Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad majandusliku
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub
Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läb sarnased majandustsüklid. 3) Nicolas Garnham; 4) Dallas Smythe - uuris auditooriumi kaubastumist; 5) Herbert S analüüsis eeskätt ringhäälingu rahvusvahelist kommertsialiseerumist; Neomarksism: 6) Louis Althusser - lähenem ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium, mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis tood
Inimeste tegevus sõltub küberneetika kvaliteedist. Geeniteadus on olnud raamatud,mis räägivad sellest, et on olemas info edasi andmine, mõju mehns. Kultuuis on ka võimalik, et info tükikesed levivad valesti. Nagu viirus. Kommunikatsiooni institutsioonide areng *Kommunikatsiooniprotsessi jätkumist tagavad kindlad rollid, vahendid, reeglid ja ressusid, mis moodustavad ühiskonnas kommunikatsiooni e teabelevi korralduse ehk institutsionaalse vomi. Kõige vanem ühiskondlik komm institutsioon. :samaanid. Ühendaja, kommunikaator. Kelle vahel on jaotunud see roll,mis ennem oli ainult nende käes: neid on palju nt- preestrid, paavstid, riigipead, eksperdid, õppejõud, ajakirjanikud missugune on põhiline kommunikatsioon? Verbaalne. in. räägivad või laulavad koos. Inimesed on reaalselt koos. Kuidas algselt anti teata paljudele olulisest sündmusest: suits, kella löömine jms. Kuidas anti teada mis on ühised väärtused, reeglid, mis oll on kellelgi ühiskonnas? Kogumemised.
> see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi. meediainstitutsioonid, mida rahastavad poliitilised institutsioonid (st laiemalt riik), on ,,kaldu"
Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas aeg pärast kokkupuudet meediaga, pärast teate saamist. (enim uuritud) Valdkonnad, millele massimeedia sõnum võib mõjuda: käitumine, teadmine, arvamus või hoiak, emotsioonid, psüühika, füüsiline keskkond (unehäired, silmade kahjustus). Need valdkonnad pole üksteisest selgelt eristatavad. Hoiak tendents reageerida ühele objektile (asjale, isikule, ideele) kindlate tunnetega (positiivsete, negatiivsete), tajuga ja ettekujutuste ning käitumisviisiga. (Klima 1975). Hoiaku komponendid (Triandis 1975): 1
Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend, mille abil levitatakse info laiale kuulajaskonnale. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda, jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem, mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem, mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus, sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid, teabest arusaamine ja meeldivama valik. Kokkuvõttes võib öelda, et massimeedia on protsess, kus sõnumid on suunatud hajutatud publikule avalikult, vahendatult ja ühepoolselt tehniliste vahendite ehk meediumite kaudu. Meedium
Kommunikatsioon: · Communio = ühendan · Kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus inimeste võime üksteisega suhelda, üksteisest aru saada, oma kogemusi, mõtteid, elamusi teistele edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsiooni uurimise probleemid: · Kuidas on see võimalik? (Küsimus märkidest, keelest) · Mil viisil see toimub? (Küsimus vahendajatest, meediast) · Kuidas on see korraldatud? (Küsimus intuitsioonidest) · Kuidas see toimub ja mõjub? (Küsimus suhtlejatest, nende suhetest) · Mis on selle sisu ja tähendus? (Küsimus tunnetusest, teadmistest) Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uurimisega: · Lingvistika, semiootika · Sotsioloogia · Psühholoogia · Filosoofia · Informaatika · Küberneetika · Politoloogia · Ajalugu · jne... Kommunikatsiooni revolutsioon: 1. Kiri 2. Trükikunsti leiutamine (15. saj.) 3. Raadio (1895, Popov) 4. Liikuvad pildid (1895,
midagi teatada Ühine märgisüsteem (et midagi teatada, on vaja ühist märgisüsteemi) Meediakommunikatsioon ei ole ilma individuaalse kommunikatsioonita mõeldav Erinevus: Individuaalne suhtlus on düaadiline, meediasuhtlus enamasti mitte. MÕISTE: Meediakommunikatsioon on protsess, kus avalikud, ühepoolsed ja tehniliselt vahendatud sõnumid on suunatud hajutatud auditooriumile! Meediumi mõise PUUDU Kommunikatsiooniteaduses on meedium ja meedia kindlalt määratletud. Meediumil on järgmised tunnused: Inimestevahelise kommunikatsiooni koostisosa, kommunikatsiooni vahendaja Kanal ja vahend. Selline vahendus võib olla tehniline, aga ei pruugi. Selles mõttes on meediumid mitte ainult ajaleht, raadio, tv, vaid ka inimene. Meediumi puhul on tegemist organisatsiooniga. Meedia mõiste Kommunikatsiooniinstrumendid- märgid, mida suhtluses kasutatakse: eeskätt
Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia allharud: -Kõne, telefon -Heli- ja videolindistused -Paber -Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon -Internet Meedia levib nii aktsiaalselt kui retiaalselt. Aktsiaalses levikus on info levik ühelt ressursilt teisele. Aktsiaalse variandi info võib olla edasi levimisel natuke muutunud ja mitte täpne. Retiaalses levikutüübis on info edastatud ühest keskusest kõikidele vastuvõtjatele ning siis võib kindle olla info õigsuses. Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus
Need institutsioonid annavad edasi korraldusi ja karistavad neid inimesi, kes korraldustele ei allu. Kuid lisaks nendele teostatakse poliitilist võimu ka läbi teiste institutsioonide, kes esmapilgul ei tundu olevat (poliitilise) võimuga kuidagi seotud. Kes tunduvad olevat sõltumatud, kuid tegelikult ei ole seda. Me arvame, et näiteks ülikool ja kogu haridussüsteem levitab teadmisi, aga see on ka võimusüsteem. Psühhiaatria tundub olevat institutsioon, kes parandab inimesi, kuid psühhiaatria viib täide ka võimu, samuti õiguskaitsesüsteem. Vabaduse ja tasakaalustatuse positiivsed küljed on seotud ja osaliselt kattuvad. See osutab seosele mõningate struktuurielementide, organistatsioonilise korralduse,meedia toimimise ja toodangu vahel. Elemendid on järgmised: 1) struktuurilised tingimused (eriti seaduslik vabadus teateid üle kanda/avaldada); 2) tegutsemise tingimused (tõeline sõltumatus
september) Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses on informatsioon kogu tähendusrikka kommunikatsiooni sisu (teated). Kitsamas tähenduses viitab informatsioon tavaliselt tõestatavatele ja seega usaldusväärsetele faktilistele andmetele reaalse maailma kohta. Veel kitsamas ja täpsemas tähenduses võib informatsiooni võrdsustada kommunikeeritud andmetega, mis võimaldavad teha eristusi mingis reaalses valdkonnas ja seega vähendavad määramatust vastuvõtja jaoks. (Mc Quail 2000:452) 1.2 Teabevajadus ja teabevajaduste rahuldamise allikad Inimeste vajadused teabe järele arenevad koos inimtegevuse ja ühiskonnaga, erinevate olukordade ja nähtustega ning inimest ümbritseva keskkonna muutustega. Teabevajaduse sisu oleneb inimese elutegevuse iseloomust ja struktuurist. Struktuuris eristatakse viit aspekti: · inimest ennast, tema eesmärke, vajadusi, teadmisi jne · vajalike toimingute laadi;
• Teoreetiline eetika võib olla hea / halb; õige / vale. • Eetilised konfliktid: Huvide konflikt - Isiklikud suhted Whistleblowing - Salajase / ebaeetilise / ebakorrektse info avaldamine Suhted meediaga - Ausus ja täpsus 2. Kommunikatsiooni- ja suhtekorraldusteooriad. Massikommunikatsiooni teooriad: Uses and Gratification Theory - Kasutus ja rahuldus • Aktiivne meediakasutaja valib ise millal ja kuidas meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine • Meedia ei kontrolli seda, mida inimene asjast arvab, küllaga on meedial kontroll selle üle, milliste asjade üle inimene peaks mõtlema. Süsteemiteooria - Organisatsiooni tegevused & suhted ümbritseva keskkonnaga.
mis inimese mõttetegevusena vastandub praktikale kui materiaalsele tegevusele Suhtekorraldusega seotud alad Äri Juhtimine Organisatsioonikäitumine Sotsioloogia Politoloogia Psühholoogia Meedia ja kommunikatsioon Massikommunikatsiooni teooriad Kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju Uses and Gratification Theory Agenda Setting Theory Uses and Gratification teooria Inimesed on aktiivsed meediakasutajad ja valivad, kuidas ja millal meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad Miks kindlad sihtrühmad meediat kasutavad? Kas: Meelelahutuseks? Vajaliku info leidmiseks? Agenda Setting teooria Agenda seadmine rajaneb eeldusele, et kuigi meedia ei saa inimestele ütelda, mida teatud asjast arvata, on tal mõju selle üle, milliste asjade üle inimesed peaksid mõtlema Süsteemiteooria Süsteem: mis tahes nähtus, mis koosneb elementidest ja nendevaheliste suhete struktuurist
8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid · Tururegulatsioon - tarbija mõjutab oma valikutega reklaamiandja huvisid · Riigipoolne regulatsioon - tsensuur ja sõnavabadus · Eneseregulatsioon ajakirjanduse eetikakoodeks, ajakirjanduskriitika, ajakirjanike organisatsioonid · Rahvapoolne regulatsioon meediatarbija on organiseerunud ja esitab nõudmisi (Kansan Radioliitto) 9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu? Ajakirjandus on jagunenud meediagruppideks ja kontsernideks, mille rõhk on kasumi ja turuosa suurendamisel. Kasumit saab suurendada rohkemate reklaamidega, sest nende eest saadakse reklaamiraha. Samuti toob kasumit konkureeriv ja hea peatoimetaja. Ajalehe kolletumine tõstab lugejaskonda ja samuti kasumit. Lisaks suurendab kasumit Online-meediasse investeerimine (meedia seguneb e-kaubandusega). 10
o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad kommunikatsioon (sh ja meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning Seetõttu arvatakse üha enam, et mitte sotsioloogia, vaid vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme 1
teadmised olid äärmiselt piiratud. Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil, nt arvuti loomine jne. Populatsiooninihked ehk muutused rahvastiku suuruses ja struktuuris vanuses, soolise lõikes vm. Nt Euroopa ühiskonna vananemine. Difusioon ehk kultuurielementide levik on üks tähtsamaid muutuste tekitajaid. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, ühiskonnale. Nt tule kasutuselevõtmine, rauast tööriistad, põlluharimismeetodid. Kaasaegse difusiooni tavalisimaks näiteks on tarbekaubad, tehnoloogia uusimad saavutused, interneti uued võimalused. Siiski on kasulik tähele panna, millised kultuuriartiklid on kergemini omaksvõetavad ja millised mitte. Kergem on hinnata tehnika kasulikkust ja efektiivsust kui nt uusi väärtuseid ja uskumusi
Kommunikatsiooni mõiste AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3
Kodutöö Nimi: Mari-Liis Puusalu SR088 1. Kommunikatsiooniprotsess: saatja vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid,
Suhtekorralduse peidetud ehk jäämäe veealuse osa moodustavad: Juhtidenõustamine, Uuringud ja analüüsid Programmide planeerimine Programmide hindamine Seega kõik need tegevused, mis on esmapilgul silmale nähtamatud ning reegline leiavad aset organisatsiooni sees. Frazer seitel on kokkuvõtvalt öelnud, et efektiivse suhtekorralduse eesmärk on harmoniseerida organisatsiooni sisesed ja välised suhte dnii, et organisatsioon naudiks mitte ainult sihtgruppide heatahtlikkust aga ka stabiilsust ja pikka iga (Seitel 2001). Definitsioonidest Analüüsides definitsioone suhtekorraldust iseloomustavateks märksõnadeks suhtekorraldus kui protsess, dialoogi loominesihtgruppidega, kahesuunaline kommunikatsioon, usaldusväärse suhte loomiseks vajalikud uuringud ja analüüsid, tegevuste planeerimine ja tulemuste hindamine, loomingulisus, organisatsiooni sisesuhete korraldamine, tegevuste suunatus organisatsiooni hüvanguks.
mis on teooria? kokku pandud väga paljude inimeste teadmiste, kogemuse, analüüsi põhjalt. võime sellele toetuda, see on asi mis aitab teha meil asju lihtsamaks suhtekorraldusega seotud alad: äri, juhtimine, organisatsioonikäitumine, sotsioloogia, politoloogia, psühholoogia, meedia&kommunikatsioon massikommunikatsiooni teooriad kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju:1. uses and gratification theory(inimesed on aktiivsed meediakasutajad ja valivad kuidas ja millal meediat kasutada. nt ajalehte lugedes loeb vaid endale huvipakkuvaid lõike. teooria uurib et mis põhjusel sihtrühmad meediat kasutavad,aitab paremini mõista erinevaid sihtrühmi, a la et kuidas kus ja millal nad mingit inffi tarbivad 2. agenda setting theory. agenda seadmine rajaneb eeldusele, et kuigi meedia ei saa inimestele öelda mida nad mingist asjast arvama peaksid, vaid ütlevad seda,mille peale me PEAKSIME mõtlema. uurib seda kui palju suhtekorraldajad mõjutavad toimetusi.
· Määratletakse probleemid · diagnoositakse põhjused · antakse moraalsed hinnangud · soovitatakse abinõusid 20. PILDILINE MÕJUTAMINE (TERA) · Võib anda lisateavet, vaatepunkt · loovad tähendusi, kaasavad ka meie tundeid · tõstab uudise usaldusväärsust 21. Reklaam firmade organisatsiooide ja üksikisikute tellitud tasuline mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi. · teavitab inimest kaupadest ja teenustest ning nende kättesaamise võimalustest · mõutab inimest valima erinvate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel · kujundab inimeses uusi hoiakuid, sundides teda muutma esialgseid valikuid või ihaldama asju/teenuseid, mida ta varem ei ihaldanud
eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. 2008a: Mõiste suhtekorraldus on aegunud nimetus, mida kasutatakse inertsist . Kommunikatsiooni eesmärk on dialoog ja kontakti loomine vastuvõtjaga. Avalikkus ehk kommunikatsiooni sihtgrupid 6.3 Avalikkus on suhtekorralduse mõistes grupp inimesi, keda ühendab teema, organisatsioon või idee. Peamised sihtgrupid: sisemised sihtgrupid (töötajad) tarbijad ja kliendid partnerid arvamusliidrid meedia Lisaks: juhatus, nõukogu, investorid, konkurendid, kohalik omavalitsus, töötajate omaksed, töötajate liidud jt Suhtekorralduse eesmärgid 4.1 informatsiooniline eesmärk - oma tegevuse adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil
Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse teenistuses Ei tohi sundida kirjutama midagi, mis on vastuolus tema tõekspidamistega. 3 Infoallikas
Naised võivad muutuda kodusemaks, avastada endas emainstinkti ja hakata tegelema hoopis käsitöö, kodu kujundamise või aruka majapidamisega. Siiski tundub, et tänapäeval püütakse rasedusest end mitte segada lasta ning elada oma elu edasi võimalikult sarnaselt varasemaga. Näiteks Moffatti (1980) uuringust ,,Massimeedia mõju esmakordsetele emadele" selgub, et kõige rohkem kasutasid esmakordsed emad informatsiooni kogumiseks raamatuid, brosüüre ja buklette ning ajakirju. Meediat mitte arvestades olid põhilisteks vajaliku informatsiooni edastajateks meditsiinitöötajad, raamatud, sõbrad ja perekond. 8 7. Kasutatud kirjandus 1. McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Fallows, D. (2005). How women and men use the Internet. 3. Internet: The Mainstreaming of Online Life. (2005). 4. Pruulmann- Vengerfeldt, P., Kalmus V., & Runnel P. (2008)
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused
4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisil mõjus. Parandab kommunikatsiooniprotsessi. Ühesuunaline kommunikatsioon (tagasisidet ei toimu) Võib olla ka lihtsalt info edastamine.
Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication" (1949) peetakse sageli üheks lähtepunktiks, millest hakkas välja kasvama kommunikatsooni uurimine. Kõnealune teooria tugineb II maailmasõja järel USA-s Belli telefonilaboris tehtud uuringutele. Shannon ja Weaver eristasid kommunikatsiooni uurimises kolme probleemide taset:
situatsioonides; diskursus kui tegelik sotsiaalne konstruktsioon, teadmiste vorm. Selle käsitluse järgi nähakse diskursust samaaegselt nii: sotsiaalselt looduna (socially constituted); kui ka sotsiaalselt loovana (socially constitutive) 10. Kirjeldage efektiivse poliitilise propaganda põhimõtteid, mida kasutati 1964. USAs (Goebbelsi õppetunnid Film notes) 11. Selgitage mõistet ,,meelelahutuslik telepropaganda" USA näite põhjal (Film notes) 12. Mida tähendab termin `pseudosündmus' (loengumaterjal) Meediauurijad peavad pseudosündmuste ja libateemade all tavaliselt silmas lavastatud sündmusi, mis ilma meedia kohalolekuta aset ei leiaks: nt poliitikute avalik doonorvere andmine enne valimisi, linna toodud tehislumel suusatav linnapea jne. Kuid tegu võib olla ka probleemide
1 Iga probleemi määratlemise juures tuleb esitada osa või kõik järgmistest küsimustest: · mis on probleemi olemus? · kus ja millal probleem tavaliselt ilmneb? · kes on sellega seotud? · kuidas on nad seotud? · miks on see organisatsiooni ja tema sihtrühmade jaoks probleem? Kui näiteks suhtekorraldusprogrammi ettevalmistusel leitakse, et firma ning massimeedia suhted ei ole korras, võiksid küsimuste vastused (küll mõnevõrra lihtsustatult) olla järgmised: · massimeedia ei tunne firma vastu huvi, kui mõnikord ka helistatakse, siis on kajastus üldjuhul negatiivne (või vähemalt tundub firmale, et see on negatiivne) · probleem ilmneb eelkõige siis, kui firma meelest uudisväärtuslik pressiteade ei ilmu, ning ka
Eesmärk: luua käsitlus organisatsioonide ja üksikisikute infokeskkonnast, infovajadusest, info hankimise viisidest jne. Peamiselt tegeleb eelkõige salvestatud info tõhusa edastamisega. Infoteaduse funktsioonid: ● info kogumine ● info korraldamine (liigitamine, töötlemine, süstematiseerimine) ● infootsing ● info säilitamine ● info kättesaadavaks tegemine ● info kasutamine ● infoloome Areng: raamatukogude, arhiivide kaudu → tehnoloogia (arvutid, nutitelefonid) kaudu Infoteaduse uurimisküsimused: 1. füüsiline küsimus: millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused? (info füüsiline olemus) 2. sotsiaalne küsimus: kuidas inimesed hangivad, seostavad ja kasutavad infot? (infokäitumine) 3. disaini küsimus: kuidas oleks juurdepääs infole kõige kiirem ja efektiivsem? (süsteemid ja tehnoloogiad) Andmed: objektiivsed faktid sündmuste kohta
Medium ladina keeles vahendaja Tee mõttekaart, kuhu paned 3 minuti jooksul kirja meediaga seonduvaid nimi-, omadus- ja tegusõnu. · Ajakiri · Ajaleht · E- ajaleht · Reklaamlehed · Toidureklaamid · Raadiosaated · televisioon o Silmapaistev o Särav o Suur o Meeldejääv o Kaastundlik o Solvav Jahmatab Rabab jalust Tekitab isu Tekitab janu Tekitab sõltuvust Tehnika arenedes sõnumid massidele Tööstuse areng tingis reklaamvajaduse Demokraatia areng ühiskond hakkas osalema poliitikas Majanduse areng tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele Kommunikatsioon suhtlus Auditoorium kuulajaskond Meedia - massitarbevahendid Meedium teabe vahendajad Sageli kasutatakse meedias kõneledes mõisted ,,ajakirjandus", kuid need pole sünonüümid. Ajakirjandus on tegelikult perioodikav�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
