5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on
riik, mis oli parlamentaarne ja seal kehtestati ka teistest Euroopa riikidest varem turumajandusreeglid. Sisepoliitika : rahapuudus rahva seas. Võttis ette sotsiaalprogrammid, mida rahastati suurmaaomanikelt ja suurtuludelt võetavate suurte maksudega. Sotsiaalprogrammid paigutasid raha nt. Vanaduspensioni, tervisekindlustusse ja töötuabirahade väljamaksmisele. Seda nimetati revoltusiooniliseks eelarveks, mis loodi 1906.a Parteipoliitiline maastik : valitsesid kolm tähtsamat parteid  Leiboristlik partei e. Töölispartei, Liberaalne Partei ja konservatiivid. Leiboristliku partei eesmärk oli parandada töölisklassi olukorda ning said toetust Briti ametiühingutelt(Seadustest said näiteks kehtivaks 8-tunnise tööpäeva mäenduses või miinimumpalga seadus), Liberaalse partei eesmärk oli eesotsas David Lloyd George´iga leida kompromisse koloniaaltülides teisete Euroopa suurriikidega ja riigi vaesuse parandamine
Alustas tuumarelva loomist Nicolas Sarkozy Sündis 28.01.1955 Prantsusmaa parempoolne poliitik 20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal presidendi valimised Mitterrand'i sisepoliitika Välispoliitika 1949 NATO 1966. aastal lahkus NATO'st, tagasi 1996 Ei ühinenud tuumarelva katsetuste osalise keelustamise lepinguga 19461954 sõda IndoHiinas 1956 Suessi kriis Euroopa Söe ja Teraseühendus 1954 Alzeerlaste vabadusvõitlus Prantsusmaa vastu 1960. aastal 60 asumaad Aafrikas iseseisvad De Gaulle'i juhtimisel loobuti koloniaalpoliitikast
5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik:
Positiivsed Negatiivsed Rahandus ja tööstusriik Suur tööpuudus Ja said said edukalt toodangut müüa Suured kahjud  nt. Suur Võlg USA-le Tehnika oli vananenud ning kõik muutus väga kalliks 6.Võrrelge Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahel/ riigikord, majandus, parteid ja parteipoliitiline elu/ Leidke sarnasused ja erinevused! Suurbritannia Prantsusmaa Riigikord Parlamentaarne vabariik Parlamentaalne vabariik Majandus Suured kahjud Suuremad kahjud Parteid ja parteipoliitile elu Kahe partei süsteem, Mitme partei süsteem, katse Kuninga vahetus diktatuuriks 7.Mis on dominioon
5. parandus  tagab USA kodanikele kuritegude korral õiglase juurdluse ja erapooletu kohtupidamise. Lipp- iseseisvussõja ajal. Sinine  õiglus; punane  vaprus; valge  puhtuse värv. 30. aprillil 1789. aastal sai Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks George Washington, kes moodustas ka esimese valitsuse. USA teise presidendi John Adamsi ja kolmanda presidendi Thomas Jeffersoni ajal kujuneb välja Ameerika Ühendriikide esimene parteipoliitiline süsteem. John Adams ja riigi esimene rahandusminister Alexander Hamilton said Födide erakonna etteotsa. Neid toetasid põhjaosariikide kaubandus-, pangandus- ja tööstusringkonnad. Nemad pooldasid USA tugevat keskvalitsust. Thomas Jefferson sai antiföderalistide ehk Demokraatlike vabariiklaste etteotsa. See erakond toetus peamiselt lõunaosariikide farmeritele. Nemad arvasid, et keskvalitsus ei tohi omada suurt võimu. Osariigid peavad omama suuremat võimu
hulgas. Mihkel Martna likvideeris oma ettevõttes Tartus ja sai ,,Teatajat" trükkiva trükikoja omanikuks. Martna tähetund saabus 1905. aastal revolutsiooni päevil, mil Tallinna tööliskond muutus marksistlike ideede kasvualaks ja väikestest haritlaste ringidest kasvas välja tolle aja mõjukaim poliitiline liikumine. Seejuures jäi Martna teoreetikuks, kelle kirjutised aitasid sotsialismi levikule hindamatult kaasa, ent kellele oli võõras praktiline parteipoliitiline tegevus. Ametivõimude silmis taunitava tegevuse eest pidi Mihkel Martna istuma suvel kuu aega vanglas. Pärast vabanemist jätkas aga kohe tööd, osaledes ka rahvaasemike kongressil Tartus, kus valiti aulakoosoleku abijuhatajaks. Pärast sõjaseaduse väljakuulutamist oli Mihkel Martna sunnitud põgenema. 1906 viibis ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Sveitsis, kus ta tutvus sealse sotsialistliku liikumisega. Seejärel toimetas ta lühemat aega Peterburis ilmunud
De Gaulle pidi siiski loobuma koloniaalpoliitikast 1960 iseseisvusid PRi asumaad Aafrikas sideme emamaaga sälitasid nad 1958. loodud Prantsuse Ühenduse raames PRi majanduslik areng kiirenes tunduvalt 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgi de Gaulle PRi ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas 1966 lahkus PR NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis vahetas mitu korda nime, tänapäeval Ühendus Vabariigi Kaitseks e. gollistid teised parteid olid väiksed, see oli suur ja tugev. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE'I Kõigepealt gollist siis vabariiklane. 1981. presidendivalmised võitis sotsialist F.Mitterand tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse see ulatus kuni pankade ja
Aafrikas → sideme emamaaga sälitasid nad 1958. loodud Prantsuse Ühenduse raames PRi majanduslik areng kiirenes tunduvalt → 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgi de Gaulle PRi ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas → 1966 lahkus PR NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem → Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna → loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis vahetas mitu korda nime, tänapäeval Ühendus Vabariigi Kaitseks e. gollistid → teised parteid olid väiksed, see oli suur ja tugev. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE’I Kõigepealt gollist → siis vabariiklane. 1981. presidendivalmised võitis sotsialist F.Mitterand → tema poliitika seisnes riigi
otsuse tagajärgede (õiguslikke,majanduslikke, sotsiaalsete) prognoosi; andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevateorganisatsiooniliste muudatuste kohta; kooskõlastamistabelit koos kooskõlastamise tulemustega ja mittearvestamise põhjustega Formaadid: Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Tugistruktuurid Rollid: Peaministri poliitiline nõustamine versus Valitsuse administratiiv-tehniline teenindamine. Parteipoliitiline koordineerimine: Poliitikate koordineerimine Administratiiv-tehniline koordineerimine Vajadus: Tugistruktuuriks nimetatakse organisatsioonilist üksust, mis osutab tugiteenuseid. Tugistruktuur pakub toetust nii organisatsioonile tervikuna, selle üksustele, toimivatele protsessidele kui ka juhtivisikutele: Riigisekretäri põhifunktsioonid : - on valitsuse tugistruktuuride ja administratiivseks tippjuhiks; - juhib Riigikantseleid; - peaminister nimetab ametisse
huve. Leiboristlik partei lõi valimisreformi: 21.aastased mehed valima (enamused töölised, varem polnud saanud valida) Ka naised said õiguse valida. Arendati ka laevaehitust ja kangatööstust, mis kumbki ei edenenud. Lisaks oli ka võlg USA-le. Suurbritannia importis põllumajandus saadusi. Briti Rahvaste Ühendus= Suurbritannia + dominioos( omavalitsus: Kanada, Uus- Meremaa, Austraalia, Lõuna-Aafrika) + kolooniad 9. USA 1920-30. aastatel Usa parteipoliitiline süsteem sarnanes Suurbritanniale. Seal toimis ka kaheparteisüsteem ning mõlemad olid parempoolsed ehk sarnased. Aga Usa-s oli vabariiklik kord (presient). Vabariiklased esinasid majanduslikku liberalismi, ehk siis seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi (ehk ei sekkuta majanduse arengusse). Kuna Ameerikas keelati igasugune alkoholi valmistamine ning vedu, siis hakkasid sellega tegelema maffiarühmad. Maffiabossid olid riigiametnikud ja advokaadid ära
kodumaale. 1918. a. oli jaanuarist kuni maini Soome armee ülemjuhataja, kuid lahkus siis ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. 1918. a. detsembrist kuni 1919. a. juulini oli Soome riigihoidja (riigipea), parandades suhteid Antandiga. 1931. a. alates oli Soome kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939- 1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946. SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi). Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a
juba pikka aega Ajaleht erineb kultuurilise kommunikatsiooni teistest vormidest: see on orienteeritud üksikisikust lugejale, lähtub reaalsusest, sellel on tarbimisväärtus, seda ei säilitata, see on ilmaliku sisuga ja sobib .uue klassi, linnas äri- ja erialainimeste vajadustega .Ajaleht oli algusest peale kehtiva võimu tegelik ja potentsiaalne vastane, eriti oma enesetunnetuses Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida või organiseerida. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondlikke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide .saavutamiseks Pressiajaloo kõrgpunktiks oli 19nda sajandi lõpu kodanlik ajaleht, mis andis suure panuse meie arusaama kujunemisele, mis ajaleht on või olema peab. Enamasti näitas kvaliteetpress üles kõrgelt
a. loodud Prantsuse Ühenduse raames, mis on siiski veidi tsentraliseeritum kui (Briti) Rahvaste Ühendus. Prantsusmaa majanduslik areng kiirenes tunduvalt. 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgis de Gaulle Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga. 1958. a. vahetus ka Prantsusmaa parteipoliitiline süsteem. De Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna. Loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis edaspidi korduvalt nime muutis ning tänapäeval nimetust Ühendus Vabariigi Kaitseks kannab. Lihtsuse mõttes kutsutakse neid ka gollistideks. See oli Prantsuse poliitilises elus midagi uut, sest seni oli Prantsusmaal palju väikeseid parempoolseid parteisid olnud, nüüd oli aga üks suur ja tugev. Gollistide partei on üks tugevamaid ka praegu.
KOV õigus loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika- siin kujundatakse inimeste ühiselu ja reageeritakse vahetult ühiskondlikele vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusega. Vastavalt tänapäevase KOV olemusele ilmneb KOV poliitika nii asiste otsuste(etteantud kohustuse mittepoliitiline täitmine, nt riikliku ülesande puhul) kui ka parteipoliitikana(parteipoliitiline otsus kui võimuotsus), kusjuures tegelikkuses need põimuvad ja domineerivaks momendiks on üldiselt asine otsus. Omavalitsuspoliitika on selle tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevad omavalitsustaandil poliitilise tahte kujundamisel ja KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuspoliitika tegeleb PS ja seadusandja poolt jäetud vaba ruumi täitmisega.
Prantsuse Ühenduse raames, mis on siiski veidi tsentraliseeritum kui (Briti) Rahvaste Ühendus. Prantsusmaa majanduslik areng kiirenes tunduvalt. 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgis de Gaulle Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga. 1958. a. vahetus ka Prantsusmaa parteipoliitiline süsteem. De Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna. Loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis edaspidi korduvalt nime muutis ning tänapäeval nimetust Ühendus Vabariigi Kaitseks kannab. Lihtsuse mõttes kutsutakse neid ka gollistideks. See oli Prantsuse poliitilises elus midagi uut, sest seni oli Prantsusmaal palju väikeseid parempoolseid parteisid olnud, nüüd oli aga üks suur ja tugev. Gollistide partei on üks tugevamaid ka praegu. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE'i
Kaks võimalust  anti kas majanduslikku abi ja tehti nad endast sõltuvateks või kasutati suure kaika poliitikat ehk karm käsi. Venemaa Venemaa rahvaarv 1900: 135,6 miljonit inimest. 1914: 175 miljonit. Rahvaarv kasvas kõrge loomuliku iibe tõttu ja selle arvelt, et lapsed jäid ellu. Venemaa alla kuulusid ka islamiusulised, nt tatarlased, kus oli alati palju lapsi. Parteipoliitilise süsteemi piir 1905. Enne 1905. aastat oli Venemaal absoluutne monarhia, igasugune parteipoliitiline süsteem puudus. 1905 toimus revolutsioon. Pärast seda tuli mitmeparteisüsteem ja duumamonarhia, tuli palju parteisid. Tollel ajal oli Venemaa valitseja Nikolai II. Ta oli Venemaa troonile tõusnud 1884. aastal. Nikolai II on iseloomustatud kui isikut, kes ei olnud ette valmistatud riigi valitsemiseks, sest tal oli ka vanem vend, kes suri. Tal puudus ka inimestetundmise võime, ei teinud vahet andekatel ja tühistel inimestel ja nii olid tal lähikonnas tühised inimesed
Kommunikatsiooni vormi muutus muudab inimese taju maailmast. Teatavad kommunikatiivsed eesmärgid, vajadused või tarbimisviisid nt informeerimine, meelelahutus, haridus. Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant. Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks. Nt kommunistlike reziimidega parteipress.
2004. aasta valimised demonstreerisid rahva usaldamatust riigi vastu ning on suurenenud vastuvõtlikkus populismi suhtes. 2008. aasta valimised: Seimivalimisi tähistasid Vene ohu tõrjumine, pööre konservatiivsusse, populismi jätkuv levik, vasakpoolsuse krahh ja rahva ulatuslik ükskõiksus. Referendum kukkus läbi väiksema osaluse tõttu. Suurimaks parteiks tõusis blokk Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid. Võidu tõi Venemaa ohu rõhutamine. Parteipoliitiline süsteem ja valimistulemused- Leedu on parlamentaarne riik, kus valitsusvõimu teostab 4 aastaks valitud parlamendi (Seimi) poolt moodustatav valitsus eesotsas peaministriga. Võrreldes Eesti ja Lätiga siis Leedu presidendil on suurem mõju välis- ja kaitsepoliitika teostamisel. Rahva poolt 5 aastakts otse valimiste teel valitakse endale president. Probleem on tasakaalu küsimuses riigipea ja valitsuse vahel. Presidendil on suurem vetoõigus parlamendi poolt väljakuulutatud seaduste
1918. a. detsembrist kuni 1919. a. juulini oli Soome riigihoidja (riigipea), parandades suhteid Antandiga. 1931. a. alates oli Soome kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939-1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946. ........................................................................................................................................... SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi). Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918
Võim anti parlamendi kätte. Parlamendi esimees- riigipea. Ühekojalised parlamendid- Eestis Riigikogu, Lätis Saeima ja Leedus Seimas- valiti 3 aastaks. Valimisõigus ka naistele. - 1918-1940 vahetus peaminister Eestis 24 korda: inimesi 12: K. Päts, kes oli 6 korda, J. Tõnisson, kes 4 ja siis Otto Standman, Jaan Teemant, Karl Einbund, kes kõik olid 2 korda - Eestis ja Lätis sarnane parteipoliitiline süsteem: sotsialistid vasaktiival, agraarerakonnad paremtiival ja hulk väiksemaid erakondi tsentris. Kommunistlik partei keelustati. - Vabariigi algusajal mõjuvõimsad sotsialist (maareform) ->vasakpoolsete erakondade mõju järkjärguline kahanemine. Omanike klass. Agraarerakonnad (Päts ja Ulmanis). Tsentriparteid (Tõnissoni Rahvaerakond Eestis ja Demokraatlik Tsenter Lätis), mis andis Läti presidendid: Cakste ja Gustavs Zemgals
Presidendi puudumine viis riigi 1930-tel aastatel riigivalitsemise kriisini. Kehtestati põhiseadusega kodanikuõigused: + võrdsus seaduse ees sõltumata rahvusest, soost, usutunnistusest ja varanduslikust seisusest + isiku- ja korteripuutumatus + ühingute-, koosolekute-, usu-, sõna- ja streigivabadus + õigus eraomandileJuuni 1920  põhiseadus + Valitsus, ees riigivanem Parteipoliitiline maastik 1920 - 1932 PAREMPOOLSED Põllumeeste Kogud (21  K. Päts Jõukas talurahvas Põllumajanduse areng läbi 24) suurtalude J. Laidoner, Jaan teemant Eesti Rahvaerakond (8  J. Tõnisson Intelligents Rõhutati rahvuslust 10) J
annaabi.ee 
