.........................................5 Kokkuvõte......................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Lisa 1.............................................................................................................13 2 Sissejuhatus Selle uurimustöö teema on klassi õpilaste toitumisharjumused. Selle teema valisin ma selleks, et teada saad milline on õige toitumine, kuidas minu klassivennad toituvad ja millised on nende teadmised toitumise kohta. Uurimistöö aluseks võetud küsimustik on tehtud kahes osas. Esimeses osas uurin klassikaaslaste toitumus harjumisi ja teises osas uurin palju nad teavad tervislikust toitumisest. Uurimustöö alguses on ka lühiülevaade tervislikust toitumisest ja selle põhitõdedest.
KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia......................................
35%, oode 10%, lõuna 45-50%, õhtusöök 10%. Koolieelikute toidust saadav energia peaks toidukordadele jaotuma järgmiselt: hommikusöök 20%, oode 5%, lõuna 25%, oode 10–20%, õhtusöök 25%, oode 5–10%. Oodeteks on kõige sobilikumad puu- ja köögiviljad, sobivad ka piimatooted, võileivad, mahl. Toidu kogus, mida tarbitakse ühe toidukorra ajal, peaks olema mõõdukas. Nii on võimalik vältida ülesöömise tagajärjel tekkivat ebamugavustunnet ning organismi liigset koormamist. Hommikusöögi söömine on väga oluline, kuna see varustab organismi (sh aju) päevaks vajaliku energia ja toitainetega. Viimane toidukord võiks olla mitte hiljem kui 2-3 tundi enne magama minekut. Puu- ja köögivilju ning marju peab päevas sööma vähemalt viis portsjonit; üks portsjon on umbes 100 g puu- või köögivilja. Uuringud näitavad, et piisav puu- ja köögiviljade tarbimine vähendab kroonilistesse haigustesse haigestumise tõenäosust, samuti alaneb risk haigestuda
tegelikkuses on alakaalulised ja äärmiselt kõhnad. Anoreksial võivad olla negatiivsed efektid inimese füüsilisele, psüühilisele ja sotsiaalsele heaolule (Shepphird, 2010). Kui inimesed ei saa piisavas koguses vajalikke toitaineid söögist, siis kannatab ka vaimne pool – tekib meeleolude vaheldumine ja sotsiaalne elu võib olla häiritud (Kalbri, 2007). Söömishäired algavad tavaliselt nooruses, kõige tihedamini vanuses 14-18 (Kalbri, 2007). Teismeliste seas on see kolmas kõige levinum krooniline haigus (Nordqvist, 2014). See avaldub just neil, kelle hobid või elukutse nõuab saledust, näiteks modellid ja võimlejad. Anoreksia vaheldub sageli buliimiaga. Anoreksia tõukeks on sageli märkused kehakaalu ja kuju kohta teistelt inimestelt või siis muutused elusituatsioonides (Kalbri, 2007). 1.2 Haigustunnused Süüakse vähem (600-1000 kcal päevas) kehakaal normaalsest madalam; pidev enda kaalumine;
Paide Ühisgümnaasium Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Koostaja: Eveli Tammik, 11B klass Juhendaja: Marje Tänav, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Läbi aegade on uuritud jooksmist ja selle kasulikkust eriti noorte seas. Sageli räägitakse, et jooksmisel on suur koormus liigestele ning tekitab mitmesuguseid põletikke. Kui ajaloos ei pööratud jooksmise vigastustele ja ohtudele tähelepanu, siis tänapäeval uuritakse üha rohkem jooksmise mõju inimesele. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige sellepärast, et ise tegelen jooksmisega suhteliselt regulaarselt ning varem pole seda teemat põhjalikult uuritud. Töö eesmärgiks on anda ülevaade jooksmise mõju erinevatest aspektidest,
1. Ortoreksia Mõiste ortoreksia võttis 1997-ndal aastal kasutusele Steven Bratman ning see tuleneb kreekakeelsetest sõnadest orthos korrektne, õige ja orexis isu. Ortoreksia (Orthorexia nervosa) on toitumishäire, mille puhul ülehinnatakse terviliku toitumise tähtsust. Ortoreksia on uus haigus ning levinud arenenud riikides keskmisest jõukama elanikkonna seas. Riskigrupp on keskealised labiilse psüühikaga naised. Põhjusi, mis viivad inimese tervisliku toitumisega üle piiri, on mitmeid: vääramatu usk õige söömisega haigusi ennetada, arsti soovitus tervislikumalt toituda jms. Ortorektikuks ei saada üleöö, see on pikaajaline protsess, mis saab alguse inimese soovist tervislikult toituda. Haiguslikuks muutub olukord siis, kui söömistavad hakkavad tugevalt mõjutama inimese igapäevaelu tekivad sundmõtted ümber toidu, kannatab sotsiaalne elu jms.
Reeglina tuleb tõuge kelleltki oluliselt inimeselt, kahjuks sageli emalt. Tõukeks võib olla: • Ktühisem kehakuju kohta tehtud märkus • Kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment • Tunne, et mõni meeldiv riideese hakkab kitsaks jääma Toitumishäirete jaotus • Anoreksia • Buliimia • Ortoreksia • Pika Anoreksia • Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. • Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. • Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Buliimia • Buliimia on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse
Toitumishäired Referaat Pärnu 2010 TOITUMISHÄIRED Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele. Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse
Kõik kommentaarid