Sünnipäev -
Sünnipäeva luuletused mida sõbrale sünnipäevaks ette lugeda või kaardi peale kirjutada. Igal inimesel on üks sünnipäev aastas, välja arvatud neil, kes on sündinud 29. veebruaril. Neil on sünnipäev (peaaegu) iga nelja aasta tagant - niiet tee sündmus eriliseks. Teatud vanused on tähtsamad kui teised, nagu näiteks 18. ja 21. sünnipäev, juubelid jms.
Eesti
Maaülikool
Veterinaarmeditsiini
ja loomakasvatuse instituut
Kaisa Kamenik
Toitumishäired Referaat
aines VL.0336 Inimese toitumisõpetus
Juhendaja :
Piret
Raudsepp Tartu
2015
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.
Anoreksia (
anorexia nervosa ) 4
1.1Olemus 4
1.2Haigustunnused 4
1.3Tagajärjed 5
1.4Ravi 5
2.
Buliimia (
bulimia nervosa) 6
2.1Olemus 6
2.2Haigustunnused 7
2.3Tagajärjed 7
2.4Ravi 7
3.
Ortoreksia (orthorexia nervosa) 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
Sissejuhatus
Ei
ole olemas kindlat valemit, mis näitaks, milline on normaalne ja
milline
ebanormaalne toitumine. Kõik inimesed võivad
vahepeal süüa
liiga palju, näiteks sünnipäevadel või jõulude ajal. See kohe ei
tähenda, et neil oleks söömishäire. Ka ei tembeldata
söömishäireks seda kui inimene peeglisse vaadates hetkeks endaga
rahulolematu on (Charpentier jt, 2011).
Söömishäire
korral hakkab kannatama inimese nii sotsiaalne elu, vaimne kui ka
füüsiline olemine. Igapäevased toimetused on häiritud, haiguse
sümptomid hakkavad dikteerima elu ja tähtsaid
valikuid (Charpentier
jt, 2011).
Antud
töös annab autor ülevaate kahest kõige levinumast söömishäirest:
anoreksiast (
anorexia
nervosa)
ja buliimiast (
bulimia
nervosa)
- olemus,
haigustunnused , tagajärjed ja ravi. Samuti on lühidalt
tutvustatud uuema aja söömishäiret ortoreksiat (
orthorexia
nervosa).
Anoreksia (anorexia nervosa)
Olemus
Anoreksia
ehk kõhnumishäire on potentsiaalset eluohtlik söömishäire. Seda
peetakse tõsiseks psühholoogiliseks haiguseks, mida iseloomustab
kas oluliselt vähenenud isu või täielik vastumeelsus süüa
(Nordqvist, 2014).
Anorektik näeb ise ennast paksuna: ta harjutab end vähem sööma ning loobub
magusast (Kalbri, 2007). Anoreksia sümptomiteks on rasked söömishäired ja inimese suur hirm võtta kaalust juurde.
Anoreksiaga kaasneb ebatervislik kaalukaotus ja kaalu kontrollimise
meetodid nagu näiteks välditakse mõne toidu söömist või enese
näljutamine. Lisaks võetakse appi ka teised tegevused, et kaalust
alla võtta: liigne trenni tegemine, esilekutsutud oksendamine või
lahtististe kasutamine. Inimesed, kellel on anoreksia võivad arvata,
et on ise paksud, kuigi tegelikkuses on alakaalulised ja äärmiselt
kõhnad. Anoreksial võivad olla negatiivsed efektid inimese füüsilisele , psüühilisele ja sotsiaalsele heaolule
(Shepphird, 2010). Kui inimesed ei saa piisavas koguses vajalikke
toitaineid söögist, siis kannatab ka vaimne pool – tekib
meeleolude vaheldumine ja sotsiaalne elu võib olla häiritud
(Kalbri, 2007).
Söömishäired
algavad tavaliselt nooruses, kõige tihedamini vanuses 14-18 (Kalbri,
2007). Teismeliste seas on see kolmas kõige levinum krooniline
haigus (Nordqvist, 2014). See avaldub just neil, kelle hobid või elukutse nõuab saledust, näiteks modellid ja võimlejad. Anoreksia
vaheldub sageli buliimiaga. Anoreksia tõukeks on sageli märkused
kehakaalu ja kuju kohta teistelt inimestelt või siis muutused
elusituatsioonides (Kalbri, 2007).
Haigustunnused
- Süüakse vähem (600-1000 kcal päevas)
- kehakaal normaalsest madalam;
- pidev enda kaalumine ;
- süüakse aeglaselt ning hoolikalt loetakse kaloreid ;
- toitu peidetaks või visatakse ära - välditakse teiste ees söömist;
- uinumisraskused ja väsimus ;
- naistel menstruatsiooni ärajäämine, poistel hormonaalsed muutused;
- liigne füüsiline aktiivsus, mis ei ole kooskõlas toitumisega;
- keskendumisraskused, ärritumine, meeleolukõikumised, masendusse langemine ;
- üleüldine jõuetus , lihaste nõrkus;
- nahk kuivab ja on kahvatu, juuksed langevad välja ning hambad lagunevad;
- esinevad valud kõhus;
- külmavärinad, külmatunne üle kogu keha;
- suurte riiete kandmine, et varjata kehakaalu (Maser jt, 2007).
Tagajärjed
Anoreksial
on kõige kõrgem enneaegsete surmade määr kui ükskõik millisel
muul vaimuhaigusel. Anoreksia mõjutab negatiivselt kogu inimese
keha. Enese näljutamisega tehakse kahju ajule ja närvidele - ei
suudeta mõelda õigesti, pidevalt on hirm võtta kaalust juurde, see
toob kaasa ka tujukuse ja pidevalt kurva meeleolu. Samuti kui aju ja
keha ei saa piisavalt toitained funktsioneerimiseks tekivad
minestushood, mõtlemine on aeglane ning raske on keskenduda,
unustatakse tihtipeale asju, suureneb risk vigastustele. Juuksed
hõrenevad ja muutuvad hapraks, nahk muutub kollakamaks ja kuivab
ning pidevast oksendamise esilekutsumisest tekivad küünarnukkidele
haavad. Tekivad südamehäired, madal vererõhk ja nõrkushood. Musklid muutuvad nõrgaks, liigesed on paistes, luumurrud on kergemad
tulema. Hambad kukuvad suust välja, igemed veritsevad, kurk on valus
ja ka neelatada on raske. Häiritud on neerude töö. Kuna keha ei
saa piisavalt toitaineid, siis on madal magneesiumi, naatriumi ja kaaliumi sisaldus organismis. Kõhus esinevad puhitustunded ning
valu. Naistel lõppeb menstruatsioon ning rasedatel võib rasedus katkeda (Shepphird, 2010).
Ravi
Ideaalis
peaks anoreksia ravi olema kombinatsioon ravimitest,
psühhoteraapiast, pereteraapiast ja nõustamisest. Ravi on sageli
pikajaline ja eesmärgiks on taastada patsiendi normaalne kehakaal,
ravida vaimseid probleeme ja aidata mõista õigesti toitumise vajalikkust (Nordqvist, 2014).
Buliimia (bulimia nervosa)
Olemus
Buliimia
on vaimne söömishäire. Sellele on omased pidevalt korduvad tungid süüa, millele järgneb oksendamine, lahtistite kasutamine või mõni
muu moodus toiduväljutamiseks, et vältida kaalu tõusu. Kõige
levinumaks vahendiks on range dieet, enese näljutamine või
üleliigne füüsiline koormus. Tavaliselt järgneb liigsöömisele
langemine masendusseisundisse, enese maha tegemine ja halvustamine
(Kalbri, 2007).
Haigust
võivad põhjustada mitmed erinevad sotsiaalsed probleemid, nagu
näiteks probleemid vanematega kodus või sõpradega koolis, mis
võivad kaasa tuua madala enesehinnangu ja üksindustunde, ka vaimne vägivald : märkused kehakaalu kohta (Kalbri, 2007). Söömishoogusid kutsuvad esile negatiivsed emotsioonid : ärevus , masendus, väsimus või trauma . Buliimiat soodustab ka harjumus kiiresti ja
ebaregulaarselt süüa (Maser jt, 2007).
Buliimia esinemissagedus on kõrgem kui anoreksia oma. Buliimia saab alguses
natukene hilisemas eas kui anoreksia. Buliimia puhul 18-19aastased.
Seda põevad nii tüdrukud ka kui poisid. Enamasti on buliimia
siiski just noorte naiste seas levinud vaimne häire. Buliimia esineb
tihtipeale koos anoreksiga. Buliimia korral aga ei järgita dieeti koguaeg see lõhutakse sööstudega süüa midagi kohe ja palju.
Buliimia korral võib inimene küll isegi normaalkaalu säilitada,
aga seda julma nõiaringi arvelt. Kui süüakse korraga palju, siis
järgmine hetk üritatakse toit kehast väljutada, kas siis
oksendades või muid mooduseid kasutades. Toitumisest võib saada
kinnisidee. Esialgu need, kellel on buliimia on väga salatsevad
selle suhtes, aga osad inimesed võivad jätta perekonnale avastada tühje toidu pakke või oksekotte (The British Psychological Society
and Gaskell, 2004).
Paaritunnise
söömissööstu ajal võib buliimik tarbida üle 6000 kalori
(tavaline päevane energivajadus tütarlapsel on 2400 kcal). Toit imendub inimese kehas juba söömise ajal ja selle välja oksendamine
ei langeta buliimikutel tavaliselt kehakaalu. Järsk dieetide
pidamine võib aga käivitada jojo-efekti, sest kui organism ei saa
enam piisavas koguses süüa kui ta on harjunud saama ja toimub
näljutamine, hakkab organism ise kõike, mis süüakse varuks koguma
ja talletama – nii võib pärast dieeti kehakaal hoopis järsult suureneda (Kalbri, 2007).
Haigustunnused
- Kehakaal kõigub;
- pidevad pea -, kurgu - ja kõhuvalud;
- naistel ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel;
- nahk kuivab, muutub kollakas , küüned ja juuksed hõrenevad ja on haprad;
- uni on häiritud, pidev väsimus;
- lihased on nõrgad, jõuetus;
- puhitustunded kõhus, kõhukinnisus või – lahtisus (Maser jt, 2007).
Tagajärjed
- Hammaste lagunemine , igemete veritsus ja haigused;
- tähtsate organite elutegevuseks vajalike mineraalainete puudus;
- psüühiline olukord halveneb, depressioon , kurbus , ärevushood ;
- kergemini haigestumine ja enese vigastamine (luud nõrgad);
- südame töö on häiritud;
- söögitoru kahjustused, valulikkus;
- neeru - ja maksakahjustused (Maser jt, 2007).
Ravi
Buliimiaravi
on pikaajaline ning buliimiat põdenutele võib jääda eluks ajaks
kriitiline tähelepanu oma kehakaalu ja toitmise suhtes. Samas võib
ka buliimia täiesti ise üle minna, kui inimese ellu tekib uusi
inimesi, hobisid, tutvusi, olukordi , kui isikus areneb ja küpseb
ning enesesse suhtumine paraneb , sel puhul mõistab inimene ise, et
välimus ei ole kõige tähtsam. Kuid ka buliimiravis tuleks lisaks
ravimitele ja toitumisele, patsiendile abi anda psühholoog ning
nõustajad toitumise suhtes (Kalbri, 2007).
Ortoreksia (orthorexia nervosa)
Ortoreksia
puhul on tegemist uuema aja söömishäirega, mida iseloomustab
inimese püüdlikkus teha tervislikke valikud toitumise suhtes.
Ortorektiku algne eesmärk ei ole kaalust allavõtmine, vaid pigem
parem tervis ja suurem tähelepanu sissesöödavale toidule ( Maser
jt, 2007).
Ortoreksia
võib alguse saada lihtsast toitumisharjumusest, mis mingil hetkel
võib kontrolli alt väljuda. Inimene hakkab sööma midagi, mis on
täiesti tervislik ja kasulik kehale, aga viib selle ekstreemsusesse
( Getz , 2009). Näiteks on teadmine, et vitamiinide kasulikkus säilib
väga väikest aega ja seetõttu ei ole inimene nõus sööma salati,
mis valmistati vähem kui 15 minutit tagasi. Ortorektik võib olla
teadlik, et toitu tuleb läbi närida 50 korda ja soov olla tervislik
ja nii talitada, ta näribki iga oma suutäit täpselt 50 korda läbi
(Maser jt, 2007).
Ortorektikud
keskenduvad aina rohkem sellele mida ja kui palju süüa. Kui enese
kehtestatud toitumisreeglite vastu eksitakse , siis karistatakse
ennast – vaadakse veel rangemalt üle, mida süüa ja mida mitte
või paastutakse pikemat aega. Kinnisideed tervislikust toitumisest
võivad viia selleni , et kaovad huvid ja tegevused väljaspool kodu
ning suhtlusringkond väheneb (Kratina, 2006). Ortorekik jõuab
lõpuks sinnamaani, kus ta veedab enamiku oma ajast planeerides,
ostlemas ja süües enda jaoks tervislikke toite. Tema vaimset
olukorda iseloomustavad jõupingutused kiusatustele vastu panna,
hukkamõistud enesele kui on eksitud, kiidusõnad kui on enda jaoks
õiged toiduvaliku tehtud. Ortorekik arvab , et on teistest parem,
sest toidu valikud on tervislikumad ja „õigemad“ (Bratman,
1997).
Ortorektikutele
on iseloomulik klammerdumine dieetidesse ja toitumissoovitustesse.
Kogu tema elu käib toidu ja söömise ümber. Toiduga seotud
sundmõtted viivad lõpuks kaalulangetuseni ja toitainete puudusest
tingitud tõsiste haigusteni (Maser jt, 2007).
Nagu
ka anoreksia ja buliimia korral tuleb ortoreksia ravi jaoks appi
võtta spetsiaalsed nõustajad, et ortorekiks mõistaks oma probleemi
ega oleks nii domineeriv oma söögimenüü suhtes. Seda on raske
saavutada, kuna ühiskond survestab peenikeseks olemist ja tervisliku
toitumise osas (Kratina, 2006).
Kokkuvõte
Söömishäired
on väga tõsised vaimsed haigused, mis võivad lõppeda inimese
surmaga. Söömishäired võivad olla tingitud inimese enda
mõtlemisest – ei olda iseenda välimusega rahul, võrreldakse
ennast teistega või saadakse negatiivseid kommentaare kehakaalu
kohta, mis ajendab inimest näljutama või karme dieete pidama .
Samuti võivad muud elusündmused ja negatiivsed emotsioonid esile
kutsuda söömishäireid.
Toitumine
võib olla häiritud nii meestel kui naistel, poistel kui tüdrukutel.
Kui inimene ei toitu korralikult toob see kaasa inimese organite töös
häirumise. Samuti kannatab selle tõttu ka inimese sotsiaalne elu,
vaimne ja füüsiline pool.
Anoreksia
ja buliimia on kaks kõige levinumat söömishäiret. Anoreksia
korral arvab haige, et on paks ja rasvumas, kuigi tegelikult võib
olla kõhn ja alakaalus. Seetõttu ta vähendab söödava toidu
kogust või näljutab ennast. Buliimia korral haige väljutab
oksendamise teel oma kehast sissesöödud toitu. Eesmärk on vältida
kaalu tõusu. Ortoreksia on uuema aja haigus, kus viikase oma toitumisharjumused ja arvamused äärmustesse, tehes enda organismile
nii liiga.
Kui
inimene ei toitu korralikult ega saa piisavalt mineraalained ja
vajalikke toitained oma söögiga kahjustub inimese organism. On väga
tähtis, et inimese toitumine ning füüsiline pool oleksid
tasakaalus. Kuna toitumishäired on vaimsed häired, on väga
oluline, et lisaks sellele, et taastada inimese normaalkaal, oleks
raviprotsessi kaasatud ka psühholoogid ning nõustajad.
Kasutatud
kirjandus
Bratman,
S., 1997. Obsession
with dietary perfection can sometimes do more harm than good , says one who has been there . Kättesaadav: http://www.beyondveg.com/bratman-s/hfj/hf-junkie-1a.shtml (12.11.15)
Charpentier,
P., Keski-Rahkonen, A., Viljanen, R. 2011. Söömishäired. Juhised
lähedastele.
Getz,
L., 2009. Orthorexia: When Eating Healthy Becomes an Unhealthy
Obsession. Today ’s
Dietitian.
Kättesaadav: http://www.todaysdietitian.com/newarchives/060109p40.shtml (12.11.15)
Kalbri,
I., 2007. Toitumisõpetus. Lk 82-86
Kratina,
K., 2006. Orthorexia nervosa. National Eating Disorders Association Kättesaadav: http://www.counseling.iastate.edu/sites/default/files/uploads/handout%20p11%2612%20Orthorexia.pdf (15.11.15)
Maser,
M., Eesti Terviseedenduse, Eesti Õdede Liit, Ühing, Eesti
Haigekassa. 2007. Õpilase
kehakaal, selle psühholoogilised aspektid ning toitumis - ja
liikumisnõustamine: juhend kooli tervishoiutöötajale.
Nordqvist,
C., 2014. Anorexia
Nervosa: Causes , Symptoms and Treatments
Kättesaadav: http://www.medicalnewstoday.com/articles/267432.php (30.10.15)
Sheppird,
S. F., 2010. 100 question and answers about anorexia nervoa.
Kättesaadav: https://books.google.ca/books?id=7EzgUvR1SIsC&pg=PR16#v=onepage&q&f=false (1.11.15)
The
British Psychological Society and Gaskell.2004.
Eating Disorders.
Kättesaadav: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmedhealth/PMH0051859/pdf/PubMedHealth_PMH0051859.pdf (1.11.15)
Kõik kommentaarid