Meedia ja sugu (2)

Kuressaare Ametikool
Ettevõtluserialade osakond
Ingrid Kobin(Heinala)
KKP2
Meedia ja sugu
Referaat
Õpetaja: Urmas Lehtsalu
Kuressaare 2009
Mis on meedia?
Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus.
Meedia ülesandeks on kajastada arvamuste paljusust , et igaüks saaks erinevaid seisukohti võrrelda ja nendest omi järeldusi teha.
Kuidas tekkis meedia?

• Teave levis vanematelt noortele,
  
• Tehnika arenedes edastati sõnumeid massidele,
  
• Tööstuse arenedes tekkis reklaamivajadus ehk toodang tuli kellelegi maha müüa,
  
• Demokraatia arenguga tekkis vajadus tuua poliitika ühiskonda,
  
• Majanduse arenedes tuli teabelevi vajadus,
  
• Ühiskonna tagasisidekanal
  
• Ja tänu majanduse arenemisele tekkis vaba aega ja see omakorda tekitas vajadust meelelahutusele.
  

Kuna kõigel, mis eksisteerib, on ülesanne või eemärk, siis meedia ülesanneteks on järelvalve, ühiskonna osade sidumine, sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne ühelt põlvkonnalt teisele ja sotsioaalsete normide ülalhoidmine. Meedia ülesanneteks on ka luua avalikkus . See tähendab, et kõik poliitilised otsused tehakse läbipaistvaks, kujundades avalikku arvamust. Ülesanneteks on ka kriitika ja kontroll, kus sõnavabadusega riikides kontrollitakse võimuasutuste tegevust. Ei tohi ka unustada lõimingut, mis peegeldab ühiskonna nirme, kultuuri ja haridust, mis aitab vahendada kunsti ja meelelahutus , mis aitab veeta oma vaba aega.
Meedia edastamiseks peab olemas olema 4 tähtsat punkti.
Need on:

• kõneleja,
  
• kõne,
  
• kuulaja
  
• tulemus.
  

Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud , siis jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni tähtsus on uudis, meelelahutus, arvamus ja ka inimeste veenmine . Kuid ka manipuleerimine inimeste või ühiskonnaga.
Info esitlemine meedias on väga oluline. Info on kindlalt suunatud kelllelegi, kuid rahvapärast teksti pole hea kasutada ja info on uudiste edastamise vahend. Infos on kõigil asjadel mingisugune mõte.
Meediale on kahjuks vähe tagasisidet. Ettevalmistatud kõne on kindla teavega , suunatud konkreetsele aadressile, edastatud spetsiaalsete vahenditega, mõeldud laiale kuulajaskonnale ja selle tagasiside on kahjuks suhteliselt väike.
Massikommunikatsioon
Ehk siis kommunikatsioon kui:

• sõnumi siirdamine A-lt B-le – inimeste vestlus, raadiosaade , keelepeks, lõhn jne.
  
• Interpersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlus iseendaga
  
• Individuaalne kom. – see on sageli sõnatu ehk vahesuhtlus
  
• telekommunikatsioon ehk telefon, raadio, tv, e-mail, msn, sms
  

Massisuhtlus võeti kasutusele eestis aastal 1960. Massisuhtlus on suhtlus läbi televiisori, ajalehtede, kino , raadio ja mis tahes reklaami.
Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend, mille abil levitatakse info laiale kuulajaskonnale. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks.
Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda, jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit.
Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem, mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem, mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus, sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid, teabest arusaamine ja meeldivama valik.
Kokkuvõttes võib öelda, et massimeedia on protsess, kus sõnumid on suunatud hajutatud publikule avalikult, vahendatult ja ühepoolselt tehniliste vahendite ehk meediumite kaudu.
Meedium
Meediumid ehk teabelevivahendid on trükiväljaanded(ajalehed, ajakirjad ), raadio, telekas , mobiiltelefonid ja ka internet . Mida teeb meedium? Meedia on inimeste meelte – kuulmise, nägemise, haistmise, maitsmise , kompimise – pikendus . Meediumid pikendavad neid elundeid. Näiteks raadio on kuulmiselundite pikendus. Meedium on teabe paljundaja ja leviku kiirendaja, selle areng on kaasa toonud teabe kiirema leviku ja paljususe.
Psühholoogilised hoiakud
Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud. Nagu me teame on media suunatud konkreetsele sotsiaalsele grupile, kindlal sobival ajal ja temas on arvestatud psühholoogilise konkurentsiga ning tänu sellele on saavutatud maksimaalne mõju või tagajärg. Edu on saavutatud tänu emotsionaalsele komponendile teaves, mis inimlikustab antud teabe. Psühholoogilised mõjutused keskenduvad sellele et toetavad ideed esitatakse kohe algul ja et sellele järgnevad vastukäivad elemendid. Poolt argumendid on toodud välja emotsionaalsemalt ja vastukäivad argumendid ratsionaalsemalt.
Meedia ja naised
Mida hoiavad endas naisteajakirjad?
Naisteajakirja maailmas on mehed ja naised igaveses opositsioonis, võitluses, kuid teineteise jaoks vältimatud. Suhete maailmas räägitakse raskustest, läbikukkumistest, frustratsioonist. Naised näevad mehi oma ajakirjades kui probleemi.
Uuema aja “elustiili” ajakirjades esitletakse naiselikkust läbi tarbimise ja hedonismi.
Minu uuringust sirvides erinevaid naisteajakirju sirvides ja erinevalt naistelt nende ajakirja eelistuste kohta pärides selgus, et loetakse vanematele, rikkamatele, kõhnematele, ilusamatele ja õnnelikumatele inimestele mõeldud väljaandeid.
Naisteajakirjades esitletakse kalleid kaupu ja teenused kui fantastiliselt ergutavat maailma.
Noortele esitletakse naisekssaamist, ehk enda kui naisena identifitseerimist läbi naistele omase tarbimise ja ostmise või siis mõttelise tarbimise või ostmise. Tihti ka sellest fantaseerimise läbi.
Naisteajakirjamaailm on kujutletud ja loodud kui ideaalmaailm, kus on ka mõningad probleemid, aga ajakiri pakub sellele kohe ka lahenduse (nõuanded, ostusoovitused, eksperdi konsutltatsioonid lugejate küsimustele).
Samas jäi silma, nagu oleks kaanetüdrukud otsekui mehe pilgule välja pandud. Tundus, et enamus naisteajakirju otsib mehe heakskiitu. Üldine naisteajakirjade idee ja lootus paistab olevat, et naisteajakirjade ’naistemaailm’ kehtiks kõigi naiste kohta.
Tähtsal kohal on ka naiste endi jagatud kogemus(omad rubriigid on selleks, kus nendest räägitakse). Naiseliku naudingu idee on veelahe feministide suhtumises naisteajakirjadesse. Ka feministide endi puhul on kahetine suhtumine – visuaalne nauding ja kriitika.
Naiselikkuse ideaalid on tegelikkuses saavutamatud, sellepärast toimubki nende normaalsete(n-ö. loomuliku naiselikkuse saavutamine) identiteetide taastootmine kultuuris nii maniakaalselt. On tõestatud, et naistekaid lugedes põgenevad naised armastuse ja seksifantaasiate maailma. On leitud ka, et kokkamine, lapsed, kodu, mood ja seebiooper on naiste rõõmude allikad. Mood ja naise keha eksponeeritakse kui naise seksuaalsuse kosntrueerimise paik. Moefotod on muutunud, modellid nendel on ensesessetõmbunud, kurja pilguga ja melanhoolsed.
Seks
Tänapäevastes naisteajakirjades käsitletakse ka üsna palju seksi.
Põhjused võivad olla:

• see müüb,
  
• konstrueerib naise seksuaalset identiteeti(uut tüüpi käitumised)
  
• suurendab seksiasjalikkust ja –teadmist
  
• utsitab naisi harrastama turvaseksi praegusel ’AIDS-I ajastul’.
  

Seksi käsitletakse tihtipeale ka läbi paroodiate ja irooniate. Just noorte naiste konstrueerimine naiste- ja tüdrukuteajakirjades toimub põhiliselt läbi seksuaalsuse.
Aga miks siiski seksiteema? Sest seks on kui miski, mida saab õppida. Naisteajakirjades on seksiharidus. See ei ole naisteajakirjades enam loodsulik asi.
Rõhk on naise seksuaalsel naudingul. Tähelepanu on pandud naise seksuaalsele tervisele. Alati on taoliste artiklite juures ka poiste- või meesteplakateid ehk toitu nende seksuaalfantaasiatele. Tihti lugesin ka lauset nagu :“Nüüd te võite teha seda, mille kohta te varem arvasite, et head tüdrukud ei tee kunagi nii”
Naisteajakirjade toimetajad
Toimetajate osa naiste maailma konstrueerimisel on see, et nad identifitseeruvad oma lugejatega ja kirjutavad neile justkui oma sõbrannadele. Koostöös reklaamiandjatega toimub nende ja toimetajate vahel pidev vaidlus, et missugune siiski peaks olema naine? Näiteks Anne reklaamlaused : Anne—Naine nagu sina, või siis: Anne teab. Või: Anna, sinu hea sõbranna!
Õige vastus on, et naisteajakiri peab olema kui sõbranna, kellega luuakse lähedane suhe. Toimetajad teevad seda lugejaga läbi oma juhtkirjade. Toimetajad ja lugejad nagu üks kogukond .
Naisteajakirjad
Naistele on palju erinevaid ajakirju, sellepärast toon välja nende erinevad tüübid mõndade nidetega:

• Töö ja pereelu jagamine ( toimetulek – Eesti Naine)
  
• Kodukesksed (koduloomine, kodukaunistamine – Pere ja kodu, Kodukiri)
  
• elustiiliajakirjad (tarbimine, karjäär – Stiil, Avenüü, Cosmopolitan)
  

On jaotatud ka pere ning kodu- ajakirjad :

• Staatuseajakirjad (pruutidele, rasedatele , feministidele, kaalujälgijate – New Woman , Ms, Pulmad)
  
• Elustiili-ajakirjad (Cosmopolitan, Bazaar, Buduaar )
  

Meedia ja mehed
Kui mõeldakse "meesteajakiri", mõtlevad paljud " porno ". Aga tegelikult on meesteajakirjad palju laiema silmaringiga, kui vaid suguelundite eksponeerimine suurelt ja värvilisel. Maailma kõige kuulsamaid trendiajakirju nimetatakse tänapäeval meesteajakirjadeks, kuigi neid loevad ka naised. Meesteajakirjad on nad ennekõike seetõttu, et neis esitatav reklaam on mõeldud meestele. Ja trendiajakirjade peamine eesmärk on teatavasti kogukonna vahendamine reklaamiandjale, nagu meediaasjatundjad ning ka tegijad (vähemalt laias maailmas) on omaks võtnud ja mida väljaandjad ammu teavad.
Iga ajakiri loob mingi oma maailma, nagu selgus eespool , mille keskmes on tüüpiline kangelane, kes peaks enam-vähem vastama sihtgrupi ettekujutusele iseendast (ja kellele on ennekõike suunatud ajakirja kaante vahel ilmuv reklaam).
Inglise sotsioloog Tim Edwards jaotab meesteajakirjad nende keskse kangelase alusel kolme põlvkonda – meeste, uute meeste ja uute poiste ajakirjad. Eestis on uue põlvkonna meesteajakirjad alles sündimata. Jah, ilmuvad küll väljaanded autodest, jahist, kalandusest ja spordist, aga need kuuluvad esimese põlvkonna meesteajakirjandusse, neid ei tehta teadlikult meestele, vaid näiteks autondusest huvituvale inimesele, kes on lihtsalt juhuslikult enamus mehed. Meeste trendiajakirja katsetus oli Eestis ajakiri "Mees" mõnda aega tagasi, aga kahjuks ei olnud eesti turg meestele suunatud reklaami jaoks veel piisavalt arenenud ja ajakiri läks lihtsalt omadega põhja. "Mees" erinevalt oma välismaistest suguvendadest oli tõesti ajakiri, mis õpetas mehi käituma ja oli sealjuures tugeva militaarse õpetusega. Mehelikkuse üle selles ajakirjas nalja ei visatud, seda pole vaja küll karta või arvata.
Praegu, leian mina isiklikult, et turg uue meesteajakirja sünniks on Eestis ilmselt valmis ja oleks imelik, kui mõni meediaettevõtja seda ära ei kasutaks. Sest on tekkinud meestarbijad, kes tõesti valivad, mida panna selga , mida süüa, juua ja millega sõita. Kellega ‘käia’ ja tarbimine on saanud nende meeste elus omaette eesmärgi. On tekkinud lugeja, kes oma mehelikkust trenditeadlikult arendada soovib, või seda isegi teeb. Praegu loeb ta välismaa meesteajakirju või FHM’I. Sest ka Eesti Playboy pidi ‘’möga’’ olema.
Parim viis ajakirja müümiseks.
Parim paik meesteajakirjade müügiks võib olla jõusaali riietusruum, sest mehehigis olevad feromoonid sunnivad meesterahvaid ajakirja ostes eelistama just neile loodud väljaandeid. Seda tõestasid Briti ja Austria teadlased. Nende uuring näitas, et õhus leviv mehe kaenlaaluses higis leiduv feromoon ehk tugevatoimeline väliskeskkonda eritatav hormoon androstenool muudab meesterahva jaoks meestele mõeldud elustiiliajakirjad huvitavamaks ning nad ostavad neid tõenäolisemalt kui mehed, kes selle feromooni toimele ei allu.
Kasutatud kirjandus:
’’Mis on meedia?’’, Meediaõpetuse I kursus , Epp Mare Kukemelk
’’Reklaamipsühholoogia’’, Talis Bachmann, 1994
Naisteajakirjad 2008-2009
Eesti Ekspress , 2000
Postimees , 2005
http://www.tarbija24.ee