 6) Hambaemaili kahjustused 7) Suunurkade lõhenemine 8) Söömishoo lõppedes mao tühjendamine oksendamise või ravimite abil 9) Ajutised tugevad kehakaalu kõikumised (E. Eensalu ja A. Tõnissoo, buliimia, www.kliinikum.ee, 2013) Kontrollimatut ülesöömist võib esineda nii anoreksia- kui ka buliimiahaigetel, kuid kompulsiivse ehk kontrollimatu söömishäirega inimesed üldjuhul pärast söömist ei kutsu esile oksendamist. Kui kontrollile allumatut ülesöömist toimub keskmiselt kaks-kolm korda nädalas kolme kuu jooksul on tegemist kompulsiivse söömishäirega. Enamik tõsise kompulsiivse söömishäirega inimesi sööb ebatavaliselt suuri koguseid
tasemel. Olulised veinipiirkonnad Euroopas on Prantsusmaa ja Hispaania. Mõlemad riigid juhivad veinitoodangu poolest veiniturismi. Samuti pakuvad nad külastajatele veiniekskursioone, kus on võimalik külastada nii mõisaid kui degusteerida esmaklassi veine. VIIDATUD ALLIKAD Lään, V. 1993. Joogiraamat. Tallinn: Koolibri. Meeder, B. 1998. Vein - aegumatu armastus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Möldstad, M. 2001. Minu esimene veiniraamat. Tallinn: Varrak. Eensalu, J. 2009. Viinamarjakasvatusest Eestis, I osa, 20.09.2009. [http://www.vine.ee/? mid=79&id=402] Veenre, T.. 2009. Ainult veinist - Eesti Päevaleht, 23.05.2009, lk 14. Põltsamaa Felixi veinikelder. [http://www.felix.ee/?op=body&id=4 ] 01.11.2010 AS Tallinna Karastusjoogid. [http://www.karastusjoogid.ee/ee/buratino.aspx?id=4] 01.11.2010 1. Keskküla K. Kalev keskküla veinijuht. lk 35 28.10.2010 2. Mölstad M. ,,Minu esimene veiniraamat" lk 51 28.10.2010 3.Wine tourism around the world.
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee,
ja majanduskasvu edendamiseks Euroopas. Plaan on kasutusele võtta Euroopa üliõpilaspilet, mille läbi vähendatakse halduskoormust ja kulusid nii tudengite kui ka koolide seisukohast. Euroopa ülikoolide kontseptsiooni väljatöötamise – võrgustik, mille kaudu edendatakse innovatsiooni ja tipptasemel teadust, suurendatakse üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust ning hõlbustatakse keeleõpet. Ülesanne: Kadri Eensalu 12-minutilist videot "Õpirände etapid" Minu õpirände juhis koos õpirände etappide oluliste aspektidega, millega tuleb arvestada noorte toetamisel. Õpirände etapid: 1) ettevalmistamine õpirändeks - ettevalmistusprotsess jaguneb: o psühholoogiline ettevalmistus – sellega ei kaasne vaid positiivsed emotsioonid. Peab olema ettevalmistatud ja teadlik ka ettetulevatest võimalikest ootamatustest/raskustest
September 1985 more than 50 works by Estonian authors were being performed on stage, radio and television in the Soviet republics and in foreign countries. The Academic Estonia Theatre celebrated its 75th anniversary in 1981. During the jubilee year 19 operas and operettas were staged. The Estonia Theatre was enriched by several talented performers: conductors Peeter Lilje (1950-1993), Paul Mägi (b. 1953) and Vello Pähn (b. 1958); singers Marika Eensalu (b. 1947), Sirje Puura (b. 1949), Helvi Raamat (b. 1947) and Tarmo Sild (b. 1953). The theatre company made a number of important tours, beside Soviet cities, to Halle, Savonlinna, Stockholm and Paris. With his dynamic and figurative settings the choreographer and stage manager Ago-Endrik Kerge (b. 1939) gained a well-deserved reputation. Estonia’s central film studio Tallinnfilm produced 85 full-length feature films and 13 short films
annaabi.ee 
