1) Mis on majandus? Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida teevad inimesed kui tarbijad, töötajad, ettevõtte juhid või omanikud, valitsusametnikud. 2) Nimeta 4 tootmisressurssi Loodusressursid osa looduskeskkonnast, mida inimene eluks ja majandustegevuseks kasutab (muld, kivimid, puit, vesi jne) Inimressursid (tööjõud) hõlmab endas inimeste kehalisi ja vaimseid pingutusi toodete, teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu?
18. Mis on tootmine? V: Tootmine on turustatavate hüviste valmistamise protsess. 19. Tootmiskulude liigitus ja leidmine V: Tootmisvahendid – maa (Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne), kapital (Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne), töö (Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises) 20. Nimeta tootmisvahendeid ehk 3 tootmisressurssi? V: Maa, Töö ja Kapital. 21. Mis on inimkapital? V: Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. 22. Kuidas kujuneb graafiliselt tootmisvõimaluste rada? V: Tootmisvõimaluste rada – näitab kui palju saab toota hüvist B, kui hüvist A on teatud kogus, nii et ühiskonnas majandusliku efektiivsuse tase ei muutuks (max efektiivsus). (kahe hüvis vahelist seos ühiskonnas). Kui komplekt on
aktsepteeritav (euroopalik) ühiskonnakorraldus. Tulujaotust võiks vaadelda selle ühe, ja sealjuures küllaltki olulise aspektina. Tulujaotuse majandusteoreetilised käsitlused Tulujaotuse all mõistetakse teenitud kogutulu (koguprodukti rahalise ekvivalendi) jagunemist ühiskonnaliikmete vahel. Teoreetiline vastus küsimusele, kas majanduse arengut soodustab suhteliselt ühtlane või ebaühtlane tulujaotus, sõltub sellest, mida peetakse majandusarenguks ja millist tootmisressurssi selle põhiliseks tagatiseks. Kõige üldisemas mõttes seisneb majandusareng heaolu tõusus. Et see realiseeruks, peab lisaks rikkuse suuremisele (mida tavaliselt käsitletakse majanduskasvuna), ühiskonnaliikmetele tagatama ka põhiväärtused nagu vabadus, edukus, õiglus ja turvalisus. Kõiki nimetatuid korraga maksimeerida ei saa, sest tegemist on vastuoluliste taotlustega. Vabadust ja edukust peetakse tavaliselt majandus-
Majanduslik efektiivsus-erinevate valikute edukuse mõõt. Maj ef on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta . Maj ef sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. NT tootmine on maj efektiivne, kui puudub võimalus suurendada ühe toote valmistamist, ilma et sellega kaasneks mõne teise tootmismahu alanemine . NIM ka Pareto efektiivsuseks. Sotsiaalne efektiivsus- on tuletatud suurus. Vaba aeg , mis on tootmisväline aeg ja mida ei võeta arvesse kui tootmisressurssi . Kaudselt mõõdetavad , mitte otseselt määratavad. Keskkonna efektiivsus- on tuletatud suurus, vaadeldakse kui minimaalset kahjumäära keskkonnale. KK seisundi ja ressursside kasutamist ning kahjusid, mis tekivad läbi tootmistegevuse keskkonnale. 7:Aja tegur ( tootmine lühi- ja pikaajalises mastaabis) Perioodideks jaotamine toimub mahu alusel. Tavaliselt seostatakse aja tegur tootmisega , näit. selgitatakse aja kaudu tööviljakust.
Majanduslik efektiivsus-erinevate valikute edukuse mõõt. Maj ef on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta . Maj ef sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Nt tootmine on maj efektiivne, kui puudub võimalus suurendada ühe toote valmistamist, ilma et sellega kaasneks mõne teise tootmismahu alanemine. Sotsiaalne efektiivsus- on tuletatud suurus. Vaba aeg, mis on tootmisväline aeg ja mida ei võeta arvesse kui tootmisressurssi. Kaudselt mõõdetavad, mitte otseselt määratavad. Keskkonna efektiivsus- on tuletatud suurus, vaadeldakse kui minimaalset kahjumäära keskkonnale. KK seisundi ja ressursside kasutamist ning kahjusid, mis tekivad läbi tootmistegevuse keskkonnale. 7. Aja tegur (tootmine lühi- ja pikaajalises mastaabis) Aja teguri tootmisega selgitatakse nt aja kaudu tööviljakust. Tähtis osa on ajal ka tootmisväliselt
· Kuidas toota? Kes toodab? Kas käsitsi või masinatega? Kas lubada tootmisega kaasnevat suurt õhusaastet või mitte? Kas tootmisettevõtted peaksid olema eraomanduses või riigiettevõtted? · Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: · Maa - Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. · Töö - Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. · Kapital - Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest erinevatest hüvistest.
Kas lubada tootmisega kaasnevat suurt õhusaastet või mitte? Kas tootmisettevõtted peaksid olema eraomanduses või riigiettevõtted? Ø Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? 1.3. Tootmisressursid Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: Ø Maa Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. Ø Töö Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. Ø Kapital Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne. 1.4. Majanduses osalejad ehk majandusagendid
Maj efekt sõltub: tehn efek-st ja sisendite hindadest. Tootmine on maj-lt efektiivne, kui puudub võimalus suurendada ühe toote valmistamist, ilma et sellega kaasneks mõne teise toote tootmismahu alanemine. Efektiivseid jaotusi nim sageli Pareto efektiivseteks või Pareto optimaalseteks. Sotsiaalne efektiivsus: on tuletatud suurus, mida otseselt ei saa määrata väärtussuhetes. Siia kuulub näiteks vaba aeg, mis on tootmisväline aeg ja mida ei võeta arvele kui tootmisressurssi või tootmistingimuste paranemine ja selle mõju töötajatele. Need on kaudselt mõõdetavad, mitte otseselt määratavad. (mersu ja mosse) Keskkonna efektiivsus: on ka tuletatud suurus, mida vaadeldakse kui minimaalset kahjumäära keskkonnale. Vaadeldakse keskkonna seisundit ja ressursside kasutamist ning kahjusid, mis tekivad läbi tootmistegevuse keskkonnale. (tootmis-, pakendi-jäägid, säästlik mõtlemine) 25.Efektiivsuse väljendusvormid (tehnoloogia-, mastaabi- ja struktuuriefekt).