Töö teoreetilise tausta kava (0)

Töö teoreetilise tausta kava

1. KMP esinemise põhjused ja soodustavad tegurid

Esimeses peatükis on juttu sellest, miks tekib inimestel emotsionaalse ülesöömise häire. Kirjutatakse , millised on need tegurid, mis kirjeldatud toitumishäire esinemist soodustavad.
Tänapäeval ei teata veel, mis põhjustab kompulsiivset söömishäiret. Pole teada, kas depressioon põhjustab kompulsiivset toitumishäiret või vastupidi. Umbes pool inimestest, kellel on see söömishäire, on depressioonis või on olnud seda minevikus.
Kompulsiivse toitumishäire esinemise põhjusi saab jaotada kolmeks
1. Bioloogilised põhjused
Hüpotalamus (osa ajust , mis kontrollib isu) ei pruugi saata õigeid sõnumeid nälja ja täiskõhu tunde kohta. Uuringutes on leitud geneetiline mutatsioon, mis põhjustab toitumishäireid. On leitud tõestust, et madal seratoniini tase ajus mängib rolli kompulsiivse söömishäire kujunemisel.
2. Sotsiaalsed ja kultuurilised põhjused
Liigsöömist seostatakse vanemate käitumisega, kes last valu või mure puhul lohutavad maiustustega. Aja jooksul saab see harjumuspäraseks ning õpitakse selgeks, et toit aitab leida lohutust. Lapsed, kelle keha ja kaalu pidevalt kommenteeritakse, on suure riski all ning väga haavatavad, samuti need, keda on lapsepõlves seksuaalselt väärkoheldud.
3. Psühholoogilised põhjused
Õgimise vallandab sageli viha, mure, üksildus, vahel ka õnnetunne . Depressioon, enesekontroll , raskused tunnete väljendamisel, madal enesehinnang , üksildus, rahulolematus oma kehaga võivad tekitada kompulsiivset toitumishäiret. Mõned inimesed söövad kompulsiivselt enne dieedi alustamist. Uurimused on näidanud, et liigsöömine tabab sagedamini sportlasi, kelle keha on publiku silme ees. [1]

2. Tunnused ja sümptomid

Teises peatükis kirjeldatakse, millised on need tunnused, mis esinevad inimesel, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all. Tehakse selgeks, mida tunneb ja läbib selle toitumishäire all kannatav inimene.
„Liigsöömishäire korral esinevad inimestel ülesöömishood, mida iseloomustab lühikese perioodi ajal suuremate toidukoguste söömine , kui enamus inimesi seda tarbiksid. Lisaks tunnevad ülesöömishoo ajal liigsöömishäirega inimesed, et ei suuda söömise vältel oma söömiskäitumist kontrollida, süüakse liiga kiiresti ning isegi juhtudel, kus kõht ei ole tühi. Liigsöömishäirega inimesed võivad tunda süütunnet, piinlikust või vastikust ning lisaks võivad nad süüa üksinda, et oma käitumist varjata. Liigsöömishäirega inimeste ülesöömishood on seotud tugeva distressiga ning liigsöömishäire puhul korduvad söömishood vähemalt korra nädalas kolme kuu jooksul.” [2]
3. Tagajärjed
Pannakse kirja tõsisemad meditsiinilised häired, mis võivad kaasneda antud söömishäire esinemisega. Selgitatakse, mis võib juhtuda, kui ei otsita haigusele ravi.
Kompulsiivse toitumishäire ravimata jätmine võib viia tõsiste haigusteni. Näiteks tavaliselt põhjustab see kehakaalu tõusu ja rasvumist. Lisaks võib kompulsiivne ülesöömine põhjustada kõrget kolesteroolitaset, diabeeti, südamehaigust, kõrgvererõhutõve ja depressiooni. Pikaajalised kõrvaltoimed võivad olla neeruhaigus, artriit , luude hõrenemine ja insult . Rasketel juhtudel võib see põhjustada isegi surma. Teised negatiivsed tagajärjed on näiteks liigne raha raiskamine toidule, süütunne ning madal enesehinnang. [3]

4. Abi saamine ja ravi

Selgitatakse, kuidas saada hakkama, kui esineb kompulsiivne toitumishäire või kui on soodumus selle tekkeks ja kuhu saab abi saamiseks pöörduda. Kirjutatakse programmidest (“12 sammu programmid”) ja võtetest, millega saab kompulsiivset toitumishäiret ravida.
Söömishäirete ravis võidakse kasutada individuaal -, pere- ja grupiteraapiat, tugirühma koosviibimisi, toitumisalast nõustamist ning vajadusel ravimite tarvitamist, meditsiinilist sekkumist ja haiglaravi. [4]
Selleks, et kompulsiivsest toitumishäirest üle saada, soovitatakse muuta toitumisharjumusi. Internetis, ajakirjades ja muudes väljaannetes leidub pidevalt uusi artikleid toitumissoovituste kohta. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse kodulehelt saab leida vajalikku informatsiooni toitumisharjumuste muutmiseks. Samuti on Eesti Tervise Arengu Instituudi kodulehel nõuandeid tervislikuks toitumiseks.
5. Eesti noorte tervisekäitumine
Kirjutatakse varasematest uuringutest, mis on Eesti noorte tervisekäitumistest, eelkõige toitumisharjumustest. Viidatakse toitumisprobleemidele ja -häiretele, mis uuringute põhjal noortel esinevad.
Uurimistöös „Psühholoogilised toitumishäired Viljandimaa noorte näitel” selgus, et neljandikul vastajatest esinevad ülesöömishood ning 1% on pidev ülesöömine. Valdav osa vastanutest, Viljandimaa noortest , on toitumishäiretest teadlik. Pea kümnendikul vastanutest (9%) on kindlalt esinenud (esineb ka hetkel) psüühilisi toitumishäireid. Rahvusvahelise anorexia nervosa ühingu ANAD andmetel on see protsent USA noorte seas 7,1. 10% vastanutest tõdesid, et neil on esinenud psüühiliste toitumishäirete sümptomeid, kuid nad on peagi naasnud tavapärase toitumise ja eluviisi juurde. Küsitluses selgus, et tervelt 81% Viljandimaa noortel ei ole esinenud psüühilisi toitumishäireid ega nende algsümptomeid. ( http://www.vmh.ee/public/Toitumishaired_Viljandimaa_noorte_naitel_Kaisa_Tsaro_ja_Johanna_Martin.pdf )
Eating disorders have the highest morality rate of any mental illness. Rahvusvahelise ühenduse ANAD andmetel on psüühilistest teguritest söömishäiretel suurim mõju inimese vaimsele tervisele. Ligi 2,8% täiskasvanutest Ameerikas kannatab oma eluaja jooksul ülesöömise all. Rohkem kui pooltel patsientidel, kellel on diagnoositud ülesöömishäire, on probleeme ärevushäirega. http://www.anad.org/get-information/about-eating-disorders/eating-disorders-statistics/
Õpilased hindavad oma toitumisharjumusi üldiselt tervislikeks või pigem tervislikeks. Võib märgata tendentsi , et mida vanemas klassis õpilased õpivad, seda kriitilisemad nad oma hinnangutes selles osas on: mittetervislikeks või pigem mittetervislikeks pidas oma toitumisharjumusi 13% 6. klassi, 21% 9. klassi ja 24% viimase klassi õpilastest. [5]
[1] Tervise Arengu Instituut. Binge. [WWW] http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomishaired/binge (25.10. 2016 )
[2] Haabpiht, L. Ülesöömishoogude ja toidu tarbimise seosed positiivsete ja negatiivsete emotsioonide kogemisega: magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2014. [WWW] http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43474/haabpiht_liisa_ma_2014.pdf (01.10.2016)
[3] Wikipedia. Food addiction . [WWW] https://en.wikipedia.org/wiki/Food_addiction (26.10.2016)
[4] Liivsoo L. Söömishäired spordis : bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2013. [WWW] http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31137/liina_liivsoo2013.pdf?sequence=1&isAllowed=y (20.10.2016)
[5] Hillep P., Pärnamets R., Trubetskoi E., Olev H. Koolinoorte toitumisharjumused ja rahulolu koolitoiduga: uuringu aruanne, 2012. [WWW] https://intra.tai.ee//images/prints/documents/134564581422_Koolitoidu_uuring.pdf (22.10.2016)
[6] Martin J., Tsäro K. Psühholoogilised toitumishäired Viljandimaa noorte näitel: uurimustöö. Viljandi: Viljandi Gümnaasium, 2014. [WWW]
Tänapäeval kajastatakse seda valdkonda nii meedias, koolis kui ka avalikus elus. See aitab vältida psüühiliste toitumishäirete all kannatajate osakaalu kasvu ning suurendab juba haigestunud inimeste ravivõimalusi ja tervenemisprotsenti.