Meedia ja sugu (2)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Mis on meedia?-essee

Meediakanalit võib iseloomustada kui allikat , millel puudub vahetu kontakt ja massikommunikatsioonil on teatav ettemääratus , seisund või olemus. Vastuvõtjale on esitatud maksimaalne mõjutatavus ja võitlus psühholoogiliste hoikakutega. Meediakanalilt levib info järgmisena: on olemas teave või sõnum , mis on selleks infoks mida tahetakse edastada , siis on olemas kanal , mis koostab selle info kohta teate ja edastab selle vastuvõtjale , kes mõtestab info lahti ja saab aru. Üheks meedia osaks on ka kommunikatsioon. Kommunikatsioon on dünaamiline protsess , mis ei seisa paigal ja on kui üks staatiline üksus. See on pidevalt jätkuv ja ilma kindla lõpu ning alguseta. Kommunikatsioon kandub edasi ringlevalt. Kommunikatsioon on kordumatu sarnasusega ja kommunikatsiooni mõju on võimatu ette ära proovida. Seda ei saa ka tagsi pöörata algusesse. Kommunikatsioon on üsna kompleksne ja võimaldab palju kommunikatsioonivariante.

Meedia

23

docx

Eesti ajakirjad 2014

TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED.................................................4 3.1 Veebiajakirjad............................................................................................. 4 4. AJAKIRJADE TIRAAŽ...................................................................5 5. SUUNITLUS.........................................

Ajakirjandusajalugu

10

doc

LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE

................................................................3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4 3. Lapseootus ja pereelu............................................................................5 4. Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus...............................................................................9 1. Naised Interneti kasutajatena Kui traditsiooniline massikommunikatsioon oli valdavalt ühesuunaline, siis uued kommunikatsioonivormid on interaktiivsed (McQuail 2003). Kuna Internetis leiduv informatsioon on võib olla väga laialivalguv ning info hulk piiritu, ei saa ka selle auditooriumi nii lihtsalt määratleda

Infoharidus

20

doc

Sotsioloogia II kordamisküsimused

3. suurem tihedus viib ülesannete spetsialiseerumiseni ja koordineerimiseni 4. vajadus luua korda erinevate tööliste hulgas viib keerulisemate organisatsioonide ja spetsiifiliste institutsionaalsete sfääride tekkele Konfliktiteoreetiline mudel: koondab tähelepanu ühiskonnas taastekkivatele ja kestvatele indiviidide ja gruppide vaheliste pingete ja võitluse allikatele. Ebavõrdsus, ressursside ebavõrdne jaotumine viib gruppide koondumiseni ja aktiviseerumiseni. 9. mis on sugu? Sugu sotsiaalses tähenduses? Anatoomilised ja psühholoogilised erinevused = sex (ingl.k) ehk sugu Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega 10. mis on seksuaalne identiteet? Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga? Seksuaalne identiteet ­ inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine.

Sotsioloogia

21

doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele ­ kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta ­ see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

96

pdf

Tarbimissotsioloogia

modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et  7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid.

Tarbimissotsioloogia

17

rtf

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused

ja piiratut. Habitat, IKEA - poed, mis tegelevad sellise elustiiliostmisega. IKEA - 7000 nimetust kaupa küünaldest köögimööblini. Pigem suunatud madalamale keskklassile, kes tahavad ka moodsat elustiili näidata. Oluline: elustiil ei ole seotud klassiga selles mõttes, mis Weber või Veblen silmas pidasid, kuid sissetulek ja positsioon tootmishierarhias ikkagi mõjutab tarbimist. Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne 15. Mida peab Bourdieu silmas habitus'e all? ,,Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust ning võimaldab toimetada erinevaid asju läbi analoogiate edastamise" (1977:83) Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne

Tarbimissotsioloogia

19

docx

Suburg-ajakiri LINDA: Ilu ja Ideed

juba kõrgesti ametisse jõuudnud, nagu Inglis-, Saksa-, Prantsus-, Ameerika maa. Suburg seab ka eeskujuks Soome naisi. (Juba Linda 2. numbris (1887) oli trükitud kirjasaatjalt otseinfo Soomest, sellest, kuidas Waschingtoni linnas peetaval üleüldisel kõige rahwaste (Internationale) naesterahwaste koosolekul oli ka Soome naiste esindus kohal; samuti annab sama allikas arvülevaate naistudengite osakaalust Soome ülikoolides.) Meie Eesti naisterahhwa sugu hädeledab alles ennam waimu, mancipiumi piires, enam kui ta juba emancipiumi äärelegi jõudnud oleks. Meile jääb alles see hüüd makswaks: ärgake ülesse, Eesti naisterahhwad, waimu tundmusest, nõdrusest, pimedusest ja waadake, kui kaugele, kui kõrgesse naisterahhwa waimuloomus ülepea jõuuda wõib; hakakegi teaduste abitsat weerima, hakake fillmi ilu ilmutuste äranägemiseks teadmise waral heledamaks pesema! /.../ Edasijõudmiseks waimu hariduse teel on

Kultuurilugu

Kommentaarid (2)