UURIMISTÖÖ- toitumisharjumused (0)

Rakvere Reaalgümnaasium
Pillemai Pihlak
TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL
Juhendaja : Helen Medar
Rakvere 2013
SISUKORD
1. VARASEMAD UURIMISED 5
2.TOIT JA TERVIS 7
3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks 12
4. DIEET 13
4.1. Söömishäired 14
4.2 Söömishäirete põhjused 15
4.3 Anoreksia 16
4.4 Buliimia 16
4.5 Binge 16
4.6 Ortoreksia 17
6. UURIMISTÖÖ ANALÜÜS 20
6.1 Üldküsimused 20
6.3 Vastanute teadlikus tervislikust toitumisest 25
KASUTATUD ALLIKAD 31
LISAD 33
Lisa 1. Uurimistöö küsimustik 33
SISSEJUHATUS
Süües mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, saab keha kõik vajaminevad toitained. Millega põhjendada seda, et üha enam ilmub ajalehtedes ja ajakirjades artikleid toitumisest tingitud probleemide kohta? Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne igas vanuses õpilaste seas, kuid autorile, olles ise gümnaasiumiõpilane, jäävad kõige enam silma eakaaslaste toitumisharjumused.
Läbi aastate on sellele teemale pööratud tähelepanu erinevates uurimistöödes, näiteks on Mai Maser 2004. aastal viinud Eestis läbi ligi kümme aastat väldanud uuringu kooliõpilaste terviskäitumisest. See omakorda ajendas autorit uurima gümnasistide toitumisharjumusi aastal 2013. Uuriti kahte kooli, millest üks asus linnas ning teine linna lähedal maapiirkonnas.
Toitumisharjumuste kujunemine on oluline nii noorte tervise, kasvu, kui ka intellektuaalse arengu seisukohalt. Autori arvab , et erilist tähelepanu tuleks pöörata just tasakaalustatud toiduvalikule, kuna ükskõik, kui tervislikuks pidada mingit toiduainet, ei saa inimene elada ainult ühte kindlat toiduainet süües. Et söögiga saada kõik vajalik, tuleb osata õigeid toite omavahel kombineerida.
Toitumine on füsioloogiline vajadus, mille rahuldamine võimaldab ellu jääda, täpselt nagu hingamine ja magamine. Õige toitumine avaldab suurt mõju sooritusvõimele, taastumiskiirusele ja enesetundele.
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida ja võrrelda kahe kooli, Haljala Gümnaasiumi ning Rakvere Reaalgümnaasiumi ühe paralleelklassi toitumisharjumusi ning õpilaste teadlikkust tervislikust toitumisest. Uurimistöö käigus sooviti teada saada, kas valimisse kuulunud 10. klasside õpilaste vastuste tulemused on erinevad ja kas elukoht mõjutab noorte toitumist.
Uurimistöö on jaotatud neljaks suureks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse varem samal teemal läbiviidud uuringuid ja nende tulemusi. Teises peatükis süvenetakse toidule ja tervisele üldiselt ning tuuakse välja esmased põhimõtted toidu valikul . Kolmandas peatükis on peamine rõhk tasakaalustatud toitumisel. Neljas peatükk käsitleb dieeti ning erinevaid toitumishäireid, mis võivad tekkida mitte kontrolli all oleva kaalulangetuse tagajärjel.
Töö teoreetilises osas töötati läbi erinevaid raporteid ning raamatuid toitumise ning tervise kohta. Uurimistöös läbitöötatud allikate põhjal võib väita, et noorte toitumine on aastate jooksul muutunud ning toidule, mida süüakse ei pöörata erilist tähelepanu või lihtsalt ei osata seda teha. Uurimistöös käsitleti ka toitumishäireid, teada saamaks, kas mitteteadlik dieedipidamine võib kahjustada noore inimese tervist.
Tööle püstitati hüpotees: Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased toituvad teadlikumalt, kui Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilased, kuna maapiirkonnas tegeletakse rohkem mahepõllundusega ning puuduvad rohked võimalused rämpstoidu söömiseks.
Koostatud ankeetküsimusele vastas kokku 41 õpilast.

1. VARASEMAD UURIMISED

Toitumine ning toitumisharjumused on teema, mis vajab pidevalt uurimist . Eelkõige selleks, et osata inimesi suunata õigele toitumisele. Seetõttu on mitmeid aastaid läbiviidud uuringuid, millest enamus puudutavad just noorte toitumist.
Kull , M 1996. aastal ilmunud raamatus ``Materjale terviseõpetuseks`` selgus, et enamik Eesti õpilastest sööb vähemalt 3 korda päevas ning ainult 2% piirdub kahe söögikorraga. Õpilased ei söö kindlatel kellaaegadel, vaid kuidas juhtub. Hommikusöögiga on harjunud enamik õpilastest ning valdavalt on selleks võileib või saiake koos kohvi ja teega . Hommikusöögist loobub või sööb ainult vahetevahel kõige enam gümnaasiumiastme tütarlapsi, erinevatel andmetel on selleks 18- 30%. Sobilikumad toidud hommikusöögiks on pudrud , muna- ja aedviljatoidud, helbed, jogurt , müsli ning mitmesugused võileivad. Hommikusöök peaks katma ligi 25% õpilase päevasest energiavajadusest. Koolisööklat külastavad ligi pooled 15-18 aastastest õpilastest. Loobumise põhjusteks oli märgitud toitude maitsetust, majanduslikel põhjustel oli loobunuid 4%. Valdav enamus õpilastest (79% 15-18 aastastest) sööb toidukordade vahel, kusjuures eriti kõrge on see protsent vanemate tütarlaste puhul. Põhiliselt süüakse puuvilju , maiustusi, kooke ja saiakesi. Vahepaladeks peaks eelistatud olema toores puu- ja juurvili , jogurt, mitmesugused marja- ja piimajoogid , kaloritevaesed küpsised- seega vitamiinide ja mineraaliderikkad toidud, millega saab täiendada põhitoidukordi, kuid samas vältida üleliigseid kaloreid (2: 87).
Toitumisalaseid küsitlusi on läbi viidud ka hiljem. 2004. aastal Tervise Arengu Instituudi poolt avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumist (mille alla võib liigitada ka toitumiskäitumise) uurivas raportis hinnati 10 aasta muutusi toitumisharjumustes põhiliste toiduainetegruppide alusel. Selgus, et 1991. aastal sõi regulaarselt hommikueinet ¾ õpilastest, ebaregulaarselt 14% ja umbes 10% ei söönud hommikul . See näitaja oli umbes sama ka 10 aastat hiljem: kokku veerand õpilastest kas ei söö igal hommikul või teevad seda ebaregulaarselt. R. Voki jt. õpilasküsitluste põhjal 1995. ja 1999. aastal sõid maakoolide õpilased sagedamini hommikueinet, protsendid vastavalt 80 ja 75. Seega nende küsitluste põhjal on hommikueine sööjate hulk vähenemas. Õpilaste toitumises kuulub tähtis koht koolilõunale. Pakutava toidu kvaliteet ja mitmekülgsus on aastate jooksul paranenud . See omakorda on suurendanud koolis söövate laste arvu. Sooja koolilõunat sõi 1991. aastal 65% õpilastest. 2001/2002. õppeaastal oli nende hulk suurenenud 10%. Õhtusöök jäetakse kõige harvem söömata, kuid siiski ligi 20% poistest ei söö õhtul igal koolipäeval ning nädalavahetusel jätab õhtusöögi söömata 10-12% poistest ja 13-17% tüdrukutest (3: 51).

2.TOIT JA TERVIS

Mitte keegi pole sündinud teadmisega , kuidas teha elus tervislikke valikuid-süüa mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt individuaalsetele vajadustele. See on oskus, mida peab õppima. (5: 4) Tänapäeva Euroopas on kuus seitsmest kõige olulisemast enneaegsest surma põhjustavast riskitegurist (kõrge vererõhk, vere kõrge kolesteroolitase, suur kehamassiindeks, puu- ja köögiviljade mittepiisav tarbimine, vähene füüsiline aktiivsus ning ülemäärane alkoholi tarbimine) seotud sellega, mida me sööme- joome ja kui palju me liigume (1: 9).
Tänapäeval vajavad erilist tähelepanu sõnad ülekaalulisus ning rasvumine . Ülekaaluliste inimeste arv kasvab hirmuärataval kiirusel terves Euroopas ning ka Eesti ei ole siin erand. Erilist muret tekitab rasvunud laste arvu suurenemine. Sellised elustiilitegurid nagu toitumisharjumused ja füüsiline aktiivsus kujunevad tihti välja lapsepõlves. Seni läbiviidud uuringud tõestavad, et ülekaalulisest lapsest kujuneb suure tõenäosusega sama eluviisi jälgiv nooruk ning seejärel ka samasugune täiskasvanu. Seetõttu on tähtis alustada tervisliku eluviisiga varakult (1: 9).
Oluline on meeles pidada, et keskkond, milles me elame, on suuresti rasvumist ja ülekaalulisust soodustav . Poelettidelt on võimalik leida rohkelt energiarikkaid toiduaineid, milles on pahatihti vähe vitamiine ja mineraalaineid. Samuti vähenevad motivatsioon ja põhjused füüsiliseks aktiivsuseks nii tööl, koolis, kui ka vabal ajal (1: 9).
Meie tervis ja heaolu on meie endi kätes ja seetõttu peaksime igaüks ise tegema sobilikud valikud selleks, et järgida tervislikku eluviisi ning elada täisväärtuslikku elu (1: 9).
2.1 Esmased põhimõtted toidu valikul
Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid (15).
Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: mitmekesisus ; tasakaalustatus ; mõõdukus; vajadusele vastavus (15).
Hiljuti Postimehes avaldatud uuringu kohaselt ei võimalda ligikaudu iga viienda eestlase rahakott osta seda toitu, mida ta sooviks, mille tulemusena võib toitumine muutuda ühekülgseks (7). Üks olulisemaid põhimõtteid mida toidu valikul jälgima peaks ongi aga selle mitmekesisus. Toit on mitmekesine, kui päevas tarbitavad toidud on erinevatest toidugruppidest- teraviljatooted ja kartul , piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha- kana - kala- muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused . Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal on oluline meeles pidada toidupüramiidi põhimõtet- tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast . Mida laiem ja mitmekesisem on toitude valik, seda tõenäolisem on vajalike toiduainete kättesaamine igapäevasest menüüst (15).
Toidu kogus, mida tarbitakse ühe toidukorra ajal, peaks olema mõõdukas. Nii on võimalik vältida ülesöömise tagajärjel tekkivat ebamugavustunnet ning organismi liigset koormamist. Päevane energiakogus võiks jaguneda viie toidukorra vahel, millest kolm oleksid põhitoidukorrad ning kaks vahepalad. Samuti tuleb olla väga tagasihoidlik suhkru-, soola- ja rasvarikaste toitude tarbimisega. Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi „tervislike“ toiduainetega on võimalik liialdada, kuid ka see võib viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni (1: 10).
Organismile vajalikke toitaineid tuleks tarbida õiges järjekorras. Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toiduainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10- 15%, toidurasvad 25- 30% ja süsivesikud 55- 60% (15).
Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus . Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid – kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma (15).
2.2 Toidupüramiidi põhimõtted
Toidupüramiid (vt joonis 1) näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Joonis on jaotatud toidugruppide kaupa korrusteks ning mida laiem on korrus, seda rohkem peaks konkreetsest toidugrupist toite tarbima. Iga toiduaine portsjoni hulk lähtub konkreetse inimese energiavajadusest (1: 30).
Toidupüramiidi aluseks on liikumine, kusjuures igal täiskasvanul soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus koosneb teraviljasaadustest ning kartulist, teine aga puu-ja köögiviljadest ning marjadest . Toidupüramiidi kolmanda korruse moodustavad piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Neljanda korruse moodustavad lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned. Püramiidi tipus asetsevad mesi , moos, maiustused ning magusad karastus - ning mahlajoogid. Oluline osa toidupüramiidi juures on ka joogiveel, mis ei anna organismile küll toiduenergiat, kuid on hädavajalik normaalseks elutalitluseks (13).
Joonis 1. Toidupüramiid (13).
3. TOITUMINE
Inimene saab toidust elamiseks vajalikku energiat ning lisaks paljusid erinevaid toitaineid. Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks, näiteks rääkimiseks, hingamiseks, liikumiseks ja seismiseks. Samas on inimeste vajadused väga erinevad, sõltudes soost, vanusest , eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest muudest teguritest. Kui inimene sööb rohkem kui tema organism vajab, ladestub toidust saadav liigne energia rasvkoena ning kehakaal hakkab tasapisi tõusma (2: 86).
Inimese toitevajaduse määrab:

• põhiainevahetuse käive ( nooruki organismis 2000-3000 kilokalorit päevas)
  
• liikumisaktiivsus
  
• iga, sugu
  
• töö iseloom
  
• organismi erinevad seisundid (haigus, rasedus jm.) (2: 86).
  

3.1 Päevane toidukordade jaotus
Üldjuhul ei mõjuta päevane toidu tarbimise sagedus kehamassi , kui energia tarbimine ei ületa selle kulu. Allolev tabel (vt tabel 1) illustreerib soovitatavat päevastest toidukordadest saadavat energiat (4: 51).
Tabel 1
Soovitatav päevane toidukordadest saadav energia jaotus (14)
Hommikusöök
20-25%
Lõunasöök
25-30%
Õhtusöök
25-35%
1-3 vahepala
5- 30%
Hommikusöögi söömine on uuringutes seostatud üldiselt tasakaalustatud toitumisharjumustega ning paremate kognitiivsete võimetega. Hommikusööki on soovitatav süüa vähemalt 1- 2 tundi peale ärkamist ning õhtusööki umbes kella 18- 19 paiku, ent mitte hiljem, kui 1- 2 tundi enne magamaminekut. Öisel ajal ja hilisõhtust söömist tuleks võimaluse korral vältida (4: 51).

3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks

Tervise Arengu Instituudi Eesti Toitumisteaduse Selts tõi 2006. aastal välja mõningad praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks.

• Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainetegruppidest.
  
• Süüa rohkesti köögivilju, täisteratooteid, puuvilju ja marju.
  
• Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid.
  
• Loobuda lihast 3- 4 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha , nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid.
  
• Lisatavatest toidurasvadest eelistada oliivi- ning rapsiõli või teisi taimeõlisid.
  
• Süüa vähemalt 3 korda nädalas kala.
  
• Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistada täismahla või nektarit.
  
• Süüa mett ja puuvilju maiustuste asemel.
  
• Keedusoola kasutamist piirata viie grammini päevas.
  
• Jälgida toidupakenditel olevat informatsiooni toidu rasvasisalduse ja soola hulga kohta.
  
• Toituda regulaarselt (mitte alla 3 korra päevas).
  
• Toiduvalmistamisviisidest eelistada hautamist ja keetmist.
  
• Vett tarbida iga päev vastavalt individuaalsele vajadusele ja tervislikule seisundile.
  
• Alkoholi tarbimisel on märksõna mõõdukus (4: 52).
  

4. DIEET

Dieet on teatud piirangutega toitumisrežiim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine ja kehakaalu vähendamine/ suurendamine . Enamiku dieetide eesmärgiks on aga just kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud energia, mida organism ei suuda ära tarvitada, talletatakse rasvarakkudes ja see põhjustab kehakaalu tõusu. Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb (9).
Dieet on ka populaarne viis varjamaks juba tekkinud toitumishäiret. Sellise olukorrani võivad viia nii vaimne ebastabiilsus, stressirikas eluviis, negatiivsed suhted sõprade ja perega, valedel põhjustel dieedi pidamine ning eri liiki dieetide katsetamine. Uuringud on näidanud, et dieeti pidavatel inimestel on ligi 5 korda suurem oht langeda toitumishäirete küüsi (10).
Erinevused dieedi ja söömishäirete vahel:

• Dieet on mõeldud parema elu tagamiseks ja ei tohiks segada kellegi igapäevast tegevust. Söömishäire kontrollib elu negatiivselt.
  
• Dieet on keskendunud tervislikule kaalukaotusele. Söömishäire on ebatervislik viis kaotada kaalu.
  
• Dieet keskendub välistele muutustele, et sobida seesmise isikupäraga. Söömishäire põhjustab nii väliseid kui ka seesmisi muutuseid.
  
• Korralik dieedipidamine muudab keha tugevamaks. Söömishäire muudab keha nõrgemaks ning võib põhjustada mitmeid tervise komplikatsioone.
  
• Dieet eeldab, et tuleb süüa mitmekesist toitu mõõdukalt. Söömishäired põhjustavad sageli selle, et inimene võib süüa väga suures või väga väikeses koguses.
  
• Dieediga on võimalik mõjutada oma tervist ja toitumist. Söömishäire mõjutab iga aspekti su elus.
  
• Dieet võib olla nauditav ning see ei mõjuta su igapäevast elu. Söömishäired ei ole nauditavad ning võivad võtta kontrolli inimese elu üle (10).
  

4.1. Söömishäired

Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele (16).
Söömishäired, nagu paljud teisedki psüühikahäired, on mitme teguriga haigused, mis arenevad isiksuse, tema tunnetuse, emotsionaalse ja bioloogilise olemuse ning kogemuste ja teatud sotsiaalse korraldusega seotud kandepinna baasil. Seoses söömishäiretega tundub bioloogiline faktor olevat kõige tähtsam, aga teisi faktoreid ei tohi kõrvale jätta, kuna neil on samuti tugev mõju haiguse arengule. Selle grupi haiguste puhul on tõsiseks probleemiks see, et söömishäirete all kannatavad inimesed jätavad probleemi enese teada või isegi eitavad seda. Seetõttu peaksid vanemad ja samuti ka õpetajad olema tähelepanelikud ning sellest haigusest teadlikud. Enamasti on õpilaste käitumine täiesti normaalne, näiteks võivad nad olla töörügajad ja hästi edasijõudvad õpilased, mis teeb haiguse äratundmise raskeks. Mida varem seda tüüpi haigus avastatakse, seda suurem on eduka ravi võimalus (15).
Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga. Tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Inimesed, kellel on toitumishäired, varjavad neid, kuid haigusega võitlemiseks on eelkõige vaja seda just endale ja teistele tunnistada (16).
Varajane söömishäirete avastamine on väga oluline raviplaani seisukohalt. See peaks hõlmama erinevate erialaarstide, toitumisspetsialistide, psühhiaatrite ja psühholoogide nõuandeid ning koostööd. Peamine eesmärk on toitumiskäitumise ja kehakaalu järk- järguline leebe muutmine, mis peaks tõstma söömishäirega inimese enesehinnangut ja andma usku endasse. Vaatamata söömishäirete komplekssusele on kannatajatel võimalus paraneda (1: 41).
Käesoleva aasta veebruaris ilmus Postimehes Sirje Niitra artikkel Murdeiga pole vaja murda, milles oli välja toodud Tartu Ülikooli psühholoogiadoktori Kirsti Akkermanni doktoritöö uurimise tulemused. Küsitluste järgi on pooled Eesti keskkoolitüdrukutest alakaalulised. Oma kaaluga on rahul vaid 31 protsenti tüdrukutest, kaalust soovib alla võtta 35 protsenti alakaalulistest ning koguni 82 protsenti normaalkaalulistest tüdrukutest. Häire algab tavaliselt 14-18. aastaselt ja sageli nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust- modellid, baleriinid , iluuisutajad, võimlejad jne. Samas on teravdatud tähelepanu oma välimusele selles eas iseloomulik ka poistele ja sellega tuleb arvestada (6).
Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuring, mille tulemusi Akkermann oma doktoritöös kajastas, annab esmakordselt aimu söömishäirete sagedusest. Selgus, et Eestis on 7,7 protsendil naistest söömishäire – kas anoreksia, buliimia, ülesöömishäire või täpsustamata söömishäire. Mõnedel andmetel on kuni 75 protsendil söömishäiretega inimestel ärevushäire, pooltel depressioon, mis võib äärmuslikel juhtudel viia enesetapumõteteni (6).
Eelpool nimetatud Postimehes oli välja toodud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas kaitstud Diana Kõmmuse bakalaureusetöö, mille uuringute kohaselt soovib 50-70 protsenti teismelistest poistest muuta oma keha suurust või vormi (6).

4.2 Söömishäirete põhjused

Söömishäirete tekkimist seostatakse stressirohkete elusündmustega, mis võivad olla seotud elukeskkonna, sh õppeasutuse vahetuse , sõltumatuse vähesuse või emotsionaalselt raskete perekondlike suhetega (1: 40).
Söömishäired on tavaliselt psühholoogilise iseloomuga . Noorukid, kellel on söömishäired, eksperimenteerivad tihti erinevate kaalualandamisdieetidega ja dieedipidamine ise võib teatud juhtudel põhjustada häire teket. Mitu uuringut on näidanud ka seda, et anoreksia ja buliimia areng võib olla põhjustatud geneetilisest faktorist (1: 40).
Tartu Ülikooli psühholoogiadoktori Kirsti Akkermanni sõnul on söömishäirete keskmeks kehakuju ja –kaalu ülemäärane väärtustamine, hirm kaalutõusu ees ja sellest tulenevad äärmuslikud katsed kaalutõusu piirata. See võib hakata takistama inimese igapäevast psühhosotsiaalset funktsioneerimist ja põhjustada talle nii tõsiseid terviseprobleeme kui ka psüühilisi kannatusi (6).

4.3 Anoreksia

Anoreksia nervosa on ohtlik psüühikahäire, mis on seotud tahtliku nälgimisega ning toidust keeldumisega kahakaalu alandamise eesmärgil. Anoreksia kliiniline diagnoos pannakse inimesele, kelle kehamassiindeks on alla 17,5. Vaatamata sellele, et anoreksia all kannatajatel on tegelikult hea söögiisu, on nad selle maha surunud range kontrolliga söömise üle ning kinnismõttega kartuses kaalus juurde võtta. 90% kannatajatest on (noored) naised (12).
Anorektikud on selgelt moonutatud tajuga, kuna nende tunnetus on keskendunud isule, näljale või täiskõhule. Nad usuvad, et ta on paksud isegi siis, kui on tegelikult väga kõhnad (kehakuju moondumine) ning üritavad seetõttu oma keha kuju ja/või kaalukaotust laiade riietega varjata. Sageli paistavad anorektikud silma puhtustarmastava ja spartaliku elustiiliga ning täieliku haiguse eitamisega (12).
Tüüpilisemad haiguse tunnused on toidust ja söömisest keeldumine teiste juuresolekul, toidu peitmine , kalorite lugemine jne. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde ning menstruaaltsükli või suguelundite arengu probleeme (1: 40).

4.4 Buliimia

Bulimia on söömishäiretest kõige suurema ulatusega. Tavaliselt buliimik enne, kui hakkab suurel hulgal sööma, proovib kaua aega süüa nii vähe kui võimalik. Alla andes sööb ta korraga palju ja oksendab selle pärast välja või kasutab lahtisteid. Ülesöömine ei ole tingitud füüsilisest näljast ning selle episoodid võivad korduda mitmest korrast päevas kuni paari korrani kuus (12).
Tüüpilisel buliimikul on eristatav kehakuju muutus ning hirm kaalu suurenemise ees. Sageli paistab buliimikute puhul välja psühho-sotsiaalse pädevuse puudumine ning nad kannatavad ärevuse, hirmu ja depressiooni all. Sarnaselt anorektikutega on buliimikud selgelt moonutatud tajuga (12).

4.5 Binge

Binge tähendab eesti keeles pealesundivat ja tahtele allumatut. Kui rääkida toitumisest ja toitumishäiretest, siis tähendab see kontrollimatut ülesöömist ja ingliskeelsest sõnast binge- eating disorder tulenev toitumishäire on pealesundiv söömishäire (8).
Kompulsiivset söömist iseloomustab kiire ning suurte koguste söömine ja ebamugav täissöönud tunne. Pärast söömist on kompulsiivse söömishäirega inimesel enamasti tülgastus, masendus või süütunne (8).
Kontrollimatut ülesöömist võib esineda nii anoreksia- kui ka buliimiahaigetel, kuid kompulsiivse ehk kontrollimatu söömishäirega inimesed ei kasuta üldjuhul diureetikume ehk vett väljutavaid aineid, ei ole paastul ja pärast söömist ei kutsu esile oksendamist. Kui kontrollile allumatut ülesöömist toimub keskmiselt kaks-kolm korda nädalas kolme kuu jooksul on tegemist kompulsiivse söömishäirega (8).
Kompulsiivse söömishäirega inimesi iseloomustab see, et nad peavad tihti dieeti ja et kerge ülekaal on neil tekkinud noores eas. Umbes pooled neist on lapsepõlves stressi all kannatanud ning sageli ajab neid sööma viha, kurbus , igavus või masendus. Paljud sellise söömishäirega inimesed tunnevad end ebakindlalt ja väldivad avalikke üritusi. Inimesed, kes kannatavad selle söömishäire all tunnevad sageli häbi ja üritavad peita enda probleeme. Tihti nad teevad seda nii edukalt, et isegi lähedastel sõpradel ja pereliikmetel on raske aru saada, et nad kannatavad kompulsiivse söömishäire all (8).

4.6 Ortoreksia

Ortoreksia ehk orthorexia nervosa on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides . Ta tarbib toite oma väljamõeldud “tervislikkuse” reegleid järgides. Sõna orthos tähendab kreeka keeles õiget ja korrektset ning sõna orexis tähendab isu (1: 41).
Ortoreksia võib alata näiteks toiduallergiast, millele järgneb oma toitumisreeglite väljatöötamine. Ortorektikud ei ole võimelised valima endale toitu väljas einestades, sest nende arusaamise järgi sisaldab see palju rasva, saaste- ja lisaaineid (11).
Oma väljamõeldud toitumisreeglite järgimine nõuab ortorektikutelt tugevat tahtejõudu ja tihti nad tunnevad, et on palju paremad ja tugevamad võrreldes teiste inimestega, sest teistel ei ole sama kõrget enesekontrollivõimet. Juhul, kui ortoreksia all kannataja rikub oma tervisele pühendatud toitumisreegleid ja alistub “keelatud” nimekirjas olevale toidule, siis ta tunneb ennast süüdi ja vaimselt ning füüsiliselt rüvetatud. See omakorda põhjustab tulevikuks veelgi rangemate ja absurdsemate toitumisreeglite väljamõtlemist. Üldine ortoreksia all kannatajate käitumine on sarnane anorektikute ja buliimikutega, ainus erinevus on selles, et anorektikud ja buliimikud tunnevad muret tarbitava toidu koguse üle, aga ortorektikute põhimureks on toidu kvaliteet. Tavaliselt kannatavad ortoreksia all madalama haridustasemega inimesed (11).
5. UURIMISTÖÖ METOODIKA
Küsitluse aluseks oli uurimistöö autori poolt koostatud küsimustik, mis tuli täita interneti põhiselt Google Docsis. Kokku tuli vastata kaheteistkümnele valikvastusega küsimusele.
Mõlema kooli valimisse kuulunud õpilased täitsid sama küsimustikku. Küsimused olid kvantitatiivsed, et saaks tulemusi arvuliselt mõõta ja koole omavahel võrrelda.
Küsimused 1-3 olid üldküsimused, kus õpilased pidid kirjutama oma vanuse, soo ja kooli. Järgmiste küsimustega (4-8) pidid õpilased andma hinnangu oma toitumisharjumustele hommikuti , lõunati ja õhtuti. Üheksanda küsimusega sooviti teada saada, kui paljud noored jälgivad toitainete sisaldust toidus. Küsimuste 10-12 abil soovis uurimistöö autor välja selgitada, kas ebatervislik ja mitteteadlik toitumine võib viia toitumishäireteni.
Küsitleti 16 ja 17-aastasi õpilasi. Käesoleva töö autorit huvitas alles gümnaasiumiteed alustanud õpilaste toitumisharjumused. Selles eas toimuvad arengud nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil. Kuna uurimus käsitleb vaid kahe kooli ühte 10. klassi, vastas küsimustikule kokku 41 õpilast, kellest 17 õpilast õpib Haljala Gümnaasiumis ning 24 õpilast Rakvere Reaalgümnaasiumis. Algselt plaanis autor küsitleda 44 õpilast. Erinevatel põhjustel ei saanud kolm õpilast küsitlust täita.
Uurimistöö eesmärgiks ei olnud võrrelda poisse ja tüdrukuid eraldi, vaid kahe erineva kooli 10. klassi õpilaste toitumisharjumusi.
Õpilased täitsid küsimustiku kooliruumides 7. märtsist 2013 kuni 12. märtsini 2013. Küsimustik oli anonüümne ning saadeti kohe peale täitmist töö autorile.

6. UURIMISTÖÖ ANALÜÜS

Käesoleva uurimise eesmärk oli välja selgitada, kuidas erinevad Haljala Gümnaasiumi ja Rakvere Reaalgümnaasiumi 10. klassi õpilaste toitumisharjumused. Uurimise tulemused on esitatud joonistena ning joonise pealkirjad lähtuvad ankeedis esitatud küsimustest.

6.1 Üldküsimused

Esimese küsimusega selgus vastanute vanuseline jaotus. Rakvere Reaalgümnaasiumist oli suurem osa vastanuid 16- aastaseid (66,7%) ning 33,3% Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilastest olid 17-aastased. Haljala Gümnaasiumis, vastupidiselt Rakvere Reaalgümnaasiumile, oli suurem osa (52,9%) vastanutest 17-aastased ning 16-aastaseid vastanuid oli 47,1% (vt. joonis 2).
Joonis 2. Vastanute vanuseline jaotuvus .
Mõlemas koolis oli suurem osa vastanutest naissoost, Haljala Gümnaasiumis 70,6% ning Rakvere Reaalgümnaasiumis 75,0%. Meessoost vastanuid oli seevastu Haljala Gümnaasiumis 29,4% ning Rakvere Reaalgümnaasiumis 25,0% (vt joonis 3).
Joonis 3. Vastanute sooline jaotuvus.
6.2 Õpilaste toitumisharjumused hommikuti, lõunati ja õhtuti
Uurimise käigus selgus, et Rakvere Reaalgümnaasiumis sööb üle poolte õpilastest hommikul võileiva või saiakese (54,2%). Haljala Gümnaasiumis on see protsent aga tunduvalt väiksem (41,2%). Rakvere Reaalgümnaasiumist sööb vahel hommikust 25,0% ning tavaliselt ei söö 12,5% vastanutest. Haljala Gümnaasiumist vastas esimesele küsimusele samamoodi 17,6% ning tavaliselt ei söö hommikust 23,5% vastanud õpilastest. 4,2% Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilastest sööb hommikuti puuvilja ning sama suur protsent (4,2%) vastanutest sööb sooja sööki. Haljala Gümnaasiumi õpilastest sööb hommikuti puuvilja 5,9% ning sooja sööki 11,8% vastanud õpilastest. Alljärgnev joonis kirjeldab selgelt, et meelsamini söövad hommikust Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilased (vt joonis 4).
Joonis 4. Vastanute hommikusöögiharjumused.
Üle poole mõlema kooli õpilastest lõunatab koolis. Rakvere Reaalgümnaasiumis 54,2%, Haljala Gümnaasiumis on see protsent tunduvalt suurem, 70,6% vastanutest. 16,7% Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilastest lõunatab peale tunde kodus ning 29,2% õpilastest sööb lõunal mõne võileiva või saiakese. Haljala Gümnaasiumi õpilastest lõunatab peale tunde kodus 11,8% vastanutest ning 5,9% Haljala Gümnaasiumi õpilastest sööb lõunal mõne võileiva või saiakese. 5,9% Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilastest sööb lõunat nii koolis kui ka peale kooli kodus ning samuti 5,9% sööb kõike, mis kätte jääb. Rakvere Reaalgümnaasiumi valimisse kuulunud õpilaste seast ei vastanud keegi nii. Võrreldes Rakvere Reaalgümnaasiumiga oli Haljala Gümnaasiumi vastanute seas rohkem neid õpilasi, kes eelistavad lõunatada koolis (vt joonis 5).
Joonis 5. Vastanute lõunasöögiharjumused.
Uurimise käigus selgus, et alati ei ole õpilaste õhtusöök tugevaim võrreldes päevaste toidukordadega. Rakvere Reaalgümnaasiumist on see aga nii 58,9% ning Haljala Gümnaasiumist 35,3% õpilastest. Õhtusöök ei ole tugevaim toidukord 8,3% Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilastest ning 11,8% Haljala Gümnaasiumi vastanutest. Küsimusele vastas vastusevariandiga kuidas kunagi 52,9% Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilastest ning 33,3% Haljala Gümnaasiumi õpilastest. Joonis viitab sellele, et õhtusöök on tugevaim võrreldes päevaste toidukordadega pigem Rakvere Reaalgümnaasiumi vastanute seas (vt joonis 6).
Joonis 6. Õpilaste õhtusöögi tugevus võrreldes päevaste toidukordadega.
62,5% Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilastest sööb ka toidukodade vahel, Haljala Gümnaasiumist vastas küsimusele samamoodi 52,9% õpilastest. Rakvere Reaalgümnaasiumist ei söö toidukordade vahel 8,3% ning Haljala Gümnaasiumist 5,9% vastanutest. Vahel sööb toidukordade vahel 29,2% Rakvere Reaalgümnaasiumi ning 41,2% Haljala Gümnaasiumi 10. klasside õpilastest. Toidukordade vahel söömine on mõlema kooli vastanud õpilase seas sagedane, kuid antud uurimises ei selgunud, mida eelistatakse toidukordade vahel süüa, samas ei olnud see ka töö eesmärgiks (vt joonis 7).
Joonis 7. Õpilaste söömine toidukordade vahel.
Küsimusele mitu korda Sa sööd päevas oli mitmeid erinevaid vastusevariante. Oli neid, kes lisasid juurde enda vastuse. 2 korda päevas sööb 8,3% Rakvere Reaalgümnaasiumi ning 5,9% Haljala Gümnaasiumi õpilastest. 3 korda sööb aga 37,5% Rakvere Reaalgümnaasiumi ning 29,4% Haljala Gümnaasiumi 10. klasside õpilastest. Kõige suurem osa vastanutest sööb 4 korda päevas. Rakvere Reaalgümnaasiumist vastavalt 37,5% ning Haljala Gümnaasiumist 35,3% vastanutest. 4,2% Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilastest erineb iga päev toidukordade arvult ning 4,2% oli vastanud, et söögikordade arv on kuidas kunagi. Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilastest 5,9% oli vastanud, et mõni päev sööb kolm korda päevas, mõni päev rohkem. Rohkem, kui 4 korda päevas sööb Rakvere Reaalgümnaasiumist 8,3% ning Haljala Gümnaasiumist 23,5% vastanutest. Selgus, et pigem söövad toidukordade vahel Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilased, kuid vahe pole märkimisväärne (vt joonis 8).
Joonis 8. Õpilaste päevane toidukordade arv.

6.3 Vastanute teadlikus tervislikust toitumisest

Vastuste põhjal võib väita, et enamik vastanutest ei jälgi toitainete sisaldust toidus. Rakvere Reaalgümnaasiumist ei pööra sellele tähelepanu 66,7% ning Haljala Gümnaasiumist 76,5% vastanutest. Enamasti jälgib toitainete sisaldust toidus 20,8% Rakvere Reaalgümnaasiumi ning 17,6% Haljala Gümnaasiumi õpilastest. Pidevalt jälgib toitainete sisaldust toidust 12,5% Rakvere Reaalgümnaasiumi ning 5,9% Haljala Gümnaasiumi 10. klasside õpilastest. Vastuste põhjal võib väita, et kummastki koolist suurem osa õpilasi toidu toitainete sisaldust ei jälgi, suurem oli see protsent aga Haljala Gümnaasiumis (vt joonis 9).
Joonis 9. Toidu toitainete sisalduse jälgimine
Üle poolte vastanud õpilaste kehakaal on normis ning nad ei pea dieeti ega tee midagi muud kehakaalu langetamiseks . Rakvere Reaalgümnaasiumist vastas selliselt 50,0% ja Haljala Gümnaasiumist 58,8% 10. klasside õpilastest. Dieeti ei pea, kuid kehakaalu peaks vähendama 25,0% Rakvere Reaalgümnaasiumi ning 17,6% Haljala Gümnaasiumi õpilastest. Hetkel peab dieeti või teeb midagi muud kehakaalu langetamiseks 12,5% Rakvere Reaalgümnaasimi ning 23,5% Haljala Gümnaasiumi vastanutest. Kehakaalu langetamise asemel peab kaalus juurde võtma 12,5% Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilastest. Selgus, et üle poolte Rakvere Reaalgümnaasiumi ning Haljala Gümnaasiumi vastanutest ei pea dieeti. Rakvere Reaalgümnaasiumist ei pea dieeti kokku 87,5% ja Haljala Gümnaasiumist 76,4% vastanutest (vt joonis 10).
Joonis 10. Dieedi pidamine ja kahakaalu langetamine
Suurem osa vastanutest ei lähe näljasena magama ega tunne tihti näljatunnet, Rakvere Reaalgümnaasiumis vastas selliselt 70,8% ning Haljala Gümnaasiumis 58,8% õpilastest. 20,8% Rakvere Reaalgümnaasiumi vastanutest läheb vahel näljasena magama. Haljala Gümnaasiumis vastas küsimusele samamoodi 35,3% õpilastest. Näljasena läheb magama 8,3% Rakvere Reaalgümnaasiumi ning 5,9% Haljala Gümnaasiumi 10. klasside õpilastest (vt joonis 11).
Joonis 11. Vastanud õpilaste näljatunde esinemine ja näljasena magama minemine
Küsimusele, kas Sa arvad , et toitud tervislikult, oli mitmesuguseid vastuseid. Rakvere Reaalgümnaasiumist ei toitu enda arvates tervislikult 41,7% õpilastest, Haljala Gümnaasiumist aga 29,4% õpilastest. Vastusega jah ja ei tea vastas Rakvere Reaalgümnaasiumis kummagi variandiga 29,2% vastanutest. Haljala Gümnaasiumis vastas kummagi variandiga aga 35,3% vastanutest (vt. joonis 12).
Joonis 12. Õpilaste arvamus oma toitumisest
KOKKUVÕTE
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida ning võrrelda Haljala Gümnaasiumi ja Rakvere Reaalgümnaasiumi ühe paralleelklassi toitumisharjumusi ning õpilaste teadlikust tervislikust toitumisest. Töö autorit huvitas, kas elukoht mõjutab noorte toitumist.
Töö analüüsi käigus selgus, et noorte toitumisharjumused on vaatamata elukohale üpris sarnased. Mõned erinevused siiski olid. Selgus, et suurem osa õpilasi söövad hommikuti, kuid sooja söögi eelistajaid on rohkem Haljala Gümnaasiumis. Erinevusi ilmnes ka vastanute lõunasöögiharjumustes. Nimelt saadi teada, et koolisööklas lõunatavad pigem Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased. Samas on aga Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilaste õhtusöök tugevaim võrreldes päevaste toidukordadega.
Ainult üks õpilane Haljala Gümnaasiumist ning kolm õpilast Rakvere Reaalgümnaasiumist jälgivad teadlikult toidu toitainete sisaldust. Lisaks selgus, et vähesed õpilased peavad dieeti, kuid suurem osa nendest , kes seda teevad, õpivad Haljala Gümnaasiumis. Kahe kooli peale kokku pidas küsitluse täitmise ajal dieeti 7 õpilast. Ülejäänud esitatud küsimuste vastustes erilisi erinevusi ei esinenud .
Uurimise põhjal ei ole võimalik väita, et mõnel valimisse kuulunud õpilasel esineb toitumishäireid, kuid kindlasti vajab antud teema ka edaspidi uurimist. Riskirühma kuuluvad need õpilased, kes peavad dieeti ning jälgivad pidevalt toitainete sisaldust toidus. Uurimistöös ei selgunud, kas toitainete sisaldust toidus jälgiv õpilane teeb seda oskuslikult või enda toitumisreeglite järgi.
Uurimistöös on välja toodud ka varasemad uuringud toitumisharjumuste kohta, mille põhjal selgus, et noorte toitumisharjumused ei ole aastate vältel oluliselt muutunud. Siiski oli Mai Maseri poolt koostatud uuringus välja toodud, et 1995. ja 1999. aastal sõid maakoolide õpilased sagedamini hommikueinet. Käesolevas uurimistöös tõestati aga vastupidist.
Tööle püstitatud hüpotees ei leidnud kinnitust. Vastanute toitumisharjumustes ei ilmnenud olulisi erinevusi. Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased ei toitu teadlikumalt, kui Rakvere Reaalgümnaasiumi 10. t klassi õpilased.
Käesoleva uurimistöö valim ei olnud piisav üldistamaks kõikide 10. klasside õpilaste toitumisharjumusi, see ei olnud ka töö autori eesmärgiks. Põhjalikuma ülevaate saamiseks oleks olnud tarvis kaasata valimisse rohkem klasse ning koole nii linna- kui ka maapiirkondadest.
Uurimistöö põhjal võib aga väita, et noortele tuleb veelgi enam selgitada tervislikkust ja tervislike toitumisharjumuste kaudu kaalu alandamist. Antud uurimistöö teemat võiks käsitleda rohkem nii meedias kui ka koolitundides põnevalt ja atraktiivselt.

KASUTATUD ALLIKAD

Deikina, J., Jõueleht, A. Toitumis- ja toidusoovitused noortele (2010) Tallinn: Tervise Arengu Instituut

Kull, M. (1996) Materjale terviseõpetuseks. Tallinn: HK trükikoda

Maser. M. (2004). Kooliõpilaste terviskäitumine. Tervise Arengu Instituut. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda

Vaasik, S., Liebert, T., Maser, M., Pappel, K., Pitsi , T., Saava, M., Sooba, E., Vihalemm, T., (2006) Villa, I. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Varava, L., Pitsi. T., Oja, L. (2008) Tervis ja terviseteadlikkus läbi toitumis-ja liikumismängude. Tervise Arengu Instituut. Tallinn: Kruuli Trükikoda AS.

Niitra, S. (2013, veebruar 16) Murdeiga pole vaja murda. Postimees , 18.

Velsker , L. (2013, 9. aprill) Viiendik eestlastest ei saa osta meelepärast toitu, Postimees, 3

Binge. (s.a). [10. veebruar 2013]
http://www.toitumine.ee/binge-2/

Dieet. (s.a).[4. detsember 2012]
http://et.wikipedia.org/wiki/Dieet

Erinevused dieedi ja söömishäirete vahel (s.a). [2. jaanuar 2013]
http://casapalmera.com/relationship-between-dieting-and-eating-disorders/

Ortoreksia (s.a). [10. veebruar 2013]
http://www.toitumine.ee/ortoreksia/

Söömishäired. (s.a). [28. detsember 2012]
www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10917

Toidupüramiidi põhimõtted (s.a). [7. november 2012]
http://www.toitumine.ee/toidupuramiidi-pohimotted/

Toitumine (s.a).[28. detsember 2012]
http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine.html

Toitumise põhitõed (s.a). [20. november 2012]
http://www.toitumine.ee/toitumise-pohitoed-2/

Toitumishäired (s.a). [29. jaanuar 2013]
http://www.toitumine.ee/toitumishaired/

LISAD

Lisa 1. Uurimistöö küsimustik

Olen Rakvere Reaalgümnaasiumi 11.r klassi õpilane Pillemai Pihlak ning teen uurimistööd teemal ''Toitumisharjumused''. Selle jaoks võrdlen kahe kooli, Rakvere Reaalgümnaasiumi ning Haljala Gümnaasiumi, ühte paralleelklassi. Kuna vastused jäävad anonüümseks palun teil kõikidele küsimustele vastata ausalt. Tänan!
1. Vanus

• 16
  
• 17
  
• 18
  

2. Sugu

• Mees
  
• Naine
  

3. Mis koolis Sa käid?

• Rakvere Reaalgümnaasium
  
• Haljala Gümnaasium
  

4. Hommikul Sa

• Tavaliselt ei söö
  
• Vahel sööd, vahel mitte
  
• Sööd võileiva või saiakese
  
• Sööd puuvilja
  
• Sööd sooja sööki
  

5. Lõuna ajal

• Lõunatad koolisööklas
  
• Sööd mõne võileiva või saiakese
  
• Lõunatad peale tunde kodus
  
• Ei söö lõunat
  

6. Kas Sinu õhtusöök on tugevaim võrreldes päevaste toidukordadega?

• Jah, on
  
• Ei ole
  
• Kuidas kunagi
  
• Midagi muud
  

7. Kas Sa sööd toidukordade vahel?

• Jah
  
• Ei
  
• Vahel
  

8. Mitu korda Sa sööd päevas?

• 1
  
• 2
  
• 3
  
• 4
  
• Rohkem kui 4
  
• Mõni päev ei söö üldse
  
• Midagi muud
  

9. Kas jälgid toidu toitainete sisaldust? (ja üritad toitumist tasakaalus hoida)

• Jah
  
• Ei
  
• Enamasti
  

10. Kas Sa pead hetkel dieeti või teed midagi muud kehakaalu langetamiseks?

• Ei, mu kehakaal on normis
  
• Ei, kuid ma peaksin oma kehakaalu vähendama
  
• Ei, kuna ma pean kaalus juurde võtma
  
• Jah
  

11. Kas tunned tihti näljatunnet ning lähed näljasena magama?

• Jah
  
• Ei
  
• Vahel
  
• Midagi muud
  

12. Kas Sa arvad, et toitud tervislikult?

• Jah
  
• Ei
  
• Ei tea
  

35