5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on
20.SAJANDI ALGUS 1901-1913.aastad : Peetase 19.sajandi jätkuks, suuri ülemaailmseid vapustusi ei olnud, nn progressi aeg, elu kulgeb sujuvalt, valitses optimistlik meeleolu. Samal ajal kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud! 1914-1913.aastad : 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ja poliitilise süsteemide lagunemine, Esimene Maailmasõda, kriiside aeg, revolutsioon Venemaal, revolutsioonide aeg Euroopas, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke, iseseisvumine, uute rahvusklasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine. 1919-1929.aastad : sõlmiti lepinguid, mis reguleeriksid sõjajärgset maailma, nende aastate lõpul majanduslik ja poliitiline stabiliseerumine, aeg, kus maailma naasis rahulikku, evolutsioonilisse arengusse. 1929-1933.aastad : Ülemaailmne majanduslik ja ühiskondlik kriis, toimuvad muutused paljude riikide sotsiaalses ja poliitilises...
Alustas tuumarelva loomist Nicolas Sarkozy Sündis 28.01.1955 Prantsusmaa parempoolne poliitik 20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal presidendi valimised Mitterrand'i sisepoliitika Välispoliitika 1949 NATO 1966. aastal lahkus NATO'st, tagasi 1996 Ei ühinenud tuumarelva katsetuste osalise keelustamise lepinguga 19461954 sõda IndoHiinas 1956 Suessi kriis Euroopa Söe ja Teraseühendus 1954 Alzeerlaste vabadusvõitlus Prantsusmaa vastu 1960. aastal 60 asumaad Aafrikas iseseisvad De Gaulle'i juhtimisel loobuti koloniaalpoliitikast
5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik:
Positiivsed Negatiivsed Rahandus ja tööstusriik Suur tööpuudus Ja said said edukalt toodangut müüa Suured kahjud nt. Suur Võlg USA-le Tehnika oli vananenud ning kõik muutus väga kalliks 6.Võrrelge Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahel/ riigikord, majandus, parteid ja parteipoliitiline elu/ Leidke sarnasused ja erinevused! Suurbritannia Prantsusmaa Riigikord Parlamentaarne vabariik Parlamentaalne vabariik Majandus Suured kahjud Suuremad kahjud Parteid ja parteipoliitile elu Kahe partei süsteem, Mitme partei süsteem, katse Kuninga vahetus diktatuuriks 7.Mis on dominioon? Tooge näide
5. parandus tagab USA kodanikele kuritegude korral õiglase juurdluse ja erapooletu kohtupidamise. Lipp- iseseisvussõja ajal. Sinine õiglus; punane vaprus; valge puhtuse värv. 30. aprillil 1789. aastal sai Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks George Washington, kes moodustas ka esimese valitsuse. USA teise presidendi John Adamsi ja kolmanda presidendi Thomas Jeffersoni ajal kujuneb välja Ameerika Ühendriikide esimene parteipoliitiline süsteem. John Adams ja riigi esimene rahandusminister Alexander Hamilton said Födide erakonna etteotsa. Neid toetasid põhjaosariikide kaubandus-, pangandus- ja tööstusringkonnad. Nemad pooldasid USA tugevat keskvalitsust. Thomas Jefferson sai antiföderalistide ehk Demokraatlike vabariiklaste etteotsa. See erakond toetus peamiselt lõunaosariikide farmeritele. Nemad arvasid, et keskvalitsus ei tohi omada suurt võimu. Osariigid peavad omama suuremat võimu
hulgas. Mihkel Martna likvideeris oma ettevõttes Tartus ja sai ,,Teatajat" trükkiva trükikoja omanikuks. Martna tähetund saabus 1905. aastal revolutsiooni päevil, mil Tallinna tööliskond muutus marksistlike ideede kasvualaks ja väikestest haritlaste ringidest kasvas välja tolle aja mõjukaim poliitiline liikumine. Seejuures jäi Martna teoreetikuks, kelle kirjutised aitasid sotsialismi levikule hindamatult kaasa, ent kellele oli võõras praktiline parteipoliitiline tegevus. Ametivõimude silmis taunitava tegevuse eest pidi Mihkel Martna istuma suvel kuu aega vanglas. Pärast vabanemist jätkas aga kohe tööd, osaledes ka rahvaasemike kongressil Tartus, kus valiti aulakoosoleku abijuhatajaks. Pärast sõjaseaduse väljakuulutamist oli Mihkel Martna sunnitud põgenema. 1906 viibis ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Sveitsis, kus ta tutvus sealse sotsialistliku liikumisega. Seejärel toimetas ta lühemat aega Peterburis ilmunud
De Gaulle pidi siiski loobuma koloniaalpoliitikast 1960 iseseisvusid PRi asumaad Aafrikas sideme emamaaga sälitasid nad 1958. loodud Prantsuse Ühenduse raames PRi majanduslik areng kiirenes tunduvalt 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgi de Gaulle PRi ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas 1966 lahkus PR NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis vahetas mitu korda nime, tänapäeval Ühendus Vabariigi Kaitseks e. gollistid teised parteid olid väiksed, see oli suur ja tugev. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE'I Kõigepealt gollist siis vabariiklane. 1981. presidendivalmised võitis sotsialist F.Mitterand tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse see ulatus kuni pankade ja
Aafrikas → sideme emamaaga sälitasid nad 1958. loodud Prantsuse Ühenduse raames PRi majanduslik areng kiirenes tunduvalt → 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgi de Gaulle PRi ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas → 1966 lahkus PR NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem → Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna → loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis vahetas mitu korda nime, tänapäeval Ühendus Vabariigi Kaitseks e. gollistid → teised parteid olid väiksed, see oli suur ja tugev. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE’I Kõigepealt gollist → siis vabariiklane. 1981. presidendivalmised võitis sotsialist F.Mitterand → tema poliitika seisnes riigi
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: ...
huve. Leiboristlik partei lõi valimisreformi: 21.aastased mehed valima (enamused töölised, varem polnud saanud valida) Ka naised said õiguse valida. Arendati ka laevaehitust ja kangatööstust, mis kumbki ei edenenud. Lisaks oli ka võlg USA-le. Suurbritannia importis põllumajandus saadusi. Briti Rahvaste Ühendus= Suurbritannia + dominioos( omavalitsus: Kanada, Uus- Meremaa, Austraalia, Lõuna-Aafrika) + kolooniad 9. USA 1920-30. aastatel Usa parteipoliitiline süsteem sarnanes Suurbritanniale. Seal toimis ka kaheparteisüsteem ning mõlemad olid parempoolsed ehk sarnased. Aga Usa-s oli vabariiklik kord (presient). Vabariiklased esinasid majanduslikku liberalismi, ehk siis seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi (ehk ei sekkuta majanduse arengusse). Kuna Ameerikas keelati igasugune alkoholi valmistamine ning vedu, siis hakkasid sellega tegelema maffiarühmad. Maffiabossid olid riigiametnikud ja advokaadid ära
kodumaale. 1918. a. oli jaanuarist kuni maini Soome armee ülemjuhataja, kuid lahkus siis ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. 1918. a. detsembrist kuni 1919. a. juulini oli Soome riigihoidja (riigipea), parandades suhteid Antandiga. 1931. a. alates oli Soome kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939- 1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946. SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi). Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a
juba pikka aega Ajaleht erineb kultuurilise kommunikatsiooni teistest vormidest: see on orienteeritud üksikisikust lugejale, lähtub reaalsusest, sellel on tarbimisväärtus, seda ei säilitata, see on ilmaliku sisuga ja sobib .uue klassi, linnas äri- ja erialainimeste vajadustega .Ajaleht oli algusest peale kehtiva võimu tegelik ja potentsiaalne vastane, eriti oma enesetunnetuses Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida või organiseerida. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondlikke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide .saavutamiseks Pressiajaloo kõrgpunktiks oli 19nda sajandi lõpu kodanlik ajaleht, mis andis suure panuse meie arusaama kujunemisele, mis ajaleht on või olema peab. Enamasti näitas kvaliteetpress üles kõrgelt
a. loodud Prantsuse Ühenduse raames, mis on siiski veidi tsentraliseeritum kui (Briti) Rahvaste Ühendus. Prantsusmaa majanduslik areng kiirenes tunduvalt. 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgis de Gaulle Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga. 1958. a. vahetus ka Prantsusmaa parteipoliitiline süsteem. De Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna. Loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis edaspidi korduvalt nime muutis ning tänapäeval nimetust Ühendus Vabariigi Kaitseks kannab. Lihtsuse mõttes kutsutakse neid ka gollistideks. See oli Prantsuse poliitilises elus midagi uut, sest seni oli Prantsusmaal palju väikeseid parempoolseid parteisid olnud, nüüd oli aga üks suur ja tugev. Gollistide partei on üks tugevamaid ka praegu.
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad): 1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus ...
Prantsuse Ühenduse raames, mis on siiski veidi tsentraliseeritum kui (Briti) Rahvaste Ühendus. Prantsusmaa majanduslik areng kiirenes tunduvalt. 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgis de Gaulle Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga. 1958. a. vahetus ka Prantsusmaa parteipoliitiline süsteem. De Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna. Loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis edaspidi korduvalt nime muutis ning tänapäeval nimetust Ühendus Vabariigi Kaitseks kannab. Lihtsuse mõttes kutsutakse neid ka gollistideks. See oli Prantsuse poliitilises elus midagi uut, sest seni oli Prantsusmaal palju väikeseid parempoolseid parteisid olnud, nüüd oli aga üks suur ja tugev. Gollistide partei on üks tugevamaid ka praegu. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE'i
Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperiali...
Kommunikatsiooni vormi muutus muudab inimese taju maailmast. Teatavad kommunikatiivsed eesmärgid, vajadused või tarbimisviisid nt informeerimine, meelelahutus, haridus. Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant. Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks. Nt kommunistlike reziimidega parteipress.
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
1918. a. detsembrist kuni 1919. a. juulini oli Soome riigihoidja (riigipea), parandades suhteid Antandiga. 1931. a. alates oli Soome kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939-1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946. ........................................................................................................................................... SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi). Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a
Võim anti parlamendi kätte. Parlamendi esimees- riigipea. Ühekojalised parlamendid- Eestis Riigikogu, Lätis Saeima ja Leedus Seimas- valiti 3 aastaks. Valimisõigus ka naistele. - 1918-1940 vahetus peaminister Eestis 24 korda: inimesi 12: K. Päts, kes oli 6 korda, J. Tõnisson, kes 4 ja siis Otto Standman, Jaan Teemant, Karl Einbund, kes kõik olid 2 korda - Eestis ja Lätis sarnane parteipoliitiline süsteem: sotsialistid vasaktiival, agraarerakonnad paremtiival ja hulk väiksemaid erakondi tsentris. Kommunistlik partei keelustati. - Vabariigi algusajal mõjuvõimsad sotsialist (maareform) ->vasakpoolsete erakondade mõju järkjärguline kahanemine. Omanike klass. Agraarerakonnad (Päts ja Ulmanis). Tsentriparteid (Tõnissoni Rahvaerakond Eestis ja Demokraatlik Tsenter Lätis), mis andis Läti presidendid: Cakste ja Gustavs Zemgals
Presidendi puudumine viis riigi 1930-tel aastatel riigivalitsemise kriisini. Kehtestati põhiseadusega kodanikuõigused: + võrdsus seaduse ees sõltumata rahvusest, soost, usutunnistusest ja varanduslikust seisusest + isiku- ja korteripuutumatus + ühingute-, koosolekute-, usu-, sõna- ja streigivabadus + õigus eraomandileJuuni 1920 põhiseadus + Valitsus, ees riigivanem Parteipoliitiline maastik 1920 - 1932 PAREMPOOLSED Põllumeeste Kogud (21 K. Päts Jõukas talurahvas Põllumajanduse areng läbi 24) suurtalude J. Laidoner, Jaan teemant Eesti Rahvaerakond (8 J. Tõnisson Intelligents Rõhutati rahvuslust 10) J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
