Karjäärinõustamise käsiraamat 2014 (0)

Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, 
pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu 
ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale.
Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja 
praktikast. 
Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, 
millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. 
Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja  
saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, 
läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid 
meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi 
nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks.
Teise osa  keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse 
gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt 
peatutakse ka õpetamismeetoditel. Teoreetiliste teemade 
Karjääri-
ilmestamiseks on lisatud mõned läbiproovitud ja 
universaalsed harjutused.  
Kolmas osa keskendub suhtlemisele, mis on nõustaja 
nõustamine
olulisemaid kompetentse. Kirjeldatakse barjääre, mis 
võivad takistada head kuulamist. Põhjalikumalt 
tutvustatakse suhtlemistasandite teooriat. Teemat 
Nõustaja käsiraamat
toetavad praktilised ülesanded. 
Viimasesse, neljandasse osasse on koondatud mõned 
kasulikud lisamaterjalid. Lugeja leiab siit ühiskonnas 
levinud elustiilide kirjeldused, küsimustiku nõustatava 
huvide kaardistamiseks, töölehe eluhoiakute 
käsitlemiseks. 
ISBN: 978-9985-9859-8-4
Karjääri­
nõustamine
Nõustaja käsiraamat
Tallinn 2014
Sihtasutus Innove
Koostajad:
Piret Jamnes, Fontes OÜ
Mare Väli, SA Innove
Käsiraamatu esmatrükk ilmus 2009
Keeleline korrektuur: Katrin Hallas
Raamat on välja antud SA Innove poolt Euroopa Sotsiaalfondi programmist 
“Karjääriteenuste süsteemi arendamine” 
Sisukord
Sissejuhatus .................................................................................5
I OSA  Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine ................................7
Nõustamise teooriad .........................................................................7
Omaduste ja faktorite teooria (kokkusobitamine) ................................7
Kliendikeskne ( humanistlik ) nõustamine ............................................8
Probleemide lahendamisele keskendunud nõustamine ..........................8
Konstruktivistlik (sotsiodünaamiline) nõustamine ............................. 10
Nõustamisprotsess ja nõustaja ......................................................... 13
Nõustaja eetika ........................................................................... 13
Hea nõustamise kümme omadust .................................................... 13
Nõustamisprotsess ....................................................................... 14
Nõustamisprotsessi planeerimine  ................................................... 14
Nõustamise etapid ja nõustaja oskused ........................................... 15
Nõustaja professionaalne kohalolek ................................................ 20
Nõustamise meetodid ja abivahendid .............................................. 21
Nõustamisvestluse analüüs ............................................................ 34
Nõustaja raskused ........................................................................ 35
Nõustatava kümme soovi nõustajale  .............................................. 36
Täiskasvanu ja noor nõustamisel .................................................... 37
Nõustamise füüsiline keskkond ....................................................... 37
II OSA  Töö gruppidega ......................................................................... 39
Gruppidega töötamine – teooria ja harjutused ................................... 39
Grupi organiseerimine ja juhendamine............................................. 39
Grupi suurus ............................................................................... 41
Juhtimisstiil  ............................................................................... 42
Grupitöö korraldus, hindamine ja jälgimine ...................................... 43
Grupitöö harjutus ........................................................................ 48
Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused ....................................... 49
Nüüdisaegsed õpetamismeetodid   ..................................................... 50
Oskused vanasti ja praegu ............................................................. 50
Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused ................................................. 51
Õpetamismeetodid ....................................................................... 51
III OSA   Suhtlemine – teooria ja harjutused ........................................... 53
Kommunikatsioon ........................................................................... 53
Maailmapilt ja filtrid  ..................................................................... 53
Ellusuhtumise viisid ..................................................................... 55
Transaktsionaalne analüüs  ............................................................ 56
Head kuulamist takistavad barjäärid ............................................... 63
Kolmikharjutus: kus on ahv? .......................................................... 64
Tagasiside andmine ......................................................................... 66
IV OSA  Kasulikud lisamaterjalid ............................................................ 69
Elustiil ........................................................................................... 69
Sõltumatu elustiil ........................................................................ 69
Karjäärile orienteeritud elustiil ...................................................... 70
Palgatöötaja elustiil ..................................................................... 70
Elustiil ja identiteet  ..................................................................... 71
Erinevused vana ja uue ühiskonna vahel ............................................ 74
Huvide profiil  .................................................................................. 75
Hoiakute mägi ................................................................................ 78
Karjäärinõustamine
5
Sissejuhatus
Põnev on jälgida karjäärinõustamise arengut ja korraldust Eestis ja mujal maailmas. See, 
kuidas testimisele keskendunud matching’ust lähtuv paradigma, vahepeal humanistlikest 
nõustamis  tuultest tagant lükatuna, on jõudnud tänapäevaste konstruktivistlike lähenemis-
teni, on loomuliku arengu tulemus. Ja Eesti karjäärinõustamine, tänu riiklikule nõustamis-
süsteemile või süsteemist hoolimata, on uusi tuuli kiiresti püüdnud, olnud neile vastuvõtlik 
ja avatud. Nii et rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel pole meil oma teadmiste ja 
kogemuste koha pealt midagi häbeneda.
Mingid asjad aga on klassika. Tänapäeval eksisteerivad matching, humanistlik ja konstrukti-
vistlik nõustamine praktikas kõrvuti ning paljud meie nõustajad on positiivses mõttes eklek-
tikud. Kasutatakse paralleelselt nii teste kui uusimaid meetodeid ja harjutusi. Ja ega karjääri-
nõustamise eesmärgid ole ka radikaalselt muutunud. Kui sirvida näiteks 20. aastate kohalikke 
ajalehti, leiame sealt artikleid, mis oleks nagu eile kirjutatud. Ikka on mure noorte pärast, kes 
pärast gümnaasiumi lõpetamist hädas oma kutsumuse leidmisega, ikka soovitatakse noortel 
mitte teha valikuid teiste järgi, vaid oma südamehäält kuulda võttes jne.
Selles väljaandes ongi kõrvuti nii uuemad kui “äraunustatud vanad” teemad ja harjutused. On 
nii teooriat kui praktilisi ülesandeid, nii algajatele kui kogenud nõustajatele. Mina ise leidsin 
siit nii mõnegi harjutuse, mida tahaksin praktikas katsetada. Ja nii head suhtlemistasandeid 
käsitlevat teoreetilist osa pole ka ammu lugenud – kompaktne, aga põhjalik, kasutatav nii 
koolituses kui nõustamisel.
Soovin teile rõõmsat äratundmist ja väikesi avastusi koos selle raamatuga.
Piret Jamnes
Karjäärinõustamine
6
Tulevik
Tulevik pole mitte oleviku poolt pakutavate alternatiivsete radade hulgast tehtud valiku tule-
mus, vaid teatud koht, mis on loodud – loodud kõigepealt inimese mõttes ja soovides ja seejärel 
ka tema tegudes. Radasid ei tule leida, need tuleb rajada ja nende rajamistegevus muudab 
niihästi raja rajajat kui ka sihtpunkti.
John Schaar
On üpris paradoksaalne, et ainult kasvus, uuenemises ja muutumises leiame tõelise kindluse.
Anne Morrow Lindbergh 
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
7
I OSA
Nõustamise teooriad ja praktiline 
nõustamine
Nõustamise teooriad
Omaduste ja faktorite teooria (kokkusobitamine)
Omaduste ja faktorite teooria lähtub põhimõttest, et alati toimib elukutse ratsionaalne valik. 
Õige valiku tegemiseks tuleb kõrvale heita ebaolulised faktorid.
•  Inimesel peab olema selge arusaamine iseendast. Nõustaja ülesanne on koguda infot 
nõustatava võimete, huvide, väärtuste, isikuomaduste kohta.
•  Inimesel peavad olema teadmised ümbritseva maailma kohta, näiteks millised on oluli-
sed nõuded eri kutsetele. Nõustaja ülesanne on anda selle kohta vajalikku teavet.
•  Ratsionaalse valiku tegemine.
Seda teooriat järgivad mitmesuguseid intelligentsusteste kasutavad koolkonnad. Kõige tun-
tum on Binet’ intelligentsustest, mis võimaldab väljendada inimese intelligentsust teatud 
koefitsiendi abil. Standard on 100. Talente on jaotatud mitmeti. Üks võimalik jaotus on 
järgmine:
•  verbaalsed anded ;
•  induktiivsed anded (oskus loogiliselt mõelda);
•  ruumilised anded (oskus töötada ruumi mõõtmetega);
•  numbrilised anded (oskus töötada kiiresti ja korrektselt arvutamise nelja põhitehtega);
•  pertseptiivsed anded (oskus tajuda kiiresti üksikasju ja detaile, taju kiirus ja täpsus).
Eeltoodut arvestades on võimalik koostada talentide profiilid eri töökohtadele ehk nn pro-
fessiogrammid.
Seda käsitlust võib nimetada ka kokkuviimise teooriaks ehk matching’uks. Nõustamise käi-
gus püütakse inimest kokku viia talle sobiva töökohaga. Nõustaja esitab faktilisi küsimusi  
ja pakub tööotsijale informatsiooni talle sobivate töökohtade kohta. Töökohti on võimalik 
rühmitada sarnasuse alusel. Siia kuulub ka Hollandi kutsealade tüübistik ning tema karjääri-
valikuteooria ning testid. Kui viia inimene kokku talle sobiva tööga, muudaks see ühiskonna 
Karjäärinõustamine
8
konfliktivabamaks. Samas jääb inimesele siiski valikuvabadus. Töötatakse palju testidega. 
Motivatsiooni saab tugevdada, kuid ainult nende omaduste osas, mis inimesel on juba ole-
mas.
Ettekujutus inimesest kvalifikatsioonide ja faktorite teooria põhjal.
•  Inimese oskusi (kvalifikatsioone) on võimalik tuvastada isegi enne nende oskuste välja-
selgitamist praktika abil. Iga inimene on võimeline töötama mitmel erineval kutsealal ja 
tema tööalast võimekust on võimalik testide abil selgitada.
•   Motivatsioon , näiteks hea töötasu, võib soodustada oskuste väljakujunemist. See 
tähendab, et motivatsioon võib panna inimest oma teatud oskusi edasi arendama, kuni 
need ka praktikas ilmnevad. Samas on need oskused inimeses latentsel kujul juba varem 
olemas.
•  Kui tööalane tegevus võimaldab inimese oskusi täielikult ära kasutada, saab inimene 
sellisest tööst maksimaalse rahulduse.
Kliendikeskne (humanistlik) nõustamine
Kliendikeskset nõustamist nimetatakse ka mittedirektiivseks juhendamismeetodiks. Teooria 
põhineb Carl Rogersi käsitlusel inimesest, mis väidab:
•  inimene on oma loomult hea, usaldusväärne ja konstruktiivne;
•  kui inimene siiski halvasti käitub, siis on selle põhjuseks talle avaldatav surve, mis val-
landab teatud kaitsemehhanismid;
•  elu on aktiivne protsess, mis pakub inimesele rohkelt võimalusi valikute tegemiseks;
•  igal inimesel on oma subjektiivne ettekujutus maailmast. 
Nõustaja peab pidevalt püüdma näha maailma nõustatava subjektiivsetel kogemustel põhi-
neva maailmamudeli kaudu.
Nõustamise põhiline tööriist on vestlus, mille abil nõustaja annab vajalikku infot, juhtnöö-
re ja suuniseid. Nõustajal peab olema hea kuulamisoskus ja sisseelamisvõime (oskus näha 
nõustatava silmade läbi). Nõustaja pole direktiivne ekspert, pigem aitaja. Tema ülesanne on 
aidata nõustataval leida talle sobivad eesmärgid ja tegevused ning teha valikuid. 
Probleemide lahendamisele keskendunud nõustamine
Lahenduskeskne nõustamine (Steve de Shazer) lähtub sellest, et probleemide tekitajad ja 
säilitajad on mõtteseosed, millesse inimene takerdub. Probleemidega tegelema hakates sel-
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
9
gub, et need mõtteseosed kujutavad endast nõiaringe, mis nõustajal tuleb lõhkuda, et oleks 
võimalik luua uusi nn häid mõtteringe. Seega kõik probleemid säilivad ning need kantakse 
üle teistesse situatsioonidesse.
NÄIDE: Probleemi lineaarne kirjeldus: mees joob tööl, mistõttu muutub tõenäolisemaks 
tema töölt vallandamine.
Probleemi nõiaring: kui mees tunnetab, et töö on talle vastumeelne, hakkab ta jooma.  
Kui ta on joonud, siis töötab ta halvasti ning tema kolleegid ja ülemused on tema peale 
pahased ning ta satub isolatsiooni. Nüüd tunneb mees ennast veelgi halvemini ja joob 
rohkem.
Juhendamisel kasutatakse teatud spetsiifilisi küsimusi. Selle asemel, et uurida probleemi, 
esitatakse küsimusi ootuste või probleemi puudumise kohta. Päritakse nende sammude koh-
ta, mida nõustatav oma probleemi lahendamiseks on juba astunud . Küsitakse ka seda, mis 
on osutunud kõige tõhusamaks. Sageli alustab nõustaja vestlust küsimusega, milline tulemus 
nõustatava arvates sel vestlusel on või peaks olema. 
Küsimuste näited (ringküsitlemine): 
•  Millal seda probleemi ei ole? 
•  Mida tunneksid, mõtleksid teised, kui käituksid teatud viisil? 
•  Kellele sind ümbritsevatest inimestest on kõige olulisem, et sa otsustaksid minna edasi 
õppima? 
•  Kui sa saaksid täispalgalise töökoha, milliseid muudatusi tooks see kaasa sinu enda, sinu 
naise, laste ja sõprade jaoks? 
Nõustaja ülesanne on leida ressursid, mis aitaksid probleemist üle saada. Samuti tuleb  prob -
leemi suhestada nõustatavat ümbritsevate inimestega.
Kasutatakse mitmesuguseid kodutöid, millega kliendil tuleb vestluste vahelisel ajal iseseis-
valt tegeleda.
Nõustatava suhe nõustajaga on jagatud 3 kategooriasse.
•  Külastussuhe: nõustatav astub sisse ainult selleks, et “heita pilk peale”, mida nõusta-
mine talle (või tema lähedasele) võiks pakkuda.
•  Kaebamissuhe: nõustatav soovib rääkida teatud talle olulisest probleemist, kuid ta ei 
näe veel, kuidas ta ise selle probleemiga seotud on.
•  Kliendisuhe: nõustatav on tõepoolest huvitatud nõustaja pakutava abi vastu võtmisest.
Karjäärinõustamine
10
Konstruktivistlik (sotsiodünaamiline) nõustamine
Sotsiodünaamilise nõustamise teooria looja R. Vance Peavy lähtub sellest, et inimene kui 
sotsiaalne olend on pidevas muutumises. 
Peavy arvas , et keskkond pakub samal ajal nii võimalusi kui piiranguid, kuid enamik lahendus-
test on ajutised ja kehtivad konkreetse olukorra piires. Nõustaja ja nõustatav töötavad neid 
lahendusi välja koos, kasutades kogemuste analüüsi, informatsiooni ja arutlusi ning kujunda-
des erinevaid vaatenurki. Lahendus toetub nõustatava isiklike ressursside kasutusele võtule. 
Selleks uuritakse nii mineviku kogemusi kui praegust keskkonda, kus inimene tegutseb, ning 
kavandatakse tulevikuvõimalusi. 
Konstruktivistliku nõustamise põhimõtted.
•  Nõustamise protsess on sama oluline (või isegi olulisem) kui tulemus.
•  Ei ole olemas ühte objektiivset reaalsust. Nõustaja lähtub ettekujutusest, et inimesed 
elavad paljudest reaalsustest koosnevas universumis. 
•  Inimese maailm on sotsiaalselt konstrueeritud. Nõustaja mõistab, et indiviidi maailm on 
loodud vastastikuste mõjutuste, kommunikatsiooni ja vastastikuste seoste põhjal.
•  Keel kui inimestevahelise suhtlemise vahend annab meile tööriista isiklike ja sotsiaalsete 
tegelikkuste üha uueks konstrueerimiseks. Nõustaja peab keelt kõige olulisemaks – see 
tähendab, et sõnad on tööriistad , mida kasutatakse selleks, et asjad saaksid tehtud, ja 
mis loovad asjade tähendusi.
•  Inimene konstrueerib ennast pidevalt, näiteks lugude jutustamise kaudu.
•  Nõustaja lähtepunkt on alati fakt, et inimesed on paigutatud spetsiifilisse sotsiaalsesse 
konteksti, mis determineerib nende poolt öeldavat.
•  Konstruktivistlik nõustamine on kultuurikeskne tegevus – "kultuure" tajutakse elamis -
mudelitena.
•  Nõustades inimest, kelle kultuur erineb sinu enda omast, on oluline:
-  lasta sellel inimesel õpetada sulle olulisi kommunikatsiooni puudutavaid üksikasju 
oma kultuuri kohta;
-  näidata üles aktiivset huvi selle inimese kommete, tseremooniate, maailmavaate, 
toidu, muusika ja muude kultuuri kandvate sõnumite vastu;
-  aktiivselt koguda teadmisi selle inimese perekonna ning kogukonna kohta.
Nõustaja ja nõustatava ühise tegevuse tulemuseks võib olla selgem enesemääratlus, suurem 
valmidus iseseisvaks tegutsemiseks, uued seisukohad,  tegevusplaan  vms. Sotsiodünaamiline 
nõustamine mõjutab inimest tervikuna ega ole seotud ainult töökoha leidmise või õppeasu-
tuse väljavalimisega.
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
11
Nõustaja peab sisenema nõustatava eluruumi (life space), et mõista, kuidas nõustatav maa-
ilma näeb. Abistav küsimus on: kuidas sina seda näed, tunned, mõistad? Sotsiodünaamiline 
nõustaja kasutab peamise meetodina dialoogilist kuulamist ehk nõustamisvestlust, samuti 
metafooridel ja visualiseerimisel põhinevaid tegevusi, skeemide joonistamist, kaardistamist 
ning lugude jutustamist. Teste üldjuhul ei kasutata, kuna kirjeldatav lähenemine rõhutab 
nõustaja ja nõustatava võrdset ning respektil põhinevat suhet ning seetõttu välditakse diag-
noosimist ja sildistamist. 
Soovitused konstruktivistliku nõustamise korraldamiseks
Inimliku suhte loomine, dialoogiline kuulamine
•  Kontsentreeru nõustatavale, ole kannatlik ja väljenda oma respekti.
•   Unusta oma mured, loobu isekusest ja edevusest.
•  Leia, millised on vestluspartneri kultuuritraditsioonid, ja austa neid.
•  Püüa leida ühine alusplatvorm vestlusele.
•  Püüa luua suhe, mida võib väljendada sõnadega "me liigume käsikäes”.
Eluruumi (life­space) sisenemine
Selleks, et inimese olukorrast aru saada, tuleb teda vaadata tema igapäevaelu kontekstis.
See on nii psühholoogiline kui sotsiaalne ruum, kus inimene elab. Peavy jagas selle neljaks 
osaks: suhted, töö ja õppimine, tervis ja keha, spirituaalsus. 
•  Palu, et abiotsija jutustaks oma (probleemiga seotud) loo (lood).
•  Loo võib panna kirja või joonistada (kasutusel on mitmeid harjutusi, mille abil saab seda 
teha, vt Vance Peavy või Timo Spangari kirjutisi või koolitusmaterjale).
•  Soovita kasutada metafoore, visualiseerimist. Nii aitad nõustataval paremini leida tähen-
dusi (ja lahendusi).
•  Esita kujundite ja metafooride mõtestamist hõlbustavaid küsimusi, ära paku seletusi ise 
välja.
Ühine projektide koostamine
•  Aita nõustataval visandada tema jaoks võimalikud tulevikud.
•  Joonistage need skeemi kujul paberile ja täiendage seda vajadusel kordamööda (vt 
mõttekaart ).
•  Püüdke nende alternatiivide kaalumisel arvesse võtta kõiki olulisi aspekte.
•  Töötage mõttekaardi alusel välja konkreetne projekt, mille alusel tegutseda.
Karjäärinõustamine
12
Sotsiodünaamiline nõustaja pole direktiivne ekspert, vaid abistaja , katalüsaator. Õigemini – 
nõustaja on ekspert nõustamise alal ja nõustatav on ekspert oma elu alal. Nõustaja ülesanne 
on aidata nõustatavat võimaluste nägemisel, valikute tegemisel ja eesmärkide seadmisel. 
Samas on nõustaja ka inimene, kes hoolib nõustatavast. Sotsiodünaamilist nõustamist nime-
tatakse ka koosloomise ja õpiprotsessiks.
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
13
Nõustamisprotsess ja nõustaja
Nõustaja eetika
Respekt, austus
Nõustataval on õigus ise otsuseid teha. Nõustaja roll on toetada nõustatavat otsuste tege-
misel.
Sõltumatus
Nõustaja on suunatud nõustatava huvidele ja vajadustele, mitte institutsioonide huvidele, 
mida ta esindab. Ta peab vältima oma isiklike arvamuste, eelistuste, hoiakute väljendamist. 
Seega peab nõustaja olema teadlik oma maailmapildist.
Avatus
Nõustaja ja nõustatava vahel peab valitsema avatud suhe. Nõustaja räägib sellest, mida mär-
kab ja tunneb, ning annab vajalikku infot.
Konfidentsiaalsus
Tulemusliku nõustamise eelduseks on usaldus. Nõustatava jaoks on oluline teada, et kõik, 
millest vestluses juttu oli, jääb tema ja nõustaja teada. Nõustajana tuleb endalt küsida, kas 
mulle meeldiks, kui minu kohta antakse teistele sellist infot.
Objektiivsus
Nõustaja poolt esitatu on fakte kirjeldav, mitte hinnanguline. Samuti on oluline, et edastatav 
teave oleks täpne ja ajakohane.
Professionaalsus
Nõustaja kasutab meetodeid, mis on legaalsed (näiteks litsentseeritud testid) ning mille 
kasutamiseks on tal õigused (litsents, läbitud koolitus vms) ja oskused. Nõustaja teab oma 
oskuste ja pädevuste piiri ning selleni jõudes saadab kliendi edasi vastava asjatundja juurde.
Hea nõustamise kümme omadust
1.  Vestlus on mõistlik nii abiotsija kui nõustaja meelest.
2.  Diskussioon keskendub abiotsija vahetutele kogemustele, mitte aga nõustaja ideedele.
3.  Abiotsija ja nõustaja vahel valitseb vastastikuse usalduse ja austuse õhkkond .
4.  Abiotsija vajadused visualiseeritakse ja arutatakse läbi.
5.  Kommunikatsioon on vastastikune, koostööle suunatud, paindlik ja mõlemad, nii abiotsi-
ja kui nõustaja, ilmutavad valmisolekut oma arvamusi muuta.
6.  Austusega suhtutakse kultuuritraditsioonidesse ja kohaliku elu tundmisesse.
7.  Nõustamissituatsioon on empaatiline, fokuseeritud ja reflekteeriv (tagasipeegeldav).
8.  Nõustaja kasutab vastastikuse mõjutamise võrgustikku asjadesse selguse toomiseks, pla-
neerimiseks, otsuste langetamiseks, aktiveerimiseks ja toetamiseks.
9.  Olulised on niihästi huumor ja mängulisus kui ka tõsidus.
10. Abiotsija liigub eneseaitamise suunas, mis peabki olema nõustamise tulemus.
Karjäärinõustamine
14
Nõustamisprotsess
Nõustamine on protsess, mille tulemus nõustatava jaoks võib olla:
•  adekvaatsem enesetundmine;
•  isiklike ressursside tundmine;
•  oma võimalustest arusaamine;
•  suurem valmidus kohaneda muutustega;
•  valmidus teha otsuseid;
•   suutlikkus seada eesmärke;
•  suutlikkus eesmärkide nimel tegutseda.
Nõustamise käigus kujundatakse:
•  teed rajavaid oskusi, mis loovad eelduse muutusteks, õppimiseks, iseseisvate eesmärki-
de seadmiseks;
•  eneseanalüüsi oskusi, mis võimaldavad paremini analüüsida oma eeldusi teadlike kar-
jääriotsuste tegemisel;
•  infootsimise oskusi, mis loovad eelduse olla kursis hariduse ja töömaailma võimaluste 
ning vajadustega;
•  otsusetegemise oskusi, mis on vajalikud valikuvõimaluste hindamiseks ja realistlike 
eesmärkide seadmiseks;
•  eesmärkide elluviimise oskusi, mis on vajalikud karjääriotsuste täideviimiseks. 
Nõustamisprotsessi planeerimine 
Protsessi planeerimiseks tuleb esmalt kindlaks teha nõustatava olukord ja vajadused – kas 
on tegemist kiiret lahendamist vajava kriisiolukorraga või pigem rahulikku tegutsemist või-
maldava küsimusega.
Tulenevalt nõustatava olukorrast valitakse ka sobivate rõhuasetustega tegutsemistaktika.
•  Kui kliendi probleemiks on vajadus leida töökoht, et toime tulla, on rõhu  asetus tööotsi-
misoskuste arendamisel ja tegutsemiskava väljatöötamisel.
•  Kui kliendi probleemiks on soov olla edukam ja leida veelgi rohkem rahuldust pakkuv töö 
ning otsest toimetulekuprobleemi ei ole, analüüsitakse enne tegevuskava koostamist 
põhjalikumalt tema ambitsioone, ressursse ja võimalusi.
Vahel võib neid kahte lähenemist ka kombineerida. Näiteks piiritleda nõustatava kaugemad 
ambitsioonid ja võimalused, kuid keskenduda töökoha kui ajutise kompromiss lahenduse ot-
simisele.
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
15
Nõustamisprotsessi planeerimisel paneb nõustaja üldjoontes paika ja mõtleb läbi:
•  nõustamiskohtumiste arvu;
•  maksimum- ja miinimumeesmärgi;
•  nõustamise etapid;
•  kasutatavad meetodid;
•  kaasamist vajavad spetsialistid;
•  võimalikud nõustamist takistavad või raskendavad aspektid;
•  teed nendega toimetulekuks.
Nõustamise etapid ja nõustaja oskused
Alljärgnevalt on kirjeldatud nõustamise etapid tegevuste lõikes koos nõustajale vajalike os-
kuste loeteluga. Oskusi pole loetelus korratud (näiteks empaatiat, küsimuste esitamise os-
kust, aktiivse kuulamise oskust jms on vaja igas etapis ).
1. Tutvumine ja koostöö tingimuste kokkuleppimine
Küsimus nõustatavale: Kuidas saan sind aidata?
Tegevused:
•  tutvumine;
•  nõustatava probleemi esmane kirjeldamine;
•  eesmärkide kokkuleppimine;
•  esmase tegevusplaani kokkuleppimine (mitu kohtumist , ajakava jne);
•  muude koostöökokkulepete sõlmimine (konfidentsiaalsus, ausus, tagasisidestamise 
kohustus vms).
Nõustaja oskused:
•  kontakti loomise oskus;
•  analüüsioskus;
•  planeerimisoskus.
Karjäärinõustamine
16
2. Olukorra analüüs
Küsimus nõustatavale: Kus sa praegu oled?
Tegevused:
•  olukorra selgitamine ja probleemide väljatoomine;
•  otsuste defineerimine, mille ees nõustatav seisab – milliseid otsuseid on vaja teha; 
•  probleemide seadmine tähtsuse järjekorda – mis oluline, mis teistest sõltuv jne;
•  nõustatava konteksti, eluruumi uurimine;
•  nõustatava senise karjääriotsuste tegemise stiili selgitamine.
Nõustaja oskused:
•  küsimuste (täpsustavad, suunavad, avatud) esitamise oskus;
•  aktiivse kuulamise oskus;
•  analüüsi-, üldistus- ja spetsifitseerimisoskus (esiletõstmine, määratlemine, üksikasjades-
se süvenemine);
•  professionaalne kohalolek (ka mõtetes), läheduse ja distantsi tasakaal;
•  empaatiavõime;
•  spontaansus ja avatus;
•  austav ja siiras käitumine;
•  eluruumi (suhted, töö ja õppimine, tervis, nõustatava psühholoogiline, sotsiaalne ja 
materiaalne keskkond) kaardistamise oskus. 
3. Eesmärkide seadmine
Küsimus nõustatavale: Kuhu sa soovid jõuda?
Tegevused:
•  pikaajaliste elu- ja karjäärieesmärkide selgitamine;
•  lühemaajaliste eesmärkide selgitamine;
•  huvide ja väärtuste analüüs (vt Huvide profiil).
Nõustaja oskused:
•   fantaasia , metafooride kasutamine; 
•  visualiseerimisharjutuste tegemine;
•  paindlik ja avar lähenemine – oskus näha asju eri vaatepunktidest;
•  vestluse juhtimine selgelt piiritletud eesmärkide suunas;
•  aktsepteerimisvõime, mittehinnanguline suhtumine;
•  huvide ja väärtuste väljaselgitamise oskus. 
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
17
4. Nõustatava ressursside ja piirangute selgitamine
Küsimus nõustatavale: Mis sul on pakkuda? Millele toetud? 
Tegevused:
•  kogemuste analüüs;
•  isiksuseomaduste analüüs;
•  võimete ja oskuste analüüs;
•  muude ressursside analüüs.
Nõustaja oskused:
•  CV analüüs;
•  testide ja küsimustike kasutamine;
•  tagasiside andmine;
•  protsessi eesmärkide ja kava järgimine.
5. Tegevusplaani koostamine 
Küsimus nõustatavale: Kuidas eesmärgini jõuda?
Tegevused:
•  alternatiivide kaardistamine;
•  alternatiivide hindamine ja analüüs, selleks kriteeriumide väljatöötamine;
•  motivatsiooni hindamine (kuivõrd nõustatav soovib neid eesmärke saavutada, kuivõrd on 
valmis selle nimel pingutama);
•  vajaliku info hankimine;
•  tegevusplaani paikapanek;
•  võimalike piirangute analüüs;
•  piirangute ületamise viiside leidmine;
•  tugistruktuuride (abistajate) otsimine;
•  tagavaraplaani väljatöötamine;
•  uute oskuste õpetamine (näiteks käitumine intervjuul vms).
Nõustaja oskused:
•  toetamis- ja julgustamisoskus;
•  alternatiivsete plaanide tegemise oskus (plaan A, tagavaraks plaan B);
•  oskus leida üles abistajad ja takistajad (vt jõuväljade analüüs);
•  info otsimise oskus;
•  konstruktiivse tagasiside andmise oskus;
•  juhendamisoskus;
•  fookuse hoidmise oskus;
•  vajalike spetsialistide leidmise oskus, kontaktide võrgustiku loomise ja hoidmise oskus.
Karjäärinõustamine
18
6. Kokkuvõte nõustamisest ja järelseire
Küsimus nõustatavale: Kuhu sa nõustamise tulemusena jõudsid? Mida edasi teed? Kuidas 
on läinud?
Tegevused:
•  nõustamise eesmärgi, protsessi ja tulemuste kokkuvõte;
•  vastastikune tagasiside andmine;
•  edasiste tegevuste planeerimine;
•  koostöökokkulepped edasiseks (näiteks kokkulepe, et nõustatav annab teada, kui tööko-
ha saab, või et nõustaja helistab kahe kuu pärast ja küsib, kuidas on läinud).
Nõustaja oskused:
•  üldistamise ja kokkuvõtte tegemise oskus;
•  tagasiside vastuvõtmise oskus;
•  oma tegevuste planeerimise oskus (et ei unustaks näiteks kahe kuu pärast helistada, kui 
on lubanud seda teha).
Valdkonnad, mille kohta saab koguda nõustamise käigus infot
1. Töökäitumine 
•  mida oskab;
•  milline on tööstiil;
•  mis meeldib töö juures;
•  tööoperatsiooni kirjeldus – kuidas seda teeb;
•  millised on vaba aja tegevused (nt kui teeb käsitööd, kas harutab palju, mis tehnikat 
kasutab).
2. Sotsiaalne käitumine 
•  suhted kolleegide, alluvate, ülemustega, koolikaaslastega, õpetajatega;
•  suhted kodustega; 
•  millised need suhted võiksid olla; 
•  kuidas vaba aja veetmine mõjutab suhteid;
•  suhete tihedus, kestus – kui pidevad, pikaajalised on suhted teistega .
3. Vaimne võimekus
•  suundumus (humanitaar-, reaalala, kunst ); 
•  koolihinded; 
•  harrastused; 
•  ringidest osavõtt; 
•  enesetäienduskursused; 
•  kuhu ennast ühe või teise oskuse poolest paigutab (oskuse tase).
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
19
4. Motivatsioon
•  mida peab töö juures oluliseks – tööväärtused; 
•  möödunud töökäik, edutamised töökohtadel;
•  tulevikufantaasiad;
•  perekond.
5. Tervis
•  vaba aeg, huvid, sportlikud harrastused; 
•  varasemad töökohad; 
•  praegune tervislik seisund.
6. Põhimõtted, väärtused, hoiakud
•  baasuskumused;
•  enesehinnang;
•  mida peab elus tähtsaks;
•  eelarvamused, sisemised barjäärid.
7. Tegutsemis- ja otsustamisstiil ning -oskused
•  kuidas on seni planeerinud oma karjääri ja teinud otsuseid;
•  kandideerimisoskused;
•  enesemotiveerimisoskus;
•  stressiga toimetuleku oskused.
Karjäärinõustamine
20
Nõustaja professionaalne kohalolek
Professionaalne nõustamine eeldab läheduse ja distantsi tasakaalu järgimist. Empaatilise 
sisse elamise (tunded, intuitsioon) ning distantsi (mõtlemine, vaatlemine) paralleelne kasu-
tamine võimaldab nõustajal paremini mõista nõustatavat ja leida tema abistamiseks sobivai-
ma tee – “kullakaevamistee”.
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
21
Nõustamise meetodid ja abivahendid
1. Aktiivne kuulamine
Aktiivne kuulamine on kommunikatsioonitehnika, mille eesmärk on:
•  anda vestluspartnerile teada, et sa oled tõepoolest aru saanud, mida ta räägib;
•  näidata, et sa austad vestluspartnerit;
•  näidata, et sa saad aru vestluspartneri käsiloleva teemaga seonduvatest tunnetest.
Praktikas tähendab see vääritimõistmiste hulga vähenemist. Aktiivne kuulamine tagab ka sel-
le, et sa edastad vestluspartnerile oma sõnumi alles pärast seda, kui oled aru saanud temalt 
sinule lähetatud sõnumist.
KUIDAS NÄIDATA, ET OLED AKTIIVNE KUULAJA:
• vaata rääkijale otsa; 
• ole huvitatud, näita välja oma sõbralikku suhtumist ( kehakeel );
• mõtle läbi, mida ta rääkis;
• mõtle läbi räägitu taust;
• lase rääkijal kõne lõpetada;
• oota oma kommentaaride ja järeldustega seni, kuni teine on oma kõne lõpetanud;
• pane tähele, kuidas rääkija ennast väljendab – milline on ta hääletoon,  näoilme , žestid 
ja kehakeel.
Aktiivse kuulamise tehnikad
a) Sisu ümberformuleerimine
Sa kordad oma sõnadega üle vestluspartneri poolt sulle öeldu, see tähendab, sa suunad sõnu-
mi selle saatjale tagasi, et kontrollida, kas sa oled öeldust õigesti aru saanud.
NÄITEKS:
“Kas sa mõtled, et…?”
“Ma saan aru, mida sa silmas pead. Kas sa arvad, et…?”
“Niisiis, sa arvad, et…?”
Selline ümberformuleerimine sunnib sind kuulama, mida teine inimene tegelikult ütleb ja 
mida ta mõtleb. Sa oled sunnitud mõistma teise inimese vaatenurka ning seeläbi hoiad kokku 
aega ja väldid sekeldusi.
Pea meeles, et selles suhtlemisfaasis tuleb sul vaid vestluspartnerile märku anda, et oled 
tema sõnumist aru saanud, oma arvamust sa siin ei esita.
Karjäärinõustamine
22
b) Tunnete tagasipeegeldamine
Sul tuleb ilmutada empaatiat, näidates, et sa saad aru vestluspartneri sõnade taga olevatest 
tunnetest. Seeläbi demonstreerid sa oma oskust asetada ennast teise inimese olukorda ning 
vaadata olukorrale tema silmade läbi.
TAGASIPEEGELDAMIST VÕIB VÄLJENDADA SELLISTE LAUSETEGA NAGU:
“Mulle tundub, et sa oled rahul…”
“Oleksin vihane, kui mulle midagi sellist juhtuks…”
“Ma võin ette kujutada, kui raske on olnud…”
Ära sunni vestluspartnerit rääkima sulle midagi liiga isiklikku. Sageli väljendavad inimesed 
oma tundeid ka “ridade vahelt”. Teise inimese tunnete tagasipeegeldamine muudab suhtlemi -
se sageli vabamaks ja tõhustab seda.
Ära unusta kehakeele jälgimist, kui tood  kommunikatsiooniprotsessi emotsionaalse dimen-
siooni. Sinu vestluspartner väljendab oma tundeid kehakeele kaudu ja see võib olla väga 
kasulik infoallikas.
c) Palve sõnum põhjalikumalt läbi töötada
Üks aktiivse kuulamise element on selliste küsimuste esitamine, mis sunnivad vestlus partnerit 
põhjalikumalt läbi töötama juba tema poolt öeldut. Seda tuleb teha siis, kui sa soovid saada 
käsitletava teema kohta täiendavat informatsiooni. Seda liiki küsimused võivad aidata teisel 
inimesel selgitada midagi sellist, mis tundub talle raske ja keerukas. 
Uuriva alatooniga küsimused, mis algavad sõnaga “miks”, ei kuulu aktiivse kuulamise juurde. 
SELLE ASEMEL VÕIKSID SA HOOPIS KÜSIDA:
“Sa mainisid…Kas sa võiksid mulle sellest natuke rohkem rääkida?”
“Kas sa aitaksid mul aru saada…?”
“Kuidas sa sellele reageerisid?”
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
23
d) Kehakeel
On kindlaks tehtud, et ainult sõnade abil antakse edasi 7%, heli (hääletoon jms) abil 38%, 
mittesõnaliste kanalite kaudu 55% teabest. Enamik uurijaid on arvamusel, et sõnalist kanalit 
kasutatakse teate edastamiseks, samal ajal aga sõnadeta kanal on isikutevaheliste suhete 
väljendaja. Mõnedel juhtudel asendab see sõnalist suhtlemist. Ühtlasi annab kehakeel teavet 
meie tunnete kohta. Öeldakse: kehakeel ei valeta. Seega on kehakeelel aktiivse kuulamise 
juures väga oluline roll. 
Nõustajal endal on võimalik parandada kommunikatsiooniprotsessi, sobitades oma kehakee -
le kokku vastava olukorraga ning peegeldades oma vestluspartneri liigutusi ja ilmeid. Su 
kehakeel peab väljendama huvi ja tahtmist kuulata. Näiteks peaks sa kasutama noogutusi, 
silmsidet ja keha avatud hoiakut. Ka kergete nõusolevate ühmatustega saad sa näidata, et 
kuulad aktiivselt. USA teadlased väidavad, et mida enam teenindajad kasutavad suhtlemisel 
klientidega toetavaid mitteverbaalseid vahendeid (naeratus,  silmside , avatud poosid, puudu-
tamine jne), seda meeldivamaks hindavad kliendid teenindust.
Mitteverbaalse suhtlemise vahendid on:
•  žestid ja liigutused;
•  näoilme, miimika, silmside;
•  poosid, kehaasendid;
•  isiklik ala;
•  puudutused.
Karjäärinõustamine
24
2. Visualiseerimine ja metafoorid  
Selleks, et endast, oma olukorrast või soovidest paremini aru saada, tuleb leida neile võrdlus-
alused ehk metafoorid. Lõpeta laused:
•  Minu töö on kui…
•  Minu abielu on kui…
•  Minu eelmine aasta oli kui…
•  Minu elu on kui…
•  Minu tulevik on kui…
Metafoore kasutatakse ka kujutlusharjutustes, mille raamistikuks on visualiseerimistehnika.
Visualiseerimine on oma peas kujutluse ja kujundite loomine, mida saab hiljem jutustada, 
kirja panna või paberil kujutada. Kõige levinum visualiseerimise meetod on juhendatud mõt-
tematk. 
Visualiseerimistehnikal ning metafooridel on tihti väga suur mõju nõustatavale – ta võib 
enda jaoks leida seoseid, tähendusi ja avastusi, milleni ta muude meetodite abil poleks (nii 
kiiresti) jõudnud.
Visualiseerimist kasutatakse ka positiivsete sisenduste juhtimiseks (et võitu saada negatiiv-
setest mõtetest ja hoiakutest).
3. Fantaasia rakendamine
Fantaasia ergutamiseks võib nõustataval paluda kirjeldada oma  unistuste päeva/tööd/elu. 
Abistavad küsimused:
•  Mida see fantaasia näitab minu väärtuste kohta?
•  Millised on erinevused minu fantaasia ja tegelikkuse vahel?
•  Kui suurt osa minu fantaasiast on võimalik ellu viia praegu ja kui palju sellest on teosta-
tav tulevikus?
•  Kui mul ei ole võimalik saada seda kõike, kas midagi mu unistustest on siiski realiseeri-
tav?
•  Mis on need tegelikud takistused, mis ei lase mu fantaasiatel teostuda?
•  Kui midagi mu fantaasiates muutuks tegelikkuseks, milliseid tagajärgi sellel oleks nii 
minule kui ümbrusele?
•  Kas mu fantaasiad on seda väärt, et nende nimel vaeva näha ja pingutada?
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
25
4. Probleemid ja eesmärgid
Meetod sobib eesmärgi seadmiseks ja tegevusplaani kavandamiseks. Intervjuu ülesehitus:
•  probleemi sõnastamine;
•  olukorra täpne kirjeldamine: kes kus millal tegi;
•  kuidas käitusid ise;
•  kuidas käitusid teised;
•  milline oleks soovitatav, oodatav situatsioon;
•  mis oleks esimene samm soovitud tulemuse suunas;
•  milline oleks heakskiidetav tulemus;
•  mida oled valmis tegema, et situatsiooni soovitud suunda pöörata.
5. Mõttekaart
Mõttekaart võimaldab visualiseerida olemasolevat olukorda ja ressursse ning analüüsida, kui-
das need on omavahel seotud (nt milliseid oskusi tuleks arendada, mida juurde õppida).
Nõustamisel võib seda kasutada kahel eesmärgil:
1.  iseendale märkmete tegemiseks;
2.  kliendile oma oskuste kaardistamiseks.
Mõttekaart on visuaalne ja selge. Sul tuleb kasutada vaid väheseid võtmesõnu ja kui sa nad 
korralikult süstematiseerid, suudad sa kujundada üldseisukoha teatava juhtumi või probleemi 
kohta. Mõttekaarti on ka teistel inimestel lihtne lugeda.
Mõttekaart näeb välja kui puu pealtvaates – keskel on tüvi, millest hargnevad oksad (põhi-
liinid).
 
Karjäärinõustamine
26
Kuidas mõttekaarti kasutada 
•  Võta tühi paberileht, võib ka teibi abil kokku kleepida mitu paberilehte.
•  Kasuta pliiatsit ja kustutuskummi.
•  Alusta ringiga paberi keskel (tüvi).
•  Kirjuta teema ringi sisse.
•  Põhiharud joonista kellaosuti liikumise suunas.
•  Põhiliinidel märgi ära kõige olulisemad teemad (põhiharudele võib kaardistada kõik 
õppe asutused, töökohad, vaba aja tegevused, mis on andnud sulle eri kvalifikatsioone; 
üks peaharu jäta oskuste kaardistamiseks). 
•  Iga põhiharu külge võid joonistada oksi, millele märgi põhitegevusliini toetavaid asja-
olusid (esimese haru oksad moodustavad õppeasutused, kus oled õppinud, teisel harul 
töökohad, kolmandal kursused, neljandal harrastused ja muud vaba aja tegevused, mis 
on andnud uusi teadmisi ja oskusi. Seejärel tuleks iga kooli, kursuse-koolituse, töökoha 
ja harrastuse puhul mõelda, milliseid oskusi ja teadmisi on seeläbi omandatud, ning kan-
da need oskuste haru okstele. Selleks, et oma oskusi oleks võimalik paremini analüüsida, 
võib oskuste haru omakorda hargneda kolmeks – kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused).
•  Kasuta võtmesõnu.
•  Ühele paberi nurgale kirjuta ka kuupäev.
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
27
6. Jõuväljade analüüs
Meetod sobib valikuvõimaluste hindamiseks.
•  Mõtle, mida tahad oma elus muuta, saavutada – milline on sinu väljakutse (millised 
väljakutsed). 
•  Kirjelda seda.
•  Leia üles kõik poolt- ja vastuargumendid – jõud, mis on muutuse poolt ja vastu.
•  Too välja need jõud, mis on kõige olulisemad, mis kaaluvad üles kõik teised.
•  Leia üles see, mida saad ise teha, mõjutada.
NÄIDE: 
Pakutakse tööd välismaal. Kodus tuleb tööpakkumine abikaasaga läbi arutada ja teha 
otsus. 
Jõud, mis on muutuste poolt
Jõud, mis on muutuste vastu
Mõlemale meeldib reisida
Senisest tööst loobumine
Uus keskkond
Lapsed jäävad koolist ära
Lapsed õpivad ära inglise keele
Karjäärinõustamine
28
7. Tegevusplaani koostamise abivahend
Meetod sobib tegevusplaani realiseerimise tasandite hindamiseks. Oluline on tegevuste ka-
vandamisel toetuda eelkõige “kõvale pinnasele”, s.o tasandile, mida inimene saab teha ise 
(või lähedaste toel) nüüd kohe või lähiajal. 
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
29
8. Küsimuste esitamine
Oskus esitada õigeid küsimusi õigel ajal on tihedalt seotud kuulamisoskusega. Üldiselt kal-
duvad õpetamisega tegelenud nõustajad esitama liiga palju küsimusi vestluse liiga varajases 
faasis.
Andmete kogumisega seotud küsimused või tundeid ja väärtusi puudutavad küsimused
Vajalik võib olla mõlemat liiki küsimuste esitamine. Kogenematud nõustajad püüavad tee-
mast kramplikult kinni hoida ning tegelda rohkem välisega, et mitte liiga kaasatud saada 
ning et vältida liigseid emotsionaalseid probleeme.
Andmete kogumisega seotud küsimused
Andmete kogumisega seonduvad küsimused peavad olema formuleeritud selliselt, et vastu-
sed neile oleksid nii konkreetsed ja spetsiifilised kui võimalik. Kasuta küsimusi “kuidas?” ja 
“mis?” ning väldi küsimust “miks?”, mis sageli sunnib klienti andma pikki ennast õigustavaid 
selgitusi, mis on tavaliselt tarbetud.
NÄIDE:
Klient : “Tööl ei salli mind keegi.”
Nõustaja: “Hmm…”
Klient: “Absoluutselt mitte keegi. Ehk ainult Juhan oma kummalisel moel.”
Nõustaja: “Sa ütled, et ta teeb seda oma kummalisel moel. Kuidas ta käitub?”
Klient: “Alati kui ma tema poole vaatan, hakkab ta itsitama.”
Nõustaja: “Või nii. Mida siis teised teevad?”
Klient: “Nad pole mind kordagi enda juurde koju kutsunud kogu selle aja jooksul, mis ma 
seal töötanud olen.”
Nõustaja: “Järelikult siis see tõsiasi, et keegi pole sind enda juurde koju kutsunud, tähen­
dab seda, et sa kellelegi ei meeldi?”
Klient: “Jah, ma arvan küll.”
Nõustaja: “Proovime vaadata sellele asjale teise külje pealt. Mida sina teed, kui inimene 
sulle meeldib?”
Vahel on väga tähtis, et klient hakkaks vaatama teatud sündmusele teise nurga alt.
NÄIDE:
“Sa oled nüüd välja toonud terve rea selle asjaga seonduvaid aspekte, aga kas neid võiks 
veel rohkemgi olla?”
Kui klient näeb põhjuse ja tagajärje vahel valesid seoseid, võib nõustaja püüda küsimuste 
abil asjasse selgust tuua.
Karjäärinõustamine
30
NÄIDE:
“Sa ütlesid, et on olemas seos … ja …. vahel, kas sa oled selles kindel?”
“Kuidas sa võid kindel olla, et asi on just nii?”
“Kas sa kaldud mõtlema, et iga asi on kas must või valge?”
Tundeid ja väärtusi puudutavad küsimused
Seda tüüpi küsimused on tihedalt seotud tagasipeegelduse ja empaatia mõistetega.
NÄIDE:
“Mida sina sellest arvad?”
“Mis tundeid see sinus tekitab?”
“Mida sina eelistad?”
“Mida sa selles situatsioonis tundsid?”
“Mida sa pead kõige tähtsamaks?”
Teatud juhtudel on vaja olukorra dramaatilisust vähendada, seda siiski täielikult kaotamata, 
et klient võiks situatsiooni vaagida nii oma tunnete kui mõistuse abil.
NÄIDE:
“Milline oleks sinu ettekujutust mööda kõige hullem olukord?”
“Kas sa võiksid leppida olukorraga ka sellisel juhul, kui sa ei saa kõike, mida sa soovid?”
“Mis oleks rahuldav alternatiiv ?”
Avatud ja suletud küsimused
Küsimustega on võimalik kontrollida vestluse sisu ja suunda. Suletud küsimused on äärmiselt 
kontrollivad, kuid lahtised küsimused jätavad osa kontrollist kliendi enda kanda. Suletud 
küsimusele on tavaliselt võimalik anda vaid üks korrektne vastus. Avatud küsimuse puhul 
on kliendi enda otsustada, mida ta soovib täpsemalt selgitada – nõustatavale jääb vabadus 
kontrollida vestluse käiku.
NÄITED SULETUD KÜSIMUSTE KOHTA:
“Kas sa oled viimasel ajal tööd otsinud?” 
“Kui mitu töökohta on sul olnud viimase aasta jooksul?”
“Millal sa töötuks jäid?”
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
31
NÄITED AVATUD KÜSIMUSTE KOHTA:
“Kuidas sulle tundub olla töötu?”
“Millised on sinu tulevikusoovid?”
“Mida sa sooviksid saada sellelt kursuselt?”
Küsitlustehnikad kliendi rääkima meelitamiseks ja vestluse julgustamiseks
COLOMBO TEHNIKA – nõustaja teadlik naiivsuse väljendamine kliendi rääkima meelitami-
seks. 
NÄIDE:
“Sa rääkisid … Ma ei saanud sellest päris hästi aru … sul on kindlas­
ti märksa enam sellealaseid kogemusi … Kas sa aitaksid mul sellest aru saada?” 
KAJATEHNIKA – üksikute sõnade kordamine vestluse julgustamiseks. 
NÄIDE:
Klient: “Ma olen sageli mõeldud, et tuleks midagi õppima minna.” 
Nõustaja: “Midagi?!”  
Klient: “Nojah, olen mõelnud, et võiksin õppida kokaks või …”
Hea küsitleja
•  Esitab lühidaid küsimusi.
•  Esitab korraga vaid ühe küsimuse.
•  Ei selgita oma küsimust – see tekitaks vaid segadust.
•  Ootab ära vastuse.
•  Ei vasta ise enda esitatud küsimusele.
•  Ei korralda kliendile ülekuulamist.
•  Ei esita küsimusi, mille vastust ta juba teab.
•  Väldib miks-küsimusi.
Karjäärinõustamine
32
Skaala-küsimused
Meetod sobib probleemide ülesleidmiseks ja analüüsiks.
NÄIDE: 
Klient kaalub töökohavahetust.
Klient: “Mul on hommikuti tunne, et ma ei taha tööle minna.”
Nõustaja: “Kui püüad oma tööleminemise soovi kanda skaalale, siis mis numbri eest sul 
täna hommikul oli motivatsiooni tööle minna?”
Klient: “Ütleme, nii 3–4 punkti eest, kui maksimum on 10.”
Nõustaja: “Mis peaks juhtuma, et see number tõuseks kümne peale?”
Klient: “Ma ei tea… Nad peaksid minu arvamust rohkem kuulda võtma. Teised juhatuse 
liikmed, ma mõtlen….”
Nõustaja: (täpsustus) “Sul on tunne, et sinu arvamust ei võeta piisavalt kuulda? Kas veel 
midagi?”
Klient: “Ma ei ole rahul ka oma palgaga. See pole tõusnud viimased kolm aastat.”
Nõustaja: “Kui tõenäoline on, et sinu motivatsioon tõuseb lähiajal? Märgi palun skaalal 
tõenäosus.”
Klient: “1 punkt, kui just juhatuse esimees ei lahku, aga seda tal plaanis ei ole.”
Nõustaja: “Sa ütlesid, et sinu motivatsioon tööle minna oli 3–4 punkti? Mille eest need 
punktid panid?”
Klient: “Mulle tegelikult minu töö sisu meeldib. Ja kliendid on ka väga toredad.”
9. Testid
Testid võimaldavad saada nõustatava isiksuseomaduste ja võimete kohta objektiivsemaid 
andmeid, mis on sõltumatud nõustaja subjektiivsest suhtumisest ja hoiakutest.
Testid jagunevad:
•  Võimete testid – mõõdavad üksikvõimete hetketaset või üldvõimekust, nõuavad testita-
valt normeeritud aja jooksul mitmesuguste ülesannete lahendamist; saab kindlaks teha 
nii võimete taseme kui ka võimete struktuuri.
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
33
•  Isiksusetestid – eri isiksuseomaduste, nagu huvid, väärtusorientatsioonid, temperamen-
di- ja karakterijooned, kindlaks tegemiseks. Ei uurita jõudlust, vaid eelistatud käitumist. 
Aega tavaliselt ei piirata, rõhutatakse, et pole õigeid ega valesid vastuseid, inimene 
valib tavaliselt etteantud vastuste hulgast talle sobivaima.
Testide kasutamisel tuleb silmas pidada järgmist:
•  Teste tohib korraldada inimene, kellel on vastav väljaõpe.
•  Inimesel peab olema selge ettekujutus testimise eesmärkidest.
•  Peab olema ülevaade, mida test mõõdab, kas test on piisavalt hea, kas eristab inimesi 
uuritava omaduse osas ning kas see on kohandatud Eesti oludele.
•  Testitulemused ei tohi sattuda võõraste kätte. Testitavale tuleb selgitada, mida testi-
tulemustega tehakse.
•  Testitulemuste edastamisel tuleb rõhutada, et tulemus kehtib kindlal ajahetkel kindlas 
situatsioonis ja selle põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kuna me kõik muutu-
me.
•  Tuleb küsida testitava arvamust, kas ta tundis ennast testitulemustes ära. Kui ei, siis 
tuleb küsitavused läbi arutada.
•  Hinnangu andmisel tuleb olla väga ettevaatlik. Keskenduda tuleb eelkõige positiivsetele 
tulemustele, negatiivset puudutatakse minimaalselt.
Karjäärinõustamine
34
Nõustamisvestluse analüüs
Pärast nõustamisvestlust on hea toimunu kohe läbi mõelda ning analüüsi tulemused kirja 
panna. Seda nimetatakse nõustaja eneserefleksiooniks. Vestluse analüüs aitab vigadest õppi-
da ning plaanida edasisi kohtumisi.
Kasuta vastamisel 10 palli skaalat ning lisa kommentaar vabas vormis.
Lõin nõustatavaga hea kontakti. 
Tegin kohtumisele asjakohase sissejuhatuse (täpsustasin teemat, tuletasin meelde 
kokkuleppeid vms).
Aitasin tal tema olukorrast ja probleemist paremini aru saada.
Juhtisin protsessi nii, et sain kogu aeg aru, miks me midagi teeme. Hoidsin fookust.
Kasutasin aktiivse kuulamise meetodeid.
Esitasin asjakohaseid küsimusi.
Tulin toime emotsioonidega.
Määratlesin nõustatava senise karjääriotsuste tegemise stiili.
Kasutasin asjakohaselt pause.
Aitasin tal leida sobivat infot.
Aitasin tal endal lahendusteni jõuda, ei kiirustanud nõuannete ega arvamuste  
jagamisega.
Pakutud ülesanded, testid ja harjutused täitsid oma eesmärki.
Tegin vestluse vältel ja lõpus kokkuvõtted, et nõustatava jaoks toimuvat  
struktureerida.
Andsin konstruktiivset tagasisidet.
Olin paindlik ja leidlik, reageerisin nutikalt ja loovalt.
Andsin nõustatavale koduülesande. Leppisin kokku, kuidas ja mis ajaks ta selle teeb.
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
35
Nõustaja raskused
Nõustaja tööd võivad häirida mitmesugused välised tegurid, kuid märksa sagedamini ollakse 
sisemiste probleemide kütkes. Mis võib põhjustada raskusi?
Oskuste ja kogemuste ja puudumine
Sellest tulenev ebakindlus ületatakse tavaliselt lihtsalt edasi töötades – kogemused tule-
vad töö käigus. Küsi nõu kolleegidelt; kasuta supervisiooni, osale koolitustel, loe erialast 
kirjandust jne. Üks selle raskuse alaliike on nn algaja püüdlikkus, kus soovist jätta endast 
muljet kui asjatundjast püütakse liigagi innukalt vastata kliendi ootustele ja võidakse nii 
teha valesid valikuid.
Hirm tunnete ja konfliktide ees
Näiteks, kuidas öelda inimesele, et ta on korratu või jätab räpaka mulje? Räägi vajadusel sel-
lisest probleemist, kuid jää lugupidavaks. Anna info edasi faktide, mitte hinnangute kaudu.
“Olen märganud, et kui te vestlusele tulete, on teie riided sageli määrdunud. Kas teil on ras-
kusi pesemisvõimalustega? Kui te tööandja juurde lähete, siis võib see teie jaoks probleemiks 
saada.” 
Kaose hirm
Kaose hirm võib olla takistav tegur “uute uste avamisel”. Põhjuseks on inimlik soov olukorda 
pideva kontrolli all hoida. 
Vahel on hea, kui nõustamisprotsess on veidi kaootiline; püüa kompida uusi radasid, kuigi 
eelmised pole veel lõpuni käidud. Kuigi eesmärk on hoida silme ees nii suurt pilti kui ka aru 
saada, kus praegu nõustamisprotsessis konkreetselt ollakse, võib ka nõustaja vahel lihtsalt 
katsetada või võtta endale aega mõtlemiseks enne edasi liikumist. “See, mis sa mulle praegu 
ütlesid, on väga oluline. Ma pean korraks aja maha võtma ja viis minutit mõtlema, et saaksin 
välja pakkuda, mida me edasi teeme.”
Hirm vastupanu ees
Vahel võib nõustaja näha, et nõustatav salgab oma probleeme, ei soovi kaasa töötada, nõuab 
kiireid lahendusi või muutub nõustaja suhtes kriitiliseks või vaenulikuks. Nõustaja ei tohi 
võtta sellist käitumist isiklikult, vaid peab professionaalina juurdlema põhjuste üle. Vahel on 
abi kergest konfronteerumisest, et sedalaadi vastupanu ületada. Nõustaja peab aga hoolega 
jälgima, et tema reageeringud oleksid vabad emotsioonidest ja irooniast. Veelgi enam, ra-
hulikul moel reageerides saab vältida vastandumist ning rõhutada olukorda kui kliendi enda 
Karjäärinõustamine
36
otsusest tulenevat: “Sa otsustasid jätta koduülesande tegemata. Kuidas sa selle otsuseni 
jõudsid? Missuguse tegevuse valisid selle asemel?” Sotsiodünaamilises karjäärinõustamises 
ei räägita vastupanust kui sellisest. Pigem rõhutatakse, et nõustaja jaoks on oluline ära tun-
da, kui nõustatav ei ole valmis teatud teemadega tegelema või teatud muutusi või otsuseid 
vastu võtma. Ja nõustajal tuleb seda aktsepteerida, mitte hakata agressiivselt kliendi tahet 
murdma.
Nõustatava kümme soovi nõustajale 
1.  Palun ole kannatlik, kuni ma otsustan, kas ma võin sind usaldada, pöördu minu poole 
siiralt ja hoolitseva tähelepanuga.
2.  Lase mul jutustada mu lugu – kogu mu lugu minu enda sõnadega.
3.  Tea seda, et mida iganes ma olen teinud, teen, võiksin teha – see on parim, mida mul 
pakkuda on, sellesse on kätketud minu arusaamine asjadest.
4.  Ma pole “klient”, “juhtum”, “diagnostiline kategooria”. Ma olen reaalne inimene… ja ma 
arenen.
5.  Ära mõista mind hukka, ära püüa muuta mind kellekski teiseks – mina olen mina ja mul 
on õigus tahta, et minus nähtaks unikaalset inimolendit.
6.  Ära oleta, et tunned mind paremini kui mina ise – sa tead ju minust tegelikult vaid seda, 
mida ma sulle endast rääkinud olen, ja see on vaid osake minust. Kui sa räägid minuga, 
austa palun neid sõnu, mille abil ma sulle oma elu kirjeldasin – ära püüa asendada minu 
sõnavalikut enda omaga.
7.  Ära mõtle, et sa kindlasti tead, mida ma tegema peaksin. Selliseid teadmisi sul pole. Oma 
elu parim ekspert olen ikkagi mina ise – nii hästi või halvasti kui mul see ka õnnestub. 
Sina suudad ehk aidata mul väljendada seda, mida ma tean enda kohta ja oma elu kohta, 
kuid mina ise pean oma elu kujundama.
8.  Palun ära pane mind olukorda, kus ma peaksin tegema midagi selleks, et vastata sinu 
ootustele. Mul on piisavalt muret omagi ootustele vastamisel.
9.  Palun kuula mu tundeid, mitte ainult mu sõnu – kuule ja näe mind sellisena, nagu ma 
olen. Hoia oma arvamused ja hinnangud tagaplaanil. Kui sina ei suuda kuulda, mida ma 
tunnen ja kuidas mul tegelikult läheb, kuidas suudan ma seda siis ise?
10. Ära püüagi mind päästa. Kui mind tuleb päästa, siis pean ma ise selle töö ära tegema. 
Liitu lihtsalt minuga – oleme sinuga paljuski erinevad, kuid kui me ühendame oma jõud, 
võime me ehk rajada parema tee minu elule (ja seda tehes ehk ka sinu elule).
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
37
Täiskasvanu ja noor nõustamisel
Nii nõustamisel kui koolituse korraldamisel tuleb meeles pidada, et noor ja täiskasvanud 
inimene on siin väga erinevas olukorras.
NOOR
TÄISKASVANU
On rohkem avatud muutustele ja valikute 
Raskem teha muutusi
tegemisele
Omab tuleviku suhtes positiivset hoiakut 
Tuleviku suhtes ettevaatlikum (saab aru, 
(usub, et palju uksi on tema ees lahti)
et kõik ei ole tema jaoks võimalik)
Toetav sotsiaalne võrgustik olemas 
Peab iseseisvalt hakkama saama
Õppimine ja nõuküsimine on tavaline ja 
Õppimine ja nõuküsimine võib olla  
loomulik
ebamugav
On riskivalmis 
Näeb takistusi
Pole majanduslikke ega muid kohustusi
On majanduslikud ja muud kohustused
Püüab anda hinnangut tehtule ja aru  
Usub, et kõik on veel ees;  
saada, mida on veel võimalik teha  
näeb perspektiive ja võimalusi
(tajub selgemalt piiranguid)
Nõustamise füüsiline keskkond
Nõustamise koht ning tingimused võivad protsessi kas positiivselt või negatiivselt mõjutada. 
See tähendab, et klient peab tundma end mugavalt ning tagatud peavad olema teatud tingi -
mused. Selle saavutamiseks on võimalik üht-teist ära teha.
 Privaatsus. Kontrolli, et teid ei segataks. Nõustamiseks on sobiv koht, kust teised ini-
mesed läbi ei käi, kus telefonid ei helise, kus kuuldekauguses pole muid inimesi. Sule  
oma kabineti uks, suuna ümber telefonikõned ja pane uksele väljapoole silt “Mitte sega-
da”. Sellised asjad näitavad kliendile, et sa oled temast huvitatud. Lubamatu on (näiteks 
ruumi puudumise või nõustamisruumide hõivatuse tõttu) nõustamist korraldada avalikus 
kohas, nagu kohvik,  restoran  vms. Isegi kui kohvikus viibib sel ajal vähe inimesi ja teie 
jutt ei kosta kõrvallauda, võib kohvikusse tulla näiteks kliendi tuttavaid (Eesti on väike!), 
kelle kohalviibimine klienti segab. Samuti võib teie koosistumine tekitada asjasse mitte-
pühendatutes üleliigseid küsimusi. Iga klient ei soovi kuulutada laiemale ringile, et käib 
nõustaja juures.
Karjäärinõustamine
38
 Füüsiline paiknemine. Kasuta füüsilist keskkonda soovitava kliima loomiseks. Eemalda 
üleliigsed barjäärid. Lai laud sinu ja kliendi vahel võib olla nii psühholoogiliseks kui ka 
füüsiliseks barjääriks. Kui soovid õhkkonda, mis rõhutaks teie suhte võrdsust ja sümmeet-
riat, kontrolli, et sa istuksid kliendiga samal kõrgusel sarnasel toolil. Kuna sageli on nõus-
tamise käigus vaja koos vaadata materjale, kirjutada vms, siis päris ilma lauata tavaliselt 
hakkama ei saa. Seetõttu on soovitatav kasutada kas väiksemat ümmargust lauda või 
istuda kandilise laua taga selliselt, et teie vahele jääks lauanurk (mitte teine teisel pool 
lauda). Nõustatav peaks istuma nii, et ta näeb ust, mitte seljaga ukse poole.
 Ruumi sisustus. Nõustamisruum peaks olema paraja suurusega – mitte liiga suur ega ka 
ebamugavust tekitavalt väike – ning sisustatud neutraalsetes toonides mugava mööbliga. 
Ruumi valgustus peaks olema selline, mis võimaldaks vajadusel ka lugeda ja kirjutada. 
Kindlasti peaksid ruumil olema aknad. Toataimed ja neutraalsed kunstiteosed toovad ruu-
mi positiivse aktsendi. 
 Muud detailid. Nõustamisruumis peaks olema ka sobiv temperatuur. Kui ruumis on liiga 
külm või liiga palav, röövib see füüsilise keskkonna aspekt asjaosalistelt tarbetult palju 
tähelepanu ja energiat ning häirib nõustamise efektiivsust. Kui ruumis on aken, tasub 
teada, mis toimub akna taga. Kui nõustamisruum on esimesel korrusel ja aknast mööduvad 
lähedalt inimesed (kuigi nad teie kõnelust ei kuule), on seegi häiriv tegur. Ideaalse nõus-
tamisruumi aknast avaneb loodusvaade (puud akna taga) või neutraalne linna panoraam. 
Tunnistuste-diplomite seinale riputamine nõustaja poolt on maitseasi, samuti laste või 
muude pereliikmete fotode töölauale asetamine (kui nõustaja töölaud asub samas ruu-
mis). Viimased võiksid olla siiski mitte kesksel kohal ega tohiks püüda liialt tähelepanu. 
Nõustamisel vajaminevad vahendid võiksid asuda kas samas ruumis või kuskil lähedal, et 
nõustaja ei peaks neid tuues liiga kaugele minema. Käeulatuses võiksid olla vesi ja paber-
salvrätid. Kui nõustatav peab enne nõustajaga kohtumist ja nõustamisruumi sisenemist 
ootama, siis tuleb ka see piirkond muuta võimalikult mugavaks. Toolid istumiseks ning 
ajalehed-ajakirjad lehitsemiseks ei tohiks ooteruumist puududa.
Töö gruppidega
39
II OSA
Töö gruppidega
Gruppidega töötamine – teooria ja harjutused
Lähtuvalt sihtgrupist, kellega karjäärinõustaja töötab, tuleb tal enamasti lisaks individuaal-
sele tööle tegelda ka gruppidega. Sealjuures võib gruppidega töötamise eesmärk ja vorm 
varieeruda päris laial skaalal, ulatudes lühiajalisest informeerimisest kuni elukestva õppe ja 
karjääri planeerimise valikaine õpetamiseni. 
Näiteks:
Noorte karjäärinõustajad
•  Väikestes gruppides karjäärinõustamine (väike grupp, 3–4 kohtumist).
•  Karjääriõppe tunnid ja üritused koolides (1 üritus kuni mitmekümnetunnine programm).
•  Grupitestimised ja info jagamine (paar tundi).
Üliõpilaste karjäärinõustajad
•  Tööotsimisoskuste töötoad (workshop’id) (paar tundi).
•  Tööandjatega koostöös korraldatavad üritused (paar tundi).
Täiskasvanute karjäärinõustajad
•  Tööotsimisoskuste töötoad, firmast väljaaitamise (outplacement’i) programmid (3–5 
kohtumist kuni koostöö mitme kuu vältel).
•  Karjääri planeerimise koolitused (1–2 päeva).
Jne.
Kuna gruppidega töötamise “žanre” on palju ja kõik eeldavad asjakohast väljaõpet, kus kes-
kendutakse konkreetsetele metoodikatele, harjutustele jne, on selles peatükis ära toodud 
gruppidega töötamise üldised põhimõtted, mida saab kasutada konkreetsest programmist 
olenemata. Et teoreetilisi teemasid ilmestada, on vürtsiks lisatud ka mõned läbiproovitud ja 
universaalsed harjutused. 
Grupi organiseerimine ja juhendamine
Gruppidega töötamise protsessi mõjutab väga tugevasti see, kuidas see on organiseeritud. 
Enamik uuringuid, milles klassiviisilist instrueerimist on võrreldud grupiviisilise instrueeri-
misega, näitavad, et grupiviisiline instrueerimine on tõhusam. Grupi- ja klassiviisilise inst -
Karjäärinõustamine
40
rueerimise erinev mõju on tingitud tervest reast sotsiaalpsühholoogilistest teguritest, mis 
avalduvad eri tingimustes eri viisil.
Klassiviisilise instrueerimise puhul edastatakse instruktsioonid põhiliselt õpetajalt õpilas -
tele, mis tähendab, et info jõuab õpilasteni samal ajahetkel ja samal viisil. See on ühesuu-
naline kommunikatsiooni protsess. Õpetaja- koolitaja võib teatud ulatuses kontrollida sellise 
kommunikatsiooni protsessi tulemusi, näiteks eksamineerides kursuslasi edastatud infot puu-
dutavates küsimustes. Kuid vastassuunaline kommunikatsiooniprotsess õpilaselt õpetajani, 
mis võimaldaks õpilasel väljendada oma arusaamise määra talle edastatud sõnumist, on sel-
lisel juhul üsna piiratud. Tavaliselt toimub see vaid õpetaja küsimustele vastavate vastuste 
vormis. Kuid ka küsimuste esitamist viisil, mis eeldab teatud kindlaid spetsiifilisi vastuseid, 
võib pidada ühesuunaliseks kommunikatsioonisüsteemiks.
Kommunikatsiooniprotsessi oluliseks elemendiks tuleb pidada vastuvõtjale võimaluse and-
mist moodustada vastuvõetud sõnumi kohta oma arvamus, näiteks seda teistega arutades. 
See muudab sõnumi paremini omastatavaks. Selline info vastuvõtu intensiivistamine pole 
klassiviisilise instrueerimise puhul tavaliselt võimalik.
Joonis illustreerib klassi- ja grupiviisilise instrueerimise erinevaid kommunikatsiooni protsesse.
Töö gruppidega
41
Grupi suurus
Mida väiksem on grupp, seda lihtsam on grupis osalejatel end maksma panna ja seda tugeva-
malt nad tunnetavad, et ka nende panus on oluline.
Sotsioloogid on võrrelnud omavahel viiest ja kaheteistkümnest inimesest koosnevaid grup-
pe mitmesuguste grupidiskussioonide protsessis. Suuremates gruppides esineb sagedamini, 
et need grupiliikmed, kes liidrite hulka ei kuulu, tunnetavad, et nende arvamust peetakse 
vähem tähtsaks. Väiksemates gruppides hindasid grupiliikmed tööõhkkonda grupis vähem 
ametlikuks ja vabamaks.
Uuringud 2–96-liikmeliste gruppidega on näidanud, et mida suurem on grupp, seda enam 
suureneb ka grupiliikmete hulgas tendents tunda ennast pärsituna. Arglikumad grupiliik-
med muutuvad närviliseks. Võrdlevas uuringus 4- ja 8-liikmeliste gruppidega tuli ilmsiks, et 
grupi sisene õhkkond varieerus juba nii väikese liikmete arvu muutumise juures. 4-liikmelise 
grupi osalejad väljendasid oma arvamust märksa vabamalt ja julgemalt kui 8-liikmelise grupi 
osalejad. Viimastes domineerisid tugevamad grupiliikmed.
Grupiviisilisel koolitusel/nõustamisel võib täheldada, et 8-liikmelises grupis on tavaliselt 
selliseid inimesi, kes kunagi oma suud lahti ei tee. Kui moodustada nn vaiksematest omaette 
grupp, siis muutub osa  nendest  aktiivseks. Gruppi veel kord vähendades kahe kõige aktiivse-
ma võrra, on tõe näoline, et kõik grupiliikmed hakkavad arutelus osalema.
Pedagoogilisest vaatenurgast lähtudes on otstarbekas alustada väikeste gruppidega. Kui ini-
mesed on töötanud teatud aja neile sobiva suurusega gruppides, muutuvad ka kõige sõnakeh-
vemad julgemaks ning on võimelised end maksma panema ka märksa suuremates gruppides.
Mida suurem on grupp, seda tõenäolisem on, et seal tekib oma liider. Ühtlasi on suurema 
grupi puhul oluline, et keegi gruppi koos hoiaks. Võrreldes taas 4- ja 8-liikmelisi gruppe, võib 
täheldada, et 8-liikmelistes gruppides tekib väga sageli oma liider. 4-liikmelistes gruppides 
esineb seda märksa harvemini.
Grupi suuruse muutudes muutub ka juhtimisstiil. Suuremate gruppide juhtidel on umbisikuli-
sem, ametlikum ja sageli ka autoritaarsem juhtimisstiil.
Karjäärinõustamine
42
Juhtimisstiil
Grupi psühholoogiline kliima oleneb suuresti juhtimisstiilist, millega gruppi väljastpoolt mõ-
jutatakse. Tavaliselt tehakse vahet kolme juhtimisvormi vahel.
Juhtimisvormid ning nende mõju grupi käitumisele ja grupiliikmetele.
Juhtimisvormid
AUTORITAARNE
DEMOKRAATLIK
MITTESEKKUV
Grupiorientatsiooniga 
Liiga palju sekkumist
Ei mingeid sekkumisi
sekkumine
Tunnused
Arengule orienteeritud 
Liiga palju nõudmisi
Ei mingeid nõudmisi
sekkumised
Grupi psühholoogi-
Loob turvalisuse ja  
Loob turvalisuse
Loob ebakindlustunde
line atmosfäär
vabaduse tunde
Mõju grupi  
Loob harjumuse järgida 
Loob võrdsuse ja  
Tekib  “džungli seaduse” 
käitumisele
käske
kollektiivsuse tunde
rakendamise tendents
Tekitab enesekehtestami-
Loob tunde “ma olen 
Tekitab enesekehtesta-
se vajaduse 
sama hea kui teised” ja 
mise vajaduse
osalen otsuste langeta-
Mõju  
misel 
üksikindiviidile
Tekitab sallimatust teiste 
Tekitab salliva suhtumise  
Tekitab sallimatust 
suhtes
teistesse
teiste suhtes
Autoritaarse juhtimise korral, kui liider langetab kõik otsused ja dikteerib tegevused, kuju-
nevad välja teatud grupiliikmete püsivad eesõigused. Grupis osaleja turvalisus oleneb tema 
suutlikkusest meeldida liidrile või neile, kel on grupis temast kõrgem sotsiaalne positsioon. 
Kasvab tendents vaadata ülevalt alla endast madalama sotsiaalse positsiooniga grupiliikme-
tele. Sageli leitakse sellises grupis keegi, kellele omistatakse “patuoina” roll.
Täielikuks vastandiks rangele autoritaarsele juhtimisele on juhtimise täielik puudumine ehk 
juhtimise mittesekkuv vorm laissez-faire. Kõik tegevused on vabastatud kontrolli alt, toimub 
“jõudude vaba mäng”. Kuna puudub igasugune organiseeritud juhtimine, tunnevad grupi-
liikmed suuremal või vähemal määral ebakindlustunnet ning grupis valitseb anarhia . Tead-
likult võib sellist mittesekkumise taktikat kasutada olukorras, kus soovitakse grupi liikmetel 
lasta lahendust leida omavahelistele konfliktidele. Kuid ka siis võib juhtimine viia “džungli-
seadusteni” – tugevamad teevad õigust.
Kolmandat juhtimise vormi nimetatakse demokraatlikuks või grupile orienteeritud juhtimi -
seks. Grupp ei jää siin ilma juhtimiseta, kuid teda ei juhita ka liiga rangelt. Liider ja grupi 
liikmed arutavad asju ja langetavad otsuseid ühiselt, lähtudes konsensuse põhimõttest. Sel-
Töö gruppidega
43
listes gruppides kohtlevad liikmed üksteist võrdsetena. Rõhk on kollektiivsustundel, tugevalt 
on välja kujunenud meie-tunne vastandina autoritaarsele ja mittesekkuvale grupile, kus do-
mineerib mina-tunne.
Grupitöö korraldus, hindamine ja jälgimine
Grupitöö vormid
Põhilised grupitöö vormid on loeng,  rühmatöö , rollimäng, kirjalik ülesanne, arutelu, aju-
rünnak. Sageli saab neid kasutada kombineeritult. Näiteks antakse grupile ülesanne nime-
tada, milliseid isiksuseomadusi on tarvis paljude elukutsete juures. Kasutades ajurünnakut, 
kirjutatakse kõik grupi poolt esitatud variandid tahvlile. Rühmatöö vormis palutakse nende 
hulgast välja valida 5 kõige olulisemat ning selgitada, kuidas neid on võimalik arendada. 
Ülesanne lõpetatakse kokkuvõtva aruteluga. 
Rühmatöö andmisel tuleb meeles pidada, et ülesanne ja selleks ettenähtud aeg oleks konk-
reetselt sõnastatud.
Reeglite ja kokkulepete sõlmimine
Alustades grupiga töötamist , on oluline sõnastada, milline saab olema grupitöö atmosfäär, 
kuidas hakatakse koos töötama ning milliseid rolle võetakse. Algul võib juhendaja esitada 
oma ettepanekud, seejärel antakse grupiliikmetele võimalus neid kinnitada ja täiendada. 
NÄIDE JUHENDAJA REEGLITEST.
Me kõik oleme võrdsed (kuigi erinevad).
Meil on teatud kohustused: igaüks peab andma ja võtma, igaüks peab rääkima ja kuu­
lama .
Võib esitada küsimusi (pole rumalaid küsimusi, on rumalad vastused).
Võib teha vigu.
Lubatud on oma tunnete näitamine.
Lubatud on mängida.
Igaüks vastutab oma kasu eest.
Konfidentsiaalsus.
Karjäärinõustamine
44
Eesmärkide seadmine
Oluline on ka positiivsete ootuste kujundamine, otsides vastuseid küsimustele, mida ja mil-
leks tahetakse saavutada ning kuidas seda saavutatakse . 
Näiteks võib kursuse alguses anda osalejatele rühmatööna järgmise ülesande: “Kujutage ette, 
et on kursuse viimane päev. Te teete kokkuvõtteid ja kirjutate “see oli hea kursus sellepärast, 
et…”. Sellise ennast-teostava ennustuse abil sõnastatakse positiivsed eesmärgid ja ootu-
sed juba algul ning keskendutakse edaspidi loodetud tulemuste saavutamisele.
Grupidünaamika ja arenguetapid
Grupijuht-nõustaja peab arvestama sellega, et grupp oma eksistentsi käigus muutub, areneb. 
Grupi arengu peamiseks mõjutajaks on grupiliikmete ja ka kogu grupi vajaduste pidev muutu-
mine. Seega ei ole grupi toimimine stabiilne, vaid seda iseloomustab dünaamika.
Grupidünaamika hõlmab grupi tegevusi, tulemusi, grupiliikmete ja nõustajate vahelist suht-
lemist ning erinevaid rolle. Grupitöös osalejad mõjutavad grupi olemust ja vastupidi. Mida 
suurem on grupiliikmete arv, seda rohkem suheldakse omavahel. Grupis aset leidev oma-
vaheline mõjutamine aitab mõista grupis toimuvat. Nõustaja ülesanne on seda mõjutamist 
jälgida ja suunata. 
Grupidünaamika näitab suhete arengut grupis. Grupi arenedes võivad liikmete vahelised rollid 
vahetuda, millega muutuvad grupisisesed suhted. Grupi arenguetappe on nimetatud arengu-
faasideks. 
Enamlevinud arengufaaside jaotus.
1.  Kujunemine algab esimesest kohtumisest. Selles etapis püütakse üksteist ja grupi ole-
must tundma õppida. Faas on läbitud, kui grupiliikmetel on reeglid selged, kui esialgne 
võõristus on kadunud ja on tekkinud teatud suhete võrgustik. Grupijuhendajast sõltub 
selles etapis palju. On väga tähtis, et grupp töötaks koos juhiga välja reeglid, struktuuri, 
tegutsemis kava ning teadvustaks oma grupitöö eesmärgid.
2.  Konflikt on kujunemisfaasi üsna tavaline jätk. Grupiliikmed püüavad selgitada oma kohta 
ja rolli grupis. Üksteist on paremini tundma õpitud, selgunud on vastuolud eri vaadete, 
huvide vahel. See etapp võib kulgeda lühidalt ja tormiliste emotsioonidega või kesta 
pikemat aega, “tuli hõõgub tuha all”. Juhi oskus selles etapis algab enesele teadvustami-
sest, et vastuolud eksisteerivad. Probleemid tuleb läbi arutada ja maandada.
3.  Kohanemine  – toimub tasakaalu väljakujunemine. Grupis olevad inimesed muutuvad 
vaba maks ja saavad üksteisega psühholoogiliselt seotumaks. Igaüks tunnetab grupi 
ühte kuuluvust, mis toob kaasa produktiivse info ning emotsioonide jagamise üksteisega. 
Grupp töötab üsna efektiivselt, kuid tasakaal on veel habras. Grupijuht peaks selles etapis 
Töö gruppidega
45
tegutsema koostöö edasise arendamise heaks (nt motiveerib passiivseid grupiliikmeid, 
suunab vajaduse korral grupi tähelepanu eesmärkidele).
4.  Töö faasis algab põhiline töö tänu välja kujunenud vastastikusele sõltuvusele ja usaldu-
sele. Konstruktiivne töö saab võimalikuks erinevate rollide kaudu, mida iga liige on nüüd 
valmis võtma. Grupp töötab maksimaalse efektiivsusega. Osatakse lahendada töö käigus 
tekkivaid vastuolusid, ei kardeta avaldada oma arvamust ka siis, kui see käib teiste arva -
muste vastu. Suheldakse avatult ja tehakse koostööd. See on peamine aeg tegelda prob-
leemide lahendamisega. Grupijuhi ülesanne on jälgida, et käitutaks kokkulepitud reeglite 
järgi, ning neid reegleid ka arendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele.
5.  Grupitöö lõppemise etapis käsitletakse seda, mis on saavutatud, kuidas edasi minna, 
ning tähistatakse eesmärkide saavutamist. Kui grupp on jõudnud selleks ajaks kohane-
mis- või tööfaasi, siis põhjustab teadmine, et tuleb lahku minna, tavaliselt stressi. Kui 
grupp ei ole veel konfliktifaasist väljunud, siis võib lõppemisetapp olla hoopis suureks 
kergenduseks. 
Noorte karjäärinõustamise standardi järgi loetakse grupinõustamiseks ka karjäärinõustaja 
tööd üldhariduskoolide klasside ja kutseõppeasutuste kursustega. Siin tuleb karjääri nõustajal 
töötada suuremate gruppidega. Nõustamisprotsessi ülesehitus erineb traditsioonilisest 
grupi nõustamisest – esikohal on aktiivõppemeetodid ja tõenäoliselt jääb ka grupi dünaamika 
tagasihoidlikumaks.
Grupitöö hindamine
Hindamise eesmärk on näidata, millises ulatuses grupinõustamise/kursuse/koolituse/prog-
rammi (edaspidi kursus) üldised ja konkreetsed eesmärgid on saavutatud, ja vajaduse korral 
tuleb ka põhjendada seda, miks eesmärke ei saavutatud. Hindamisel vaadatakse ajas tagasi, 
kuid kuna hindamine sisaldab ka aktiivset arutlust tulevikus teha plaanitava kohta, on see 
suunatud ajas ettepoole – “mida ma võin sellest õppida?”.
Protsessi hindamine annab niihästi osalejatele kui korraldajale võimaluse korrigeerida kur-
suse sisu ja vormi ning viia vastavusse eesmärgid ja saavutatud tulemused. Seda teostatakse 
kursuse käigus, et selgitada, kas protsess kulgeb õiges suunas ja kui kaugele on jõutud. 
Protsessi hindamist võib teha iga päev, poole peal, hommikul või õhtul.
“Tagasivaatepeegli”-harjutus on töövahend, mis aitab igale üksikosalejale selgeks teha, et 
ta ise vastutab oma õppimissituatsiooni eest. Harjutust korratakse iga päev, see on esimene 
tegevus algaval päeval. Eelmisel päeval kasutatud suured paberilehed, tahvlile kirjutatu koh-
ta tehtud märkmed kogutakse kokku ning asetatakse nii, et nad oleksid kõigile osalejatele 
nähtavad. Osalejatele antakse nüüd viis minutit aega eelmise päeva üle järelemõtlemiseks. 
Karjäärinõustamine
46
Samal ajal võib ruumis mängida meditatiivne muusika. Viie minuti jooksul peab iga grupiliige 
leidma ühe või vajaduse korral kaks sõna, mis tema arvates kõige paremini kirjeldavad mi-
dagi väga olulist eelmisest päevast. Seejärel ütlevad osalejad kordamööda välja need sõnad, 
mis nende arvates möödunud päeva kõige paremini iseloomustavad, ning kõik need sõnad 
kirjutatakse tabelisse (vaata allpool olevat näidet). Iga osaleja võib selgitada, miks ta valis 
just selle sõna, esitada omapoolseid täpsustavaid küsimusi jne. Ülejäänud osalejad ning kor-
raldaja võivad samuti esitada küsimusi. Kursuse viimasel päeval tuleb igaühel leida üks sõna 
eelmise päeva iseloomustamiseks ja üks sõna kursuse kui terviku iseloomustamiseks. Seega 
tehakse harjutus viimasel päeval läbi kaks korda. Hommikul samamoodi nagu kõigil eelmistel 
päevadel ja lisaks veel pärastlõunal, enne lõpphindamist. 
Näide protsessihindamise tabeli kohta, esimene nädal.
Nimi
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede/nädal
Eve
Väsinud
Põnev
Segadus
Ideed
Uus/raske
Aavo
Uus
Informatsioon
Kaos
Kohustused
Töö
Juku
Seadusandlus
Segadus
Tüütu
Informatsioon
OK
Mari
Inimesed
Ma tahan
Raske
Haridus
Sõit
Lõpphindamine toimub kursuse lõpus. Lõpphindamine võimaldab võrrelda saavutatud tu-
lemusi püstitatud eesmärkidega. Hindamisest peaks kujunema metoodiline abivahend, mis 
aitab grupitöös osalejatel süvendada arusaamist sellest, et nad ise vastutavad oma õppimise 
eest. Isikliku vastutuse osa väljatoomiseks võib osavõtjatel paluda hinnata oma osalemise 
määra rühmatöös teatud skaalal. Hindamisest võib saada tulevikumudel, milles käsitletakse 
oma tegevusi, “vigu”, valikuid. Tähtis on arutada, kuivõrd vajalik on nii õnnestumiste kui 
ebaõnnestumiste analüüsimine. See aitab grupiliikmetel endale selgeks teha, miks teatud 
asjad lähevad hästi. Ühtlasi võimaldab see teadmine edaspidi teha paremaid valikuid või 
luua soodsamaid tingimusi. Ebaõnnestumisest võib osaleja aga õppida, kuidas tehtud vigu 
arvestades korrigeerida oma eesmärke nii, et tulevikus sooritatavate tegevuste õnnestumis-
võimalused oleksid suuremad. 
Töö gruppidega
47
Hindamiseks võib kasutada küsimustikku, millele igal osalejal tuleb vastata. Kasutatakse ka 
testi vormi, et selgitada, kas kursuse korraldaja poolt püstitatud eesmärgid on saavutatud. 
KÜSIMUSTIKU NÄIDE:
• Milline on teie üldmulje kursusest?
• Teie arvamus kursuse sisu ja teemade kohta.
• Arvamus kursuse ülesehituse kohta (loengud, arutelud, rühmatöö jne vaheldumine).
• Suhted õpetaja(te) ja kursusel osalejate vahel.
• Arvamus saadud koolitusmaterjalide kohta.
• Minu enda aktiivsus. Mis seda mõjutas?
• Kas on veel midagi kursuse kohta lisada?
Karjäärinõustamine
48
Grupitöö harjutus
Eesmärk 
Harjutus keskendub indiviidi rollile grupitöö protsessis ning aitab osa-
lejatel paremini teadvustada grupitöös kasutatavaid töömalle.
 
Samuti on eesmärk osalejatele grupis toimuvate protsesside jälgimise 
ja nendesse sekkumise oskuste andmine.
Osalejad 
10–15 inimest. Koostatakse viie- kuni seitsmeliikmeline grupp. Ülejää-
nud kursusel osalejad on vaatlejad.
Füüsiline raamistik  Ruum, kus oleks võimalik paigutada 3–5 osalejat ruumi keskele ja üle
ja materjalid 
jäänud kursuslased ringina nende ümber. 
 
Paber ja kirjutusvahendid vaatlejatele.
Instrueerimine 
Osalejatest moodustatud grupp saadetakse ruumist välja vaatlejate 
instrueerimise ajaks. Kui see grupp hakkab pärast vaatlejate instrueeri-
mist tegema grupitööd, peab iga vaatleja jälgima niihästi grupi teatud 
üksikliiget kui ka gruppi tervikuna ning pöörama tähelepanu järgmis-
tele küsimustele:
 
“Mis grupi tööd takistas ja mis edendas? Milline on “minu” isiku roll 
grupis?”
 
Varem lepitakse kokku, kes vaatlejatest millist grupi liiget jälgib.
 
Grupp kutsutakse nüüd ruumi tagasi ja tutvustatakse talle ülesannet. 
Grupiliikmed ei tea, milline on iga üksikvaatleja roll, nad teavad ainult 
seda, et neid “vaadatakse”. 
 
Grupi ülesanne on järgmine: arutada grupiga läbi grupitööülesandes 
esitatud väited ja panna need teatud järjekorda või reastada tähtsuse 
järgi.
Järelseire 
Kui grupp on töö lõpetanud, selgitatakse grupi liikmetele, milline oli 
vaatlejate roll. Grupile antakse võimalus oma tööd kommenteerida. 
Seejärel annavad vaatlejad omapoolset tagasisidet. Korraldaja peab 
hoolitsema selle eest, et tagasisidet antaks eetiliselt ja õiglaselt, ning 
julgustama nii grupiliikmeid kui vaatlejaid oma tähelepanekuid teiste-
ga jagama.
Töö gruppidega
49
Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused
Grupi ülesanne on reastada allpool esitatud väited tähtsuse järjekorras. Need väited kirjelda-
vad hea grupi omadusi. 
Number 1 tuleb kirjutada selle väite ette, mis teie arvates on grupile kõige olulisem, 2 
tähtsuselt järgmise omaduse ette jne, kuni kirjutate numbri 12 selle omaduse ette, mis teie 
arvates on hea grupi jaoks kõige väiksema tähtsusega.
Kuna on tegemist grupitööks mõeldud ülesandega, tuleb selle lahendamisel kasutada grupi-
tööd. Töökorraldus on vaba.
____ 
Grupi liikmete vahel valitseb eluterve konkurents.
____ 
Kõik grupi liikmed on pühendunud teemale.
____ 
Grupp väldib konflikte.
____ 
Grupi liikmed täidavad juhtimisfunktsioone.
____ 
Igaüks annab ja saab emotsioonidel põhinevat tagasisidet.
____ 
Juht esitab igaks grupi koosolekuks oma plaani. 
____ 
Agressiivsust väljendatakse vabalt. 
____ 
Spontaanselt tekivad mitteametlikud grupisisesed rühmitused.
____ 
Grupi liikmed väljendavad oma negatiivseid tundeid avalikult.
____ 
Grupi eesmärgid on selgelt defineeritud.
____ 
Informatsiooni jagatakse vabalt teiste grupiliikmetega.
____ 
Töö käigus arvestatakse grupiliikmete tunnetega.
Karjäärinõustamine
50
Nüüdisaegsed õpetamismeetodid 
Elukestev õppimine on tänapäeval reaalsus enamiku inimeste jaoks. Kõigil, kes on huvita-
tud edasiõppimisest, on võimalik valida terve rea mitmesuguste koolitus- ja enesetäiendus-
programmide vahel.
Oma oskuste pidev täiustamine on muutunud huvitava töö saamise ja säilitamise tingimu-
seks. Sealjuures on oluline hoida oma professionaalsed oskused ajakohastena, aga pidevalt 
arendada ka oma sotsiaalseid ja üldoskusi. Koos töömaailma muutumisega on ka nõudmised 
viimatinimetatud oskuste osas muutunud.
Oskused vanasti ja praegu
Vanad oskused
Uued oskused
Suutlikkus töötada struktureeritud ja stabiilses  
Suutlikkus töötada vabades struktuurides ja 
keskkonnas
pidevalt muutuvas maailmas
Konkreetsete, pidevalt korduvate tööülesannete 
Abstraktsete mitterutiinsete tööülesannete 
sooritamine
täitmine
Töötamine ülevaltpoolt juhitud ja järelevalvega 
Suutlikkus vastu võtta otsuseid ja kanda 
varustatud töökeskkonnas
vastutust
Täpselt määratletud, üksteisest eraldatud  
Töötamine multiprofessionaalsetes  
tööülesannete täitmine
isemajandavates meeskondades
200 aastat tagasi põhines õppimine ja haridus kontseptsioonil, mis rõhutas pea, käe ja sü-
dame kaasamist uute teadmiste omandamisse. Nüüdisaegne mõtlemine on küll veidi erinev, 
ühiskonnas on toimunud suuri muutusi, kuid üha enam on viimasel ajal hakatud taas pööra-
ma tähelepanu õpetamismeetodile, mis keskendub nii kutse-, üld- kui sotsiaalsete oskuste 
arendamisele. 
Töö gruppidega
51
Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused
Kutseoskused
Üldoskused
Sotsiaalsed oskused
Näiteks
Näiteks
Näiteks
•  oskus kasutada treipinki
•  emakeele ja võõrkeelte hea 
•  oskus teha koostööd teiste 
•  teadmised selle kohta, kuidas 
valdamine
inimestega
kasutada kasvuhoones vett, 
•  teadmised matemaatika, 
•  paindlikkus stressi- ja konf-
väetisi, valgust ja soojust
aritmeetika ja geomeetria 
liktsituatsioonides
•  oskus valmistada toitu 
kõige olulisemate meetodite 
•  oskus suhelda teiste inimes-
toitlustusettevõttes, selleks 
kohta
tega tööl ja mujal
vajalikud teadmised majan-
•  põhiteadmised füüsikas, 
•  oskus suhtuda oma tööülesan-
dusest, hügieenist, toidu-
keemias ja bioloogias
netesse loovalt
ainete maitseomadustest ja 
•  põhiteadmised poliitika, 
toiteväärtusest
majanduse, organisatsiooni-
de kohta
Õpetamismeetodid
Koolitusprogrammi tarvis, mis kaasab õpetusprotsessi nii käe, pea kui südame, on välja töö-
tatud pedagoogilised abivahendid. Näiteid nende kohta:
•  Koolitust kirjeldatakse nende teadmiste ja oskuste abil, mida kursusel osalejad peavad 
omandama. Koolitajal on vabadus valida meetodid, mille abil ta soovib kirjeldatud ees-
märke saavutada. Seda nimetatakse juhtimiseks eesmärkide ja raamistiku abil.
•  Arendatakse ja töötatakse välja selliseid õpetamismeetodeid ja materjale, et need äratak-
sid koolitatavates püsivat huvi. Üks meetod võib siin olla näiteks järgmine: lasta kursus-
lastel tegelda alguses terve seeria väiksemate tööülesannetega, mida hiljem kasutatakse 
laiemas kontekstis. Sooritatud tööülesannet kursuslastega läbi arutades kasutab koolitaja 
positiivse tagasiside meetodit.
•  Koolitusel  kasutatakse osalejate olulisi kogemusi. Seda võib teha grupidiskussiooni 
vormis, kursusel osalejatel võib paluda ette valmistada rollimäng, milles nad kasutavad 
neid oma kogemusi, mida nad soovivad teistega jagada.
•  Kasutatakse mitmesuguseid aktiveerivaid õpetamismeetodeid, näiteks grupitöö või pro-
jektülesanded.
•  Püütakse kujundada arusaamist, et igaüks ise vastutab oma õppimistulemuse eest. 
Koolitust organiseeritakse nii, et koolitatavad mõistaksid, et omandatavad teadmised ja 
oskused on olulised ning elus ja töös vajalikud. Koolitajale jääb rohkem nõuandja, juhen-
daja ja planeerija roll.
Karjäärinõustamine
52
•  Väga oluliseks peetakse ka hoiakute ja suhtumiste kujundamist. Täiskasvanute kooli-
tamisel tuleb arvestada sellega, et täiskasvanu tahab küll õppida, kuid mitte liiga palju. 
Põhjuseks on asjaolu, et täiskasvanu on väljakujunenud isiksus. Ta peab endas ületama 
vastuolu selle vahel, mida oli varem teadnud ja mida nüüd peab teadma, s.t ta peab endas 
midagi muutma. 
Suhtlemine – teooria ja harjutused
53
III OSA
Suhtlemine – teooria ja harjutused
Kommunikatsioon
Teatud osas on inimene nagu kõik teised, 
teatud osas nagu mõned teised,
teatud osas on ta aga ainulaadne ja kordumatu.
Vance Peavy
Maailmapilt ja filtrid
Igal inimesel on oma maailmapilt  –  isiklik ettekujutus reaalsusest. Me anname asjadele, 
nähtustele, sündmustele erineva seletuse, kuna meie kogemused ja teadmised on väga erine-
vad. Need erinevused takistavad ka üksteise mõistmist. Teisisõnu – igas inimeses on filtrid, 
läbi mille maailm temani jõuab. Ja kui tegelikkus kohale jõuab, on see juba muutunud.
Selleks, et suhtlemine ja järelikult ka nõustamine oleks tulemuslik, tuleb siseneda nõustatava 
maailmapilti. Et teist inimest paremini mõista, küsi nõustatava käest, kuidas ta ümbritsevat 
maailma näeb ja kogeb ning mis on tema jaoks oluline.
Tihtipeale unustame selle ja kaldume arvama, et teame, mis teise inimese jaoks on hea ja 
mida ta peaks tegema. Kipume nõu andma oma maailmapildist lähtudes ja kogeme mitte-
mõistmist või isegi vastupanu. 
Nõustaja peab pidama meeles, et kohale jõuab see, mis on nõustatava maailmapildis 
olemas.
Karjäärinõustamine
54
Selleks, et soovitud sõnum jõuaks teise inimeseni, tuleb rääkida temaga samal tasandil. Ei 
saa arutleda väärtuste ja huvide üle, kui nõustatav ise jääb käitumise tasandile, kirjeldades 
oma igapäevaseid tegevusi ja keskkonda. Valmisolek muutusteks ja seeläbi enesearenguks 
algab intra personaalsetest tasanditest (4, 5 tasand).
 MISSIOON
5 IDENTITEET
4 
VÄÄRTUSHOIAKUD, HUVID
ANDID
3 
SUUTLIKKUS, VÕIMEKUS
TAS
2 KÄITUMINE
1 KESKKOND
Suhtlemine – teooria ja harjutused
55
Ellusuhtumise viisid
Nõustamisprotsessi käigus puutub nõustaja sageli kokku nõustatava põhiuskumuste ja -hoia-
kutega. Need suunavad osalejate käitumist ka grupitegevustes. Endasse ja teistesse suhtumi-
ne on siin üheks näiteks ja aitab nõustajal analüüsida grupiliikmete tegevust ning planeerida 
oma sekkumisi ja reaktsioone. Kui põhiuskumustega on vaja põhjalikumalt tegelda (need 
takistavad inimest elamast täisväärtuslikku elu ja eesmärkide poole liikumist), soovitatakse 
kasutada kognitiiv-käitumuslikku teraapiat (suunata terapeudi juurde).
Mina ei ole OK / sina oled OK
Mina olen OK / sina oled OK
•  kuulab teisi, ei väljenda enda soove/ vajadusi  •  arvestab nii enda kui teiste vajadustega
•  jätab ennast varju
•  näeb võimalusi ja rakendab neid
•  valmis ohvreid tooma
•  usub enda ja teiste väärtustesse
•  ei usu oma väärtustesse
•  orienteerub koostööle
•  ohver
•  võitja 
„Ei ole minust enam ümberõppijat …”
„Ma saan sellega hakkama.”
Mina ei ole OK / sina ei ole OK
Mina olen OK / sina ei ole OK
•  ei arvesta enda ega teiste vajadustega
•  kuulab iseennast, mitte teisi
•  elu pole elamist väärt
•  agressiivne ja ründav
•  ei usu ei enda ega teiste väärtustesse
•  usub enda väärtustesse, ei väärtusta teisi
•  lootusetu
•  domineeriv – räägib ise, ei kuula teisi
•  süüdistaja
„Keegi mind niikuinii ei taha, mulle sobivat tööd  „Riik ei tee midagi, tööandjad on röövlid …”
polegi, järelikult pole mõtet üritatagi.”
Efektiivne ja lahenduste otsimisele orienteeritud eluhoiak on mina olen OK / sina oled OK. 
See põhineb positiivsel ellusuhtumisel ja proaktiivsel hoiakul (ei otsita väliseid põhjusi 
ega takistusi, mida enamasti ei saa muuta, vaid keskendutakse sellele, mida saab ise teha 
probleemi lahendamiseks).
Karjäärinõustamine
56
Teised hoiakud ilmnevad enamasti stressisituatsioonis. Nende põhjused on aga märksa süga-
vamad ning võivad peituda kasvatuses.
Neid hoiakuid illustreerib “hoiakute mägi” (IV osa Kasulikud lisamaterjalid). 
Transaktsionaalne analüüs 
Transaktsionaalset analüüsi on traditsiooniliselt kasutatud selleks, et kirjeldada, kuidas me 
suhtleme teistega ja endaga. See põhineb mina-seisunditel ja seda on kirjeldatud kui huma -
nistlikku psühhoteraapiat. Humanistlik koolkond aitab neid, kes otsivad isiklikku arengut või 
eneseteostust, aidates klientidel saada rohkem teadlikuks sellest, et nemad üksinda vastuta-
vad selle elu loomise eest, mida nad elavad. Rõhk on asetatud eneseteadlikkuse suurenemi-
sele. Vastutus muutuse eest asetatakse kindlalt kliendi enda kätesse. 
Teooria põhineb sellel, et kõik inimesed on OK ning kõigil on võime mõelda. Inimesed otsus-
tavad ise oma saatuse üle ning otsuseid saab muuta.
Põhimõiste on egoseisund. Egoseisund on pidev tundmise ja kogemise muster, mis on otse-
selt seotud käitumisega.
Inimese isiksus moodustub kolme tüüpi mina-seisundist, iga seisund esindab tervet mõtte-, 
tunde- ja käitumise süsteemi, mille kaudu me oleme vastastikuses suhtlemises üksteisega. 
Vahe Vanema, Täiskasvanu ja Lapse mina-seisundi vahel moodustabki transaktsionaalse ana-
lüüsi teooria aluse. 
Vanema mina-seisund – 
käitumine, mõtted ja tunded, mis on kopeeritud vanematelt 
ja vanemlikelt eeskujudelt.
Täiskasvanu mina-seisund –  käitumine, mõtted ja tunded, mis on otsesed reaktsioonid 
sellele, mis toimub siin ja praegu.
Lapse mina-seisund – 
käitumine, mõtted ja tunded, korduv mäng, mis pärinevad 
lapsepõlvest.
Suhtlemine – teooria ja harjutused
57
Struktuuranalüüs 
Karjäärinõustamine
58
Funktsionaalanalüüs
Suhtlemine – teooria ja harjutused
59
Mina­seisundid
HARJUTUS 1
Leia igale väitele sobiv mina-seisund:
V
Vanem
T
Täiskasvanu
L
Laps
Mõlema kirjeldatud situatsiooni juures on esitatud kõik kolm mina-seisundi reageeringut. Sul 
tuleb nüüd otsustada, millisele mina-seisundile mingi väide kuulub. Teatud mõttes on siin 
tegemist äraarvamismänguga, sest sa ju ei kuule, millise hääletooniga mingi lause on öeldud, 
ega näe ka rääkija kehakeelt.
1 
Üks sinu kolleegidest on kaotanud väga olulise dokumendi
 
“Miks sa ei või oma asju korras hoida? See on su enda süü. Nii tüüpiline sinule!”
 
“Küsi töökojast. Ehk töölised võtsid selle oma kätte. Või on koristaja olnud “liiga 
hoolikas”. Võib-olla võtsid sa selle paberi ise koju kaasa?”
 
“Äh! Ma pole seda näinud (tral-lal-laa).”
2 
Masin läheb katki
 
“Ma ei usu, et ma seda ise suudaksin parandada. Kõige parem, mis ma teha saan, on 
asjast teatamine. Spetsialist tuleb ja parandab ära.”
 
“Põrgu! Alati läheb see masin katki siis, kui mul on kiire!” (Virutab ühe karbi vihaselt 
põrandale )
 
“Küll on kahju, et ma ise masinat parandada ei oska. Need remondimehed ei tee ju 
oma palga eest korralikku tööd – kunagi ei kontrolli nad masinat enne, kui on juba 
liiga hilja!”
Karjäärinõustamine
60
HARJUTUS 2
Milline mina-seisund on kõige tihedamalt seotud järgmiste käitumismallide  
ja seisukohtadega – on see lapsevanem, laps või täiskasvanu?
1. 
Kritiseerib teisi     
 
2. 
Lohutab     
3. 
Naerab     
 
4. 
Teeb nii, nagu teistele meeldib     
 
5. 
“Kuidas läheb?”     
 
6. 
Kogub olulist informatsiooni     
     
7. 
“Kas võtame toobi õlut?”     
8. 
“Lõpeta see!”     
9. 
On enesekeskne     
  
10.  Nõustub sellega, et ühte grupi liiget ignoreeritakse     
  
 
11.  Aitab teisi     
12.  Käitub teiste suhtes autoritaarselt     
  
 
13.  Kolm erinevat abipalumise viisi:
13A.  “Kas sa ei näe, et mul on abi vaja?”     
 
13B.  “Kas tahad mind aidata?”     
13C.  “Palun, kas sa ei võiks mind aidata. Ma ei suuda…”     
  
14. Sisedialoog:
14A.  “Ma tahaksin neid kingi !”     
14B.  “On nad tegelikult vajalikud? Mul juba on kolm paari peokingi?”     
 
14C.  “Ma oleksin pidanud põhjalikumalt kaaluma, kas ma ikka võin seda enesele lubada.”     
Suhtlemine – teooria ja harjutused
61
Transaktsioonid
Transaktsioonid viitavad suhtlemise vahetusele inimeste vahel. Oluline on ära tunda, milli -
seid mina-seisundeid kliendid transaktsioonis kasutavad, ja järgida transaktsionaalseid jada-
sid niimoodi, et nad saaksid sekkuda ja parandada oma suhtlemise kvaliteeti ja efektiivsust.
Paralleelsed transaktsioonid
Paralleelsed transaktsioonid toimuvad nii, et teatud kindla mina-seisundi poolt saadetud 
sõnumile tuleb vastus just selliselt mina-seisundilt, nagu sõnumi saaja on oodanud. Selline 
kommunikatsioon võib takistusteta jätkuda pikka aega.
   
 
 
 
Mees: ”Kas oled näinud mu mansetinööpe?”
 
 
 
Naine: ”Jah, need on kummuti kõige ülemises sahtlis.”
   
Lõikuvad transaktsioonid
Lõikuvate transaktsioonidega on tegemist siis, kui vastav mina-seisund on teistsugune, kui 
sõnumi edastaja on oodanud. Sellisel juhul kommunikatsiooniliinid lõikuvad ning sageli jääb 
mõlemale osapoolele tunne, et neid on vääriti mõistetud.
   “Mis 
kell 
on?”
 
 
 
“Kas sa ei peaks oma kella parandusse viima?”
   
Peidetud transaktsioon
Peidetud transaktsioon sisaldab alati rohkem kui kahte mina- seisundit . Järgnevas näites 
on kirjeldatud kutset tütarlapsele, kusjuures sotsiaalselt aktsepteeritav sõnum sisaldab siin 
teist, peidetud sõnumit. Seega täiskasvanu mina-seisund ütleb siin ühte, lapse mina-seisund 
viitab aga hoopis millelegi muule.
Karjäärinõustamine
62
   
 
 
 
”Kas sa ei tahaks tulla minu juurde mu margikogu vaatama?”
   
HARJUTUS 3
Märgi joonistele kommunikatsiooniliinid ja märgi juurde, kas on tegemist paralleelse, lõikuva 
või peidetud transaktsiooniga.
   
 
 
 
A. ”Palun, kas te ei aitaks mind?
 
 
 
B. ”Jah, loomulikult ma teen seda.”
   
   
 
 
 
A. ”Kas te võite täna kauemaks tööle jääda?”
 
 
 
B. ”See on ebaõiglane, et me peame alati …”
Suhtlemine – teooria ja harjutused
63
Head kuulamist takistavad barjäärid
“Intervall­kuulamine”
Selle halva harjumuse põhjuseks on tõsiasi, et enamik meist mõtleb neli korda kiiremini, kui 
inimene keskmiselt räägib. Seepärast jääb kuulajal 3/4 varuaega iga kuulamisminuti kohta. 
Vahel me kasutame selle varuaja ära endale puhkepausi võtmiseks ning mõtleme oma isikli-
kest probleemidest selle asemel, et rääkijat tähelepanelikult kuulata.
“Punase rätikuga kuulamine”
Mõnedele meist on teatud sõnad sama tähendusega nagu punane rätik härjale. Kui me neid 
sõnu kuuleme, muutume me vihaseks ja närviliseks ning lakkame kuulamast. Eri inimestel 
võivad sellise reaktsiooni tekitada eri sõnad. Teatud inimestele on sellisteks sõnadeks “tu-
leb”, “truudusetus”, “politsei”, “distsipliin”, “kool”, “juhtkond”, “ametiühing” ja “viisakas”. 
Need sõnad võivad olla signaaliks, millele me reageerime pimedalt ja automaatselt. Kui me 
sellist signaali kuuleme, siis me tegelikult enam edasi ei kuula.
“Avatud kõrvade ja lukustatud mõistusega kuulamine”
Vahel me otsustame üsna kiiresti, et kas teema või kaasvestleja on tüütu ning et meil ei tasu 
kuulata, mida see inimene ütleb. Sageli me usume, et suudame ennustada, mida teine ini-
mene teab või kavatseb öelda, ning me mõtleme, et pole mingit mõtet seda inimest kuulata, 
sest me ei kuule kindlasti midagi uut.
“Kuulamine klaasistunud silmadega”
Vahel me vaatame intensiivselt teist inimest ning näime kuulavat, kuigi meie mõtted uita-
vad tegelikult kusagil mujal, võib-olla hoopis kaugel. Me langeme oma meeldivate mõtete 
seltskonda, meile tekivad “klaasistunud silmad” ning nägu muutub unistavaks. Väga kerge 
on märgata, kui inimene meile sel moel otsa vaatab, nii et kedagi pole sellise näoilmega 
võimalik petta.
“Liiga raske mulle kuulamiseks”
Kui me kuulame midagi väga keerulist, on olemas oht, et lülitame oma mõttetegevuse välja, 
sest teema tundub meile liiga keerukas.
Karjäärinõustamine
64
“Solvatud isiku kuulamine”
Meile ei meeldi, kui meie lemmikideedele, eelarvamustele ja vaadetele liiga suuri väljakutseid 
esitatakse. Kui teine inimene ütleb midagi sellist, mis läheb liiga suurde vastuollu sellega, 
millesse me usume või mida me hindame, lakkame me alateadlikult kuulamast, asume kaitse-
positsioonile ning ehk hakkame ka kavandama vasturünnakut.
“Teemakeskne kuulamine inimkeskse kuulamise asemel”
Vahel me keskendume teemale, mitte inimesele, kes räägib. Teatud sündmuse detailid ja fak-
tid muutuvad meile tähtsamaks kui need avaldused, mida inimene teeb enda kohta.
“Faktide kuulamine”
Kui me kuulame, püüame me sageli meelde jätta fakte ning kordame neid uuesti ja uuesti üle, 
et nad mälus kinnistuksid. Samal ajal, kui meie seda teeme, on teine inimene juba jõudnud 
uute faktide juurde, mis lähevad meile kaotsi, kuna me alles püüame meelde jätta eelmisi.
“Märkmeid tegev kuulamine”
Kui me püüame üles märkida enamiku sellest, mida teine inimene räägib, kaotame paratama-
tult osa räägitavast, sest inimene räägib kiiremini, kui me kirjutada suudame, ning raske on 
hoida ka silmsidet.
Olles teadlik sellistest “lõksudest”, püüdkem neid vältida!
Suhtlemine – teooria ja harjutused
65
Kolmikharjutus: kus on ahv?
Harjutus sooritatakse kolmeliikmelistes gruppides.
Harjutus võimaldab lähemalt uurida probleeme, mis on seotud inimeste aitamisega siis, kui 
on vaja mõista nende probleeme ja püüda neid probleeme lahendada. Harjutus annab osale-
jale võimaluse mängida kolme eri rolli: nõustatavat, abistajat ja vaatlejat.
Ajavajadus: umbes 1–2 tundi.
Gruppi kuulub kolm inimest. Umbes 7 minuti jooksul üks grupi liikmetest (nõustatav) räägib 
teisega (nõustaja) probleemist, mis on seotud tema tööga, haridusega või eraeluga. Kolmas 
isik (vaatleja) kontrollib aja kasutamist, kuulab, vaatleb ning annab hiljem tagasisidet nii 
nõustajale kui nõustatavale.
Rollimängu tuleb korrata kolm korda, nii et igal grupi liikmel oleks võimalus olla kõigis kol-
mes rollis. Harjutuse täitmisel tuleb järgida järgmisi juhtnööre.
Juhtnöörid nõustatavale
1.  Tuleta meelde oma igapäevasest elust üks sind mitterahuldanud situatsioon, mida sa 
sooviksid muuta. Et muuta harjutust võimalikult elulähedaseks, tuleks sul valida selline 
teema, mis sulle isiklikult on tõepoolest oluline. See võib olla mingi probleem sinu töö-
elust, vabast ajast või perekonnaelust.
2.  Esita oma probleem nõustajale lühidalt ja asjalikult.
3.  Kui sa oled nõustajale oma probleemi lühidalt tutvustanud, pead sa andma talle võimalu-
se esitada küsimusi, mis aitaksid sinu probleemi täpsustada ja selgitada. Ära räägi liiga 
palju.
Juhtnöörid nõustajale
1.  Sinu ülesanne on aidata nõustataval defineerida oma probleem ja sellest rääkida. Püüa 
näha tema probleemi teiste vaatenurkade alt ning pane nõustatav oma probleemi seda-
võrd süvenema, et ta suudaks sellele lahendusi leida.
2.  Ära võta probleemi oma õlgadele. Ära anna alla kiustatusele öelda “Ma arvan, et su tege-
lik probleem on …” või “Sa peaksid …”. Küsimusi esitades ja nõustatava poolt räägitavat 
ümber formuleerides püüa panna nõustatavat nägema tema probleemis neid asju, mida 
sina seal näed ja millest sina aru saad. Aita nõustataval näha iseendasse.
3.  Ära eita probleemi olemasolu ja ära lase probleemil paista väiksemana, kui see tegelikult 
on. Sa pead aru saama, et see probleem on nõustatavale tähtis ja nõustataval pole abi 
sellest, kui sa ütled: “Ma olen seda ka läbi elanud, kuid minu meelest polnud selle prob-
leemi lahendamine eriti raske.” Parem oleks nõustatavalt küsida: “Mida sa selle probleemi 
kohta tead?” või “Mida see sinu jaoks tähendab?”. Aita abiotsijal keskenduda sellele, mida 
ta ise tahab ja suudab teha, mitte sellele, mida teised peaksid tegema.
Karjäärinõustamine
66
Juhtnöörid vaatlejale
1.  Sinu ülesanne on jälgida toimuvat ja kuulata nii tähelepanelikult, kui sa vähegi suudad. 
Hoia end täiesti tagaplaanil. Ära sega vestlust, vaid keskendu oma vaatleja-rollile. Pärast 
vestlust kommenteeri lühidalt seda, mida sa oled näinud ja kuulnud – tee seda nii, et sa 
julgustaksid nõustatavat ja nõustajat sinu vaatlustulemusi analüüsima ja arutlema.
2.  Küsi endalt vestluse ajal: mis tegelikult toimub nõustaja ja nõustatava vahel? Milline on 
nende kahe vaheline kontakt? Kas nõustaja aitab nõustataval rääkida vabalt oma problee-
mist ja iseendast? Sul tuleb jälgida ka nende mittesõnalist käitumist, nende hääletoone, 
näoilmeid, keha hoiakuid jne. Kas nad defineerivad oma probleemi piisava selgusega enne 
selle lahendamisele asumist?
3.  Kuidas toimub vestluse juhtimine ja kes seda teeb? Kes räägib rohkem? Kuidas juhib 
nõustaja vestlust? Milliseid vahendeid ta kasutab? Kas nõustaja on abiotsija “ees” või 
“taga”?
Kus on ahv?
Nõustaja peab olema teadlik faktist, et probleem, mida nõustatav kirjeldab, on nõustatava 
probleem, mitte nõustaja oma. Teiste sõnadega: vastutus probleemi lahendamise eest lasub 
abiotsijal. Seoses sellega võib kasutada “ahvi” mõistet. Inimesel, kellel on probleem, istub 
ahv õlal. Sageli püüab abiotsija panna ahvi ja seega ka vastutust probleemi lahendamise 
eest nõustaja õlale. Nõustaja peab olema sellest teadlik ja tagama, et ahv jõuaks tagasi selle 
inimese õlale, kes peab tegutsema ja probleemi lahendama. Kui nõustaja on teadlik “ahvi” 
mõistest, on tal ka kergem jälgida, kus “ahv” parajasti on.
Suhtlemine – teooria ja harjutused
67
Tagasiside andmine
Nõustaja oluline ülesanne on tõsta nõustatava eneseusaldust. Me kõik teame, kuidas mõju-
vad julgustav naeratus, sõbralik õlalepatsutus, hea sõna. Positiivsed tähelepanuavaldused ja 
tunnustamine parandavad, negatiivsed märkused aga vähendavad meie eneseusaldust. Samas 
tuleb aeg-ajalt anda ka negatiivset tagasisidet.
POSITIIVNE
 
“Hästi tehtud töö!” 
“Sa meeldid mulle!”
  Õlalepatsutus hästi tehtud töö eest 
Ootamatu kingitus
 
TINGITUD TINGIMATU
 (selle eest, mis sa teed või mis sul on) 
(selle eest, mis sa oled)
 
 
“Su püksid ei ole eriti kenad!” 
“Sa oled rumal!”
 
Ninakrimpsutus toidu peale 
Kellestki ärapöördumine
NEGATIIVNE
Tunnustus = inimese psühholoogiline vajadus
1. 
Tingimatult 
positiivne 
    Kasv
2.  Tingitult positiivne
3.  Tingitult negatiivne
4.  Tingimatult negatiivne
5. Isolatsioon 
     Kasvu pole 
TAGASISIDE ANDMISE PÕHIREEGLID:
1. Alusta positiivsete asjadega.
2. Räägi vaid neist asjadest, mida on võimalik muuta (kas saaksid seda teha teisiti?).
3. Ole võimalikult täpne ja spetsiifiline.
4. Kontrolli, kas sinust on õigesti aru saadud (esita kontrollküsimusi).
Ära unusta tõsiasja, et ühe negatiivse märkuse mõju on sama tugev kui kümne, saja või tu-
hande positiivse märkuse oma.
Karjäärinõustamine
68
HARJUTUS: Kas avaldan teistele tunnustust?
  sõpradele?
  kolleegidele?
  klientidele?
Mida rohkem sa avaldad tunnustust teistele, seda enam tunnustust avaldatakse ka sulle.
Kirjuta tabelisse sinu jaoks kõige olulisemate inimeste nimed ja tuleta meelde, millal ja mis 
põhjusel sa neile viimati tunnustust avaldasid.
Millal sa neile viimati  
Nimi
Mis põhjusel sa seda tegid?
tunnustust avaldasid?
Kasulikud lisamaterjalid
69
IV OSA
Kasulikud lisamaterjalid
Elustiil
Elustiil on tee, mille inimene valib oma aja ja ressursside kasutamiseks. Elustiil sisaldab seda, 
kuidas ta elab, mida teeb, et ennast ülal pidada, kellega suhtleb ja kuidas veedab vaba aega. 
Ühtlasi räägib elustiil ka tema väärtushoiakutest.
Igal inimesel on oma ettekujutus sellest, milline on hea elu, ning selle nn hea elu saavutami-
ne ongi inimese elu eesmärk. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse teatud vahendeid. Eesmär-
gid ja vahendid koos moodustavad elustiili. Ühiskonnas võib eristada kolme põhilist elustiili.
Sõltumatu elustiil
Töö ja vaba aeg on lahutamatud. Sõltumatu elustiili esindaja töötab tavaliselt 7 päeva nä-
dalas.
Eesmärgid ja vahendid = oma firma. Tema töö ja eesmärgid/vahendid ei ole eristatavad. 
Firmaomanikuks olemine eeldab vastutustunnet ja konkurentsisuutlikkust.
Vabadus tähendab iseseisvust – “tahan olla iseenda peremees”. Ta usaldab iseennast.
Perekond võib moodustada tootmisüksuse. Firma ja eraelu on üks tervik.
Eluviis on paikne ja püsiv, kuna omandus seob. 
Näiteks talunik , väikepoepidaja.
Töö 
Eesmärgid ja
vahendid
Karjäärinõustamine
70
Karjäärile orienteeritud elustiil
Töö. Ta müüb tööülesannete sooritamist ning hindab tööd, mis nõuab pühendumist – “mu 
töö on mu hobi”. Ta on palgatöötaja. Töö hind on kokku lepitud, kusjuures tasu peaks olema 
vastavalt tulemustele. Omalt poolt pakub ta lojaalsust, andes tööülesannetele oma priori-
teetide seas kõige olulisema koha. Tal on tugevalt väljaarenenud meie-tunne. Sageli võtab 
ta tööd koju kaasa. Järelikult töö ja vaba aeg ei ole väga selgelt lahutatud. Teda köidavad 
väljakutsed ning ta esitab kõrgeid nõudmisi iseendale.
Vabadus tähendab omada tööd ja tegutseda tööl vabalt. 
Lõõgastus = töövälised huvid. Vabal ajal tegeleb ta millegi “taastava”, “stimuleerivaga”. Kui 
ta puhkab, siis selleks, et pärast paremini töötada. Eelistab tegevusi, mis tugevdavad ette-
kujutust temast kui “huvitavast ja tähelepanuväärsest isiksusest”.
Perekond on tema tagala.
Näiteks tippspetsialist, müügimees.
 
Karjäärile orienteeritud elustiil 
Palgatöötaja elustiil
 
Eesmärk                  Vahendid 
Vahendid                 Eesmärk 
Palgatöötaja elustiil
Töö ja vaba aeg on kaks eri asja.
Vahendid = töö, eesmärk = vaba aeg. Töö on vahend eesmärkide saavutamiseks, s.o vaba 
aja veetmiseks. Vabadus tähendab vaba aega, mille ta jätab enda käsutusse. Vaba aeg on 
tööajast rangelt eraldatud – tööpäeva lõpp, nädalalõpp, puhkus ja pensioniiga on oodatud 
sündmused.
Palgatöötaja müüb oma töötunde ja teenib raha. Tasu töötundide eest on poliitiline otsus. 
See on kokku lepitud firma juhtkonna (“nemad”) ja tema enda (“mina”) või ametiühingute 
(“meie”) vahel. Tal on töötundide müügi monopol tänu solidaarsusele (töövõtjate ühendus), 
seega on tema jaoks oluline “hea sõpruskond”. “Meie” töötame “nende” jaoks. Ületundide 
eest tuleb saada vastavat tasu.
Kasulikud lisamaterjalid
71
Elustiil ja identiteet
Sõltumatu perekond
Sõltumatu perekonna päev on organiseeritud päeva jooksul ärategemist vajava töö alusel. 
Töötunnid ja vaba aeg segunevad ja neid pole võimalik teineteisest rangelt lahus hoida. 
Võib öelda, et sõltumatul perekonnal polegi vaba aega, vähemalt juhul, kui nende töökoht 
on elamiskoha vahetus läheduses. See ei tähenda sugugi seda, et nende päevad koosneksid 
vaid orjatööst, sest töö on nende jaoks suures osas seotud mõnuga. Seda isegi siis, kui on 
tegemist raske tööga. Näiteks enamik talunikest ei suuda lahkuda poegima hakkava lehma 
juurest, kuigi nad on otsustanud pidada vaba nädalalõpu ja on palganud asendustöölise 
talutööde tegemiseks. Sama käib ka kunstniku väikese töökoja kohta – tema kontor on tema 
kodu. Nõnda võtab ta klientide telefonikõnesid vastu kellaajast olenemata.
Väike perefirma võib põhineda ühel perekonnaliikmel, aga sageli on abilisena tegevusse kaa-
satud ka abikaasa. Siin pole küsimus mitte ainult maksu koorma vähendamises. Sageli toetab 
ka teine abielupool firmat oma regulaarse tööga sel määral, et firma ilma temata ei tuleks 
toime. Näiteks talupidaja abikaasa, kes valmistab talutöölistele toidu, kasvatab juurvilja, 
tegeleb kodulindudega, vastutab majapidamise eest, valmistab ise suurema osa pere poolt 
tarbitavast toidust.
Väikefirma omanikku abistaval abikaasal võib olla sõltumatu identiteet, mis põhineb tema 
igapäevasel tööl. Palgatöötaja perekonnas möödub aasta tavaliselt üsna ühtemoodi, kui pere-
liikmetel pole eri aastaaegadega seotud harrastusi. Samas väiketalunikel vahelduvad tööd 
vastavalt aastaaegadele. Talvel remonditakse hooneid, masinaid, hilissuvel ja varasügisel on 
viljakoristuse ja saagikogumise aeg.
Karjääriperekond
Karjääriperekonna elu põhineb palga teenimisel, mis omakorda muutub vahendiks eesmärgi 
saavutamisel – täpselt samuti nagu palgatöötajal.
Kuid karjääriperekonna elu on korraldatud funktsionaalsuse põhimõtet järgides, mis jagab 
nende elu 1) tööeluks ja 2) eraeluks, mis ei pea ajaliselt sugugi teineteisest eraldatud olema. 
Perekonna leivateenija ei müü oma aega, vaid teadmisi ja oskusi. Ta on tööle võetud sel-
leks, et ta täidaks teatud tööülesandeid. Ta ei pea neid sooritama täpselt kindlaksmääratud 
ajaperioodi jooksul, vaid teatud kindlal viisil. Töö võib seisneda teiste inimeste lõbustami-
ses, näiteks õhtu söögi korraldamises restoranis või teise firma poolt restoranis korraldatud 
pidulikul õhtu söögil osalemises. Karjääriperekonna esindaja võib õhtusöögile minna koos 
abikaasaga, abikaasa võib olla ka perenaine ja õhtusöögi ettevalmistaja, kui võõraid võetakse 
vastu kodus.
Samamoodi võidakse ka osa tööd kodus teha. See ei tähenda sugugi, et sellisel isikul oleks 
kodus kontoriruum – ta lihtsalt võtab õhtul natuke tööd koju kaasa. See eeldab, et perekond 
Karjäärinõustamine
72
on sellega nõus ja toetab töötegijat. Eriti käib see abikaasa kohta, kes ise ei pea sugugi ole-
ma karjäärile orienteeritud inimene. Karjäärile orienteeritud inimesel on töö eesmärgiks, s.t 
tema ettekujutus heast elust kattub tööalase edukusega. Kuid edukuse saavutamine nõuab 
sageli jõupingutusi ka karjäärile orienteeritud inimese abikaasalt. Ka temal peavad olema 
teatud oskused (stiilsus, head kombed, vestlemisoskus). Kui abikaasa ebaõnnestub, tabab 
ebaõnnestumine ka karjäärile orienteeritud inimest ennast. Sellist toetamisfunktsiooni võib 
nimetada toetaja identiteediks, mis sageli esineb naistel, kuid põhimõtteliselt võib selline 
toetaja olla ka mees.
Kirjeldatud kujul muutub toetajafunktsioon elustiiliks ainult sellisel juhul, kui toetajaks ole-
va isiku eesmärk on teistsugune kui karjäärile orienteeritud inimesel endal. Näiteks võivad 
toetaval isikul olla huvid, mille rahuldamine nõuab palju raha ja aega (kunst, reisimine, 
mood). Sageli on tal huvid, mis seostuvad prestiiži ja kõrge sotsiaalse staatusega. Seega 
pole toetaja eesmärk karjäärile orienteeritud abikaasale pühendumine , vaid võimalus reisida, 
elada kallis majas, riietuda hästi ning karjäärile orienteeritud abikaasa on vaid vahend, mille 
abil endale head elu luua.
Toetaja elustiili aluseks on igapäevane töö nagu sõltumatute perekondade esindajatel ja tea-
tud ulatuses ka karjäärile orienteeritud elustiilil. Toetaja nõustub näiteks sellega, et “Egip-
tuse-reisi algus on ärireis” ja “Londoni-reisi ajal tuleb osaleda ka mõnel ärikohtumisel, kuigi 
reis oli plaanitud muuseumide külastamiseks”. Ja toetaja mitte ainult ei nõustu sellega – see 
sobib talle tegelikult hästi, sest tal on ju oma eesmärgid.
Palgatöötaja perekond
Palgatöötaja perekonna päev on organiseeritud ajaprintsiibi alusel, mis jagab päeva kaheks: 
töötundideks ja vabaks ajaks.
Töötunnid on eesmärgi saavutamise vahend, kusjuures eesmärki on võimalik saavutada ainult 
vabal ajal. See tähendab, et töö on seotud valu/ebameeldivusega, vaba aeg aga mõnuga, 
kuna inimene teostab ennast vabal ajal. Eneseteostamine võib toimuda lõdvestust pakkuva 
meelistegevuse harrastamisena (jalgpall, lugemine, teleri vaatamine) või ekspansioonina, 
mis sageli tähendab rasket tööd (majaehitamine, aiaharimine, perekonnaliikmete rõivaste 
õmblemine).
Vaba aega iseloomustab tarbimine – sel ajal kulutatakse ära palgatöö eest saadud tasu.
Palgatöötaja perekonda võib määratleda ühe või mitme perekonnaliikme alusel. Kui rohkem 
kui üks täiskasvanud perekonnaliikmetest on palgatöötajad, põhineb perekond kahel või ena-
mal isikul, kellel kõigil on palgatöötaja identiteet. Kuid palgatöötaja perekond võib põhineda 
ka ühel isikul (tavaliselt meessoost leivateenija), keda täiendab koduperenaisest abikaasa, 
kellel on tavaliselt koduperenaise identiteet.
Kasulikud lisamaterjalid
73
Järeldus
Kirjeldatud elustiile ja identiteete võib kombineerida nii harmoonilisel kui konfliktsel viisil. 
Kui abielupaari elustiilid ja identiteet on identsed või toetavad üksteist, on tulemuseks har-
mooniline suhe. Kui nende elustiilid ja identiteet pole identsed ega toeta teineteist, tekib 
nende vahel konflikt (näiteks kui mehel on karjäärile orienteeritud või sõltumatu elustiil ja 
naisel on palgatöötaja identiteet).
Nõustamissituatsioonis peab olema teadlik, et konflikti põhjuseks võib olla inimese elustiili/
identiteedi vastuolu tema materiaalsete võimalustega. Näiteks võib olla tegemist talunikuga, 
kes on pidanud oma majapidamise maha müüma ja asub nüüd tööturule palgatöötajana, 
kuid ei suuda nii kiiresti muuta oma elustiili ega ettekujutust heast elust. Vahest unistab 
ta hoopis sellest, et võiks ühel päeval taas jätkata talupidajana. Teiseks näiteks on toetaja-
identiteediga naine, kes mingil põhjusel peab ise endale leiba teenima.
Teadmised selliste konfliktide tekkimise võimalustest aitavad nõustajal aru saada, mis võib 
takistada inimest tema hea elu saavutamisel.
Karjäärinõustamine
74
Erinevused vana ja uue ühiskonna vahel
Vana maailmavaade
Uus maailmavaade
Mõtlemisviis
Väärtused
Enesekeskne
Sotsiaalne integreeritus
Ennast esiletõstev
Sotsiaalne integreeritus
Ratsionaalne
Intuitiivne
Ekspansiivne
Säilitav
Võistlus
Koostöö
Piiratus
Holistiline
Kvantiteet
Kvaliteet
Lineaarsus
Mittelineaarsus
Orienteeritus võimule
Ühistegevus
Hierarhilisus
Orienteeritus võrgustikule
Juhtkond langetab otsused
Konsensuslepe
Kasulikud lisamaterjalid
75
Huvide profiil
(1) Juhend
Täida järgmisel lehel olev tabel „Huvide profiil (2), küsimustik “. Vali igast elukutsepaarist 
välja see elukutse, mis sulle rohkem meeldib, kellena eelistaksid töötada, kui peaksid nende 
kahe vahel valima. Märgista valitud elukutse ees olev number ringiga. 
Ole spontaanne, ära liiga palju mõtle.
Tähed tähistavad järgmisi kutsegruppe: 
M – mehaanikud/käsitöölised – sepp , tisler jne.
R – raamatupidamine.
H – kontori- ja poetöö.
V – verbaalsed ametid – keele kasutamine – tõlk, õpetaja jne.
U – haridus – akadeemilised elukutsed , mis nõuavad pikaaegset kooliskäimist.
S – sotsiaalsed elukutsed – hea kontakt – töö inimestega.
K – teenindus, organiseerimine – rohked ja pealiskaudsed kontaktid – ettekandja , giid jne. 
T – transport merel, õhus, teedel – taksojuht, piloot, bussijuht jne.
F – välitööd nõudvad elukutsed – aednik, teetööline, haljastaja jne.
A – loomingulised elukutsed – kunst, leiutamine.
Kui tabel on täidetud, tuleb numbrid kokku liita.
Esmalt liida vertikaalselt (elukutse on märgitud numbriga 1).
Siis liida horisontaalselt (elukutse märgitud numbriga 2).
Näiteks: mul on 4 ringi numbri 1 ümber vertikaalselt ja 2 ringi numbri 2 ümber horisontaal-
selt. See teeb kokku 6, summa kirjuta tähtede kõrvale tabeli paremale poole. 
Tulemus kanna diagrammile – huvide profiil (3). Joonista graafik.
Tulemus üle 10: näitab huvi.
Tulemus üle 15: näitab suurt huvi.
Tulemus alla 10: pole huvitatud.
Tulemus alla 5: negatiivne hoiak.
Karjäärinõustamine
76
A
F
T
K
S
U
V
H
R
M
HUVIDE PROFIIL  
1 k
m
1 elektr
1 sepp
valmistaja
1 tööriistad
lukussepp
1 toru
m
1 r
m
1 laeva 
2 posti
haanik
1 lenn
1 elektrik
in
1 m
ehhaanik
ehhaanik
otorist
stalleerija
ellassepp
2 m
2 ettek
aadi
2 k
2 r
ootorite 
2 r
2 k
2 balleti
etsavah
on
nõustaja
2 õpetaja
ukim
ellassepp
o/TV 
tan
o-
am
aam
M
arjääri
 
gijuh
an
2 tõlk
pi
etnik
tsija
eh
d
dja
e 
atu
aja
t
t
pi
1 r
1 fin
2 tr
am
1 pan
1 m
1 fin
k
1 m
pi
1 r
1 pan
2 pan
1 arveam
1 k
aõpetaja
d
d
aja
aam
etnik
aja
aam
assapi
an
atem
atem
2 toim
2 puusepp
an
2 vaim
an
2 r
m
ga
atu
spor
2 poliitik
gatöötaja
gatöötaja
2 elektr
ehhaanik
tsist
töövõtja
tsist
atu
aam
R
2 laulja
aatik 
aati
2 arst
müüja
etnik
d
di
etaja
aja
ulik
atu
ala 
o-
(2) Küsimustik
 
1 k
müüja
1 r
m
1 r
1 posti
pi
1 väik
1 am
m
1 k
ed
1 värvi
1 am
m
1 kinnisvar
2 in
2 m
ees
assapi
aam
au
kuse õpetaja
2 taastusk
d
ees
2 k
2 m
TV m
aakler
asimüüja
2 talupi
aja
alak
2 bussijuh
tustöötaja
ak
etnik
glise k
assapi
atem
etnik
eelelah
2 juuksur
epoe
ehhaanik
2 r
atu
aup
am
aup
d
H
2 jurist
õpetaja
e 
d
aadi
aja
etnik
d
eele 
aatik
d
a
aja
es
aja
u
o/
t
 
1 tõlk 
1 toim
õpetaja
1 eesti k
1 k
1 poliitik
1 r
1 kirjanik
1 tõlkija
2 r
1 ajakirjanik
töötaja
1 r
ad
eeleõpetaja
aam
aam
aam
2 m
ministr
2 f
2 k
2 taksojuh
etaja
2 sotsi
m
arm
atumüüja
2 am
etsaülem
2 poliitik
atupi
ehhaanik
2 lenn
atuk
er
eele 
2 h
V
töötaja
aamik
atseut
aator
otelli 
etnik
ogu
aal
daja
uki 
t
 
 
1 jurist
1 teadlan
1 veterin
2 müügi
1 arst
1 f
1 arhitekt
1 k
1 hambaarst
1 in
1 õpetaja
2 r
k
2 laste h
arm
oh
aam
2 kinnisvar
an
sen
2 veterin
tunik
2 fin
2 puuvilja 
d
atseut
k
2 m
asvataja
2 piloot
e
aar
esin
easutuse 
atuk
er
2 elektrik
U
õpetaja
töötaja
m
an
aakler
aaler
oole
d
ogu
tsist
aja
aar
a
k
1 lasteh
nõustaja
1 k
k
1 tööbür
1 põetaja
õpetaja
1 lasteai
1 k
1 vaim
töötaja
1 sotsi
õ
1 m
kuse õpetaja
1 taastusk
an
on
de
2 k
d
arjääri
2 müürsepp
sultan
od
2 ajakirjanik
2 tööriistad
2 väik
e töötaja
k
2 tööbür
editsiini
2 m
2 kiir
on
u
assapi
valmistaja
2 in
autojuh
2 müüja
abilin
ulik
aal
S
oole-
oo 
sultan
a
uusik
t
pi
sen
epoe
es
abi
d
d
oo 
e
aja
aja
er
t
t
e 
1 juuksur
töötaja
1 r
1 k
töötaja
1 n
1 ettek
nistr
1 h
1 poliitik
esin
1müügi
1 gii
1 müüja
2 torulukssepp
eisibür
2 kirjak
2 k
2 m
od
oorteklubi 
otelli ad
od
2 teadlan
aator
d
d
u
2 kirjanik
k
aja
k
atem
2 aednik
abilin
2 poeet
u
an
aupm
aõpetaja
K
abilin
2 r
oo 
an
2 gii
dja
au
aati
mi
dja
e
ees
a
d
e
e
autojuh
1 kiir
tüürim
1 van
1 bussijuh
töövõtja
1 tr
1 r
1 piloot
veoautojuh
1 k
1 kirjak
1 laevaehitaja
1 taksojuh
2 laevaehitaja
2 k
2 arveam
2 m
on
2 r
an
augsõi
eeleõpetaja
2 skulptor
abi
2 k
2 k
em
gijuh
2 am
ees
eisibür
spor
editsiini
t
pühkija
orstn
töötaja
oh
an
T
2 sepp
t
di
t
tunik
d
ala 
õ
t
u
etnik
dja
etnik
t
a
oo 
de
1 m
kija
1 k
k
1 puuvilja
1 puusepp
1 ehitustöölin
1 aednik
1 m
1 k
1 müürsepp
1 talupi
asvataja
2 n
2 k
orstn
etsaülem
veoautojuh
alur
etsavah
2 h
augsõi
oorteklubi 
2 lasteai
2 r
m
2 arhitekt
aaletooja
2 värvi
2 pan
aam
elilooja
2 k
apüh
töötaja
õpetaja
am
m
F
müüja
otorist
2 laeva 
daja
etnik
alur
atu
t
d
ga
u-
a
d
t
e
e 
 
1 laulja
2 ehitustöölin
1 poeet
1 näitleja
tustöötaja
1 m
1 k
1 h
1 m
tan
1 balleti
1 skulptor
1 m
2 k
2 m
er
2 hambaarst
eelelah
elilooja
aalija
2 k
tsija
2 fin
in
uusik
od
2 näitleja
tüürim
aamik
stalleerija
2 m
editsiini
2 van
u
2 tõlkija
alak
A
abilin
an
ootori 
m
u
aup
tsist
ees
em
õ
ees
de
e
e
 
A
F
T
K
S
U
V
H
R
M
KOKKU
Kasulikud lisamaterjalid
77
HUVIDE PROFIIL 
(3) Diagramm
M
R
H
V
U
S
K
T
F
A
19
19
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
18
18
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
17
17
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
16
16
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
15
15
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
14
14
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
13
13
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
12
12
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11
11
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
10
10
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9
9
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
8
8
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7
7
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
6
6
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
5
5
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4
4
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3
3
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2
2
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Karjäärinõustamine
78
Hoiakute mägi
Selle mäe otsas ja jalamil askeldab palju inimesi. 
Mõtle, mida igaüks neist võiks mõelda või öelda. Kirjuta see jutumulli sisse.
Millisele eluhoiakule see ütlemine/mõte viitab? Millised hoiakud on avatud ja viivad edasi?
Kus asuksid sina sellel mäel? Mida ütleksid sina? 
Kasulikud lisamaterjalid
79
MÄRKMED
Karjäärinõustamine
80
MÄRKMED
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, 
pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu 
ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale.
Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja 
praktikast. 
Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, 
millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. 
Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja 
saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, 
läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid 
meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi 
nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks.
Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse 
gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt 
peatutakse ka õpetamismeetoditel. Teoreetiliste teemade 
Karjääri-
ilmestamiseks on lisatud mõned läbiproovitud ja 
universaalsed harjutused.  
Kolmas osa keskendub suhtlemisele, mis on nõustaja 
nõustamine
olulisemaid kompetentse. Kirjeldatakse barjääre, mis 
võivad takistada head kuulamist. Põhjalikumalt 
tutvustatakse suhtlemistasandite teooriat. Teemat 
Nõustaja käsiraamat
toetavad praktilised ülesanded. 
Viimasesse, neljandasse osasse on koondatud mõned 
kasulikud lisamaterjalid. Lugeja leiab siit ühiskonnas 
levinud elustiilide kirjeldused, küsimustiku nõustatava 
huvide kaardistamiseks, töölehe eluhoiakute 
käsitlemiseks. 
ISBN: 978-9985-9859-8-4