MINU ISIKLIK PLEKKSEPA TÖÖRIISTAKAST Andri Põldsepp Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 VASARAD (HAAMRID) Pleki õgvendamiseks kasutame plekksepa vasaraid, mis erinevad tavalisest lukksepa vasarast oma „keerulisema“ kuju poolest, mis on vajalik erinevatel pindade töötamiseks ning erinevat laadi töötluse teostamiseks. Vasaraid on tasapinnalise ja kumera, lapiku ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks erinevaid materjale: terast, alumiiniumi, puitu, plastmassi, kummi ja ka nahka.
Minu arust oleks võinud antud pala jätta lõpulooks. See oleks olnud võimas mind meeldejääv kontserdi lõpp. Peale lühikest vaheaega tuli esitlusele „Kellapomm ja pommikell” (2008) või nagu Rein Rennap selle loo pealkirjaks ütles: „Pommikell ja kellapomm”. Eelneva looga võrreldes jäi see pala veidi lahjaks, kuid kõlas siiski väga võimsalt ja kaasahaaravalt. Terve loo vältel jälgisin klaverikaane peegelduselt, kuidas haamrid vastu keeli lõid. Suutsin häguselt ette kujutada, kuidas Rannapi sõrmed veel klahve puudutasid, sest haamrid käisid juba niigi kiirelt ja tihedalt, et oli raske jälgida. Neljandana tulid keelpillidel esitusele Vene õigeusu koorilaulud. Rannap lisas klaveril improviseerides antud lugudele võimu. Oli väga huvitav kuulata ning samas ka pingsalt jälgida, kuidas Rannap kontserdikülastajate silme all taas klaveril mõne hämmastava meloodia kuuldavale
tekstiil, parketid jne). Tööülesanne hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist; plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne); põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, frees, laser jne) ning materjalid kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Sarnasused: töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes; tööülesannete hulka kuulub pindade ettevalmistamine; korraldavad iseseisvalt oma töökoha ja vastutavad oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest; valmistavad vajaduse korral ette ja kohaldavad asjakohaseid muudatusi töökohal; üldjuhul
Klahvpillide töö. 1. Klahvpillide jagunemine helitekitamise järgi · Heli tekib keelte võnkumisel (klaver, klavessiin) · Heli tekib õhusamba võnkumisel (orel, akordion) 2. Haamermehhanismi tekke · Leiutati 18. Sajandil. Klaveril tekib heli, kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. 3. Viis klaveri osa · Klaviatuur · Keeled · Metallist raam · Haamrid · Pedaalid 4. Pedaalide töö põhimõte klaveril · Tavalisel kaks vahel kolm pedaali. Paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmimaks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi 5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. Klaversiin
Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei planeeritud enamjaolt ette, tehti kõige pakilisemat Meeste ja naiste töid ei eristatud nii tõsiselt, mõlemad tegid mõlemat Tööriistad Ader Hobuniiduk Viljapeksumasin Õmblusmasin Hobukaarik Looreha Kahemehe saag Äkked, käi Kirved, vikatid Haamrid, meislid Talutööd meestel Algas muidugi tööriistade valmistamise ja korrastamisega Metsategu-puu maha võtmisest kuni ahju alla saamiseni Heina- ja viljalõikus Kündmised Hobuste õpetamine Sõnniku vedu Talutööd naistel Riiete õmblemine Karja eest hoolitsemine (lüps, toitmine jms) Lõnga ketramine Söögi tegemine Koristamine Kudumine (mütsid, sokid, kindad) Linatööd (lõugutamine)
barokiaegse loo, mis olid väga sarnased. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid tollest ajast. Neid tantse oli erinevaid kuid nad olid üsna lihtsad ning kergesti õpitavad. Siis esitati klavessiinil ja puhkpillil zink üks tantsulugu. Räägiti ka klavessiini pärimusest, see pärineb Itaaliast ning enamus klaveri sarnaseid pille on välja arenenud just klavessiinist. Klavessiinil ei ole sees haamrid vaid konksud, mis tõmbavad keeli ning sellepärast on tal ka nii erinev kõla. Tõnu näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala. Seejärel hakkas Liina rääkima barokiaegsest moest. Ta rääkis juustevärvimisest ning riietest. Ta rääkis, et riided pidid olema hästi kallid ja osad riided olid seetõttu väga rasked, et neil oli
Poogenpillide heli oli algul nõrk võrreldes sõrmitsevatega ja neid peeti kohaseks alamrahvale. Poogna tõid Euroopasse uuesti 11. sajandi mauri vallutajad Hispaanias. Esimesed poognad olid pinguli tõmmatud jahivibu kujulised. Poogna puuosa oli algul kumer, see pidi hobusejõhvide kimpu hoidma pinge all nii, et see paneks mööda keeli tõmbamisel keeled vibreerima. Vanaaegseid poognaid valmistati mitmes suuruses, osa neist olid ainult 20 cm pikkused. Klahvid ja haamrid Esimesed Euroopa klahvpillid (orelid) olid lihtsa konstruktsiooniga, nende raskeid kange juhiti pigem käte kui sõrmedega. Vanimatel orelitel oli klahvide vahe sama suur kui viledel (kuni 10 cm). 13. sajandini olid klaviatuurid diatoonilised, esimene klahv oli C. Esialgu kasutati orelit vaid gregooriuse koraali saateks ja selle ulatus oli 2 oktavit mitte suurem munkade hääleulatusest. 14. sajandil, kui arenes polüfoonia, listi ka suurem osa tänapäeval tuntud kromaatilisi klahve.
Pill saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks. Klaveri ajalugu ulatub aastasse 1709, kui Bartolomeo Cristofor sai valmis uue klahvinstrumendi gravicembalo col piano e forte, mille ehitamist oli ta alustanud juba 1695. aastal ja mida tunti algul pianoforte ja hiljem fortepiano nime all. Cristofor ei teadnud veel, et sai endale uue pilli, klaveri looja au. Tegelikult soovis ta luua uut tüüpi klavessiini, mille keeli ei näpitse sulerootsud, vaid nende pihta löövad haamrid. Esimese eesti klaverivabriku lõi Erst Hiis, mis asus Tallinnas, ning on valmistanud väga palju klavereid, isegi Eesti Rahvusooper ,,Estoniale" valmistati esimene klaver. Külastasin Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumit esimest korda, ning ta meeldis mulle, kuna ta on Eestis väga ainulaadne koht, kus on kokku kogutud väga palju muusikaajaloo jaoks tähtsaid pille ja helitöösid ja sain uusi teadmisi nii Peeter
201,8 cm. Ülejäänud omadused on allpool, kuna need on teiste klaveritega samasugused. Nende kolme klaveri ühised andmed : 1. Korpus liimitud kasepuu kihtidest. 2. Virblipakk Dehonit, ostetus Saksamaalt. 3. Kõlalaud kõrgkvaliteedsest kuusepuidust Sveitsi Alpidest. 4. Keelestus on välja töötatud Eesti ja Saksa spetsialistide koostööna. 5. Muldvalu-malmraam, viimistletud klaverivabrikus. 6. Virblid ostetud Saksamaalt. 7. Tippkvaliteediga keeletraat Saksamaalt 8. Haamrid Saksa firmalt Rennel. 9. ESTONIA konstruktsioonile vastav kõrgkvaliteediline mehhanism Saksa firmalt Renner, 10. Valmistatud parimast villast eritellimusena Saksamaal ja Inglismaal. 11. Kolm pedaali. Estonia klavereid iseloomustavad haruldased kõlad ning soovitan teile ESTONIA klavereid, lähemalt saate uurida leheküljel http://www.estoniapiano.com/index.html Arnold Jüriado 8.D
65. pitskruvi 66. vooliklood 67. armatuuri käsipainutaja kuni Ø 18mm armatuuri painutamiseks (rullikud, hoovaga) 68. armatuuri lukupingutustööriist 69. metallnurgik 600x300mm, 70. kirves 71. pikendusjuhe, kahe pistikupesaga 72. pikendusjuhe metallpoolil, 73. klambri- ja naelapüstol 74. kuvalda 4000g fiibervarrega 75. mõõdulint 76. Kergplokisaag ( teemantteraga) 77. Vesilood 78. Tööriistavöö 79. Kiiver 80. Müürsepa haamer 81. Sõrghaamer ( raketise mehe haamrid): 82. Puusepanurgik: 300mm, , 83. Sõrgkang: 500 mm 84. Mõõdulindid 85. Värvinöör 86. Ripplood 87. Käsisaag 88. Kummihaamer: 600g, 89. Vuugirauad 90. Silur: 480x130mm, 91. Segukast 92. Kühvel 93. Armatuuri Pumpkonks 94. Plekikäärid, 95. Trapetskellu 110x160 96. Kolmnurkkellu 200mm 97. Segukamm 130x280/ 6x6mm, 8x8mm 98. Terashari 99. Silur h-profiil, 100. Krohvihõõruti 101. Sveitsi kellu 102. Meisel 103. Lihvkivi 104. Müürinöör 105
Värviga katsime ka kitikihi. Puhastasime tööriistad ning töö oligi valmis. 7.3.Pildid ja selgitused tehtud töödest Mõningad kasutatavad tööriistad: Kittiämber, kitinuga, kriit millega kitile anda vajalik viskoossus, karp, milles paistavad uued tiftid, kindad, pintsel, prillid ja mõõdulint. Pilt 12. Kitt, kriit, tiftid Pilt 13. Tööriistad: paktlilabidas ja kitinuga. Pilt 14. Valmis segatud kitt, millele lisasime kriiti. Tiftide paigaldamiseks väikesed haamrid. Pilt 15. haamrid Osaliselt puhastatud ja puhastatud akna võtrdlus. Värvi eemaldamiseks kasutasime soojapuhurit ning kaabitsaid. Pilt 16. Pilt 17. Parandustega raam ning ilma parandusteta puhastatud raamid. Pilt18. Pestud ja pesemata akna võrdlus. Akende pesemiseks kasutasime kaabitsaid ning seepi. Aknale on kantud kaks kihti värvi ning kitt. Raam kuivab ning peale seda kandsime peale viimase värvikihi, kattes ka kiti.
manner, mille Columbus avastas ei ole Aasia Vasco da Gama- kogenud portugali päritolu meresõitja, kes avastas meretee Indiasse Christopher Kolumbus- Itaalia päritolu meremees, kes avastas 1492. aastal Ameerika mandri Fernao de Magalhaes- portugali meresõitja ja maadeavastaja, kelle eestvedamisel võeti ette esimene ümbermaailmareis 3. Kuidas toimus metallitööstuse arenemine? Miks oli metallurgia areng oluline? Leiutati pealtvooluvesiratas, mis pani liikuma rasked haamrid ja tõstukid. Kui vesiratas ühendada sepalõõtsaga sai sulatusahjudes saavutada senisest kõrgemat temperatuuri,mis võimaldas rauda täiesti vedelaks muuta. Nii sai Euroopas alguse malmivalamine ning malm omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 4. Millised muutused toimusid sõjanduses? Jalaväe osatähtsus hakkas suurenema ning raskeratsavägi ja koos sellega kogu rüütliseisus hakkas tähtsust kaotama. 5. Mis aitas kaasa kirjasõna levikule
kujundus, mis peavad vastama inimese käe anatoomilistele ja füsioloogilistele iseärasustele: tööriista käepideme mõõtmed, käepideme asend, arvutihiire kuju jne Oluline on tööriista käepideme kujundamisel, et töötaja ranne jääks neutraalsesse asendisse. Sageli seda ei jälgita isegi selliste laialt levinud tööriistade puhul nagu käärid, kruvikeerajad ja haamrid. õlapiirkonna väsimuse ärahoidmiseks oleks üldiselt vaja töötaja kätega mitte kõrgemal kui talje ja kere lähedal. Kui käsi on vaja tõsta õlgadest kõrgemale, siis ei tohiks õlavars tõusta suurema nurga alla kui 35o horisontaalpinnast ning olla üleval kauem kui 20 sekundit iga tööaja minuti kestel. Samas on otstarbekas, et kätt tõstetakse mõni kord tunnis. arvutite klaviatuuri kasutamisel tuleks teha vahetevahel erinevaid töid
mutrikeeraja, kruvikeeraja, käi, puur, trell, plekikäärid, õhupüstol, meisel, käristivõti, saag/viil, nõelhaamer, otslihvijad, piikvasarad, haamer, Elektritööriistad Akutrell, ketaslõikur, akulaadija, plekisaag, kuumaföön, puurpink, Lööktööriistad Auguraudade komplekt, löök kruvikeeraja, löögitornide komplekt, meisel, auguraud, alumiiniummeisel, Käsitööriistad kruvikeerajad ja otsikud, tangid, näpitsad, lehtvõtmed, torutööriistad, padrunvõtmete komplekt, haamrid, kruustangid, tõmmitsad, keevitus, viilid, rasplid, traathari, kummihaamer, poldilõikur, nuga, keermestajad, taskulamp, juhtmetangid, lukustavad tangid, tihendite paigaldamise tangid, klambri tangid, torutangid, süütejuhtme eemaldamise tangid, radiaatori korgi eemaldustööriist, peennäpitsad, kullinokad, lõiketangid, lukustusrõnga tangid, vooliku eemaldustangid, fikseerimistangid, pidurite paigaldamise tagid, lukustustangid plekitöödeks,
Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1.2 AJALUGU Rahvapärimus räägib kiriku ehitamise kohta järgmist: ,,Rahvajutu järele olla Peetri ja Koeru kirikud korraga ehitatud: isa ehitanud Peetri ja poeg Koeru kirikut. Selle töö juures visanud nemad haamrid teineteisele kätte, millest näha, et nemad tugevad mehed peavad olema olnud. Kui kirikud valmis saanud, kutsunud ka isa poega oma kirikut vaatama, aga poeg hakanud Peetri kirikus isaga sellepärast vaidlema, et isa ehitatud kirik suurem olnud. Saanud ta peale vihaseks ja löönud isa kangiga surnuks, kus ta talle kangi rinde peale pannud, mis tänapäevani veel altari kõrval kivi peal maas olla." Tegelikult: See on üks hauakivi ja nüüd vääri all, põhja pool kiriku otsaseina ääres.
Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1.2 AJALUGU Rahvapärimus räägib kiriku ehitamise kohta järgmist: „Rahvajutu järele olla Peetri ja Koeru kirikud korraga ehitatud: isa ehitanud Peetri ja poeg Koeru kirikut. Selle töö juures visanud nemad haamrid teineteisele kätte, millest näha, et nemad tugevad mehed peavad olema olnud. Kui kirikud valmis saanud, kutsunud ka isa poega oma kirikut vaatama, aga poeg hakanud Peetri kirikus isaga sellepärast vaidlema, et isa ehitatud kirik suurem olnud. Saanud ta peale vihaseks ja löönud isa kangiga surnuks, kus ta talle kangi rinde peale pannud, mis tänapäevani veel altari kõrval kivi peal maas olla.“ Tegelikult: See on üks hauakivi ja nüüd vääri all, põhja pool kiriku otsaseina ääres
Iga ühiskond peab lahendama 3 majanduse põhiküsimust : Mida toota? Kuidas toota ja Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? 18. Mis on tootmine? V: Tootmine on turustatavate hüviste valmistamise protsess. 19. Tootmiskulude liigitus ja leidmine V: Tootmisvahendid – maa (Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne), kapital (Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne), töö (Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises) 20. Nimeta tootmisvahendeid ehk 3 tootmisressurssi? V: Maa, Töö ja Kapital. 21. Mis on inimkapital? V: Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. 22. Kuidas kujuneb graafiliselt tootmisvõimaluste rada? V: Tootmisvõimaluste rada – näitab kui palju saab toota hüvist B, kui hüvist
restauratsioon on väga peenetundeline töö. Kellad Notre Dame'is on viis kella. Suur kell Emmanuel on lõunatornis. Ta kaalub natukene üle 13 tonni ja teda lüüakse tundide märkimiseks ja mitmete sündmuste ja teenistuste puhul. Lisaks on veel neli ratastel kella põhjatornis. Neid kellasid lüüakse mitmete teenistuste ja sündmuste puhul. Neid kelli lasti kunagi käsitsi, kuid nüüd on neil elektrilised mootorid. Neil kellade on ka veel välised haamrid väikese klahvistiku peal viisi mängimiseks. Mida vaadata Katedraali läänefassaad oma 69-meetriste pikkade tornidega on üks tema tähelepanuväärsemaid jooni. Läänefassaadi kolmikportaal kujutavad stseene Neitsi Maarja elust( Neitsi Maarja portaal), Kristust elavate ja surnute üle kohut mõistmas ( Viimse Kohtupäeva portaal) ja stseene Neitsi Maarja ema elust( Püha Anna portaal) Lõunatornis on katedraali kuulsaim kell nimega Emmanuel. Kell kaalub 13 tonni,
b. võimalusel vältida lõikevedelike kasutamist c. kasutada igal juhul määrivate omadustega lõikevedelikke d. mitte kasutada lõikevedelikke lihvimistöödel Küsimus 28 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Süsiniktööriistateraseid kasutatakse: Vali üks: a. kõrgtugevate teraste töötlemiseks b. karastatud teraste töötlemiseks c. keraamika töötlemiseks d. lukksepatööriistade (haamrid, meislid, viilid jms) valmistamiseks Küsimus 29 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kammlõikamist iseloomustab keerulise kujuga välispindade saamisel võrreldes nt. freesimisega: Vali üks: a. kõrge mõõtmete täpsus, tootlikkus,lõikeliikumine antakse lõikekammile b. kõrge mõõtmete täpsus, madal lõikeriistade hind, soovitavalt kasutada üksiktootmises c. väiksem mõõtmete täpsus ja protsessi tootlikus d. lõikeliikumine e
kui laias seades. Nad on ülemtoonide rikkad. Palju mängumooduseid. Keelpillid on väsimatud. Eelkäija on MORIN HUUR, Lüüra LIRA DA BRACCIO (omakorda eelkäija fiidel, rebekk) Viola da Braccio griffid, c kõlaavad Viola da Gamba Viola D' Amore 7 keelne, kaasa resoneerivad keeled Esimene viiul 1555 VIIUL VIOOLA TSELLO KONTRABASS Kõlab oktav madalamalt CELESTA Metallist plaadid, mida haamrid löövad. Vanasti mängisid löökpillimängijad, tänapäeval nõuab suuremat virtuoossust ning mängivad pianistid. Ulatus on 4 oktavit c c4 LÖÖKPILLID Löökpillid jagatakse kaheks 1) Kindla helikõrgusega pillid a) Timpanid (Türgist pärit) Tehakse viies suuruses, häälestus on kvindi ringis b) Ksülofon f c4 (kõlab oktav kõrgemalt) c) Marimba (ksülofonist suurem) C c4 d) Vibrafon (klahvid metallist) klahvide all on resonantstorud
3) Looditakse 4) Paigaldatakse majakad 5) Kantakse kolm krohvi kihti (sisseviske kiht, täite ja viimistlus krohv) Normaalse sina puhul 2.5cm krohvipaksus Betoonpind: 1) Liivapritsiga karestada või teha täkked sisse. Või kinnitada võrk 2) Kõik muud operatsioonid nagu telliskivi pinnal Töövahendid: Liivaprits, haamer, hõõrutid, loodid, kellu, mikser, segukast, telling, krohvihari, rihtlatt, Materjalid: võrgud, kruvid, naelad, krohvisegud, haamrid Tööohutus: vaata ettepoole Kvaliteet: loodiga 26. kips- ja puitkiudplaadi kasutusotstarve Kipsplaat- kuivades siseruumides. Kipsi on kerge kasutada. Kerge töödelda. Puuduseks on niiskuse kartmine. Puitkiudplaat- sobib nii sisse kui välja, kuid kardab niiskust. Töötlemine natuke raskem kui kipsplaati. Mängib niiskuse ja kuivamise tagajärjel. 27. Pindade krohvimine kipsmördiga. 1) Pindade puhastamine tolmust ja pritsmetest 2) pinnad loodida 3) paigaldada majakad
3 · Saed polüstürooli lõikamiseks · Noad soojustusmaterjali lõikamiseks · Fassaadiharjad, -pintslid, -rullid · Roostevaba kellud · Roostevaba ja plasthõõrutid · Segudrell koos vispliga · Seguanum · Loodid, joonlauad · Löökdrell, puurid, padrunid · Haamrid, kruvikeerajad, pliiatsid · Lihvimishõõruti ja paber · Veemõtetopsik · Rauasaag, plekikäärid Spetsialiseeritud firmad peaksid hankima endale segupumba, kuumtraadist lõikuri, tolmuimejaga lihvimismasina. Sokliliini paigaldus. Soklisiinide materjalina on parim roostevaba teras, millel on peale korrosioonikindluse ka küllaldane jäikus. Alumiiniumist ja alumiiniumiga kaetud soklisiin on küll korrosioonikindel, kuid nad on
Õli kogumis anum Njuuton võti Õlifiltri võti Kruustangid Traatkeevitus Käigukastipukid Mootori tõste kraana Elektritali Kerevenituspink Hüdrauliline press Diagnostika arvuti ning sellega kaasnevad masinad Konditsioneeri hooldusseade Õli- ja määrdepump Rattapesumasin Veljesirgendaja Heitgaaside äratõmbe süsteem Tõmmitsad Töölaud Tööriistakäru Keevituslaud Märg-Kuivtolmuimeja Survepesur Sillastend Tulede testrid Hüdrauliline mutrikeeraja Liivapritsikamber Värvimiskamber Haamrid/kuvaldad Küünlavõtmed Rattavõtmed Teibid ja isoleerid Elektritester Valgustid, Prozektorid Tornid Viil Kõrvalkapid Kaitseprillid Põlvepehmendused Toed autole Joote ja kuumutustööriistad Keermestus- tööriistad Märketööriistad Mõõtetööriistad Lõdvikuklambrite eemaldus/paigaldus tangid Istmete kaitsekate Poritiiva kaitsekate Rooli kaitsekate Varu mutrid/poldid/seibid Arvuti Tikksaag Tiigersaag Kapid sahtlid varuosade ja muude tarvikute hoidmiseks/varustamiseks
Teralisuse erinevus ei tohiks olla üle ühe astme . Käsitsi lihvimine töövõtted Käsiklotsiga lihvimine . Pika lihvimislauaga lihvimine . Elektriliste käsiinstrumentidega lihvimine Tähtis on : Lihvimisel liigub lihvmaterjal alati pikikiudu. Valida antud vajaduseks sobiva teralisusega lihvmaterjal Valida sobiv eri teralisusega lihvimiste arv Lihvimine on alati viimane operatsioon enne viimistlemist . Haamrid . Metallhaamer – erinevateks töödeks Puithaamer – peiteldamiseks Condomhammer – toote monteerimiseks . Kruvikeerajad . Kasutatakse kruvide sissekeeramiseks Kruvide abil on võimalik ühendada detaile omavahel koostudeks ja koostusid terviktooteks . Erinevad otsikute variandid vastvalt kasutatavatele kruvidele : Lapik Ristpea – Philips ja pozi Pozidriv kruvi pea . Kasutatakse üldotsrabeks .
Nähtavuse tagamiseks seob uhman käele, millega annab signaale kollase lindi või hoiab käes kollast kepikest. Tööde läheduses on keelatud viibida isikuil, kes selle tööga seotud pole. Vintsimees ei tohi troppida raskusi juhuslikel inimestel, tõsta raskusi, mis ületavad tõsteseadme lubatud määra, tõsta inimesi, tõsta sururõhu v gaasiballoone, mis ei ole paigutatud vastavatesse konteineritesse. 2. Värvimisel kasutatavad instrumendid Töövahenditks on spetsiaalsd kaabitsad, haamrid, terasharjad, lihvimiskettad pinna puhastamiseks ning pulverisaator, rull, pintsel värvimiseks. Pulverisaator kulutab rohkem värvi ja ei hardu värvitavle pinnale nii kõvasti kui pintsliga värvides, eeliseks on suur tootlikus. Rulliga värvimisel on värvi kulu suurem ja värvi pind ei tule sile, kuid töö edeneb kiiresti ja rullile saab panna pika varre. Temaga saab mugavalt kailt laeva korpuse parandusi teha. Kõige kvaliteetsema värvi kihi jätab pitsliga värvimine.
Trummel kuulveskid: 1,5...4 m läbimõõduga, 2...10 m pikkune, rõhtasendis pöörlev soomusplaatidega vooderdatud terastrummel, mis täidetakse 15-25 % ulatuses 20...60 mm läbimõõduga teraskuulidega. Pöörlemiskiirus 0,25...0,45 p/s, erikulumine 70-400 g/t, el.energiakulu 8,5...32 kWh/t. Haamerveski koosneb soomusplaatidega vooderdatud teraskerest ja rootorist, d=0,8...2,6 m, l=0,4...4 m. Rootori pöörlemiskiirus 10...17 p/s. Rootorile on liikuvalt kinnitatud haamrid massiga 5...12 kg, komplektis 20...120 haamrit. Iga 100...800 h (kuni 2000 h). Erikulu 35...300 g/t, el.energiakulu 6...24 kWh/t. Pruunsöe ja põlevkivi jahvatamiseks kasutatakse haamerveskeid, seadistatakse saht- või inertseparaatoriga, kivisöe jahvtamisel tsentrifugaalseparaatoriga. Separaator lahutab siseneva veskiprodukti läbivooluks B (põletamiseks sobiv valmistolm) ja tagasivooluks G (põlemiseks liiga jämedad osad). Liigitatakse saht- ehk gravitatsioon-,
Selleks on neil all kütusepaak ja laeva laadituna peab see olema kütust täis. Pilet No. 18 1. Haalamisseade, hooldus, kasutamine Sildumis ja haalamisseade salid 2. Pindade ettevalmistamine värvimiseks Teraspindade ettevalmistamine värvimiseks – pinnad tuleb puhastada vanast halvasti kinni olevast värvist ja roostest. Väiksemad pinnad puhastatakse käsiinstrumentidega, suuremad pinnad mehaaniliste instrumentidega: pneumaatilised haamrid, pneumaatilised ketasharjad, freespuhastid; elektrilised ketasharjad ja freespuhastid. Freespuhasteid kasutatakse mitte eriti tugeva roostekihi eemaldamiseks, harju pinna puhastamiseks. Mehaanilise instrumendiga töötades tuleb täita ohutustehnika nõudeid. Värvi- ja lakikihi kaitsvad omadused sõltuvad värvitava pinna ettevalmistuse kvaliteedist. Ettevalmistustööde maht ja tehnoloogia sõltub pinna materjalist ja kasutamistingimustest
Kui rooste koha puhastamisel tekkis järskude servadega auk või pragu, tuleb see niiskuskindla pahtliga täita ja peale pahtli kuivamist lihvida veekindla peene liivapaberiga. Kui auk ei ole väga sügav lihvitakse augu ääred liivapaberiga laugeks ja krundidakse. Kohad, mis on pidevalt niisked, tuleb kruntida kaks korda ja kindlasti pintsliga. Krunditud pinnad tuleb täielikult lasta kuivada. Töövahenditks on spetsiaalsd kaabitsad, haamrid, terasharjad, lihvimiskettad pinna puhastamiseks ning pulverisaator, rull, pintsel värvimiseks. Pulverisaator kulutab rohkem värvi ja ei hardu värvitavle pinnale nii kõvasti kui pintsliga värvides, eeliseks on suur tootlikus. Rulliga värvimisel on värvi kulu suurem ja värvi pind ei tule sile, kuid töö edeneb kiiresti ja rullile saab panna pika varre. Temaga saab mugavalt kailt laeva korpuse parandusi teha. Kõige kvaliteetsema värvi kihi jätab pitsliga värvimine. Ka värvi kulu on
Eriline probleem on laeva veealuse osa värvkate ( mürkvärvid e. kattumisvastased värvid (Antifouling paints A/F paints ). Laeva värvimine: Värvimistöid tehakse vastavalt ilmale (suvi, kuiv) Värvimistöid teostavad: 1) laevapere (madrused, motoristid) 2) tehase töölised tehases, dokis Ettevalmistus: pind puhastatakse õlist, pestakse mustusest, eemaldatakse lahtine värv ja rooste. Tööriistad: elektrilised ja suruõhu harjad, kuumaõhupuhurid, liivaprits, kraabitsad, käsiharjad, haamrid; Pinna puhtuse (kareduse) klassid: SA-1,SA-2, SA2,5, SA-3 (vana värv puhas helkiv metall) Pootsmanitool (boatswain's chair) , talas, pardatõstuk . Kruntimine 2-3 kihti pintsli, rulliga, Värvimine 1-2 kihti pintsli, rulliga, õhuvabapihusti, õhkpihustiga (eriti masinaruumis) Pintsliga: aeganõudev, katab hästi Rulliga: mugav katta suuri, tasaseid pindu, pikendusvars, Pulverisaator: suur jõudlus, kulutab rohkem värvi, ei kata hästi,
Seetõttu peab naine kasutama jõudu, mis on talle liialt suur, nt sõiduauto pisiremondil, mida ta on teel sunnitud tegema. Kruvikeeraja pea läbimõõt peaks olema enamasti ca 30 mm, maksimaalselt 40 mm. Pastapliiatsi tavaline läbimõõt (8 mm) võiks olla 50% suurem. Oluline on tööriista käepideme kujundamisel, et töötaja ranne jääks neutraalsesse asendisse. Sageli seda ei jälgita isegi selliste laialt levinud tööriistade puhul nagu käärid, kruvikeerajad ja haamrid. Töö puhul pole küünarvars enamasti risti tööriista käepidemega; ta on samas suunas. Kui käsitööriistadega töö nõuab märgatavat jõudu, peab püüdma vähendada sõrmelihaste staatilisi pingeid ja suurendada kontaktpinda käe ja instrumendi vahel. Otstarbekas oleks kasutada ka suure hõõrdeteguriga käepideme materjale ning reljeefse (kuni 3 mm soonistega) pinnaga käepidemeid. Naistöötaja puhul peab arvestama, et tema jõud moodustab keskmiselt 70% meestöötaja omast.
1.3. Tootmisressursid Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: Ø Maa Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. Ø Töö Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. Ø Kapital Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne. 1.4. Majanduses osalejad ehk majandusagendid Eespoole nimetatud kolme majanduse põhiküsimuse lahendamisega tegelevad majandusagendid. Kuigi kõigi majandusagentide taga on sisuliselt inimesed, saab nad siiski jagada nelja suurde rühma: Ø Majapidamised Kodumajapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid
püstitas. See oli nimelt hang, mille harudel rippus vänts verist raibet. See tehtud, pöördus Argoo kuningas ümber ja laskis pilgul käia üle oma malevast, sellest metsikust rahvakogust, kelle silmad peaaegu niisama teravalt välkusid kui piikide otsad. Pärast väikest vaheaega kisas ta: «Edasi, poisid! Tööle, sissemurdjad!» 2 3 7 Kolmkümmend tugevat laiarinnalist sepanägudega meest astusid ette, haamrid, pihid ja raudtuurad õlal. Nad läiksid mööda astmeid üles kiriku peaportaali poole ja juba nähti neid võlvi all ukse kallal pihtide ja kangidega kühmus töötamas. Neile läks teisi hulguseid järele, et neid aidata või neid vahtida. Kõik üksteistkümmend trepiastet olid rahvast täis. Uks aga pidas hästi vastu. «Kuradi kõva ja kange teine!» ütles üks. «Ta on ju vana ja ta krõmpsluud on kondiks muutunud!» ütles teine. «Julgemini, sõbrad!» sõnas Clopin.
annaabi.ee 
