Hommikusöögi tähtsuse tervisliku toitumise teadlikus G1A õpilaste seas (0)

Pärnu Koidula Gümnaasium
Hommikusöögi tähtsuse ja tervisliku toitumise teadlikus Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste seas
Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö
Pärnu 2015

Sissejuhatus

Hommikusöögi tähtsus ja tervislik toitumine on hetkel aktuaalne teema, sest tehnoloogia uuenemise, mugava eluviisi ja ebatervisliku toitumise leviku tõttu kasvab rasvunud inimeste protsent iga aastaga. Näiteks Tervise Arengu Instituudi täiskasvanute tervisekäitumise uuringu järgi oli 2006. aastal 15 protsenti Eesti täiskasvanutest tugevalt ülekaalulised ehk rasvunud ning 2008. aastal oli see protsent juba 18.
Valiti see teema, sest tihti klassikaaslastega suheldes arutati sagedasti hommikusöögi söömisest. Kuna koostajatest tegelesid 4 spordi või liikumist vajava huviringiga, mis omakorda nõuab head tervist ja tervislikku toitumist, siis oli teema koostajatele tähtis.
Eesmärgiks püstitati andmete kogumine Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste söömisharjumiste ja teadlikuse kohta. Andmete analüüsil sooviti tekkinud probleemidele lahendusi leida.
Otsiti vastust küsimusele, kas Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A klass on teadlik hommikusöögi tähtsusest ja tervislikust toitumisest.
Püstitati hüpoteesid:

Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilased on teadlikud tervislikust toitumisest.

PKG (Pärnu Koidula Gümnaasium) G1A õpilased ei ole teadlikud hommikusöögi tähtsusest.

PKG G1A õpilastest suurem enamus ei söö hommikust.

PKG G1A klassis õppivad neiud on teadlikumad tervislikust toitumisest.
Valimisse kuulusid Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilased, sest see valim oli uurimiseks väike ja kergesti küsitletav. Kasutati kombineeritud uurimust , sest oli vaja teada saada, kui suur osa õpilastest oli teadlik tervislikust toitumisest ja õpilaste seisukoht seoses uurimusküsimustega.
Tänatakse Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A klassi koostöö eest ja juhendajat Eva Palki abi eest.

Tervislik toitumine

Toidust saadakse energiat, mida kasutab keha hingamiseks, südametööks ja teisteks eluvajalikeks funktsioonideks (Energia…,:2014). Toit omakorda koosneb toiduainedest, mis on näiteks leib, või, kurk , vorst jne. Toiduained koosnevad aga omakorda toitainetest (Tammer, U. 2004. Toitumissoovitused diabeetikule). Toitained seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning neid kasutab organism kehaomaste ainete ainete sünteesiks ja energeetilistel eesmärkidel. Toitained on valgud , süsivesikud, lipiidid , vesi, mineraalained , vitamiinid ja mikroelemendid . Toitainete põhiülesanndeks on inimorganismi häireteta talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente jaotatakse mikrotoitaineteks ja makrotoitaineteks. (Toiduaine ja toitaine...)
Makrotoitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi. Makrotoitaineid nimetatakse ka põhitoitaineteks, sest on meile vajalikud energia tootmiseks. Suuremas osas saame energiat süsivesikute ja rasvhapete lõhustumisel. Makrotoitaineid on ka vaja kasvuks, see tähendab biostruktuuride moodustamiseks ja nende mõõtmete ning arvu suurenemiseks. Makrotoitained on meile vajalikud asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikas. Kuid makrotoitainete pidev liigtarbimine on seotud ebasoovitavate tagajärgedega, näiteks rasvumise või krooniliste haiguste arenemisega. Samas aga eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestev miinimumtase toob kaasa organismi alatoitluse, mille esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne. (Toiduaine ja toitaine...)
Mikrotoitained vajatakse ööpäevas milli- või mikrogrammides. Siia kuuluvad vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine on samuti kahjulik. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline mikrotoitainete nappus. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. [ibid…]
Toiduenergia, mida saame toiduga, vajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast , pikkusest ja kehalisest koormusest. (Soovituslik toiduenergia hulk päevas…)
Antud valimisse kuuluvate noorte keskmine toiduenergia vajadus on poistel 2700 kcal ja tüdrukutel 2150 kcal. (Laste keskmine ööpäevane energiavajadus …:2002)
Tähtis ei ole vaid toidust saadud energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest ja oleks mitmekesine . Kogu saadavast energiast peaksid andma: 10-15% valgud, 25-30% rasvad ja 55-60% süsivesikud. Ühekülgse toitumine tagajärjel võib tekkida toitainete puudus, mis mõjutab organismi heaolu mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks raua puudusest võib tekkida verevaesus ning kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest luudehõrenemine. Oluline on ka mõõdukalt süüa, isegi “tervislike” toiduainetega on võimalik liialdada. Toidupüramiid näitab, kui suuri proportsioone tuleks süüa. (Toiduvaliku põhimõtted…).

1.1 Hommikusöök

Hommikusöök mõjutab praktiliselt kogu keha tööd päeva jooksul, nii vaimselt kui füüsiliselt. (Ivy, L. J., Why breakfast is the most...)
Hommikusöök tasakaalustab veresuhkrutaset, mis põhjustab peapööritust ja uimasust. Kui hommikusööki ei sööda peab maks veresuhkrutaset tasakaalustama, kuid see koormab maksa. (Hommikusöök- tervislik algus päevale…) Seepärast tuleks hommikuks süüa toitvat ja süsivesikuterikkaid toite, mis kindlustavad glükoosi imendumise organismi. (Hommikusöök- tervislik algus päevale…)
Hommikusöök vähendab näksimisvajadust ja paneb organismi ainevahetuse korralikult tööle ja kiirendab seda. (Hommikusöök - tervislik algus päevale…:2014) See on põhjustatud regulaarsetest toitumistavadest, mille korral vabaneb organismi kõhu hormaane, mis mõjutavad isu. (Ivy, L. J., Why breakfast is the most...)
Uuringud on näidanud, et dieedipidajad, kes söövad hommikusöögi vähendavad 50% rohkem kaalu, kui need, kes ei söö hommikusööki. (Ivy, L. J., Why breakfast is the most...)
Hommikusöök mõjutab kognoitiivset funktsiooni, parandab tähelepannu võimet ja mälu. (Ivy, L. J., Why breakfast is the most...)
Kõige parem oleks süüa putru või helbeid piimaga , mis on vähese rasva-ja suhkrusisaldusega. (Hommikusöök…) Võib ka süüa võileiba, aga sellisel juhul peaks olema leib kiudainerikas ja juust väherasvane. (Hommikusöök…)

1.2 Lõunasöök

Lõunasöögi söömine ning seeläbi ajule hapniku, vee ja toitainete andmine aitab pärastlõunasel ajal erksam olla. Eriti oluline on see juhul, kui tehakse tööd arvuti taga, mille puhul lõunasöök võimaldab teha pausi arvutiekraani pidevast vaatamisest. Korralik lõunasöök aitab ka ära hoida stressi teket. ( Gandhi , K. The Importance of Lunch...)
Lõunasöögiks sobib hästi köögiviljasupp (borš, kapsasupp või midagi sarnast), milles ei oleks palju liha. Sobivad ka poest ostetud supid .

1.3 Õhtusöök

Õhtusöök peaks olema kergem kui lõunasöök. Õhtust ülesöömist aitavad vältida korralik hommiku - ja lõunasöök ning väiksemad vahepalad. Õhtusöögiks sobib näiteks puder või mingisugune rohkesti köögivilju sisaldav toit. Pole soovitatav süüa poest ostetud valmistoite ega valmistada toitu poolfabrikaatidest, kuna need on tihti nii soolased kui ka rasvased. (Õhtusöök…)

2. Ebatervisliku toitumise tagajärjed

2.1 Psühholoogilised

Toitumishäired on haigused, mille keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on levinud noorte seas. Häirete peamiseks põhjustajaks on meedia, mis loob pildi ideaalsest kehast, mille saavutamise soov algatab toitumishäire tekke. (Toitumishäired...)
Anoreksia on haigus, mida põdev inimene kutsub tahtlikult esile ja/või soodustab oma kehakaalu langust. Haiguse peamiseks sümptomiks on enda kehakaalu nälgides langetamine, kuna anorektik peab ise ennast ülekaaluliseks. Anoreksia esineb sageli inimestel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel , baleriinidel või iluuisutajatel. Tavaliselt algab haigus 14-18 aastastel inimestel. Anoreksiat diagnoositakse , kui kehakaal püsib 15% alla minimaalse normaalkaalu. Näljutamine toob füüsiliselt endaga kaasa kuiva naha, pideva külmatunde ning haprad küüned ja juuksed. Naistel võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Südame löögisagedus võib langeda alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedased on kõhukinnisus, kõhuvalud, kahjustused maksale ja neerudele. Anorektikutel jääb ka puudu vajalikest toitainetest, eriti amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille puudujäägil esinevad erinevad probleemid. (Anoreksia...)
Buliimia on toitumishäire, mida algatavaks teguriks on tugev kõhnumiskatse, millele järgneb ülesöömine. Need hood esinevad ka umbes 50% anorektikutest (Anoreksia…:2001). Ülesöömisele omakorda järgneb tugev süütunne ning hirm kaalu tõusu üle. Tagajärgi püütakse ära hoida oksendamisega või lahtistite kasutamisega. Buliimia jääb tihti pikka aega märkamatuks, kuna seda varjatakse teiste eest. Buliimia on väga levinud söömishäire ning esineb 2-3 korda sagedamini kui anoreksia. Söömishood vallanduvad tihti negatiivsete emotsioonide tõttu. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete kasutamine. (Buliimia...)

2.2 Füüsilised

Diabeet ja osteoporoos
Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp. (Diabeet…)
I tüübi põhjuseks on insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjusel. Riski diabeedi I tüüpi haigestumisel suurendab pärilikkus, kuid seda ei mõjuta liigne magusa söömine. Diabeedi I tüüp vajab pidevat ravi ehk insuliini süste.(Diabeet…)
II tüübi puhul on insuliinil nõrk toime, kuigi seda eritub piisavalt. Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehakaal, vähene liikumine ja ebatervislik toitumine. (Diabeet… )
Osteoporoosi võivad põhjustada mitmed tingimused, kuid haigus on tihedalt seotud kaltsiumi ainevahetusega, seda soodustab ka liigne kehakaal. Oht tekib, kui toiduga saadud kaltsiumi hulk on ebapiisav või selle imendumine on raskendatud. Kõige sagedamased osteoporoosist põhjustatud murrud on lülikehamurrud ja kõige ohtlikumad reiekaelamurrud. (Osteoporoos… )
”Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks. Primaarne osteoporoos on tingitud menopausist ja vananemisest, sekundaarne aga mitmetest haigustest (nt anoreksia, tsöliaakia, alkoholism , kasvajad ) või ravimitest. Osteoporoos ei põhjusta tavaliselt vaevusi , see on hiiliv haigus, mis avaldub tihti luumurdudena, aga ka seljavaludena ja selja deformatsioonina (küüruna).” (Osteoporoos…)

3. Levinumad põhjused mitte söömiseks ja nende vältimine/ ravimine .

3.1 Põhjused

Söömishäired on väga kompleksed ning hoolimata mitmetest uuringutest on haiguse põhjused endiselt teadmata (Söömishäire või dieet …). Need arenevad erinevate tegurite koostoimel.

• Psühholoogilised faktorid : madal enesehinnang, saamatuse tunne, pidev rahulolematus oma kehaga , depressioon , raskused oma tunnete väljendamisel, jäigad mõtlemisviisid, kontrollivajadus, vajadus tunda end erilise või ainulaadsena)
  
• Ühiskonna mõju: meedia surve, kultuuri surve, teatud elukutsete surve
  
• Elumuutused
  
• Geneetilised faktorid
  
• Bioloogilised põhjused
  

(Söömishäirete põhjused…)

3.2 Ravimine/ vältimine

Söömishäirete ravi ja abi on individuaalne ning sõltub konkreetsest söömishäirest. Anoreksia ravis kasutatakse psühhoteraapiat ja ravimeid ning teatud faasis võib oluline olla ka haiglaravi . Nagu anoreksia puhul kasutatakse ka buliimia puhul mitmeid ravimeetodeid ning nende valik sõltub kõige enam patsiendi vajadustest .
Söömishäirete puhul kasutatavad psühhoteraapiad:

Pereteraapia - Söömishäired on seotud kogu perekonnaga, need tekitavad muret ja pinget kõikides pereliikmetes. Pereteraapia eesmärgid on: pereliikmete informeerimine söömishäiretest ja nende ravist , peresuhete pingete allikate väljaselgitamine ja pereliikmete toetamine .

Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) - Selle teraapia eesmärk muuta tundeid ja mõtteid, mis inimesel on iseenda keha ja söömise suhtes. KKT’s räägitakse ka tervislikust toitumisest, tervisliku kehakaalu säilitamisest ja lädvestumistehnikatest.

Psühhodünaamiline teraapia - Selle teraapia puhul on inimesel võimalik turvalises keskkonnas ja terapeudi juuresolekul saada teadlikuks oma erinevatest külgedest. Selles vaadeldakse valusaid tundeid, pingelisi suhteid ja lapsepõlve kogemusi.
Psühhiaatri eesmärk on hinnata tema poole pöördunud inimese psüühilist seisundit , määrata diagnoos ning sobiv ravi ja psühhoterapeutiline sekkumine. Sageli esineb samaaegselt söömishäirega ka mõni muu psühhiaatriline haigus nagu depressioon või ärevushäire. Kui vajalik, siis määravad psühhiaatrid mõne ravimi, mis leevendab söömishäire sümtpomaatikat või ravib kaasuvat psühhiaatrilist haigust.
Söömishäirete puhul kasutatakse sagedamini antidepressante (Söömishäirete põhjused).

4. Valim ja metoodika

4.1 Valim

Käesolevas töös kasutati mugavusvalimit, sest uurimustöö oli kursusetöö uurimustöö alustes . Valiku aluseks oli käesolva õppeaasta G1A õpilaste hoiak tervislikust toitumisest ja hommikusöögi tähtsusest. Valimisse kuulus 15 noormeest ja 15 neidu Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilast.

4.2 Instrumendid

Töö eesmärkide täitmiseks koostati küsimustik, et selgitada välja Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste teadmised hommikusöögi tähtsusest ja tervislikust toitumisest. Küsimustikus oli viis küsimust, millest kolm oli kinnist ja kaks vabavastust. Kinnistest küsimustest kaks oli valikvastustega , üks skaalaküsimus. Valiti kaks kinnist, et saada ülevaade teatud küsimuste kohta ja üks skaalaküsimus, et näha, kui tähtis oli õpilase arvates väide ning kaks vabavastust, et hinnata õpilase teadmisi tervisliku toitumise kohta ja saada parem ülevaade küsimusele “Mis on põhjuseks, kui õpilane hommikusööki ei söö?” Küsimustik viidi läbi koostajate kohaloleku ajal ja neilt küsiti vajadusel täpsustavaid küsimusi. Küsimustik oli anonüümne ja vastuseid kasutati vastava kollektiivi kohta üldistuste tegemiseks.
Esimeses küsimuses sooviti teada saada vastaja sugu. Teises küsimuses paluti hinnata väidete tõesust või tähtsust nende arust viie palli skaalal. Esimese väite abil saadi teada, kui paljud õpilased söövad hommikust ja teise väite abil saadi andmeid, kui paljude arvates oli hommikusöök tähtis.
Kolmas küsimus oli kinnine ja antud olid vastusevariandid. Võis märkida endale sobivaks mitu ja oli ka võimalus kirjutada endale sobiv varjant , kui seda ei olnud vastustes nimetatud. Selle küsimusega sooviti hinnata õpilaste tervislikku toitumist ja näha, kui palju õpilasi mingit teatud toitu hommikuks sööb.
Neljas küsimus aitas välja selgitada põhjused, miks õpilane ei söö.
Viies küsimus andis andmeid selle kohta, kui palju oli neil teadmisi tervisliku toitumise kohta.

4.3 Tulemused ja analüüs

Hinnake järgmiste väidete tõesust teie suhtes 5-palli skaalal, kus 1 - ei nõustu üldse,
2 - pigem nõustun, 3 - võibolla, 4 - pigem nõustun, 5 - nõustun täielikult.
1.Sööte hommikusööki iga päev.
70% vastajatest väitsid, et söövad hommikust iga päev. Neidudest vastas 80% samal ajal kui noormeestest vastas 60%, et sööb iga päev hommikust. 17% vastajatest väitsid, et söövad peaaegu iga päev hommikust, neidudest 14% ning noormeestest 20%. 10% vastajatest väitsid, et söövad hommikust pooltel päevadest, noormeestest 20% ja neidudest 0%. Harva sööb hommikust kõikidest vastajatest 3%, neidudest 6%, noormeestest 0%. Mitte keegi ei söö hommikust ühelgil päeval.
2. Hommikusöök on teie arvates tähtis.
Hommikusöök on tähtis 73% kõikide vastajate arvates, 80% neidude ja 67% noormeeste arvates. Hommikusöök on natuke tähtis 20% kõikide vastajate arvates, 20% neidude ja 20% noormeeste arvates. Hommikusöök on keskmiselt oluline 7% kõikide vastajate arvates, 0% neidude arvates ning 13% noormeeste arvates. Hommikusöök on vähe tähtis või ei ole üldse tähtis 0% vastajate arvates.
3. Mida te hommikusöögiks sööte?
Müslit sööb hommikuks kõikidest vastajatest 30%, 27% neidudest ja 33% noormeestest.
Puuvilju sööb hommikuks kõikidest vastajatest 13%, 20% neidudest ja 7% noormeestest.
Jogurtit sööb hommikuks kõikidest vastajatest 33%, 40% neidudest ja 27% noormeestest.
Võileibu sööb hommikuks kõikidest vastajatest 77%, 60% neidudest ja 93% noormeestest.
Batooni sööb hommikuks kõikidest vastajatest 3%, 7% neidudest ja 0% noormeestest.
Putru sööb hommikuks kõikidest vastajatest 73%, 80% neidudest ja 67% noormeestest.
Kohukest sööb hommikuks kõikidest vastajatest 40%, 33% neidudest ja 47% noormeestest.
Mune sööb hommikuks kõikidest vastajatest 17%, 27% neidudest ja 7% noormeestest.
Pannkooke sööb hommikuks kõikidest vastajatest 3%, 7% neidudest ja 0% noormeestest.
Köögivilju sööb hommikuks kõikidest vastajatest 3%, 7% neidudest ja 0% noormeestest.
Kodujuustu sööb hommikuks kõikidest vastajatest 6%, 7% neidudest ja 7% noormeestest.
4. Kui te ei söö hommikust, mis on põhjuseks?
Sellele küsimusele vastas 37% kõikidest vastajatest, 33% neidudest ja 40% noormeestest. Küsimusele vastajatest 82% tõid põhjuseks ajapuuduse, neidudest 100% ja noormeestest 67%. Vastajatest 9% tõid põhjuseks dieedi, 0% neidudest, 17% noormeestest. Vastajatest 9% tõid põhjuseks täis kõhu, neidudest 0%, noormeestest 16%.
5. Kui teadlik olete hommikusöögi tähtsusest ja tervislikust toitumisest?
60% kõikidest vastajatest oli teadlik hommikusöögi ja tervisliku toitumise tähtsusest, 80% neidudest ja 40% noormeestest. 10% kõikidest vastajatest oli teadlik tervislikust toitumisest, hommikusöögist vähe teadlik, 20% neidudest ja 0% noormeestest. 7% kõikidest vastajatest oli teadlik hommikusöögi tähtsusest,vähe teadlik tervislikust toitumisest, 0% neidudest ja 13% noormeestest. 13% kõikidest vastajatest oli vähe teadlik, 0% neidudest ja 27% noormeestest. 6% vastajatest järgib põhimõtet, et kõht oleks täis, 0% neidudest ja 13% noormeestest. 4% kõikidest vastajatest on teadlik aga ei hooli, 0% neidudest ja 7% noormeestest.

Kokkuvõtte

Esimene hüpotees tervisliku toitumise teadlikuse kohta ei lükatud ümber, sest suurem enamus vastajatest oli teadlik tervislikust toitumisest. Teine hüpotees lükati ümber, sest suurem enamus oli teadlik hommikusöögi tähtsusest. Kolmas hüpotees lükati ümber, sest 70% vastajatest sõi hommikust regulaarselt. Tulemused näitasid ka seda, et neiud olid teadlikumad kui noormehed ja toitusid tervislikumalt, neljas hüpotees ei lükatud ümber. Noortele võiks teadmisi jagada aja kasutamisest ja tervislikest hommikusöökidest, sest kõige tihedamini toodi mitte söömise põhjuseks ajapuudus ja hommikusöögiks ei söödud soovitatud tervislikke toite. Tervislikust toitumisest võiks hakata rääkima juba varakult koolis, sest kuigi suurem enamus oli tervislikust toitumisest ja hommikusöögi tähtsusest teadlikud, siis 27% poistest olid mõlemast väheteadlikud. Uurimustöö käigus mõistsid grupi liikmed, kui tähtis on hommikusöök ja mida muuta oma menüüs, et süüa tervislikumalt. Saadi uusi teadmisi tervislikust toitumisest ja toitumishäiretest.

Kasutatud kirjandus

Anoreksia. 2001
Loetud: http://static.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=135#Sümptomid_ehk_avaldumine , 04.03.2015

Anoreksia.
Loetud: http://www.toitumine.ee/anoreksia-2/ , 04.03.2015

Buliimia.
Loetud: http://www.toitumine.ee/buliimia/ , 04.03.2015

Diabeet.
Loetud: http://www.toitumine.ee/diabeet/ , 26.02.2015

Energia.
Loetud: http://www.toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/ , 25.02.2015

Gandhi, K. The importance of lunch http://www.mentalhealthy.co.uk/lifestyle/food/the-importance-of-lunch.html

Hommikusöök
Loetud: http://www.toitumine.ee/hommikusook-7/ , 26.02.2015

Hommikusöök- tervislik algus päevale. Loetud: https://www.myfitness.ee/uudiskiri/uudiskiri-4/hommikusook-tervislik-algus-paevale , 25.02.2015

Ivy, L. J., Why breakfast is the most important meal of the day.
Loetud: http://easacademy.org/trainer-resources/article/why-breakfast-is-the-most-important-meal-of-the-day-eas-academy , 26.02.2015

Laste keskmine ööpäevane energiavajadus. 2002.
Loetud: http://cmsimple.e-uni.ee/toitumine_koolieas/?TOITUMISSOOVITUSED_KOOLIEAS:LASTE_KESKMINE_%D6%D6P%C4EVANE_ENERGIAVAJADUS , 27.02.2015

Soovituslik toiduenergia hulk päevas.
Loetud: http://www.tlu.ee/opmat/ts/TST6003_6025/Aine_ja_energiavahetus/soovituslik_toiduenergia_hulk_pevas.html , 27.02.2015

Söömishäirete ravi.
Loetud: http://peaasi.ee/soomishaired/soomishairete-ravi/ , 10.03.2015

Tammer, U. 2004. Toitumissoovitused diabeetikule.
Loetud: http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=5623 , 28.02.2015

Toiduaine ja toitaine.
Loetud: http://www.figuurisobrad.ee/page/705 , 28.02.2015

Toiduvaliku põhimõtted.
Loetud: http://www.toitumine.ee/toiduvaliku-pohimotted/ , 01.03.2015

Õhtusöök.
Loetud: http://www.toitumine.ee/ohtusook-3/ , 07.03.2015

Lisa 1 Küsimustik

Summary

The choice of the subject was influenced by the authors ´ personal interests.
The hypothesis was that Pärnu Koidula Gymnasium’s G1A students were aware of healthy eating habits but were unaware of the importance of breakfast and that most of the students didn’t eat breakfast and girls were more aware of healthy eating habits and the importance of breakfast than boys .
The first hypothesis was false because most of the students were aware of healthy eating habits and the importance of breakfast. The second hypothesis was true because 70% of the students ate breakfast regularly. The fourth hypothesis was true because while 80% of girls were aware of both healthy eating habits and breakfast importance, then only 40% of boys were aware of them .
The purpose of the research was to gather information about Pärnu Koidula Gymnasium’s G1A class ’ students’ knowledge and awareness about healthy eating habits and breakfast. In case of the occurrence of problems the authors wished to find solutions to them.
The conclusion was that the students were aware but were not efficient at their use of time because most of the students who did not eat breakfast brought the reason that they did not have enough time. The authors suggest that there could be projects that help students to manage their time better. Also there should be more projects about eating healthy and the importance of breakfast because although most of the class was aware of these things, 27% of boys didn`t have knowledge about healthy eating habits.