Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

II kt loengu konspekt (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on TR tõus?
11
Tootmiskulud
(õp. lk. 147-175)
  • Firma kulud ja kulukõverad
  • Püsi-, muutuv- ja piirkulu
  • Tootmisfunktsioon ja kulud
  • Pika perioodi kulud ja kulukõverad
  • Isokost
  • Arengutee
    5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine
    1. Firma eemärk – maksimeerida kasumit
    Alternatiivkulu – ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind.
    Alternatiivkulu
    Otsene kulu
    Kaudne kulu
    Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest
    Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust , mida oleks saanud nende teistsugusel kasutamisel. Kasutades enese resursse loobub tulust mille oleks saanud väljerentimisel.
    Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu – otsesed kulud
    Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud.
    Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi.
    Majanduskasu = kogutulu – otsesed kulud – kaudsed kulud
    Majanduskasum = 0 firma on konkurentsis
    Majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus).
    2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu
    Püsikulud ( fixed cost , FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist.
    Muutuvkulud (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega.
    Kogukulud ( total cost, TC) TC = FC + VC
    Tabel 7.1, õp. lk. 149
    Tabeli analüüs: Firma lühiperioodi kulud
    Kui TP(tootmiskogused) = 0, TC = FC
    Täiendava ühiku tootmise täiendav kulu. Piirkulu ( marginal cost, MC) MC = ∆(TC)/ ∆(TP)
    Ehk MC = ∆(VC)/ ∆(TP) Kogukulude muutus /toodangumahu muutus
    Algul MC väheneb, edasi kasvab.
    MP kasvab, MC langeb (3 töötajat) MC = 25
    Edasi MP( piirprodukt on koguprodukti muutus muutuv resursi ühiku muutuse kohta) langeb, MC hakkab kasvama (õp. lk. 151 joonis 7.1)
    Keskmised kulud:
    Keskmine püsikulu ( average fixed cost, AFC(afc väheneb sedamööda kuidas tootmiskogus kasvab, põhjuseks konstantse suuruse (püsikulu jagamine järjest suurema arvuga)) AFC = FC / TP
    Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) AVC = VC / TP
    Keskmine kogukulu (average total cost, ATC) ATC = TC / TP
    Avc ja atc algul vähenevad, kui tootmiskogus kasvab ja seejärel hakkavad kasvama.
    Joonise selgitus : Firma kulud
    Lühiperioodil saab firma oma tootmismahtu muuta muutuvressursse muutes, see toob kaasa kogukulu muutuse, MC näitab kogukulu muutust, mida on vaja teha, et juurde saada 1 ühik toodangut.
    Lühiperioodi keskmise kulu kõverad on U-kujulised. AVC- ja ATC-kõver lõikuvad MC-kõveraga, kui AVC ja ATC on minimaalsed.
    AVC saavutab miinimumi väiksema toodangu koguse (mahu) juures, võrreldes ATC-ga. Selle põhjuseks on langev AFC, sest ATC = AFC + AVC.
    3. Tootmisfunktsioon ja kulud
    Joonis 7.2 õp. lk. 152
    Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = const . (kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus).
    Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast , eeldatakse, et sisendi hind ei muutu (antud näites).
    Muutuvsisendiks on töö, nimelt töötundide arv.
    Punktis A hakkab kehtime kahaneva piirtootlikkuse seadus (TP tõus seal kõige suurem).
    Joonisel on tootmismahu sõltuvus muutuvkulust, see on muutuvkulu pöördfunktsioon.
    Seega VC-kõver on TP-kõvera peegelpilt koordinaattelgede suhtes ( eelmine joonis).
    (VC) =∆ L * w, kuna
    MC = ∆ (VC) / ∆ (TP), asendades ∆ (VC),
    MC = ∆ L * w / ∆ (TP), kuna
    MPL = ∆ (TP) / ∆ L, ∆ L / ∆ (TP) = 1/ MPL
    Järelikult MC = w / MPL
    (w – tööjõu hind)
    Tootmismahu kasvades kahaneva piitootlikkuse seaduse toimel MP ja MC muutuvad vastupidises suunas. MC-kõvera kuju on tingitud kahaneva piirtootlikkuse seadusest, samuti AVC-kõvera kuju:
    AVC = VC / TP = w * L / TP = w / APL
    Enne nägime, et AP-kõver oli tagurpidi U-kujuline, siit järeldub, et AVC-kõver peab olema U-kujuline. Kus AVC = min., seal AP = max.
    MC- ja keskmisi kõveraid saab graafiliselt tuletada kogukulu kõverast. (joonis 7.3 õp. lk. 155)
    4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad lk 155
    Pikal perioodil on võimalik valida erinevate sisendite kombinatsioonide vahel. Kui on otsus tehtud ja ressursid olemas, on firmal uued püsikulud ja lühiperiood.
    Ümbrik – lühiperioodi kõveraid (SAC – short run) piirav kõver, puudutab lühiperioodi kõveraid punktis, kus antud koguse ATC on minimaalne, see on pika perioodi keskmise kulu kõver (LAC – long run). (joonis 7.4 õp. lk. 156)
    Isokost – näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. (joonis 7.5 õp. lk. 157)
    Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisndite hinnasuhtega: (TC2 / r) / (TC2 / w) = w / r
    r – kapitali hind, w – tööjõu hind
    5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine
    õp. lk. 160-162
    Arengutee saadakse isokostide ja isokvandite ühendamisel
    On tavaliselt positiivse tõusuga, sest toodangu suurendamiseks firma kasutab rohkem mõlemat sisendit . On seotus firma pika perioodi kulukõveratega.
    • Pikal per kogukulu- kõik kulud on muutuvad
    • LAC ja MC saab tultada TC-st
    • LAC-U- kujuline, mastaabiefekt , kasvav tekib suurema tootmiskoguse , lac väheneb (ja vastupidi)
    • Iga tootoühik vajab vähem sisendeid kasvav mastaabisääst(ja vastupid)

    7.5 Kulukõverad majandusanalüüs

    • Minimaalne kogus suurtootmisel ( qmin )-seal LACmin.
    • KUI FIRMA LAC on kõrgem, kui tootmisharus on keskmine hind, siis see firma ei püsi konkurentsis
    • Vaadata, kus hind(p=5) ja LACmin
    • Punkt A, seal lac=8, p =5. Ei püsi konkurentsis)joonis Kulukõverate..)

    Sisendite hindade muutused ja kulukõverad

    • Siiani eeldasime, et sisendite hinnad ei muutu. Reaalses elus nad muutuvad
    • Kui sisendite hinad langevad, tootmine muutub odavamaks.....

    Täieliku konkurentsi turu tunnused

    • Pakkujate arv on suur, iga firma turuosa väike pkski firma ei suuda turuhinda mõjutada
    • Ostjate arv on suur’
    • Homogeenne toodang
    • Tiurule tulek ja sealt lahkumine kerge
    • Täielik informatsioon nii ostjatelt kui pakkujatelt

    Ideaal olukord- tegelikkuses ei ole väga ei existeeri

    TKF ja tema nõudluskõver

    • Hinnavõtjafirma- võtab turul kujuneneud hinna
    • Turu nõudluskõver vasakult paremale langev
    • TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge tuleneb tasakaaluhinnast P1e nõudlus D1 korral. Seega täielikult elastne
    • Piirtulu ( marginal revenue, MR)
    • MR=TR muutus/Q muutus, kus TR- kogutulu
    • MR=P, MR ja nõudlusküver kattuvad.

    • Kui turuhind muutub, muutub firma nõudlus
    • Kõige kasumlikum toota kogust, kus Mc=MR
    • Selgitus: turuhind tõuseb ja
    • Kui P=P2e ja firma toodaks Q2 asemel Q2, kasum suureneks, sest
    • TR muutus /Q muutus>TC muutus/Qmuutus ehk P >MC

    • Kui P=p2 ja firma toodaks Q2 asemel Q3 oleks TC muutus> TR muutus ja kasum suureneks kui tootmismaht väheneks , sest TC väheneks siis kiiremini kui väheneks TR,
    • TR muutus/Q muutus
    • P
    • Kui PMC, näites
    • Q=12, EDASI q=13 , MC=6,5, AGA HIND ON 5 (p=5)
    • Järelikult kõige kasulikum toota Q=12
    • Laiendatakse tootmist seni, kui MR > MC
    • Ja lõpetab kui MC >MR

    Ksumi maximeerimise kudreegel
    MR=mc
    Keskmine tulu ehk ühiku tulu
    (Avarage revenue AR =TR/TP)
    Piirtulu=turuhind=Keskmine tulu
    MR=P=AR
    Ühikukasum optimaalse koguse =P-ATC, kogu kasum= (P-ATC)*Q

    Kahjumi minimeerimine lühiperioodil


    3.1 TKF-i püsikulud ja kahjumi minimeerimine

  • Jätkata tegevust lühiperioodil
  • Lõpetab ajutiselt (firma ei lahku tootmisest lühiperioodil)
    3.1 Lühiperioodil on kulud VC ja FC
    • Vaja on leid a Q , mille juures TR suudaks katta VC ja osa FC, seega TR>VC,
    • Tabel: Kahjumi minimeerimine lühiperioodil (lk 182)
    • Analüüs: kahjum on minimaalne Q=10

    Muutuvad kulud- palgad jne sõltuvad toodangu koguasest
    Püsikulud- maamaks -sõltumatud toodangu kogusest
    3.2 Marginaalanalüüs kasutamine
    • (3.1. eelnenuga sama tulemus)
    • MR=MC, P>AVC
    • Tabeli järgi kõige madalam hind, millega suudab katta muutuvkulud on 2.47,
    • Q=9

    3.3
    • Tegevuse lõpetamine lühiperioodil
    • Jätkab tootmist kui suudan katta vc ja osa fc
    • Avc>p
    • P=atc min nim sulgemishinnaks

    3.4
    • Turuhnna muutudes muudakse ka Q
    • Joonis: firma tootmisotsuses lühi
    • Perioodil, selgitab koguse valikut, kui p muutub
    • E normaalkasumit, kui hind tõuseb saadakse majkasumit
    • Frma lühiperiodill pakkumiskõver näitab missugust toodangust firma soovib ja on suutelie pakkuma konkreetsel hinnatasemle.
    • Firma lühiperioodi pakkumiskõveraks on tema MC-kõver ülalpool lõikumist AVC-kõver
    • Täieliku konkurentsi turu pakkumiskõver saadakse ühikute firmade pakkumis kõverate horisontaalsel liitmisel
    • Joonis selitus:kasumi maximeerimine lühiperioodil ja turu tasakaal 186 8.6

    Turg ja üksikfirmas


    • Tootmisharus 100 identsek kuludega firmat
    • Turu S-kõver on firmade s kõverate summa
    • Turu s kõver ja d kõver annavad tasakaaluhinna pe=10, iga firma pakub 15, turu Qs=1500, firma ATC=8
    • Ühingukasum on 10-8 p-ATC
    • Firma majkasum=30(hall osa) 186 8.6
    • Kasum valib maxab, kahjum- jäkab või lõpetab.

    Täielik konkurents pikal perioodil


  • Null majkasumit pikal perioodil
    • kui lühiperiooodil on ettevõttel majanduskasum, siis pikal periooodil tuleb uusi ettevõtteid juurde uusi firmasi ja olemasolevad suurendavad tootmismahtu
    • järeldu tootmismaht kasvab ja ettevõtete arv suureneb , see viib turu pakkumise kasvule seega tasakaaluhind alaneb ja kui keskmine kulu jääb samaks maj kasum hakkab vähenema.
    • Uusi ettevõtteid tuleb juurde olemasolevaid laiendatakse niikaua , kui majanduskasum>0
    • Kui maj kasum =0, uusi ettevõtteid ei tule juurde ja juba olemasolevad ei lainda tootmist
    • Kui lühiperioodil on kahjum siis osa ettevõtteid lahkub tootmisalalt ja vähendatakse toodangu kogust
    • Järelikult turupakkumine väheneb, tasakaaluhind hakkab tõusma ja makahjum vähenema.
    • Ettevõtted lahkuvad või vähendavad toodangut niikaua kuni hind on nii kõrge, et allesjäänud ettevõtetel on võimalik saada vähemalt normaalkasumit.
    • Järeldus pikal perioodil saab TKF ainul normaalkasumit konkurentis tõttu
    • Pikal perioodil toimub turupakkumise kohanemine , kuna tootmismaht muutub.
    • Kohanemine toimub seni kuni turu pakkumiskõver S lõikub turu nõudluskõvraga D hinna juures mis on võrdne kõigi firmade pika perioodi madalaima keskmise kuluga lac
    • Iga teine hind põhjustks edasisi muutusi turupakkumises, kuna firmad püüaksid oma maj kasumit suurendada ja maj kasumit vähendada.
    • Kõrgem hind tekitaks kasumi ja madalam hind kahjumi
    • Pikal perioodil saavad firmad muuta kõiki tootmistegureid kuna eesmärgiks on kasumi maximeeriine, muudavad valivad nad tootmismahtu koguseni kus LAC on minimaalne. Pidev võnkumine.
    • Kui firma ei olevõimalik kulusid alandada sellise minim tasemini , tuleb pikal perioodil tootmisest loobuda pankroti tõttu
    • Firma on tasakaalus punktis A, toodab Q1ühikut hinnaga Pe
    • Pikal perioodil P=mc=ATC=LAC
    • Firma saab ainult normaalkasumit

    Kohanemine nõudluse muutustega pikal perioodil


    • Vaadata kuidas firma ja turg reageerimit nõudluse muutusele kasvule
    • Tahetakse leida pika perioodi tootmisharu pakkumiskõverat
    • Tootmisharu pikal perioodil pakkumiskõver võib olla horisontaalne sirge (täielikult elastne), tõusev või langev joon sõltuvalt sellest , milliste kuludega ootmisteguritega on tegemist.

  • Konstantsete kuludega tootmisharud
    • Üksiku ettevõtte keskmine kulu ei sõltu tootmisharus olevate ettevõtet arvust. Turu S lõikub turu D punktis A, tasakaalukogus Qe ja Pe, selle hinna korral firma toodab Qi ja saab normaalkasumit, sest P=Pe=MC=ATCmin.
    • Kui turunõudlus kasvab ja on D1, toob see lühiperioodil kaasa turuhinna tõusu P1e ja koguse Q1e, punkt B. Kõik firmad püüavad lühiperioodil toodangut suurendada piki oma pakkumiskõverat koguseni Qi1
    • (Seal P1e=MR1=MC)
    • TOOTMIShar toodngu kasv= Q1e-Qe ja see võrdub kõigi firmade tootmismahu muutusete summaga . Järelikult kõik firmad saavad lühiperioodil majkasumit (viiruttatud alai) joonis 8.8
    • Pika juurde uusi firmasid, kes soovivad saada maj kasumit ja turupakkumine kasva S1 uus tasakaal punktis C hind on langenud esialgsele tasemel . kuna tuli juurde uusi ettevõtteid on turutasakaalukogus kasvanud tasemele Q2e.
    • Turuhinna languse nihkub ettevõtte nõudluskõver MR.LE ja ettevõtted vähendavad toodangu tagasi Q1.
    • Järelikult hind jäi pikal perioodil samaks aga tootmismaht on suurenenud . Ühendades pikal perioodil vana ja uue tasakaalupunkti, saadakas etootmisharu pikal perioodil pakkumiskõver S * see on horisontaalne ja näitab et ühkiukulud ei ole muutunud nõudlusega kohanemise ajal.
    • Pikal perioodil määravad kauba hionna ettevõtte madalaimad keskmised kulud pikal perioodil
    • Tootmisharu pakkumiskõver pikal perioodil väljendab hinna ja pakutav koguse suhet kui firma on täielikult kohanenud maj kasumi või kajumiga.

    Kasvavate kuludega tootmisharud
    • Mõningates tootmisharudes ühiku tootmiskulud kasvavad, kui haru toodangumaht suureneb (ressurssi hind tõuseb tooraineturul)
    • SELle tulemuseks on keskmise kulu kõvera nihe ülespoole.
    • Selgitus tasakaalu olukorra tekkimiseks .
    • Haru nõudluskõver D lõikub haru pakkumisega S (tasakaalu punkt A kogus Qe hind p E)
    • Firma kogus Qi, nõudluskõver MR ja MR=mc, hind P (ei saa maj kasumit).
    • Turu nõudlus kasvab D1 tasakaaluhind PE1
    • Kogus Q1e punkt B lühioerioodil 189 jooonis 8.9
    • Firma nõudluskõver nihkub MR1, kus ’
    • MR1`=MC toodang Qi1punkt B ettevõtted saavad lühiperioodil ühiku kota majkasumit p1-ATC
    • Lühiperioodil maj kasum meelitab harusse uusi ettevõtteid
    • Kuna haru on kasvavate kuludega tõuseb tootmistegurite hind ATC ja MC nihkub asendisse ATC1 ka MC1.
    • Haru uus pakkumiskõver S1 kuna ettevõtte tuli juurde alaneb turuhind.
    • Firmasid tuleb juurde kuni madalama hinna ja kõrgemate kulude kombinatsioon kaotab majkasumi ja see muutub nulliks. Toimub siis kui uute ettevõtete juurdetulek on pakkumiskõvera nihutanud asendisse S1 . Seal hind P2e= ATC1min.
    • Turuhind ei lanege esialgse tasakaalu tasemini kuna kõigi firmade ATC on kasvanud.
    • Turul on vana punkt A ja uus punkt C , need ühendatakse ja saadaksegi pika perioodi tootmisharu pakkumiskõver S*, mis on ülespoole tõusev.

    Kahanevate kuludega tootmisharu


    Pikal perioodil võivad kulud kahaneda toodangu kasvades ülespoole ja ATC JA mc nihkuvad allapoole
    Haru nõudluskõver D lõikub haru pakkumiskõveraga S punktis A esialgne tasakaal)
    Monopolistlik konkurents
    1. Monopolistliku konkurentsi tunnusjooned
    Sarnased tunnused nii täieliku konkurentsi kui monopoliga. On palju firmasid, nad saavad teatud määral mõjutada oma ( Tlnas nt erinevad juuksurisalongid, väikesed poed – põhiline teenus on sama, aga seal on teatud nüansid ja tarbija teeb valiku, tarbija eelistab)
    Põhijoonised: monopoli sarnased. Ta saab ka oma hinda mõjutada, aga mitte nii suures ulatuses (joonis nr 28).
    Täielikule konkurentsile sarnased jooned: pikal perioodil ainult 0 majanduskasumit, seal on palju firmasid.

    Monopol


    • Kreeka keeelesr 1 müüja
    • Müüb ainulaadset kaupa
    • Turukaitsetõkete olemasolu(barjäär)
    • Mastaabisääst (loomulik monopol)
    • Seaduslikud piirangud
    • Oluliste ressursside ainuomandus


    Monopoli tulu ja kulukõverad
    • Joonis 9.2 kaotus ja võit
    • Joonis 9.2 a ja b
    • Monopoli nõudluskõver on turunõudluskõver
    • Monopoli MR 0 ELASTNE NÕUDLUS e>1 TR kasvab
    • MR = 0, E =1, TR on max
    • MR ei firma kasum abcd.
    • Jah firma tarbijad kes ostsid kuni Q1, maksid selle eest kõrgemat hinda kui ei firma hindb aga need kes ostsid täiendavat kogust Q1 kuni Q2 masksid selle eest madalamat hinda kui b.
    • Seega hinnadiskr rakendades on võimalik saada suuremat kasumit, toota suuremat kogust ja nõud kõrgemat hinda paju ostjatelt, teatud osa tarbijatest kes tulid turule hinnadiskriminatsiooni rak tulem võivad maksta ka mad hinda

  • Vasakule Paremale
    II kt loengu konspekt #1 II kt loengu konspekt #2 II kt loengu konspekt #3 II kt loengu konspekt #4 II kt loengu konspekt #5 II kt loengu konspekt #6 II kt loengu konspekt #7 II kt loengu konspekt #8 II kt loengu konspekt #9 II kt loengu konspekt #10 II kt loengu konspekt #11
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 361 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisavaht Õppematerjali autor
    Kordamiseks mikroökonoomika I semestri II Kt-ks

    Sarnased õppematerjalid

    Kokkuvõte
    5
    docx

    Kokkuvõte

    KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkul

    Micro_macro ökonoomika
    Mikroökonoomika
    85
    docx

    Mikroökonoomika

    Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal
    21
    doc

    Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal

    ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 1,0 0,910

    Mikroökonoomika
    Ettevõtteteooria-täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad
    82
    ppt

    Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad

    Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid?

    Majandus
    Loengukontspekt 1-osa mikro ja macro ökonoomika
    16
    doc

    Loengukontspekt 1. osa mikro ja macro ökonoomika

    LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes ­ maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika ­ rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajand

    Micro_macro ökonoomika
    Mikroökonoomika eksamiks kordamine
    32
    docx

    Mikroökonoomika eksamiks kordamine

    MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kah

    Mikroökonoomika
    PEATÜKK 7-TÄIELIK KONKURENTS
    4
    pdf

    PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS

    Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 49­58) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahjumi) kui valib toodang

    Micro_macro ökonoomika
    Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted
    14
    docx

    Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

    Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasut

    Micro_macro ökonoomika




    Kommentaarid (3)

    skoit profiilipilt
    skoit: tiba lühike aga abiks ikka
    23:35 02-01-2011
    deodorajosephamaria profiilipilt
    deodorajosephamaria: tundus päris huvitav
    20:24 06-01-2011
    vansgirl profiilipilt
    vansgirl: natuke lühike
    00:44 14-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun