Kommunikatsioon ja meedia (1)

Aine” Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse “
Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond
Communio- lad k. ühendan
kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule.
Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon.
Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus , poliitika, perekond)
Ühendus inimeste vahel on oluline selleks, et oleks ühiskond. Me ei saa teada, kas meil on midgai ühist, kui me ei suhtle . Kuidas midagi teeme, mida, miks jne. Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega.
Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted:
Informatsioon-sisu
kommunikatsioon- protsess.
Vaatame seda kui mingit tegevust, sündmuste jada. Kust algab, lõpeb.
meedia- vahend. Ei ole sünon. Ajakirjandusega. See on laiem. Nagu keskkond. nt. Keel on meedium - ta vahendab.
ajakirjndus- tegevusvaldkond. Tegelevad informatsiooni tootmise ja levitamisega, kasutades meediat kui informatsiooni vahendajat.
Teadusest eeldatakse, et ta annab midagi objektiivse teadmise.
Kommunikatsiooni tähendus erinevates valdkondades
tehnilised kommunikatsioonid- infrastuktuur
infosidemed- teabeväli
sotsiaalsed suhtes ja sidemed- interaktsioon . On olemas suhe, mis mingil viisil muudab.
Vaimsed sidemed-väärtused ja nomid(võimaldab vahetteha hea ja kuja vahel), teadmus (kujutame ette,mis on keel, muld jnejne) selle kohta,mis olemas, idenditeet. Tunne, mis me ise oleme.
Kui me vaatame teabelevi välja, siis see on alati keskendunud.
Identiteet on intekaktsiooni aluseks.
Kommunikatsiooni all on mõistetud ka(fil.) ühendust kõiksusega, vaimsed sidemed, loodusega jne. Mõõdetamatu infoväli.
Kommunikatsiooni uurimise probleemid
*Kuidas see on võimalik? Küsimus mäkidest ja keelest.
Iga töö puhul on tähtis see, et oleks püstitatud mingi küsimus. Essee on hea, kui on olemas sisemine küsimus, mille ümbe arutleda. Igal ühel on oma sisemine maailm. Kui suurt osa me sellest oskame väljendada? Kas keel on ainult sõnad või asjad, mida me teeme või pildid. See kõik on keel, kuidas on võimalik leida vahendeid, mis tõlgivad meie sisemist teistele. See on vahend. Aga mis läheb kaotsi ja mis tuleb juurde? Kas keel räägib meie eest või räägime meie. See on oluline probleem, siis kui peab kij.räägkima võõrkeeles. Me kasutame valmiskonstu. Mis on kellegi teise poolt tekitatud. Me mõtleme vähem sellele, mida me ütleme. nt. “how do u do” väljendab ainult kontakti kui sellist. Kultuuile on omane teatud tekstide levik. Küsime küsimuse asjade kohta,mis on just nagu selge.
*Mil viisil see toimub?- küsimus vahendajatest, meediast.
Kas see kuidas,mis viisil suhtlus toimub muudab ka sisu? Kuidas teatud meediate levik mõjutab koge kultuuri.kuidas meediate muutus muudab kogu ühiskonda. nt. Infoühiskond muudab ühiskonda kui sellist.
nt. Suur osa lapsi ei taha raamatuid lugeda. Tegelasi teatakse aga nt multikate järgi. Seda mõjutas ju meediumi muutus. Ka heas filmis läheb midagi kaotsi.
Kuidas meedia mõjub? nt. Reklaamindus . Kuidas mõjub kellele, mis olukorras, kuidas mõõta ja hinnata.
*Mis on selle sisu tähendus
küsimus tunnetusest, teadmusest
mis väärtused meil on,milliseid arusaam. Meedia kujundab.
Teeme siin väikseid katseid, kus mõnele küsimusele vastame.
Teadused , mis tegelevad kommunikatsiooni uuimisega
Kommunikatsiooni teooria- semiootika ,sotsiol.,psühhol, politoloogia ,etnograafia, filoloogia , filos., ajal, informaatika,küberneetika, geeniteadus .
Esimesed meedia ja kommunikatsiooni uuringud kuskil 20ndatel.
Tänapäeval see mitme erineva teadushau süntees nt. Politoloogia, filoloogia(žanrid), etnograafia- in. käitumine kult.keskkonnas. Semiootika, ajalugu(nt, mis saab paberlehest.)
ajaleht oli ennem kui tükikunst. -> Reformatsioon . Tekkis hulk inimesi, kellel oli huvi teada saada(pühakirjad). Suuem huvi teada saada, mis toimub kaugemal.
“Kujutletavad kogukonnad” . Tekkis arusaam, et räägitakse ühises keeles ja, et teatud in. on midagi ühist mida teistel ei ole.
Küberneetika. Juhtimisteadus. Vaatab, mis moodi info kaudu juhitakse. Teadus tekkis sellest arusaamast, et see,mida arvati seni n-ö jõuprotsess.. tegelikult selle taga on suur info omamine ja jagamine, (tagasi)sidemete tekitamine. Pidevate otsuste tegemise valdkond. Mõiste, mis tuli küberneetikast- tagasiside. Inimeste tegevus sõltub küberneetika kvaliteedist.
Geeniteadus
on olnud raamatud,mis räägivad sellest, et on olemas info edasi andmine, mõju mehns.
Kultuuis on ka võimalik, et info tükikesed levivad valesti. Nagu viirus .
Kommunikatsiooni institutsioonide areng
*Kommunikatsiooniprotsessi jätkumist tagavad kindlad rollid, vahendid, reeglid ja ressusid, mis moodustavad ühiskonnas kommunikatsiooni e teabelevi korralduse ehk institutsionaalse vomi.
Kõige vanem ühiskondlik komm institutsioon . :šamaanid. Ühendaja, kommunikaator.
Kelle vahel on jaotunud see roll,mis ennem oli ainult nende käes: neid on palju nt- preestrid , paavstid, riigipead , eksperdid, õppejõud, ajakirjanikud
missugune on põhiline kommunikatsioon? Verbaalne. in. räägivad või laulavad koos. Inimesed on reaalselt koos.
Kuidas algselt anti teata paljudele olulisest sündmusest: suits, kella löömine jms.
Kuidas anti teada mis on ühised väärtused, reeglid, mis oll on kellelgi ühiskonnas? Kogumemised. Rituaalne kommunikatsioon. Kas midagi oli ka n-ö visuaalsel teel? Kaljujoonised , mustrid jne. Põhilised komm. Vormid olid juba siis olemas. Miks in. teistega suhtleb,kuidas kiiesti infot edasi annab. Komm. On olemas ühiskonna aluses .
Mida siis ei saanud teha, mida nüüd saab? Salvestada . Teiste kultuuidega oli raske suhelda. Salvestusviis. See oli sõltuv in. enda mälust. See oli salvestatud inimesse endasse. Selleks see see muutumatuna säilitada oli mitmeid võtteid.
Modernne ühiskond. Esimene suur komm. Trad.- kirjakeele teke. Kui palju oli rohkem võimalik salvestada ja õpetada. Tekkisid uued institutsioonid . Nt raamatukogu. ( piibel soome k- raamat)
kirjut. Tekst oli käega kijutatud. Järg. Revolutsioon - trükikunst. Kultuui ühtlustumine.kirjakeele oskus. Modernne ühiskond põhineb trükisõnal.
Pilt.. modern-. Ühiskond on rajatud kirjalikult mudelile aga tv üha enam kaugeneb sellest. Arenes välja uus sidemete viis inimeste vahel. Telekomm . Võimaldas jõuda infol hetkelislt üle maailma. Arnes välja uus arengutasand- globaliseerumine. Selleks ei olnud mater . Alust.
UUSIM AEG. Võrgu ühiskond.
Mida see tähendab, kuidas see muudab senikestnud inst .? Räägitakse kui uuest ühiskonna vormist .
Hakatud nim. “võrguühiskonnaks” kui seni ühiskonnad rahvuselt, riigilt olid selgesti erstatavad siis internetip . Võrguühiskond on voolude, voogude muutuv ebapüsiv ühiskond. Identiteet on ühiskonnas väga tähtis kuid samas ka kiiresti muutuv. Voolav ühiskond. Sellest uuest ühiskonnast räägitakse justkui kui globaalsest ühiskonnast.
( paus )
INFORMATSIOONI TÕENÄOSUSLIK KÄSITLUS
In. orienteerub oma keskkonnas. Otsib süüa jne. Tal on olemas oma kogemus ja teiselt poolt iga uus situatsioon tekitab temas hetkeks küsimuse, kas kõik on nagu ennem, kas ma peaks veel midagi teadma. Aktiivne in. on nagu küsija. Enamasti on ka vastus olemas. Me eeldame, et kui me suhtleme siis suheldes teiste inimestega me saame vastused küsimustele, mille mõjul olukorra määramatus meie jaoks väheneb. Infomatsiooni mõiste seotud -tuntud ja tundmatu objekt. Siin on teatud tõenäosus,kus info hulka mõõdetakse tõenäosusega. Nt mingi tekst” ah,ma tean seda, ma oled seda juba lugenud. Informatsioon tekib alati subjektil. Me ei saa öelda, et raamatukogu on täis infot. See on täis võimalust infot saada, kui me seda loeme. Kui ei, on need lihtsalt esemed. Tavaliselt kahtlustatakse inimesi, kel on palju raamatuid, kas ta neid kõiki ka lugenud on. Pigem tehakse mingit järeldus nende omaniku kohta.
Me lahendame küsimusi ja vastame endale- sellega me saame informatsiooni. Selleks, et olla edukas tegutseja inimene on pidevalt huvitatud infomatsiooni piisavusest. nt. Ebameeldiv olukod olla täiesti uues rollis. Tahame sageli,et keegi ennem ütleks, et kes seal on jne. Aga juba kogenuna oleme me ise selle informatsiooni andja. Info valdamine on ressurss, mis on jaotunud ebaühtlaselt.
TEATE INFORMATSIOONISISALDUS
kõige elementaarsem küsimus on must-valge, kas see või teine.(nt: kas uks läheb lahti lükates v tõmmates). Enamasti on küsimused keerukamad. Siin tuleb suur vahe info sisalduse suhtes lähtudes inimese küsimuse oskusest . Inimestel, kes ei oska midgai küsida on alat igav.
Iga teate informatsioonisisaldus sõltub teates kajastatud situatsiooni keerukusest, küsija eelteadmisest, aktiivsusest.
Informatsiooni allikad
*Geneetiline info.
*isiklik vahetu kogemus, mälu.
*Teiste inimeste kogemus
*Kultuuri märkides ja tekstides talletatud ühiskondlik kogemus.
KOMMUNIKATSIOON
infoseoste loomine, töötlemine ja levitamine ülekandmine subjektilt subjektile.
MÄRK JA TÄHENDUS
semiootiline põhi. Märk on mistahes meeleliselt tajutav objekt, mis esineb suhtluses infomatsiooni vahendajana. Mäk ei ole mitte ainult sõna v pilt. Selleks on iga ese žest, sündmus, mida annab tõlgendada ja mis aitab luua seoseid .
Tähendus on märgi abil edastatav informatsioon. Kui me oskame selle koodi kaudu märki teistega sidudes luua teatud mõtte.
Märgid võivad olla ka: kehakeel, ruumi paigutus .
nt. Sõpradel on palju oma märke,millest teised aru ei saa. V rühma märke, nt. Sõjaväelased.
MÄRKIDE LIIGID
indeksid-põhjuslikult seotud.
Ikoonid -kujutis.jäljendab.nt,pilt.
sümbolid-kokkuleppeline
* verbaalsed ja mitteverbaalsed
in. on ainuke loom, kes suudab oma tegevust reguleerida abstraktsete koodide ja sümbolite abil
MEEDIA KOGEMUSE VAHENDAJANA
eri meediumid on erinevate märkide tähenduse eeldusega. Meedium ise organiseerib meie kogemus.
TEABEVAJADUSED JA TEABEVÄLI
milleks kõik see?
Kõige esimeseks n-ö tungiks on ellu jääda. Kõik loomad on tähelepanelikud ohu suhtes.
Inimvajaduste hierarhia .
Info-igale poole. Teabevajadus ja midagi teada saada on inimesel kogu tegevuse läbiv innov.
Osa hangib teistega suheldes, osad läbi institutsioonide(nt kool)
TEABEVAJADUSTE ARENGU TEGURID
*isiku areng, haritus
see,kuidas temas ärkab teabevajadus
*isiku tegevuse ja suhete iseloom ja keerukus
*isiku liikuvus
*keskkonna keerukus
*keskkonna muutumise ulatus ja kiirus
TEABEVÄLI – in. keda ümbritsevad infoallikad. Püüab neid ise mingi loogika järgi korrastada.
Teabevälja stuktuur:
*põhidinensioonid
teadmised, väärtused, normid, mallid.
* kihid
*teabe allikad
käitumismustrid
on asju, mis on alati meie kindla väärtusega seotud ja mis on pühad. On teadmisi, milles me oleme veendunud, et see ei muutu. On olemas n-ö põhimüüdid. Kõigil on sellised. Iga in., teab,mis on tal põhiväärtused. See on nagu inimese vundament . Kui siin miski muutub on see nagu trauma.
On ka teine kiht. Kus on olemas agu mingi sahtel. Me teame, et me kasutame seda teadmist just teatud olukorras. Nt, lõputöö tegemine, poes käimine., see on nagu raamaturiiul. Või arvuti. Me kogume sinna sarnaseid asju. Seal võib olla kogemust teadmistega. Teine on väärtuste puhul. mingite asjade puhul on kindlad väärtused. nt. Ilus ja inetu.