Ericsson on Rootsi rahvusvahelise tehnoloogia ettevõte, mis tegutseb telekommunikatsioonivõrkude, televisiooni ja video süsteemidega ja pakub nendega seotud teenuseid. Aastal 2012 oli see maailma suurim traadita võrgu pakkuja, mille turuosa oli 38%. Ericssonil, mis on ühtlasi üks Rootsi suurimaid ettevõtteid, on laiaulatuslik portfell erinevate tehnoloogiate patentidele (33 000) ning oli ka Bluetooth lähiala traadita tehnoloogia leiutaja. 2013 mai seisuga on Ericsson ajakirja Forbes hinnangul 90. kohal maailma hinnatumate bärndide edetabelis. Oma 33.8 miljardilise aastakäibega pakub Ericsson tööd 113 989-le inimesele, sealhulgas 18,008-le Rootsis. Firmal on esindused ja toimiv tegevus rohkem kui 180 riigis, Ericsson tegutseb näiteks ka Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Soomes, Saksamaas, Hong Kongis, Indias, Iirimaal, Itaalias, Ungaris, Suurbritannias ja USA-s. Lars Magnus Ericssoni kokkupuude telefonidega algas juba tema nooruses kui ta töötas
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond Jaan Kalder AA 08 SMA Liin Komponentide pealekandmismasin (CPP) Röntgen Individuaalülesanne Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Sissejuhatus Individuaaltööks valisin SMA liini, kuna seal oli kõige rohkem elektroonikat ja automaatikat, tundsin ka selle töö valides kõige rohkem kindlust ja huvi. Üldiselt liini hooldus oli väga kerge sellega saaks igaüks hakkama, kuigi liinil olevate masinate ehitus ja tööpõhimõte on midagi sellist, millega läheb aega, et selgeks saada. Järgnevas aruandes tutvustan SMA liini kui tervikut ja erinevate masinate tööpõhimõtet ja ehitust. ...
TELEFONIDE HINNAVÕRDLUS Allar Kadai Räpina 2009 POED Tartu Kaubamaja EMT esindus Semu Kaubamaja Elisa esindus Kagukeskuse Tele 2 esindus TOOTED Sony Ericsson k610i Samsung SGHG800 LG KP500 Nokia N70 Motorola V150 HINNATABEL Semu Kagukeskuse Tartu Kaubamaja Kaubamaja Tele 2 Elisa esindus EMT esindus esindus Sony Ericsson 1985 1650 2100 k610i Samsung SGHG800 1690 2310 2640
A.Lindgreni elust Astrid väiksena Astrid Lindgreni kuju Stockholmis Astrid Lindgren, 1924 Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14.november 1907 Vimmerby 28. jaanuar Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. Astrid Anna Emilia Ericsson Samuel August Ericsson Hanna Ericsson Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875 1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smalandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". 2. Pärast kooli lõpetamist 1924.aastal oli ta veidike aega
Arvustus,,Lärmisepa tänava lapsed” Lärmisepa tänava lapsed on kirjutanud Astrid Linkren. Astrid Lindgren, neiupõlve nimega Astrid Ericsson sündis 14. novembril 1907. aastal Lõuna-Rootsis Smalandi maakonnas Vimmerby linnas. Astridi enda kirjelduste kohaselt oli tema lapsepõlv väga õnnelik, seda täitis mäng ja seiklused, mille vahel tuli teha ka talutöid ja Lindgren on alati nimetanud oma õnnelikku lapsepõlve inspiratsiooniallikaks. Astrid Lindgren kujunes kirjanikuks suhteliselt hilises eas. Oma esimese käsikirja ülemeelikust tüdrukust Pipi Pikksukast kirjutas ta küpsetes
Muu Digitehnika Mobiiltelefon Mobiiltelefon ehk taskutelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadioelektrooniline seade kahe- või mitmepoolse side pidamiseks keskjaama kaudu. Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt.
Richard Sildveer „ Astrid Lindgren“ Astrid Lindgren is a Swedish born author. She was born as Astrid Anna Emilia Ericsson on 1907 in Vimmerby in the province of Smaland, in Southern Sweden where she grew up on a farm. Her early childhood was spent with cows and discovering hidden forest paths. Astrid was born to liberal parents, the second of four children of Samuel August, a tenant farmer, and Hanna Jonsson Ericsson. During their childhood years, they were nurtured into storytelling; and were taught how to use their imagination and creativity in the world of Literature. Her childhood years were full of love and laughter, which came from her parents. The laughter extended more in the games that Astrid played with her three siblings, Gunnar, Stina and Ingegerd. Many of the settings and characters in Astrid’s books can be traced back to her own childhood.
Google'ilt. Pole halba ilma heata või vastupidi, igatahes saab nii öelda kõikide eespool loetletud OSde kohta (tõsi, Androidi pole me veel käes hoidnud). Kuna IT-maailmas on endiselt Windows tuntuim-levinuim, siis on Windowsi mobiilsel versioonil palju eeliseid näiteks (suhteliselt) probleemivaba ühendumine Windowsis kasutusel olevate (ja väga levinud) formaatide/tarkvaraga ning avatud platvorm kõigile (kolmandatele) tarkvaraloojatele. Ilmselt need ongi põhjused, miks Sony Ericsson otsustas WMi proovida. WMil aga on üks (ja väga suur) puudus nimelt pole see OS loodud puuteekraanil näpuga kasutamiseks. Algselt nn PDAdele (ehk pihuarvuti) mõeldud WMi eluliselt vajalikuks füüsiliseks koostisosaks oli stiilus (stylus) kõik menüüd ja valikud olid (ja on) suhteliselt mikroskoopilised ning PDA kasutusviis oli eelkõige inspireeritud tavalisest, pliiatsi-ja-märkmiku mudelist. Mis on igati loogiline ega näpuga ju keegi tänagi märkmikusse ei kirjuta
..............................................11 -Hinnang praktikale koolis........................................................................11 -Hinnang ettevõttepraktikale.....................................................................11 -Praktikandi enesehinnang.......................................................................12 Sissejuhatus Ettevõtepraktika kestusega 17 nädalat kokku sai läbitud ettevõtes Ericsson Eesti AS. Miks just see ettevõte? Ettevõte valisin, kuna seal on tegemist elektroonika ja automaatika süsteemidega, just see mind huvitabki. Peale selle, töötab seal palju minu tuttavaid, mis tegi töö eriti meeldivaks. Ettevõtes töötasin kokku kolmel erineval töökohal Häälestaja ja remonditöötaja, 12 tundi päevas, ning viimased kaks kuud SMA liini hooldaja, 8 tundi päevas. Läbides praktikat
Kooli siia Nimi siia Õpetaja siia 2008 (19 1987, , ) -- , 22--28 , 12 --23 2005 , 29 --18 2007 19 --8 2008. . . , -- 188 . 1986 , , , , . , . , . , . , , . , , . , , 2001 -- , , , . , , , 300 . . 2008 Sony Ericsson, . WTA 2001 . ITF 2002--2003 , 19 WTA 2003--2008 , WTA 2003-- 2004 . : · (3 2004) -- ( ; ) · 2006 , -. · -- (2007). · (2008). WTA -- 287, -- 23, WTA -- 66, -- 16. -- 41- . · -- Nike, -- Prince. · «» (Canon, Colgate , Palmolive, Prince). · o e, . · , 2004 18,2 . · 17 2005 829 . , 18 057 112 . · , , . : , . ...
tehastes Elektroonikatööstus Eestis ● On olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis ● Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule – enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil ● Reaalselt tegutseb elektroonika- ja elektriseadmete tootmises ligi 200 ettevõtet Elektroonikatööstus Eestis ● Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks: – Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrguseadmeid) – Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) – Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ● Arvutite tootjaist on suurim AS Ordi – Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule Elektroonikatööstus Eestis ● Elektriseadmete tootmises on suurimaks ettevõtteks ABB AS(toodab põhiliselt elektrijaotusseadmeid ja voolugeneraatoreid)
kanalil helistatavat numbrit. Kui helistada tahtis mobiiliomanik, siis tuli vajutada mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav ,,mobiiltelefon" kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor hoida sees. 5 1957. aastal arendab Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovits olenematta ameeriklastest
Dear classmates, I'm going to talk about a mobile phone invention Mobile phones have brought about a dramatic change to the communication industry. The development of mobile phones has made long-distance communication a matter of seconds. The mobile phone was invented in 1973 by Dr. Martin Cooper, a Motorola employee. On April 3, 1973, the first cell phone call was made. The caller was naturally, Dr. Cooper himself. Prior to the development of mobile phones, people used two-way radios to communicate while they were mobile. The idea behind two-way radios gave rise to the invention of mobile phones. During the 1940s, Motorola came up with the Walkie-Talkie followed by handheld two-way radios that operated on battery power. In 1947, Douglas Ring and W. Rae Young at Bell Labs introduced the idea of hexagonal cells for mobile phones. Ericsson came up with an automatic mobile phone system, which was released in Sweden in 1956. The drawback ...
This report was commisioned by Mr. Rodgers and examined mobiles phones and their uses. The survey considered the brands, costs, how the phones were acquired, and the main uses of each phone. The survey was carried out among students in the eleventh-grade class. In the eleventh-grade class, everyone has a mobile phone. Moreover nearly all of them are smart phones. According to the survey, there are five different brands of phones that are used by students. Samsung and Sony Ericsson, with four users, is in the lead. Most of the phones cost more than 100 euros. However, three owners got their phones for free. The average cost of a cell phone is 195 euros. Eight out of thirteen students bought their phone themselves. Furthermore, five students acquired their phones as presents. The most popular phone feature used is calling. Also, nearly three out of four students use their phones to browse the Internet, and almost a half of students use their phones to send text messages
Referaat Astrid Lindgren (14.11.1907-28.01.2002) Koostas: Regina Peterson Klass: 8a. Kehra Gümnaasium 2009. a. Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal, kui Astrid Lindgren suri, loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (18751969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tü...
Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd. Aastal 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent ja aastatel 1998 2000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Neist esimene oli talle eriti tähtis, kuna Rootsi koori oli kuulsaks teinud Kaljustele suurt mõju avaldanud dirigent Eric Ericsson. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. 2004.aastal käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Tõnu Kaljuste oli abielus Ülle Kaljustega. Kasutatud kirjandus: Internet http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_Kaljuste
1. Turu- ja elatusmajanduse võrdlus. Turumajandus-Tehnoloogia nõuab suurte inimhulkade koostööd. Toodetakse turule, sõltutakse ise turust. Elatusmajandus-Olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks. Saak jagatakse tootjate vahel, tarbitakse nende enese poolt. 2. Traditsiooniliste tootmisviiside iseloomustus. 1)Ülejääke mida müüa ei teki 2)Esineda võib vahetuskaubandust 3)Kasutati tööriistu 4)Tööloomi ei kasutatud 5)Osa toodangust säilitati põuatagavarana. 6)Tagavarade kaitseks loodi vastavad organisatsioonid. 7)Tekib riigi alge. 3. Tehnoloogilised murangud. 1) Esimesed rahvusvahelised ettevõttedolid Euroopa kaubanduskompaniid. Ostisd kokku ülemeremaadest nt. vürtse ja karusnahku. Need ettevõtted sõltusid päritolumaa valitsusest. 2) Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid . 3) Kolmas põlvkond RVE-sid arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide...
seadeldisi. Mobiiltelefon Mobiiltelefon on seade, millega saab teha ja vastu võtta telefonikõnesid läbi raadioühenduse, liikudes samal ajal üle laia geograafilise ala. Mobiiltelefon on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliste tekstsõnumite saatmist ja sageli ka andmesidet. 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus 3040 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni.Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971 aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. Septembril 1981. Esimese GSM -i võrgu avas 1991 Soomes Radiolinja. http://www.hot.ee/kaugside/tekst-1.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/3teated/5-3-10-2.htm http://vanatelefon.onepagefree.com/?
Чудотворца и замок Тоомпеа. Современный Таллин — крупнейший промышленный, деловой, финансовый, туристический и транспортный центр Эстонии. Здесь сосредоточены головные офисы и основные предприятия большинства ведущих фирм страны и филиалов иностранных компаний — Ericsson Tallinn, Tallinna Sadam, Norma, Swedbank, Tallink, BLRT Grupp, Estonian Air, ABB, MicroLink, Skype Eesti, Elion, Ekspress Grupp, Baltika Grupp и т. д. Таллин насчитывает около 407 тыс. зарегистрированных жителей, из них около 192 тыс. эстонцев (оценка на 1 января 2010 года. Hачало 2012 года — 402 166 постоянных жителей.
30,00010,000 BC Prehistoric hunters cross over into Canada from Asia circa 1000 AD Leif Ericsson leads a Viking expedition to the New World 1451 The Iroquois Confederacy is formed 1497 John Cabot reaches Newfoundland (or perhaps Cape Breton) 1534 Jacques Cartier first explores the St. Lawrence region 1608 Samuel de Champlain establishes a French colony at Québec City 1670 Hudson's Bay Company is formed 1755 Expulsion of the Acadians 1759 Battle of the Plains of Abraham: Québec City is captured 1763 New France is formally ceded to Britain; Pontiac Rebellion erupts
Mobiiltelefonid läbi aegade Autor: Kaarel Vandler 11B. klass Sisukord 1. Esimesed mobiilsed telefonid 2. Esimesed autotelefonid 3. Esimesed kaasaskantavad mobiilid 4. Mobiilside areng Eestis 5. Huvitavad telefonid Esimesed mobiilsed telefonid · Esimeste mobiilsete telefonide arendamine algas 1940-te aastate lõpus. · Telefonid ei olnud küll just mobiilsed (kaalusid mõnikümmend kilogrammi), kuid olid juhtmevabad · Ühe baasjaamaga sai korraga rääkida kuni 12 telefoni · Antud mobiilside standardit kutsuti hiljem 0G- ks Esimesed autotelefonid · Kuna esimesed mobiilsed telefonid kaalusid väga palju, oli mõttekas paigaldada need autodesse · Esimesed mobiilsidevõrgud avati tavakasutajale 1956. aastal Rootsis · Kui tavatelefonilt helistada mobiiltelefonile, pidi alati teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiilikasutaja asub Esimesed autotelefonid · Prints Philipil ...
võrreldes EDGE-iga 1,6 korda suurem. (Selline kiirus on samas suurusjärgus tänaste koduste ADSL-ühendustega.) Lisa(1) 3G teenuste kasutamiseks peab EMT kliendil olema 3G toega telefon. Olemasolevat SIM-kaarti välja vahetada ei ole vaja. 3G toega telefoniga saab kasutada nii 3G kui GSM võrku ja telefon ise valib parima saadaoleva võrgu. Lisa(2) EMT 3G võrgus maksab videokõne 4,95 kr/min. EMT 3G võrguseadmete tarnija on Ericsson, kelle seadmetel töötab 44 ehk üle poole maailma 80st kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgust. Lisa(3) Joonis 2 Lisa(4) Joonis 3 Tänan!
Raja Töö sooritatud : 16-10-2000 Aruanne esitatud : ....-....-........ Aruanne tagastatud : ....-....-........ Aruanne kaitstud : ....-....-........ ................................................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele rezhiimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töövahendid Telefonikeskjaam Ericsson MD-110, analoogtelefon TA-68, analoog-ostsillograaf C1- 65A, digitaalostsillograaf C9-8, takistusmagasin. 5.1. telefoniliini tühisvool ja vool reziimis "toru võetud" Voolu mõõtmiseks ühendasime telefoniliiniga järjestikku takisti (100 ), et tööreziimid oluliselt ei muutuks. 100 Rtel.a. telefoniliini tühisvool: I = 0 pinge takistil, siis kui "toru võetud": U = 4,2V
paremaks muutmiseni. Eestlased leiutasid teisel aastatuhandel varasemate aegade jaoks ennekuulmatu Skype'i, mis võimaldab inimestel rääkida teineteisega läbi Interneti. Leiutist levitatakse ka väljaspool meie riiki, mis annab lootuse, et peagi on võimlik üle maailma Skype'i tarvitada. Lisaks Internetitelefonile on tänaseks lausa asendamatud mobiiltelefonid. Laialtlevinud firmad Nokia, Samsung, LG, Sony Ericsson täiendavad pidevalt oma taskutelefone, et viimased võimalikult suured infokandjad oleksid ning järjest enam funktsioone omaksid. Tekkinud on puutetundliku ekraaniga, playeri funktsioone ja Interneti võimalusi omavad mobiilid. Kõik vaid selle nimel, et inimestel kergem elu oleks. Igasugused suhtlusvahendid on tänaseks leidnud suurt rakendust. Elu täieneb pidevalt ja seda paremuse ning täiuslikkuse suunas.
ristiusk ning Taani ja tükk Norrat ühendati üheks kuningriigiks. Harald hukkus aastal 986 võitluses oma poja Svend Forkbeardi vastu. Nime valikul lähtuti väidetavalt sellest, et põhjamaad on mänginud sidetehnoloogia arengus võtmerolli. Nimi ise ütleb tehnoloogia kohta äärmiselt vähe. Millal ja kelle poolt loodi? Üks esimesi, kes Bluetoothi loomisega finisisirgele jõudis, oli Ericsson. 1994. aastal oli Põhjamaade sidetehnoloogia gigandil olemas lähiraadiovõrgus info edastamise tehnoloogia, mis võimaldas suurel kiirusel andmeid edastada kümmekonna meetri raadiuses. Bluetoothi standardini jõudmiseks läks aga veel õige mitu aastat. Nende aastate jooksul adapteerisid IBM ja Toshiba Ericssoni raadioülekande tehnilise lahenduse Toshiba mobiiltelefonidele ning suurim protsessoritootja Intel pani Bluetoothi oma mikroskeemidesse.
pooltloodud IEEE 802.15.1 tehnoloogialevastavtööstusstandard, seadmetetraaditaomavahelistesuhtlemisejaoks (WPAN). Sinihammas on liides, mille abilsuudavaderinevadseadmednagumobiiltelefonid, PDA-d, arvutidvõiperifeeriaseadmedomavahelsuhelda. Sinihambapõhieesmärgiks on andmeedastustejajuhtmeühendusteasendamine. EsimeseosasinihambatraaditatehnoloogiasttöötasväljaHollandi professor JaapHaartsenjarootslane Sven Mattisson. Algseltoli see mõeldudfirmale Ericsson. Teisedosadtöötasidväljapeamiseltfirmad Nokia jaIntel.Bluetoothkasutabloavabaraadiosagedusalavahemikus2400–2485 MHz javõimaldabüheseadmegaühendadakamituseadetkorraga. DVI (lühendingliskeelsestfraasist Digital Visual Interface, digitaalvideoliides) on 1999. aastalloodudkõrgekvaliteedigapildiedastamiseksmõeldud standard. DVI töötativälja Digital Display Working Group (DDWG) konsortsiumipoolt, et väljavahetadavananenudanaloogsignaalidega VGApistikühendust[1]. DVI
cccTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Telefoniteenused Täitjad: Imre Tuvi 061968 IATB32 Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 28.11.2007 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: Aruanne kaitstud: Töö eesmärk Õppida tundma kanali- ja pakettkommutatsioonil põhinevate telefonitehnika võimalusi kõneteenuste pakkumisel ja nende iseärasusi. Kasutatavad seadmed Ericsson digitaalkeskjaam "MD 110", Ericssoni analoogtelefonid (numbritega 42, 43, 44, 45), süsteemitelefonid (numbritega 72, 73, 74, 76), Ericssoni IP-telefoni...
Riiklik sekkumine majandusse suur. geograafia Korea: odav tööjõudodav toodang(autod, koduelektroonika). Riik sekkub majanduse veelgi enam. Tahavad majanduslikult Jaapanist ette jõuda. Hiina: väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. Ettevõtlikumad. Sihikindel arenduspoliitika ja hariduse edendamine. Majandust suunab poliitiline eliit. Põhjamaad(erinevus Aasiariikidega): Inimene on riikliku hoolitsuse keskmes!, tulude ümberjaotamine. Riigil on suur roll! Heaoluühiskond. Nokia, Ericsson. Rahvusvaheline kaubandus Suurimad eksportijad/importijad USA, Saksamaa, Jaaoan, Prantsusmaa, Suurbritannia (kõik vanad suured tööstusmaad). Põhiosa maailmakaubandusest toimub Põhja riikide vahel. Kasvama on hakanud ka arengumaade osalemine rahvusvahelises kaubanduses (Hiina, Aasia riigid) PõhikaubavahetusLõuna: *üsna väike, ebaühtlane *Kallid masinad *Tooraine *Tarbekaubad *Kütus *Põllumajandussaadused
eest tasuda nii, et aparaati ei jääks lõhkumisele ahvatlevaid münte. Tänapäev: Tänapäeval uuendatakse ja mudetakse asju alatihti. Sellepärast on neil aina vähem ühist algse telefoniga. Nii uuenduvad ja tulevad ka müügile uusi telefone. Millel on iga korraga aina rohkem uusi asju küljes või, et inimeste elu oleks mugavam. Kõige levinumad mobiiltelefonide tootjad tänapäeval on: · Nokia · Motorola · Samsung · Siemens · LG · Sony Ericsson Tänapäeval jagunevad veel telefonid kõige laiemalt kaheks: mobiiltelefonid ja tavatelefonid. Kuigi nüüd on juba elu nii arenenud siis paljud on läinud üle mobiiltelefonidele. Esimesed telefonid eestis: Esimese telefoni tulekut Eestisse ei teata. Eestis on telefonikaardid laiemalt kasutusel 1993.aastast. Alustati kaartidega millel infokandjaks magnetriba, katsetati ka nn. optilise süsteemi kaarte kuid alates 1995.aastast kasutab "Eesti Telefon" aga reeglina mikroprotsessor- kaarte
ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise ekraaniga telefon tuli turule 1997. aastal. Selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat värvi Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone. Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Kümme aastat hiljem, 2001. aastal, avati Jaapanis NTT DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis kasutas WCDMA standardit
.............................................................................................................. /kuupäev/ 1 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. 2 TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö viiakse läbi sidelaboratooriumis, kus on üles seatud firma Ericsson digitaalkeskjaam "MD 110". Telefonikeskjaama konfiguratsioon on siin selline, et laboratoorse töö sooritamiseks on analoogtelefonid vastavalt numbritega 30, ... 43 ja digitaaltelefonid numbritega 70, ... 77. Tööobjektiks on analoogtelefonid TA-68, TA-72 (vms). Signaalide kuju jälgimiseks on ette nähtud ostsillograaf C1-65A ja toonvalimise signaalide spektri määramiseks arvuti komplektis mikrofoniga. Mõõtmisteks on tester (amper-volt-oommeeter e AVO-meeter) ja takistusmagasin. NB
DVD-mängija GPS-seadmed d MP3-mängijad erineva Lähedased konkurendid: Vahetud konkurendid: d HTC Nokia Motorola Samsung Sony Ericsson LG Allikas: (Turundus põllumajandusturunduse aluste praktikum) 3 Kasutatud kirjandus: 1. EMT kodulehekülg [http://www.emt.ee] (22.04.2009) 2. Turunduse konspekt, I-III loeng, lk 16. 4
eest tasuda nii, et aparaati ei jääks lõhkumisele ahvatlevaid münte. Tänapäev Tänapäeval uuendatakse ja mudetakse asju alatihti. Sellepärast on neil aina vähem ühist algse telefoniga. Nii uuenduvad ja tulevad ka müügile uusi telefone. Millel on iga korraga aina rohkem uusi asju küljes või, et inimeste elu oleks mugavam. Kõige levinumad mobiiltelefonide tootjad tänapäeval on: · Nokia · Motorola · Samsung · Siemens · LG · Sony Ericsson Tänapäeval jagunevad veel telefonid kõige laiemalt kaheks: mobiiltelefonid ja tavatelefonid. Kuigi nüüd on juba elu nii arenenud siis paljud on läinud üle mobiiltelefonidele. Esimesed telefonid Eestis Esimese telefoni tulekut Eestisse ei teata. Eestis on telefonikaardid laiemalt kasutusel 1993.aastast. Alustati kaartidega, millel infokandjaks magnetriba, katsetati ka nn. optilise süsteemi kaarte, kuid alates 1995.aastast kasutab "Eesti Telefon" aga reeglina
Viimasel loengul, kus meile rääkis Agu Leinfeld, siis puudutasime ka tuleviku perspektiivi ning arutasime, kui heal järjel võib olla Eesti 10 aasta pärast. Mulle meeldis see, et A. Leinfeld küsis just ka meie, tudengite, arvamust. Kindlasti Erialatutvustuse loengud olid mulle väga kasulikud ning tänu nendele sain ma oma erialast palju rohkem teada/silmaringi laiendada. Tehnikaülikooli astudes arvasin, et mu ainukesteks töökohtadeks sobivad Ericsson, Elion või Elisa, aga tegelikult on tööpõld telekommunikatsiooni valdkonnas väga suur ja lai ning Eesti vajab väga telekommunikatsiooniinsenere.
Symbian Symbian on mobiilne operatsioonisüsteem, mis on algselt loodud Psion´i poolt ning pärast seda haldas seda Symbian Ltd. Praegu tegeleb Symbian'iga Accenture. Viimane versioon Symbian 3 väljastati ametlikult 2010. aasta neljandas kvartalis. Seda versiooni kasutati esimesena Nokia N8s. Esimene Symbian'iga telefon oli puutetundliku ekraaniga Ericsson R380 Smartphone, mis tuli müüki aastal 2000. See oli esimene seade mida reklaamiti kui nutitelefoni. Aastal 2007 Nokia tõi turule Symbiani OS'iga Nokia N95, mis kombineeris erinevad multimeedia funktsioonid nagu: GPS, 5 megapiksline kaamera koos autofookuse ja LEDvälguga, 3G ja WiFi ühendus ning ka TV ühendamis võimalus.
Mobiilsed operatsioonisüsteemid Symbian tuli kasutusele alates 2001 koos Nokia 9210-ga. Symbiani on kasutanud ka teised tootjad, Sony Ericsson, Samsung, Motorola jms. Symbiani tulekuga kaasnes Bluetoothi juhtmevaga ühenduse tugi. Täielikult on tehtud ta just nutitelefonide jaoks. Aastatega on muutunud operatsioonisüsteem ja seda kasutavad telefonid aina võimsamaks. Alates 2010 avati lähtekood ja telefoni tootjad saavad sellest ajast alates muuta oma telefone isikupärasemaks. Symbianil on erinevaid versioone. S60, S80, S90 ja UIQ. Kõige levinum nendest on S60, mis on kasutusel Nokia 7650-st kuni Xpressmusicuni
Avalik võlg oli 38,3% SKP-st. Inflatsioon oli 2011 aastal 3%. Töötusemäär Rootsis 7,5%. SKP-s on suurim osakaal teenustel (70, 9%) järgneb tööstus (27,3%) ning põllumajandus (1,8%). Väliseksport 2011 aastal oli 1212 mld SEK. Import oli 1145 mld SEK. Rootsi koguvälisvõlg on 6,56336 triljonit SEK. Riigieelarve tulud olid 2011 a. 1788,128 mld SEK, kulud olid 1784,252 mld SEK. 20 suurimat Rootsis registreeritud firmat käibe järgi olid 2007 aastal Volvo, Ericsson, Vattenfall, Skanska, Sony Ericsson Mobile Communications AB, Svenska Cellulosa Aktiebolaget, Electrolux, Volvo Personvagnar, TeliaSonera, Sandvik, Scania, ICA, Hennes & Mauritz, Nordea, Preem, Atlas Copco, Securitas, Nordstjernan ja SKF. Rootsi tööstus on suures osas eraettevõtetele kuuluv, tähtsaks erandiks siin on LKAB, mis on Põhja-Rootsis tegutsev kaevandusettevõte. Peamised impordiartiklid on masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud
Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd. 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent ja 19982000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Neist esimene oli talle eriti tähtis, kuna Rootsi koori oli kuulsaks teinud Kaljustele suurt mõju avaldanud dirigent Eric Ericsson. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. Alates 2001. aastast tegutseb ta vabakutselise dirigendina. 2004. aastal alustas Kaljuste juhtimisel tööd uus projektiteater Nargen Opera ning 2006. aastal pandi alus Nargen Festivalile. Tunnustused · Valgetähe IV klassi teenetemärk, 1998 · Riigivapi II klassi teenetemärk, 2000
"Mina olin siin" Esimene arest Sass Henno 2005.a 12.b Sass Henno Sass Henno sündis 13. septembril 1982 Tartus. Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003 2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi-, video- ja meediareziid. Henno võitis 2005. aastal märtsis lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal, 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Lühikokkuvõte Teos "Mina olin siin" rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui mõlemal noormehel olid näpud põhjas ja jamad kaelas, tuli Rassile meelde, et tal oli suur kogus metamfet...
Eksport 673,1 700,1 796,5 787,9 789,9 823,9 900,6 Import 542,1 564,6 667,2 657,7 647,7 673,4 729,9 Välis-kaubanduse +130,9 +135,5 +129,4 +130,2 +142,2 +150,5 +170,7 bilanss Telekommunikatsioonid Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT-sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst. Transpordiseadmed Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit
Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Telekommunikatsioonid: Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT-sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst. Transpordiseadmed: Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit
On ka muid erinevaid viise kuidas ühendada enda printerit. Üheks võimaluseks on: Bluetooth ehk eesti keeles öelduna "sinihammas". Bluetooth on juhtmevaba tehnoloogia, mis võimaldab elektrilistel seadmetel luua andmesideühenduse ilma füüsilist ühendust loomata. See tähendab, et me ei pea ühendama pistikuid ega hoidma seadmeid otsenähtavuses. Bluetooth toimib 2,4 GHz sagedusel, mis on üsna sarnane WiFi-võrkude sagedusele. Bluetooth on firmade Ericsson, Intel, IBM, Nokia ja Toshiba poolt välja töötatud andmesidestandard juhtmeta, raadio teel andmeside jaoks erinevate digitaalsete seadmete 5 vahel. Erinevalt infrapuna-meetodist, mis toimib samuti ilma juhtmeta, ei vaja Bluetooth andmeside puhul suhtlevad seadmed üksteise vahele takistusteta ala. Bluetooth on spetsiaalselt välja töötatud võimalikult odavana, et seda saaks paigutada ka
Henry Bessemeri välja töötatud tehnoloogiaga oli võimalik toota terast palju odavamalt ja lihtsamalt. Metalli tööstusharu muutus palju tähtsamakas-tähtsaim ehitusmaterjal. Masinaehitus, elektri-ja keemiatööstus arenesid ( nim. ka teiseks tööstusrevolutsiooniks ). Tootmises olid kõvad tegijad USA ja Saksamaa, nt Saksamaal oli kõige suurim tööstusettevõte. 19.sajandil saavutas Euroopa keemiatööstusega edu. Jõudsalt arenes ka Rootsi: Lars Magnus Ericsson leiutas telefoni, Alfred Nobel aga dünamiidi. Uued energiaallikad 19.sajandil võeti kasutusele nafta ja elekter. Elektrit õpiti alles kasutama. Hakati tootma elektrimootoreid, sajandi vahetuseks oli elekter jõudnud massidesse. Naftat hakati tootma USA-s 1860.aastatel (algul odav kütus kivisöe asemel). Sisepõlemismootori leiutamine tõi naftale uued kasutamise võimalused. Tööstusriigid 19. hakati tööstusele suuremat rõhku panema. Mõisteti, et riigi huve kehtestada
AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, BIS, CCC, CERN, EAPC, EBRD, EFTAECE, EIB, EL, EN, ESA, FAO, G6, G7, G10, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICFTU, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IHO, ILO, IMF, IMO, Interpol, ISO, ITU, LMN, MONUC, NEA, NUB, OSCE, PCA, PN, RKK, ROK, UNCANT, UNIDO, UNESCO, UNIKOM, UPUUNITAR, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTRO, WTO, ÜRO jpt. Rootsist pärit rahvusvahelised firmad: · Tuntud on rahvusvaheliselt Rootsi automargid: Volvo,SaabSCANIA. · Telefonid ja elektroonika: Ericsson · Metall ja tööriistad: Uddeholm · Rõivafirma: Lindex TÄHTSAMAD LINNAD - Stockholm (703 600) - Göteborg (444 600) - Malmö (242 700) (L. Metsküla 2005) - Uppsala (237 000) - Kiruna (237 000) - Sundsyall - Örebro - Kalmar - Linköping - Jönköping Rootsis elab üle 9 miljoni inimese. Nendest 90% elab maa lõuna osas. Rootsis on väga suur protsent
kumminaalmaksud", oli tal ka lõppude lõpuks tõsi taga. Lindgren on ise tunnistanud, et kui teda vaevas mure, kujunes kirjutamine talle omamoodi põgenemiseks tegelikkusest samm sammu haaval naasis ta üha rohkem oma lapsepõlve. See oli nagu teatud teraapia. Nii sündiski Lindgreni kuulus turvaline maailm segu tegelikkusest ja fantaasiast, unistusest ja ajaloolisest tõest. 3. PÖÖRDEPUNKT 1926. aastal, kui Astrid Ericsson oli kaheksateistkümneaastane, jäi ta rasedaks. Väikelinnas, kus tuhanded silmad nägid kõike ja tuhanded kõrvad soovisid hirmsasti kuulda skandaalidest, oli see katastroof, mis tabas kogu Näsi peret, seda enam, et Astrid ei soovinud mingit tegemist teha mehega, kes oli oodatava lapse isa. Teda ei visatud kodust välja, vaid ta viskus sealt ise välja. Ka sellises olukorras ta teadis, mida ta tahab ja mida ta ei taha. Ta soovis last, aga mitte lapse isa.
· Kõik vastanud poisid kannavad telefoni taskus, kas siis pluusi või pükste. Paar tükki mainis ära ka et nt parempoolses pükstetaskus või küljetaskus. · Pooled poistest hoiavad telefoni öösel enda lähedal, kas siis voodi kõrval kapil,riiulil või maas. Ülejäänutel on mobiil kaugemal laua peal. · Enamus poistest on Nokia firma mobiilid. Korra mainitud olid ka Alcatel, Motorola, Samsung ja Sony Ericsson. Poisid ja tüdrukud kokku: · Uuring näitas, et kõigil 10.B klassist on olemas mobiiltelefonid. Ma arvan, et selline seis on kõikides kümnendates klassides. Peaaegu kõigil polnud see mitte esimene telefon. · Natuke üle poolte telefon maksis 2000-2500 krooni, mis on päris suur summa ja arvestades seda, et telefon vahetatakse varsti uuema vastu. · Suhteliselt paljud arvavad, et mobiilid on tervisele kahjulikud, paljud aga ei tea miks.
8.a klass SILMAPAISTEV AUTOR Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Astrid Lindgreni elu ja looming...........................................................................4 1.1 Astrid Lindgreni elu....................................................................................... 4 1.2 Astrid Lindgreni looming................................................................................ 5 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust.................................................................7 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed''................................................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus...........................................
on veel Lundbeck, Nomeco, Novozymes, Leo Pharma, Coloplast, Nycomed, William Demant ja Alpharma. Sundi piirkonnas (ehk siis nii Taani kui Rootsi pool Sundi väina), kus on palju kõrgel tasemel ülikoole ja teadusasutusi, on moodustunud nn Medicon Valley, kus tegutsevad paljud rahvusvahelised ravimitootjad[2]. 3.4 Elektroonikatööstus Kuigi Taani elektroonikatööstuses puuduvad sellised üldtuntud nimed nagu Soomes Nokia või Rootsis Ericsson, on Taani elektroonikatööstus kõrgelt arenenud. Suurimad elektroonikaettevõtted on GN Store Nord, Lexel Electric, Bang & Olufsen ja Siemens[2]. 3.5 Tekstiili- ja rõivatööstus Tekstiili- ja rõivatööstus on viimastel kümnenditel kaotanud oma positsiooni Kagu-Aasia ja Ida-Euroopa odavamale tootmisele. Paljud Taani ettevõtted on viinud oma tootmise odavamatesse riikidesse või ostavad sisse allhanget ning keskenduvad ise disainile ja turundusele
Rootsi osalus rahvusvahelistes Rootsist pärit rahvusvahelised organisatsioonides: firmad: AfDB,AsDB,Austraalia Tuntud on rahvusvaheliselt Rootsi Grupp,BIS,CCC,CERN,EAPC,EBRD;EFTAECE,EIB, automargid: EL,EN,ESA,FAO,G6,G7,G10,IADB,IAEA,IBRD,IC Volvo,Saab-SCANIA. AO,ICFTU,ICRM,IDA,IEA,IFAD,IFC,IHO,ILO,IMF, Telefonid ja elektroonika: Ericsson IMO,Interpol,ISO,ITU,LMN,MONUC,NEA,NUB,OS Metall ja tööriistad: Uddeholm CE,PCA,PN,RKK,ROK,UNCANT,UNIDO,UNESCO Rõivafirma Lindex ,UNIKOM,UPUUNITAR,WFTU,WHO,WIPO,WMO ,WtrO,WTO,ÜRO jpt. Peamised majandusnäitajad Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks heaoluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi.
Ka organisatsioonid peaksid rohkem arvestama, et inimesed ei tee lihtsalt tööd vaid otsima võimalusi, kuidas luua liidreid ja julgustama inimesi olema aktiivsed ning püüdlema millegi poole. Kasutatud kirjandus 1) Colvin, G. (2008). Talent is overrated. Really Separates World-Class Performers from everybody else. 10 2) Artikkel „Science of Practice: What Happens When You Learn a New Skill“ 3) Ericsson, K. Anders. "The influence of experience and deliberate practice on the development of superior expert performance." The Cambridge handbook of expertise and expert performance (2006): 683-703. 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
